Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
M – metsapark<br />
Prantsusmaalt, kus see tähendas kuninga vm üliku loomade kollektsiooni, hiljem<br />
hakati seda kasutama ka rändloomaaia ja loomaaed-näituse kohta.<br />
Eraldi metsloomade pidamise kohti hakati ülikuresidentside juurde rajama juba<br />
keskajal. Üks vanimaid asus Londoni Toweris (tegutses seal 1204–1835) ning selles<br />
peeti lõvisid ja karusid. Parkidesse hakati menažeriisid rajama 17. sajandi Itaalias.<br />
Versailles’ menažerii eeskujul rajati pea kõigi tähtsaimate kuninglike residentside<br />
juurde loomaaed. Termin „loomaaed” (zoo) tuli kasutusele 19. sajandi keskpaiku,<br />
kui tekkisid uued teaduslikel alustel rajatud loomaaiad. Ainus tänini loomaaiana<br />
toimiv menažerii (rajatud 1752) asub Viini lähistel Schönbrunni lossipargis. Nüüdisaegsed<br />
loomaaiad ei ole mõeldud ainult loomade eksponeerimiseks, vaid nendes<br />
tegeldakse ka õppe- ja teadustööga ning ohustatud liikide hoidmisega.<br />
Tallinna Loomaaed avati 25. augustil 1939 Kadrioru pargi Lasnamäe-poolses<br />
kõrvalises osas Loomakaitse Liidu ning Loodushoiu ja Turismi Instituudi eestvõttel.<br />
Loomaaia esimene eksponaat oli ilves, see on kujutatud ka Tallinna Loomaaia<br />
vapil. Praegusele kohale asus loomaaed 1983. aastal. 1997 rajas Eesti Metsaselts<br />
endisse Elistvere mõisa parki metsloomade eksponeerimiseks mõeldud nn<br />
loomapargi.<br />
metsapark<br />
(ingl wild garden) metsailmeline park või pargiosa, mille hooldamiseks kasutatakse<br />
metsanduslikke võtteid. Mõiste tekkis 19. sajandil ja sellega tähistati romantilist,<br />
looduslähedat ja metsikut parki või pargiosa, mis sai vastukaaluks pidevat hooldust<br />
nõudvale pargile. Metsapargid kujundati looduslikust metsast või loodi olemasolevatest<br />
pargiosadest, istutades sinna looduslikke jm hästi kohanevaid taimi, mis<br />
saavad hakkama ilma spetsiaalse hoolduseta. Nüüdisajal nimetatakse metsapargiks<br />
ka metsa, mis on kujundatud metsanduslikke võtteid kasutades pargilaadseks<br />
haljasalaks.<br />
Eesti tuntuimad metsapargid on Sangaste ja Palmse metsapark, mis tänini säilinud<br />
kujul kujundati 19. sajandil mõisapargi juurde sellega piirnenud looduslikust<br />
metsast.<br />
1844. aastal Preisi-Prantsuse sõjas<br />
hukkunud kindralleitnant H. R. von<br />
Anrepile püstitatud mälestusmärk<br />
Kärstna pargis<br />
Vt ka park<br />
miksbordüür<br />
(ingl mixed border) teed, platsi või peenart ääristav erinevat liiki lilledest või põõsastest<br />
dekoratiivne vööt (ridaistutus). Seda kasutatakse ka muruala piiramiseks.<br />
Miksbordüür on levinud taimestusvõte alates 19. sajandi viimastest kümnenditest.<br />
Vt ka bordüür, põõsasbordüür<br />
monument<br />
(< lad monumentum) ehitis või skulptuur, mis on rajatud mõne isiku või sündmuse<br />
mälestuseks või auks (ausammas, hauatähis, ratsakuju jms). Nüüdisajal nimetatakse<br />
monumendiks ka algselt mingil muul otstarbel loodud ehitist, rajatist vm<br />
objekti, mis on omandanud oma vanuse ning temaga seotud isikute või sündmuste<br />
tõttu suure tähtsuse. Seega on monument kujunenud mälestise sünonüümiks,<br />
tähendades muistiseid ning kultuuriajaloolise tähtsusega skulptuure, hooneid ja<br />
rajatisi (ajaloolised hooned, pargid jne).<br />
Klassikalise jaotuse järgi eristatakse hauamonumente, ajalooliste sündmuste või<br />
tähtsate ideede monumente ning oluliste isikute monumente.<br />
Hauamonument on hauale paigutatud skulptuur vm hauatähis, millega mälestatakse<br />
sinna maetud inimest (nt 1964 valminud Oskar Lutsu hauamonument Tartu<br />
Pauluse kalmistul, autorid Martin Saks ja Endel Taniloo). Mingi isiku mälestuseks või<br />
auks püstitatakse enamasti skulptuure. Tähelepanuväärne mälestusmärk on ratsamonument,<br />
mis kujutab ajaloolist isikut hobuse seljas.<br />
Monument Puurmani mõisa pargis<br />
37
Change language