Õppe ja matkarajad Hiiumaal - Hiiumaa.ee
Õppe ja matkarajad Hiiumaal - Hiiumaa.ee Õppe ja matkarajad Hiiumaal - Hiiumaa.ee
Vanajõe oru õpperada Õ P P E – J A M A T K A R A J A L D H I I U M A A
- Page 2 and 3: Õpperajad Õppeklassid Õppe- ja m
- Page 4 and 5: Radade tüübid Paiknemine Tähistu
- Page 6 and 7: Vanajõe oru õpperada Rada asub Ti
- Page 8 and 9: Karjaselja metsanduslik õpperada R
- Page 10 and 11: Kõrgessaare orhideede õppepeenar
- Page 12 and 13: Ristna Õppe- ja matkarajad Hiiumaa
- Page 14 and 15: Sooääre metsarada Sooääre metsa
- Page 16 and 17: Neljateeristi loodusrada Neljateeri
- Page 18 and 19: Pihla talu matkarada Matkarada asub
- Page 20 and 21: Tahkuna metsanduslik matkarada Tahk
- Page 22 and 23: Leemeti - Õngu matkarada Matkarada
- Page 24: Laudtee roostikus. Orjaku õpperada
Vanajõe oru õpperada<br />
Õ P P E – J A M A T K A R A J A<br />
L<br />
D<br />
H I I U M A A
<strong>Õppe</strong>ra<strong>ja</strong>d<br />
<strong>Õppe</strong>klassid<br />
<strong>Õppe</strong>- <strong>ja</strong> matkara<strong>ja</strong>d<br />
Matkara<strong>ja</strong>d<br />
<br />
Suuremõisa pargi õpperada, 5<br />
Vanajõe oru õpperada, 6<br />
Saarnaki laiu õpperada, 7<br />
Kar<strong>ja</strong>sel<strong>ja</strong> metsanduslik õpperada, 8<br />
Or<strong>ja</strong>ku õpperada, 9<br />
Kõrgessaare orhid<strong>ee</strong>de õppep<strong>ee</strong>nar, 10<br />
Vaemla väliauditoorium, 11<br />
Sooääre metsarada, 14<br />
Rebastemäe õpperada, 15<br />
Nel<strong>ja</strong>t<strong>ee</strong>risti loodusrada, 16<br />
Pihla talu matkarada, 18<br />
Ristit<strong>ee</strong> looduslooline matkarada, 19<br />
Tahkuna metsanduslik matkarada, 20<br />
Kärdla–Tõrvanina matkarada, 21<br />
L<strong>ee</strong>meti–Õngu matkarada, 22<br />
Üha sagedamini tunnevad inimesed va<strong>ja</strong>dust viibida looduses.<br />
Mõned tahavad lihtsalt looduskaunis kohas olla <strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>rattal vabalt<br />
v<strong>ee</strong>reda lasta, teisi köidab aga enam aktiivne tegevus, soov kogeda<br />
füüsilist pingutust, näha erinevaid maastikke ning saada osa<br />
looduse heli- <strong>ja</strong> värvirikkusest, mis meid rännut<strong>ee</strong>l ümbritseb. Et<br />
olla abiks selliste soovidega inimestele, hakati üle kümne aasta tagasi<br />
<strong><strong>Hiiumaa</strong>l</strong> loodusradasid ra<strong>ja</strong>ma. <strong>Hiiumaa</strong> looduse mitmekesisus<br />
pakub küllaga võimalusi. Algust tehti Kõpus, jätkati Käina lahe<br />
ääres. Tänaseks juhatavad saarel valminud 15 rada matka<strong>ja</strong>t läbi<br />
soode, põlismetsade, kadastike <strong>ja</strong> roostike, mööda ranna- <strong>ja</strong> puisniite,<br />
üle luitemägede <strong>ja</strong> rannavallide kuni kaunite liivarandadeni<br />
kutsuva mere ääres.<br />
2<br />
K E R G E T J A L G A J A K A U N I S T I L M A H I I U M A A L O O D U S E G A T U T V U M I S E L !
3<br />
Vanajõe oru õpperada.
