Raamatu e-versioon - Sulev Nurme

parkmets – P
Kuni 18. sajandi teise pooleni kuulusid pargid ja aiad valdavalt kõrgklassi residentside
juurde. Avaliku pargi eelkäijad tekkisid 18. sajandi lõpul ühelt poolt Inglise
pargistiili (eelkõige selle vormikeele) arenguga ning teisalt Volkspark’i (rahvapark)
ideede levikuga. Nüüdisajal mõistetakse pargina üldiselt suuremat polüfunktsionaalset
linnahaljasala (nt Männipark Tallinnas). Mõne haljasala pargiks nimetamine
on ajalooliselt kujunenud (nt Tähtvere park Tartus).
Pargi mõistega seostuvad metsapark ja parkmets – pargilaadsed suured haljasalad,
mis on erinevate hooldus- ja kujundusviisidega loodud tavaliselt looduslikust
(metsa)alast. Looduspark on maastikukaitseala tüüp, kaitse- ja puhkeala,
mis rajatakse omapärase looduse tõttu vm põhjusel. Parke on liigitatud mitmeti,
nt suuruse, asukoha (linnas nt kesklinnapark, linnaosapark, asumipark, kvartalipark),
kasutuse või peamise funktsiooni järgi (nt spordipark, skulptuuripark,
memoriaalpark, dendropark). Parkkalmistu on kalmistu, mille üldkujundus on
pargilaadne.
Kõnekeeles võidakse nimetada pargiks mis tahes haljasala. Park tähendab ka
liiklusvahendite, masinate vms kogumit või nende seisu- või hoiupaika (nt tuulepark,
tööstuspark, lennupark, masinapark jne).
Vt ka aed, haljasala, Inglise park, Prantsuse park
parkmets
vabakujuline park, mille haljastuseks on peamiselt kohalik (pärismaine) metsakooslus.
Park rajatakse metsaala minimaalse korrastamise teel maastikukujunduslike
(pargikujunduslike) võtetega.
Vt ka metsapark
Parterre de l’orangerie Versailles’ pargis
parter – parterpeenar
(< pr parterre lilleaed, lillepeenar) lossi aiapoolses küljes otse lossi ees kunstipäraste
peenardega kujundatud tasane pind, mis on vaadeldav tavaliselt mõnelt kõrgemalt
kohalt. Parterid olid populaarsed 17. sajandil Prantsusmaal. Neid eristatakse
ornamendi vormi ja kasutatud taimede järgi. Versailles’ pargi eeskujul levisid kõige
enam järgmised parteritüübid:
parterre de broderie, broderiiparter – kõige suurejoonelisema kujundusega
parter, paiknes hoonete läheduses ja vaadete fookuses, iseloomulikud on
pukspuuhekikestega jäljendatud tikandimustrid ning ornamentide vahel
paiknevad värviliste puisteainetega kaetud pinnad;
parterre de compartiment – sarnaneb broderiiparteriga, kuid pukspuuhekikese
asemel kasutatakse õitsvaid lilli;
parterre a l’anglaise, Inglise parter – lihtsa vormiga parter, mille põhikujunduse
moodustavad murupinnad ja liiva- või kruusakattega teed;
parterre de pièces coupées – lilleparter, mille pinnad kujundatakse lilledega ja
raamistatakse pukspuuhekkidega ning peenarde vahel paiknevad kruusateed;
peenramustrid moodustavad ribasid, ristikulehti ja pärgi;
parterre de l’orangerie – pukspuuhekkidega parter, kuhu paigutati soojal aastaajal
kasvuhoonetaimed, enamasti apelsini- ja sidrunipuud.
Eesti mõisaparkidest ei ole parterpeenraid ega nende kujunduse jooniseid säilinud.
Üks säilinud detailne joonis, millel on kujutatud ka võimalikku parterite kujundust,
on 1753 koostatud Palmse pargi plaan.
Vt ka boskett, Inglise parter, lilleparter
parterpeenar vt parter
44