Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
arokkaed – B<br />
barokkaed<br />
barokkstiilis kujundatud aed või suurema ansambli temaatiline aed.<br />
Vt ka barokk, barokkpark<br />
barokkpark<br />
barokkstiilis kujundatud park. Oli levinud 17.–18. sajandil, algul Prantsusmaal, hiljem<br />
ka mujal Euroopas. Iseloomulik on suurejooneline korrapärane (regulaarne)<br />
kujundus ja paljude kunstiliikide sümbioos. Esimene barokkstiilis park oli André Le<br />
Nôtre’i kujundatud Vaux-le-Vicomte’i park, millest inspireerituna rajati Versailles’<br />
park. Eestis hakati barokkparke rajama 18. sajandil peale Põhjasõda. Eesti suurim<br />
barokkpark oli Nicola Michetti kavandatud Kadrioru park. Barokkstiilis on kujundatud<br />
näiteks ka Ahja, Palmse, Saare, Sagadi, Suure-Lähtru ja Maardu mõisapark.<br />
19. sajandi teisel poolel levis neobarokne pargistiil, mille puhul kujundati kogu<br />
park või mõni pargiosa barokkpargi põhimõtteid järgides (nt Luke, Malla ja Rasina<br />
mõisapark).<br />
Vt ka barokkaed, Prantsuse park, regulaarpark<br />
Palmse park 1753. aastal<br />
EAA 1690-1-34<br />
Bassein Maardu mõisa pargis<br />
bassein<br />
(< pr bassin) veemahuti või tehisveekogu, mis algselt oli mõeldud joogivee kogumiseks<br />
või hoidmiseks. Tehislikke veemahuteid kasutati juba Sumeri ja Vana-Egiptuse<br />
kultuuris. Vana-Roomas koguti aatriumi keskel asuvasse basseini (impluvium)<br />
sademevett.<br />
Aia- ja pargikunstis olid basseinid laialdaselt levinud renessanss- ja barokkaedades,<br />
kus nad ehitati tavaliselt korrapärase geomeetrilise põhiplaaniga ning kaunistati<br />
purskkaevu(de) ja skulptuuri(de)ga. Suuri kivist basseine (it peschiera) kasutati<br />
kalade kasvatamiseks.<br />
Tänapäeval rajatakse basseine valdavalt esindushaljasaladele ja eraaedadesse.<br />
Peale iluotstarbel ehitatud basseinide on ka sulistus- (väikelastele mõeldud madalad<br />
basseinid), ujumis- ja kalakasvatusbasseine.<br />
Omaette valdkonna moodustavad aiakunstis suuremad veekogud – veepeeglid,<br />
nt tiigid ja kanalid, mis võeti laialdasemalt kasutusele barokis, kuid neid rajatakse<br />
haljasalale atraktiivsuse lisamiseks tänini. Suurte tehisveekogude rajamise põhjustas<br />
ühelt poolt vajadus hoida veesüsteemide käitamiseks vajalikku vett, teisalt olid<br />
veepeeglid hea kujunduselement, nad võimendasid peegelduse kaudu vaateid<br />
14
Change language