Radade tüübid<br />
Paiknemine<br />
Tähistus<br />
Koostamine,<br />
ra<strong>ja</strong>mine<br />
<br />
Kasutusel on mitmeid mõisteid nagu matkarada, looduse õpperada,<br />
terviserada jt., kuid tihti kasutatakse sama terminit erineva sihitusega<br />
radade kohta. Radade määratlemine on teinekord küllaltki tinglik,<br />
sest <strong>ee</strong>smärgid tihti kombin<strong>ee</strong>ruvad. Vastavalt ra<strong>ja</strong> <strong>ee</strong>smärgile<br />
on käesolevas raamatukeses n<strong>ee</strong>d <strong>ja</strong>otatud järgmiselt:<br />
<strong>Õppe</strong>rada – omab keskkonnahariduslikku<br />
<strong>ee</strong>smärki. Valikul<br />
ei ole põhirõhk looduse ilul,<br />
vaid silmaringi avardamisel.<br />
Ra<strong>ja</strong>l märgitakse vaatluspunktid,<br />
mõnikord ka väl<strong>ja</strong>kud, kus<br />
leidub põh<strong>ja</strong>likku infot loodusobjektide<br />
kohta kas infoalusel<br />
või suuremal infotahvlil. Rada<br />
on suhteliselt lühike, 0,5–1,5<br />
kilom<strong>ee</strong>trit.<br />
<strong>Õppe</strong>klass/õppeväl<strong>ja</strong>k – loodusega<br />
tutvumiseks on väl<strong>ja</strong><br />
ehitatud <strong>ja</strong> piiritletud kindel<br />
territoorium. Teave on koondatud<br />
infoalustele <strong>ja</strong> -stendidele.<br />
4<br />
L O O D U S R A D A D E T Ü Ü B I D , T Ä H I S T U S J A P A I K N E M I N E<br />
<strong>Õppe</strong>- <strong>ja</strong> matkarada – siia kuuluvad<br />
lühemad ra<strong>ja</strong>d (1–3 km),<br />
kus on ühendatud matkamise<br />
rõõm <strong>ja</strong> teabe saamine ra<strong>ja</strong>l<br />
paiknevate loodus- <strong>ja</strong> kultuuriobjektide<br />
kohta.<br />
Matkarada – pikemad ra<strong>ja</strong>d,<br />
kus on oluline ka füüsilise koormuse<br />
saamine. Siit leiab matka<strong>ja</strong><br />
vaheldust igapäevaelule,<br />
rahu <strong>ja</strong> uusi kogemusi. Detailne<br />
ra<strong>ja</strong>kirjeldus tihti puudub,<br />
antud on vaid üldine taustinfo.<br />
Maastik on kaunis <strong>ja</strong> vaheldusrikas.<br />
Ra<strong>ja</strong> pikkus on 3–15 (20)<br />
kilom<strong>ee</strong>trit.<br />
Loodusra<strong>ja</strong>d paiknevad väga mitmesugustes maastikutüüpides.<br />
Nendeks võivad olla metsad, sood, kadastikud, rannaluited, roostikud<br />
jm. Ra<strong>ja</strong>d on püütud paigutada nii, et neid saaks üldjuhul läbida<br />
kuiva <strong>ja</strong>laga. Märjematesse kohtadesse on ehitatud laudt<strong>ee</strong>d <strong>ja</strong><br />
kraavidele purded.<br />
Radade tähistus ei ole igal pool ühesugune, kuid nende alguspunktis<br />
on vastav info olemas. Ka käesolevas trükises on radade kirjelduse<br />
juurde lisatud vastav teave. Üldjuhul tähistavad rada nooled,<br />
sinised märgid puutüvel (kusjuures kaks parall<strong>ee</strong>lset märget viitab<br />
ra<strong>ja</strong> suuna muutumisele) või sinised lindid.<br />
Radade koostamises <strong>ja</strong> ra<strong>ja</strong>mises on osalenud paljud organisatsioonid<br />
<strong>ja</strong> isikud ning nende väl<strong>ja</strong>ehitamist on rahaliselt toetanud peamiselt<br />
Keskkonnainvest<strong>ee</strong>ringute Keskus, Riigimetsa Ma<strong>ja</strong>ndamise<br />
Keskus <strong>ja</strong> Rootsi WWF.<br />
K Ä E S O L E V T R Ü K I S T U T V U S T A B L O O D U S R A D A S I D ,<br />
M I S O N M Õ E L D U D J A L G S I M A T K A J A T E L E .
