A – ars topiariae Arkaadia allegooria on mõjutanud ka Inglise pargikunsti, kus kujundati nn metsiku loodusega pargipiirkondi. Vt ka pastoraalsus ars topiariae (< lad ars kunst + topiaria aiandus) vt topiaarkunst auhoov – cour d’honneur (
autentne – A pronkskuju, mille paavst Sixtus V asendas 1588. aastal püha Peetruse skulptuuriga. Traianuse ausammas oli ühtaegu võidu- ja hauamonument – reljeefidega kaunistatud pjedestaali sees asus kuldne urn keisri tuhastatud säilmetega. Samba tüvese kõrgus on 29,78 m, seda katab 200 m pikkune spiraalina tõusev friis, mis kirjeldab daaklaste vastu peetud sõja tähtsaimaid sündmusi. Marcus Aureliuse samba (rajatud 180–196 pKr) reljeefidel on kajastatud markomannidega toimunud sõja sündmusi. Samba tipus asub püha Pauluse kuju. Tahkurannas asuv Konstantin Pätsi ausammas (arhitekt Anton Lembit Soans ja skulptor Ferdi Sannamees) on püstitatud Eesti riigi ühele rajajale ja esimesele presidendile, ühtlasi tähistab see Konstantin Pätsi sünnikohta. Ausamba avas 25. juuni 1939 Johan Laidoner. 1940. aastal ausammas lõhuti ning ta taastati 1989. aastal (rekonstruktsiooni autorid Andres Mänd ja Mati Karmin). Mõdriku mõisa pargis Valgehobusemäel on tänini säilinud Täkusammas – imposantne kivisammas, mis on rajatud 1812. a Vene-Prantsuse sõjas Napoleoni üle saavutatud võidu mälestuseks. Legendi kohaselt olevat samba alla maetud valge hobune, kes mõisa tollase omaniku H. W. von Kaulbarsi haavatuna sõjaväljalt ära viis. Vt ka monument, obelisk André Le Nôtre’i ausammas Tuileries’ aias autentne (< kr authentikos usaldusväärne) algallikail põhinev, ehtne, ehe, täiesti usaldatav, algupärane. Vt ka konserveerimine, rekonstrueerimine, restaureerimine avatud ala haljasala ruumiliselt avatud, tavaliselt rohttaimedega kaetud piirkond. Seda kasutatakse pargikunstis pargiruumi struktureerimisel suletud aladele kontrastse elemendina. Ajaloolistes ansamblites on tavapärased peahoone fassaadide esised avatud alad (esiväljak, tagaväljak), mis tagavad hoone vaadeldavuse. Vt ka pargiaas, suletud ala Avatud ala (pargiaas) Ervita mõisa pargis avenüü (< pr avenue) avar tänavpuiestee. Nimetus kujunes seoses Pariisi ümberkujundamisega aastatel 1853–1870 Georges-Eugène Haussmanni projekti järgi. Avenüüd kujundati linnakeskustest kiirtena hargnevate laiade haljastatud tänavatena. Avenüüle on iseloomulikud mitmes reas istutatud puud, mõnikord ka hekid jm madalhaljastus. Tähtsaimad Pariisi avenüüd algavad Charles de Gaulle’i väljakult (seal asub Triumfikaar), neist kuulsaim on 2,1 km pikkune ja 80 m laiune Champs-Élysées, mis ulatub Tuileries’ pargini. Avenüüks on nimetatud ka laia sirget tänavat (prospekt), mis võib olla puudega palistatud (puiestee). Ristplaneeringuga linnades nimetatakse mõnikord ühes suunas kulgevaid teid tänavateks ja nendega ristuvaid teid avenüüdeks. Nt kulgevad New Yorgi Manhattani linnajaos põhjast lõunasse avenüüd, aga idast läände tänavad. Vt ka allee, bulvar, prospekt, tänavpuiestee Champs-Élysées’ avenüü Pariisis 12
Change language