Raamatu e-versioon - Sulev Nurme

Raamatu e-versioon - Sulev Nurme Raamatu e-versioon - Sulev Nurme

sulevnurme.org
from sulevnurme.org More from this publisher
01.11.2013 Views

E E – ehisaed ehisaed – dekoratiivaed, iluaed ilu pärast rajatud aed või selle osa, ka aed või aiaosa, kus kasvatatakse taimi eelkõige nende dekoratiivsete omaduste pärast. Ehisaia nimetust on ajalooliselt kasutatud eelkõige mõisaaedade, iluaia nimetust eramu- ja taluaedade puhul. Vt ka aed ehisaiandus vt iluaiandus eksiaed vt labürint eksoot(taim) (< kr exothen väljastpoolt) võõramaine taim. Sageli nimetatakse eksootideks just lõunapoolsetest maadest pärit taimi. Võõr- ehk introdutseeritud liike nimetatakse ka eksootliikideks. Vt ka võõrliik elavmüür vt hekk elavtara vt hekk Elüüsiumi väljad (< lad Elysium), ka Elysioni väljad (kr Ēlysion pedion) Kreeka mütoloogias müütiline õndsate maa, igavese kevadega paradiislik nurm maailma lääneserval või allmaailma muust osast eraldatud osa, kus elavad igaveses õndsuses surematuse pälvinud kangelased ning õiglased ja vagad. Elüüsiumiga seostus kujutlus õndsate saarest, mis hilisema geograafia järgi pidi paiknema Atlandi ookeanis. Rooma keisririigi ajastul hakati õndsate saareks (Fortunatae insulae) pidama Kanaari saari. Elüüsiumi väljade motiivi on kasutatud Inglise pargikunstis melanhoolsete ja enesesse süüvimist soodustavate kohtade loomisel. Nt 1734 William Kenti poolt Stowe’i parki Elüüsiumi väljadena kujundatud piirkonda rajatud oja nimetati Styxiks, antiikarhitektuuri motiividel loodud pargiehitised olid aga pühendatud Vana-Kreeka ja Inglismaa väärikatele isikutele: Muistse Vooruse tempel (The Temple of Ancient Virtue), Briti Väärikate tempel (The Temple of British Worthies), kapten Cooki monument jt; pargi kujunduses kasutati lopsakat taimestikku, surnud puutüvesid jms. Vt ka Inglise park, pitoresksus eremitaaž vt ermitaaž ermitaaž – eremitaaž (< pr ermitage erakla) algses tähenduses eremiidi eluasemeks olnud lihtne hütt või koobas, 18. sajandi pargikunstis seda jäljendav väike loss, paviljon või grott, mis asus aia või pargi kaugemas, eraldatumas osas. Ermitaaž andis võimaluse üksiolekuks. 19

esiväljak – E Hiljem, Inglise pargikunstis omandas ermitaaž pigem sümbolistliku tähenduse. Nt kujundas William Kent 1730 Richmond Lodge’i kavandatud ermitaaži (Hermitage) rustikaalse grotina, mille keskel asuva ruumi orvadesse on paigutatud tuntud Briti teadlaste ja filosoofide büstid (Isaac Newton, John Locke jt). esiväljak lossiansambli (sh mõisaansambli) peahoone ees asuv pidulik avatud ala. Esiväljak kujunes renessansiajastu Itaalias, kui tulirelvade kasutuselevõtu ning poliitilise olukorra stabiliseerumise tulemusena kadus vajadus kindlustatud elamu järele, mistõttu hakati ehitama fassaadiga maastikku avanevaid hooneansambleid. Esiväljak on iseloomulik villaarhitektuurile (Villa Godi, Villa Emo jt), kus hoone ette kujunes avatud plats, mis ühelt poolt võimaldas suurepärast vaadet maastikule ning teisalt hoonele. Esiväljakule suubus peamine juurdepääsutee, mis valdavalt oli kujundatud alleena. Eesti mõisates moodustub esiväljak enamasti U-kujuliselt peahoone ja sellega ansamblis olevate kõrvalhoonete (üldjuhul ait ja tall-tõllakuur) vahelisele alale (vt auhoov). Esiväljakul asub peasissepääs ansamblisse ja peahoonesse peamiselt juurdepääsuteelt. Vt ka auhoov, auring, rondeel espalier (pr < it spalla tugi; õlg) vt spaleerpuu esplanaad (< pr esplanade) algselt kindluse ja linnamüüri (linna) vahel asetsenud lage väli, mis võimaldas kindluse suurtükkidele vaba sihtimise, hiljem linna lai, sagedasti mere- või jõeäärne kergliiklustänav, mille keskel asub puiestee. Harvem nimetatakse esplanaadiks ka suure hoone esist avarat väljakut, mida võivad palistada puuderead. Esplanaadide rajamine seostub kuurortlinnade arenguga 19. sajandil, kui tekkis vajadus luua rannaaladele tänavaid. Esplanaadi samastatakse sageli promenaadiga; kumba nimetust kasutatakse, see oleneb tänava loomise eesmärgist ja kohalikust kultuurikontekstist: esplanaad on rajatud pigem rannaäärseks liikluseks, enamasti kergliikluseks, promenaad on mõeldud aga eelkõige jalutamiseks (promeneerimiseks). Vt ka avenüü, bulvar, promenaad estraad (< pr estrade lava) esinemiskohaks mõeldud kõrgendatud põrandaosa või lava; keskaegses aiakunstis puust vorm, mille peal kasvatati taimi ja mida kasutati aedades nagu topiaare. Tüüpiline estraad moodustus ümmargustest vormidest, mis tõusid astanguliselt ja mille suurus ülespoole vähenes. Étoile – ringselt platsilt kiirtena hargnevad teed Suure-Lähtru pargis. EAA 2486-1-3216-131 étoile (pr ’täht’) ümmarguse põhiplaaniga plats, kust lähtuvad kiiretaoliselt tänavad. Étoile võeti laialdaselt kasutusele barokses aiakujunduses. Platsi keskmesse kujundati sageli pilkupüüdev element (purskkaev vm). Kiirtena hargnev teedevõrk ühes selle keskel asuva väikese platsiga on küllalt sage ka Eesti 18. sajandi teise poole ja 19. sajandi esimese poole mõisaparkides (nt Kiikla, Rasina, Suure-Lähtru, Vatla, Luua ja Ahja). Vt ka barokkaed, barokkpark, patte d’oie, rondeel 20