Õ P P E R A J A D<br />
Pargi pikkus on ligi kaks kilom<strong>ee</strong>trit, kuid laius mitu korda<br />
väiksem. Vaheldusrikas <strong>ja</strong> kaunis pargimaastik on võimaldanud<br />
koostada m<strong>ee</strong>liköitva õppera<strong>ja</strong>, mis koosneb väikesest <strong>ja</strong> suurest<br />
ringist. Esimene neist kulgeb pargis,<br />
teine jätkub parkmetsas piki<br />
jõge lõuna poole kuni sitka<br />
kuuskedeni.<br />
<br />
Rada algab lossi<br />
<strong>ee</strong>st, kus asub ka<br />
parkla. Koosneb väikesest<br />
<strong>ja</strong> suurest ringist<br />
(2 <strong>ja</strong> 3 km, kokku 4,5<br />
km). 2 suurt infotahvlit<br />
<strong>ja</strong> 17 väikest infoalust.<br />
Üks puhkekoht. Läbimise<br />
aeg vastavalt valitud<br />
ra<strong>ja</strong>le 1 või 2 tundi. Tähistatud<br />
nooltega, millel<br />
märge “<strong>Õppe</strong>rada”. Suveperioodil<br />
läbitav kuiva<br />
<strong>ja</strong>laga.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
5<br />
Suuremõisa<br />
pargi õpperada<br />
<strong>Hiiumaa</strong> kõige esinduslikuma<br />
pargi (45 ha) ra<strong>ja</strong>s<br />
krahvinna Ebba-Margareta<br />
Stenbock 1755. aastal.<br />
Maastik on siin tasane,<br />
erandiks vaid tiikidest<br />
väl<strong>ja</strong> kaevatud pinnasest<br />
tehtud küngas, millel varem<br />
asus Baabeloni nimeline<br />
suvema<strong>ja</strong>ke. Tiigid<br />
on allikatoitelised <strong>ja</strong><br />
kunagi kasvatati neis ka<br />
kalu. Suuremõisa park <strong>ja</strong>guneb<br />
pargiks <strong>ja</strong> parkmetsaks.<br />
Alaga on tihedalt<br />
seotud Suuremõisa<br />
jõgi. Pargi lahutamatuks<br />
osaks on tamme-, hobukastani-<br />
<strong>ja</strong> vahtraall<strong>ee</strong>d.<br />
Pargis kasvab üle viiekümne<br />
puu- <strong>ja</strong> põõsaliigi.<br />
Suured kodumaised<br />
puud, nagu <strong>ja</strong>lakas, saar<br />
<strong>ja</strong> pärn, kasvavad lossi<br />
läheduses. Võõrpuuliike<br />
on pargiosas 25 <strong>ja</strong> parkmetsas<br />
7. Haruldaste<br />
hulka kuuluvad neist valge<br />
mänd, palsami- <strong>ja</strong> valge<br />
nulg, põh<strong>ja</strong>tamm ning<br />
sitka <strong>ja</strong> kanada kuusk.<br />
Pargi uhkuseks on Eesti<br />
suurimad sitka kuused <strong>ja</strong><br />
euroopa nulud.<br />
Rada: Pühalepa vald 2003–<br />
2004. Koostamine, infotahvlid<br />
OÜ Kivirulli<strong>ja</strong>. Rahastas KIK.
