Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
M – mõisaaed<br />
Lilleparteritest inspireeritud musterpeenrad tulid taas moodi 19. sajandi teisel<br />
poolel, neid kasutati sagedasti nii maa- kui ka linnaparkide tähtsaimates osades.<br />
Vt ka lillepeenar, parter<br />
mõisaaed<br />
mõisaansambli juurde kuulunud tarbe- või iluaed. Tarbeaed oli mõisapargist piirdeaia<br />
või -müüriga eraldatud ala, kus kasvatati oma tarbeks puu- ja köögivilju. Ka<br />
iluaed võis olla pargist aia või müüriga eraldatud (nt Hiiu-Suuremõisas, Tumalas)<br />
või asus ta hoonete vahetus läheduses olevas pargiosas. Mõisaaed on iseloomulik<br />
Inglise stiilis ja historitsistlikele parkidele (Toila-Oru, Kärstna jt).<br />
Kõnekeeles on mõisaaeda mõnikord kasutatud ka mõisapargi või uhke iluaia<br />
luulelise nimetusena.<br />
Vt ka ajalooline aed, ansambel, loss, mõisapark<br />
mõisapark<br />
mõisa südamesse mõisahoonetega ühes ansamblis rajatud park. Mõis (sks Gut)<br />
tähendab suurt maavaldust ja/või põllumajanduslikku tootmisüksust. Tänapäeva<br />
kõnekeeles kasutatakse sõna „mõis” enamasti mõisasüdame või mõisaansambli<br />
tähenduses.<br />
Eesti mõisapargid on rajatud valdavalt peale Põhjasõda. 18. sajandi keskel<br />
valitses barokne kujundus (nt Maardu, Kodasoo, Palmse, Sagadi, Suure-Lähtru,<br />
Hiiu-Suuremõisa), sajandi lõpukümnenditel vahetas selle järk-järgult välja Inglise<br />
pargistiil (Vana-Vigala, Õisu, Mõdriku, Aaspere, Hõreda, Riisipere, Saku jt). Paljud<br />
barokkpargid kujundati vabakujulises stiilis ümber või lisati uus, vabakujulise<br />
kujundusega pargiosa. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses said paljud<br />
mõisaansamblid uue, historitsismi (neorenessansi, neobaroki, neogootika) vaimus<br />
kujunduse või ehitati nad kohe historitsismi põhimõtetest lähtudes (Kärstna, Saka,<br />
Keila-Joa, Inju, Toila-Oru jt): rajati hoonete lähedale regulaarseid lillepeenraid, sh<br />
ornamentaalseid tõstetud keskosaga klumpe, kasutati konteinertaimi ning topiaarkunsti<br />
(madalad spaleerid, tüviktaimed jms), istutati võõrliike (enamasti siberi<br />
nulgu ja lehist) ning püstitati historitsistlike motiividega pargiehitisi (nt Püssi pargi<br />
kaevumaja, Keila-Joa pargi neogooti stiilis paviljon ja Lohu pargi sild) ja lisati väljakujunenud<br />
pargistruktuuri skulptuure. 19. sajandi viimastel kümnenditel ja 20.<br />
sajandi alguses rajatud parkidele oli iseloomulik hoonete lähiümbruse rikkalik ja<br />
detailirohke juugendlike mõjutustega kujundus ning pargi äärealade looduslikkus<br />
(Sangaste, Taagepera, Jäneda, Hummuli jt).<br />
Peale Eesti iseseisvumist mõisad 1919 riigistati ning sellega seoses jäid paljud<br />
pargid unarusse, paljud tükeldati aga kruntideks. Nõukogude ajal ehitati parkidesse<br />
korterelamuid ja põllumajandushooneid. Seetõttu on paljud endised mõisapargid<br />
hävinud või tundmatuseni muutunud.<br />
Vt ka ajalooline aed, ansambel, loss, park, villa<br />
mälestusaed (-park)<br />
(ingl garden (park) of remembrance) mingi sündmuse mälestuseks rajatud aed<br />
või park, paikneb sageli otse sündmuse toimumispaigas. Mälestusaias (-pargis) on<br />
kasutatud sobiva õhkkonna ja meeleolu loomiseks loodust (haljastust).<br />
Vt ka monument, monumentaalmaastik<br />
mälestusmärk vt ausammas<br />
mälestussammas vt ausammas<br />
39
Change language