Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
lillemuru – L<br />
lillemuru vt aasamuru<br />
Lilleparter Kadrioru pargi Lilleaias<br />
lilleparter<br />
(< pr parterre lilleaed, lillepeenar) suur tasapinnaline lillepeenar. Barokkpargis kasutati<br />
lillepartereid broderiiparterite järel või asemel. Eristatakse kahesuguse kujundusega<br />
lillepartereid. Parterre de pièces coupées’il kujundatakse lilledega kogu<br />
pind ning peenar raamistatakse pukspuuhekiga. Peenramustrina kasutatakse<br />
taimornamenti (pärjad, ristikulehed jms), peenrad eraldatakse ja vahel ka liigendatakse<br />
kruusateedega. Parterre de compartiment sarnaneb broderiiparteriga,<br />
iseloomulikud on lillbordüüridega loodud broderii- jm mustrid, mille ornamentide<br />
vahel olevad pinnad kaetakse värvilise puistematerjaliga (liiv, marmori- või klaasipuru<br />
jne).<br />
Vt ka parter<br />
lillepeenar<br />
lillede jm dekoratiivsete rohttaimedega kujundatud peenar. Olenevalt sellest, kas<br />
kasutatakse suvelilli (ühe- ja kaheaastasi) või püsililli, jagunevad peenrad suvelillepeenardeks<br />
ja püsilillepeenardeks.<br />
Lillepeenra eriliigid on klump, lillbordüür, miksbordüür ja vaippeenar.<br />
Vt ka klump, lillbordüür, miksbordüür, peenar<br />
linnamets<br />
linna territooriumil kasvav looduslik või istutatud mets.<br />
Lillepeenrad Raadi mõisa pargis<br />
20. sajandi algul. ERM 554.17<br />
Lodža Muuga mõisa peahoone esifassaadil<br />
Vt ka parkmets, metsapark<br />
lodža<br />
(< it loggia) suurema ehitisega ühendatud arkaadgalerii või võlvitud rõdu. Lodžaks<br />
on nimetatud ka taandrõdu – osaliselt maja välisseina pinnast seespool asetsevat<br />
lahtist rõdu. Tüüpiline lodža on Filippo Brunelleschi Firenzes kavandatud Spedale<br />
degli Innocenti fassaadi esimese korruse arkaadgalerii. Lodžat kasutati renessanssarhitektuuris<br />
ka portikuse alternatiivina (nt Villa Godi) ning sageli ka sala terrena ja<br />
aia vahelise üleminekuruumina. Eestis on lodžat kasutatud näiteks Muuga mõisa<br />
peahoone esifassaadi laheduses.<br />
Aiakunstis on lodža puit- või raudvõrestikust kujundatud galerii, kus kasvatatakse<br />
ronitaimi. Selline galerii oli tüüpiline renessansile ja barokile.<br />
Vt ka galerii, kaaristu, sala terrena<br />
loomaaed vt menažerii<br />
W. von Uexkülli poolt 1892. aastal<br />
ehitatud neogooti stiilis Laitse loss<br />
loss – palee<br />
(< sks Schloß) valitseja või kõrgaadliku suur pidulik elu- ja esindushoone. Losse ehitati<br />
juba Vana-Egiptuses, Süürias, Mesopotaamias ning antiik- ja keskaja Euroopas<br />
(nt 9. sajandist pärinev Doodžide palee Veneetsias).<br />
Uusaegsed lossid arenesid keskaegsetest linnustest, kui need minetasid tulirelvade<br />
kasutuselevõtuga kaitseotstarbe. Oluliselt mõjutas lossi arengut renessansiaja<br />
Itaalia palazzo-arhitektuur, üks ajastu tuntuimaid losse oli Palazzo Pitti (1458)<br />
Firenzes. Sageli moodustab loss ansambli, kas koos pargiga või linnas avatud väljakuga,<br />
iseloomulik on paraadlik ning suurejooneline fassaad. Lossiarhitektuur hakkas<br />
hoogsalt arenema renessansis ning saavutas oma tipu barokiajastul (Versailles,<br />
Schönbrunn, Drottningholm, Peterhof, Rundāle jpt).<br />
34
Change language