Vanajõe oru<br />
õpperada<br />
Rada asub Tihu maastikukaitsealal<br />
<strong>ja</strong> kulgeb<br />
<strong>Hiiumaa</strong> kõige kaunima<br />
jõe kallastel ning selle<br />
paiguti kuue m<strong>ee</strong>tri<br />
kõrguse oru nõlvapealsetel.<br />
Vanajõgi on külmav<strong>ee</strong>line<br />
<strong>ja</strong> geoloogiliselt<br />
väga põnev. Siin<br />
avanevad m<strong>ee</strong>liköitvad<br />
vaated nel<strong>ja</strong>le liivapal<strong>ja</strong>ndile.<br />
Jõgi voolab<br />
kogu ulatuses läbi<br />
inimasustuseta soode<br />
<strong>ja</strong> metsade. Kalastik on<br />
suhteliselt liigivaene.<br />
Vanajõe orus kasvav liigirikas<br />
segamets on<br />
hea näide sellest, kuidas<br />
metsa liigiline<br />
koosseis sõltub looduslikest<br />
tingimustest. Kui<br />
kaldapealsetel kasvab<br />
<strong><strong>Hiiumaa</strong>l</strong>e nii omane<br />
palumännik, siis orust<br />
<strong>ja</strong> selle nõlvadelt leiame<br />
nii vahtrat, kaske,<br />
haaba toomingat, türnpuud…<br />
kui ka näsiniint.<br />
<strong><strong>Hiiumaa</strong>l</strong>e asustatud<br />
euroopa naarits on Vanajõe<br />
ääres leidnud endale<br />
mõnusa elupaiga.<br />
Rada. <strong>Hiiumaa</strong> KT 2004. Koostamine,<br />
teabetahvlid OÜ Kivirulli<strong>ja</strong>.<br />
Ra<strong>ja</strong>tised OÜ Silmakare.<br />
Rahastas KIK.<br />
Vanajõe oru õppera<strong>ja</strong> läbimine ei võta palju aega, kuid s<strong>ee</strong><br />
pooltund on kindlasti huvitav. Ei puudu ka väike füüsiline koormus,<br />
mida pakub pidev üles-alla ronimine. Ra<strong>ja</strong>l on mitmeid treppe,<br />
purdeid <strong>ja</strong> piirdeid. Keda veidi pikem matk ei huvita, võib tagasi<br />
pöörduda juba pärast teist liivapal<strong>ja</strong>ndit.<br />
Rada algab parkla juurest. Pikkus ~1,0 km, lühem ring 0,4 km.<br />
1 suur infotahvel <strong>ja</strong> 5 väikest infoalust, lisaks parkla kõrval tahvel,<br />
mis tutvustab Tihu maastikukaitseala. RMK lõkkekoht. Läbitav kuiva<br />
<strong>ja</strong>laga, aeg ~0,5 tundi. Märgistatud puidust nooltega.<br />
6<br />
<br />
<br />
Õ P P E R A J A D
Õ P P E R A J A D<br />
Laidudel on ka lihtsalt niisama hea olla. Kui Sul on veidi aega,<br />
siis võiksid ette võtta <strong>ja</strong>lutuskäigu Saarnaki õppera<strong>ja</strong>l. Siin koged<br />
kaunite <strong>ja</strong> eritüübiliste maastike suurt vaheldusrikkust, mis on läbi<br />
põimunud pikaa<strong>ja</strong>lise inimtegevuse mõjuga.<br />
<br />
<br />
Rada algab <strong>ja</strong> lõpeb taluhoonete juures. Koosneb ühest ringist,<br />
mille pikkus on ~1,5 km. Läbimiseks kulub aega 1 tund. Ra<strong>ja</strong>l 1 suur<br />
infotahvel <strong>ja</strong> 11 väikest infoalust. Läbitav kuiva <strong>ja</strong>laga. Laiule pääseb<br />
lubade alusel (Salinõmme, Laidude kaitseala keskus).<br />
7<br />
Saarnaki laiu<br />
õpperada<br />
Saarnaki laid, mis kuulub<br />
<strong>Hiiumaa</strong> laidude<br />
maastikukaitseala koosseisu,<br />
on 136 ha suur,<br />
3,3 km pikk <strong>ja</strong> keskmiselt<br />
0,5 km lai. Iseloomulik<br />
on rändrahnude<br />
rohkus.<br />
Laiu üheks suurimaks<br />
väärtuseks on selle mosaiiksus.<br />
Valdavaks on<br />
lookadastikud <strong>ja</strong> mitmed<br />
rannikukooslused. Hoonete<br />
juures köidavad tähelepanu<br />
niidetavad rohumaad.<br />
Kuue m<strong>ee</strong>tri<br />
kõrgusel rändrahnudega<br />
kaetud rannaastangul<br />
kasvavad sadu aastaid<br />
vanad pärnad. Laiu<br />
idarannikul laiub ~20 ha<br />
suurune rannaniit, mille<br />
meri vahetevahel üle<br />
ujutab.<br />
Saarnaki kultuurilugu<br />
on alguse saanud juba<br />
1564. aastast. Olemasolevad<br />
hooned on väga<br />
mitmesuguse vanusega.<br />
Viimase kolmekümne<br />
aasta jooksul on nad<br />
kõik leidnud kas taastamist<br />
või vähemalt remontimist.<br />
Rada. <strong>Hiiumaa</strong> KA 2004. Koostamine,<br />
teabetahvlid <strong>Hiiumaa</strong><br />
KA <strong>ja</strong> OÜ Kivirulli<strong>ja</strong>. Rahastas<br />
KIK.
