Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
A – alpiaed<br />
(nt Sutlema mõisas harilikku mändi, Vana-Vigalas lehist). Tavaliselt istutatakse alleesse<br />
üheliigilisi ja ühevanuseid puid, ent vanades parkides ei ole haruldased ka<br />
mitmeliigilised alleed (nt Palmse alleed, kus kasvab lõiguti harilikku pärna, harilikku<br />
jalakat ja harilikku vahtrat, vähem ka teisi liike). Enamasti on mitme liigi kasutamise<br />
põhjuseks olnud istikute kättesaadavus, mõnikord ka kujunduslikud põhimõtted.<br />
Puud istutatakse kahele poole teed nii, et puude vahe ja ridade vahe on (ideaaljuhul)<br />
võrdsed, kusjuures vahe sõltub puu liigist.<br />
Eesti üks pikimaid alleesid on Palmse mõisahoonete juurde 19. sajandi keskel<br />
istutatud, mõisast Ilumäe kabeli poole suunduv ligi 6 km pikkune allee. Tuntud on<br />
ka Hiiu-Suuremõisa ligi 5 km pikkune sanglepaallee. Üks suurejoonelisimaid neljarealisi<br />
alleesid (koosneb lehise- ja tammeridadest) on peaaegu kilomeetripikkune<br />
allee, mis ühendab Kukruse mõisat mõisakalmistuga.<br />
Vt ka avenüü, bulvar, esplanaad, promenaad, tänavpuiestee<br />
alpiaed vt alpinaarium.<br />
alpiinium<br />
kiviktaimla, kus kasvatatakse ainult alpiinse vööndi (kõrgmäestiku) taimi.<br />
Vt ka alpinaarium<br />
alpinaarium – alpiaed, kiviktaimla<br />
madalate kasvukoha suhtes vähenõudlike taimede (alpitaimede) kasvatamiseks<br />
mõeldud aed või aiaosa või peenar, mis kujunduslikult jäljendab alpiniitu. Alpiaias<br />
kasutatakse palju kive ja kõrgmäestikus kasvavaid taimi, mis on kohastunud toitainevaese<br />
ja kuiva mullaga. Alpinaariumid tekkisid 19. sajandi keskpaiku, mil kõrgmäestikualadelt,<br />
enamasti Alpidest korjatud taimedega hakati kujundama mäenõlvu<br />
jäljendavaid aiaosi. Alpinaarium on saanud oma nimetuse Alpide järgi ning<br />
esialgu tähendaski ta vaid Alpidest toodud taimede aeda. Hiljem on introdutseeritud<br />
ka teiste mäestike taimi.<br />
Eestis rajati üksikuid alpinaariume juba mõisaparkidesse, koduaedades hakkasid<br />
need rohkem levima peale II maailmasõda. Üks Eesti vanimaid ja suurimaid kiviktaimlaid<br />
asub Tartu botaanikaaias.<br />
Alpinaarium<br />
Vt ka alpiinium, kollektsiooniaed<br />
amfiteater<br />
(< kr amphi ümberringi + theatron vaatemängukoht) Rooma katuseta teatriehitis,<br />
kus astmetena tõusvate istmeridadega pealtvaatajateosa ei asetsenud mitte poolringi-<br />
või hoburauakujuliselt nagu Antiik-Kreeka teatris, vaid ellipsikujuliselt ümber<br />
ovaalse platsi (areeni). Sellise kujuga teatriehitis kujunes välja esmalt Kampaanias.<br />
Esialgu olid amfiteatrid puust, hiljem kivist. Algselt oli amfiteater mõeldud esmajoones<br />
gladiaatorite võitluste pidamiseks ning merelahingute ja kiskjatele peetavate<br />
ajujahtide lavastamiseks. Tänapäeval nimetatakse amfiteatriks igasugust teatri- ja<br />
õpperuumi, vabaõhulava jms, kus poolringikujuliselt või ovaalselt paigutatud tõusvad<br />
istmeread piiravad lava (areeni). Kreeklaste lava kulissiks oli avatud maastik,<br />
roomlased sulgesid vaate kivist ehitatud kulissidega.<br />
Üks suurimaid amfiteatreid asub Veronas, see aastal 30 pKr valminud ehitis<br />
mahutab enam kui 30 000 vaatajat. Suurim ja tuntuim amfiteater on aastal 80 pKr<br />
valminud Rooma Colosseum, mis mahutas ligikaudu 80 000 pealtvaatajat.<br />
Amfiteatri motiivi on kasutatud aiakunstis teatro verde kujunduses ning nüüdisaegsete<br />
vabaõhulavade ja istumiskohtade loomisel. Astmeliselt tõusvaid pindu<br />
võib näha ka paljude tuntud maastikuarhitektide, nt Carl Theodor Sørenseni ja<br />
Martha Schwartzi töödes.<br />
Vaade Delfi amfiteatrile (Kreeka)