Raamatu e-versioon - Sulev Nurme

P – piirdeaed
seda uurisid ja arendasid renessansskunstnikud Leonardo da Vinci, Leon Battista
Alberti jt ning ta on tänapäevani enim kasutatav. Paralleelperspektiiv on keskaegse
maali sügavusmõõtme kujutamise alus: pildiruumi sügavusse suunduvad jooned
ei koondu, vaid jäävad üksteisega paralleelseks. Paralleelperspektiivi kasutatakse
peamiselt tehnilistes joonistes. Väga levinud on ümberpööratud perspektiiv, kus
pildi sügavusse jooksvad paralleelid mitte ei koondu, vaid hargnevad, seda perspektiivi
kasutati loodusrahvaste, Idamaade ja keskaja kunstis. Maalikunstis kasutatakse
ka tähendus-, värvi- ja õhuperspektiivi.
Pargikunstis oleneb perspektiivist vaate konstrueerimisel selle komponentide
paigutus, sellega saab optiliselt mõjutada ruumi pikkust, kõrgust ja laiust.
Vt ka vaade
piirdeaed – aed, tara
maa-ala piirav rajatis. Samas tähenduses on käibel sõna „aed”, mida kasutatakse
ka materjalist või konstruktsioonist tulenevate piirdeaiatüüpide nimetustes (sepisaed,
võrkaed, varbaed, lattaed, kiviaed, pistandaed jne).
Piirdeaiad eraldavad maastiku erinevaid osi. Neid kasutatakse maa-ala tähistamiseks,
eraldamiseks, kaitseks jm otstarbel. Piirdeaiad jagunevad dekoratiivseteks
ja kaitseotstarbelisteks. Dekoratiivne piirdeaed märgib aia piiri või täiendab
ansamblit, kaitseotstarbeline piirdeaed eraldab aia maastikust. Dekoratiivsed piirdeaiad
ehitatakse 0,5–1,3 m, kaitsvad piirdeaiad (tarad) 2,2–2,5 m kõrgused.
Eestis on peamised ajaloolised piirdeaiatüübid kiviaed ning puitaedadest
rõhtaed, pistandaed ja varbaed. Eesti mõisaparke eraldas maastikust enamasti
piirdemüür.
Vt ka aiamüür, hekk
Piirdeaed Purdi mõisa pargis
piirdemüür vt aiamüür
pitoresksus – maalilisus
(< it pittoresco maaliline) värvikus; kunstis kunstiteose värvide ning heleduse-tumeduse
sujuvail üleminekuil põhinev vormikäsitlus, mis vastandub kindlate ja selgete
kontuuridega joonistuslikule (lineaarsele) laadile; aiakunstis arhitektuurielementide,
aiakujunduse, pildilise või skulpturaalse kompositsiooni korraldamise põhimõte,
millega taotletakse maalilist ebakorrapära. Mõiste võeti kasutusele 18. sajandi
lõpus Inglismaal eelkõige ruraalse maastiku kirjeldamiseks ning maastikumaali
iseloomustamiseks.
Esimesena kasutas seda reaalse maastiku spetsiifilise ilu kirjeldamiseks inglise
kunstnik William Gilpin (1724–1804). Pitoresksus oli romantismi ilminguna üks
Inglise pargistiili peamisi esteetilisi ideaale, mis väljendus maastiku kujundamises
maastikumaalidel kujutatud motiivide järgi.
Piirdeaed Saare mõisa pargis
Vt ka Arkaadia, Inglise park, pastoraalsus
pjedestaal vt postament
podest – trepimade
(sks Podest < kr podion aste) kahe trepimarsi vahel olev platvorm (tasapind).
Hoonetel eristatakse vahe- ja korrusepodeste.
point de vue vt fookus
47