Kar<strong>ja</strong>sel<strong>ja</strong><br />
metsanduslik<br />
õpperada<br />
Rada kulgeb Tahkuna<br />
poolsaart läbiva Kar<strong>ja</strong>sel<strong>ja</strong><br />
metsat<strong>ee</strong> ääres.<br />
Maastikud on väga mitmekesised<br />
<strong>ja</strong> vaheldusrikkad.<br />
Rada läbib<br />
nii kuivi nõmmemännikuid,<br />
varjurikkaid kuusikuid,<br />
soostunud lehtmetsi<br />
kui ka rabastunud<br />
männikuid. Liigutakse<br />
läbi kõige enam<br />
kaitset va<strong>ja</strong>va põlismetsa,<br />
kus metsapõlvkondade<br />
järjepidevus<br />
ei ole katkenud.<br />
Rada: <strong>Hiiumaa</strong> KT 2005. Koostamine<br />
<strong>ja</strong> teabetahvlid OÜ Kivirulli<strong>ja</strong>.<br />
Ra<strong>ja</strong>tised OÜ Silmakare.<br />
Rahastas KIK.<br />
Kar<strong>ja</strong>sel<strong>ja</strong> metsanduslik õpperada on ra<strong>ja</strong>tud ringmarsruudina,<br />
mis kulgeb läbi paljude kasvukohatüüpide. Tutvust saab teha<br />
metsakultuuridega <strong>ja</strong> mitmesuguste metsama<strong>ja</strong>nduslike võtetega.<br />
Uuritakse metsa kui taimekooslust <strong>ja</strong> loomade elupaika. Rada sobib<br />
igati väliõppe korraldamiseks kooliõpilastele.<br />
Rada algab Kar<strong>ja</strong>sel<strong>ja</strong> t<strong>ee</strong> ääres oleva suure infotahvli juurest.<br />
Kar<strong>ja</strong>sel<strong>ja</strong> kruusat<strong>ee</strong> on kitsas, kuid sobib sõitmiseks kõikidele<br />
transpordivahenditele. Ra<strong>ja</strong> pikkus ~1,0 km <strong>ja</strong> läbimise aeg 1 tund.<br />
1 suur infotahvel <strong>ja</strong> 16 väikest infoalust. Tähistatud nooltega, millel<br />
märge “<strong>Õppe</strong>rada”. Üldjuhul läbitav kuiva <strong>ja</strong>laga.<br />
8<br />
<br />
<br />
<br />
Õ P P E R A J A D
Õ P P E R A J A D<br />
Linnutornist avaneb kaunis vaade nii Käina kui Jausa lahele.<br />
Siit saab jälgida lindude tegevust <strong>ja</strong> nende rännet. Muda sillal võib<br />
tutvust teha ravimudaga. Lühike roostikuring viib mööda laudt<strong>ee</strong>d<br />
läbi kõrge roostiku Silmakarele.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Rada algab linnutorni või Or<strong>ja</strong>ku silma juurest. Koosneb pikemast<br />
Or<strong>ja</strong>ku (3 km) <strong>ja</strong> lühemast Roostikuringist (0,7 km), läbimise<br />
aeg vastavalt 1,5 <strong>ja</strong> 0,5 tundi. Linnutorni platvorm on avatud pidevalt,<br />
ekspositsioon aga aprillist septembrini. Ra<strong>ja</strong>l 3 vaatealust, mudasild,<br />
katusealusega puhkekoht <strong>ja</strong> ~0,4 km laudt<strong>ee</strong>d roostikus.<br />
Üks suur infotahvel <strong>ja</strong> 11 väiksemat infoalust. Läbitav kuiva <strong>ja</strong>laga.<br />
Tähistatud nooltega.<br />
9<br />
Or<strong>ja</strong>ku<br />
õpperada<br />
Rada asub Käina lahe –<br />
