Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
L – lustaed<br />
Eesti tuntuimad on Kadrioru, Toompea ja Põltsamaa lossiansambel. Lossideks on<br />
Eestis nimetatud ka mõisate peahooneid (nt Alatskivi loss, Jäneda loss, Sangaste loss,<br />
Taagepera loss jt). Lossiansambli juurde kuuluvat parki on nimetatud lossipargiks.<br />
Paleeks on uusajal nimetatud suurejoonelist linnalossi, 19.–20. sajandil ka suurt<br />
näituse-, spordi- või kultuurihoonet.<br />
Vt ka ansambel<br />
lustaed<br />
(< sks Lustgarten) esteetilisel eesmärgil rajatud aed või park, selle vastand on tarbeaed.<br />
Lustaias on korraldatud kontserte ja teisi meelelahutusüritusi. Inglise pargis oli<br />
lustaed majalähedane iluaed – pleasure ground (ingl pleasance, plaisance lustaed,<br />
iluaed, mängumuru), otse maja juures asuv nn sisemine aed muruväljakuga, mis<br />
viib edasi nn välimisse (metsa)parki. Sellise lahenduse võttis kasutusele Humphry<br />
Repton, kes sai inspiratsiooni Inglismaa Tudorite ajastu (1485–1603) aedadest; ta<br />
kasutas kujunduses terrasse, balustraade, treppe ja võreseinu.<br />
Aastatel 1907–1912 arhitekt Otto<br />
Wildau projekti järgi ehitatud juugendstiilis<br />
Taagepera loss<br />
Vt ka aed, ehisaed<br />
M<br />
maalilisus vt pitoresksus<br />
maastik<br />
inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ja koosmõjus<br />
kujunenud iseloomulik ala.<br />
1883. aastal arhitekt Otto Pius Hippiuse<br />
projekti järgi valminud neogooti stiilis<br />
Sangaste loss<br />
Vt ka maastikuarhitektuur<br />
maastikuarhitektuur<br />
arhitektuuri haru, mille ülesanne on kujundada inimese jaoks esteetiliselt, funktsionaalselt,<br />
ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult soodne ruum ning siduda<br />
see säästlikult ja jätkusuutlikult loodusega. Maastikuarhitektuur käsitleb maastikku<br />
kooskõlas Euroopa maastikukonventsiooniga. Suunates maastikukasutust ning sidudes<br />
tehislikke maastikuvorme ja ehitisi loodusega, muudab maastikuarhitektuur<br />
hõlvatud maastikke inimesele sobivaks elukeskkonnaks. Maastikuarhitektuur hõlmab<br />
maastiku hindamist, hooldamist, planeerimist ja kujundamist. Tema objektiks<br />
ning ühtlasi väljundiks on maastik kui ruum selle kõige laiemas tähenduses, sõltumata<br />
selle asukohast, seisundist või staatusest; inimest käsitleb maastikuarhitektuur<br />
maastiku loomuliku osana. Terminit „maastikuarhitektuur” kasutas esimesena<br />
šotlasest kunstihuviline Gilbert Laing Meason 1828 raamatus „On the Landscape<br />
Architecture of the Great Painters of Italy”, pidades sellega silmas erilist arhitektuurilaadi,<br />
mida on võimalik näha itaalia kunstnike maalidel. Meason soovitas võtta<br />
need maalid loodusega harmooniliselt seotud arhitektuuri loomisel eeskujuks.<br />
Maastikuarhitektuuri mõiste tõi laiemalt käibele Measoni tunduvalt nimekam kaasmaalane,<br />
botaanik ja aiakunstihuviline John Claudius Loudon (1783–1843). Loudoni<br />
teosed võttis oma 1842 ilmunud raamatu „Cottage Residences” aluseks ameerika<br />
kirjanik, botaanik ja maastikukujundaja Andrew Jackson Downing (1815–1852).<br />
Downingi filosoofia ja mõtted ning ka praktiline tegevus innustasid paljusid, teiste<br />
hulgas USA 19. sajandi tuntuimaid maastikuarhitekte Calvert Vaux’d (1824–1895),<br />
Frederick Clarke Withersit (1828–1901) ning Frederick Law Olmstedi (1822–1903).<br />
Olmsted tõi 1863 kasutusele ka maastikuarhitekti ametinimetuse.<br />
Vt ka maastik<br />
35