E<br />

E – ehisaed<br />

ehisaed – dekoratiivaed, iluaed<br />

ilu pärast rajatud aed või selle osa, ka aed või aiaosa, kus kasvatatakse taimi eelkõige<br />

nende dekoratiivsete omaduste pärast. Ehisaia nimetust on ajalooliselt kasutatud<br />

eelkõige mõisaaedade, iluaia nimetust eramu- ja taluaedade puhul.<br />

Vt ka aed<br />

ehisaiandus vt iluaiandus<br />

eksiaed vt labürint<br />

eksoot(taim)<br />

(< kr exothen väljastpoolt) võõramaine taim. Sageli nimetatakse eksootideks just<br />

lõunapoolsetest maadest pärit taimi. Võõr- ehk introdutseeritud liike nimetatakse<br />

ka eksootliikideks.<br />

Vt ka võõrliik<br />

elavmüür vt hekk<br />

elavtara vt hekk<br />

Elüüsiumi väljad<br />

(< lad Elysium), ka Elysioni väljad (kr Ēlysion pedion) Kreeka mütoloogias müütiline<br />

õndsate maa, igavese kevadega paradiislik nurm maailma lääneserval või allmaailma<br />

muust osast eraldatud osa, kus elavad igaveses õndsuses surematuse pälvinud<br />

kangelased ning õiglased ja vagad. Elüüsiumiga seostus kujutlus õndsate saarest,<br />

mis hilisema geograafia järgi pidi paiknema Atlandi ookeanis. Rooma keisririigi<br />

ajastul hakati õndsate saareks (Fortunatae insulae) pidama Kanaari saari.<br />

Elüüsiumi väljade motiivi on kasutatud Inglise pargikunstis melanhoolsete<br />

ja enesesse süüvimist soodustavate kohtade loomisel. Nt 1734 William Kenti<br />

poolt Stowe’i parki Elüüsiumi väljadena kujundatud piirkonda rajatud oja nimetati<br />

Styxiks, antiikarhitektuuri motiividel loodud pargiehitised olid aga pühendatud<br />

Vana-Kreeka ja Inglismaa väärikatele isikutele: Muistse Vooruse tempel (The<br />

Temple of Ancient Virtue), Briti Väärikate tempel (The Temple of British Worthies),<br />

kapten Cooki monument jt; pargi kujunduses kasutati lopsakat taimestikku, surnud<br />

puutüvesid jms.<br />

Vt ka Inglise park, pitoresksus<br />

eremitaaž vt ermitaaž<br />

ermitaaž – eremitaaž<br />

(< pr ermitage erakla) algses tähenduses eremiidi eluasemeks olnud lihtne hütt<br />

või koobas, 18. sajandi pargikunstis seda jäljendav väike loss, paviljon või grott,<br />

mis asus aia või pargi kaugemas, eraldatumas osas. Ermitaaž andis võimaluse<br />

üksiolekuks.<br />

19

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!