Kassari maastikukaitsealal<br />
<strong>ja</strong> kulgeb põhiliselt<br />
Käina lahe kaldal. Käina<br />
laht, pindalaga 915 ha,<br />
on pigem rannikujärv kui<br />
merelaht. Selle keskmine<br />
sügavus on vaid 0,5 m<br />
<strong>ja</strong> laht on merega ühendatud<br />
kolme kanali kaudu.<br />
Lahes on kokku 23<br />
saart, mis on madalad <strong>ja</strong><br />
enamasti pillirooga ümbritsetud.<br />
Huvitav <strong>ja</strong> liigirikas on<br />
Käina lahe linnustik,<br />
kuhu kuulub 192 liiki,<br />
neist haudelinde 92. Arvukamateks<br />
liikideks on<br />
kormoran, kõrk<strong>ja</strong>-roolind,<br />
kühmnokk-luik jt.<br />
Sügisel peatub lahel 10–<br />
15 tuhat, maksimaalselt<br />
20 tuhat v<strong>ee</strong>- <strong>ja</strong> rannikulindu.<br />
Laht on oluline kalade<br />
kudemisala. Ravimuda<br />
varud on ligi miljon<br />
tonni.<br />
Rada: BKA <strong>Hiiumaa</strong> Keskus<br />
1995, täiendanud <strong>Hiiumaa</strong> KT<br />
2003. Teabetahvlid OÜ Kivirulli<strong>ja</strong>.<br />
Rahastas KIK.
Kõrgessaare<br />
orhid<strong>ee</strong>de<br />
õppep<strong>ee</strong>nar<br />
Kõrgessaare orhid<strong>ee</strong>de<br />
õppep<strong>ee</strong>nar on tükike<br />
lub<strong>ja</strong>rikast rohumaad<br />
keset Kõrgessaare asulat.<br />
<strong>Õppe</strong>p<strong>ee</strong>nral kasvab<br />
looduslikult 10 käpaliste<br />
liiki.<br />
Kõige rohkem õitsvaid<br />
orhid<strong>ee</strong>liike on siin lootus<br />
näha <strong>ja</strong>anipäeva<br />
paiku, kuid soo<strong>ja</strong> kevade<br />
korral võivad esimesed<br />
hallid käpad oma<br />
õisi näidata juba maikuu<br />
lõpus. Neile järgnevad<br />
ööviiulid, ametliku<br />
nimega kahelehised<br />
käok<strong>ee</strong>led <strong>ja</strong> kahk<strong>ja</strong>spunasedsõrmkäpad.<br />
Augustiski võib<br />
v<strong>ee</strong>l näha tumepunase<br />
neiuvaiba <strong>ja</strong> soo-neiuvaiba<br />
viimaseid õisi. Lisaks<br />
käpalistele kasvavad<br />
siin kaitsealune<br />
värvi-paskhein <strong>ja</strong> <strong><strong>Hiiumaa</strong>l</strong><br />
väh<strong>ee</strong>sinev haisev<br />
jooks<strong>ja</strong>rohi. Hilissuvine<br />
heinaniitmine on va<strong>ja</strong>lik<br />
taimede kasvutingimuste<br />
säilitamiseks.<br />
Rada: <strong>Hiiumaa</strong> KT. Ra<strong>ja</strong>tud<br />
BKA <strong>Hiiumaa</strong> keskuse poolt<br />
2001. Rahastas KIK.<br />
<strong>Õppe</strong>p<strong>ee</strong>nral avaneb suurepärane võimalus lühikese a<strong>ja</strong>ga <strong>ja</strong><br />
t<strong>ee</strong>juhita tutvuda kodumaiste orhid<strong>ee</strong>dega. Külastamisvõimalus<br />
on ka igal bussituristil. Eelkõige on õppep<strong>ee</strong>nar mõeldud liikide<br />
tundmaõppimiseks ning sobib väliõppe korraldamiseks kooliõpilastele<br />
<strong>ja</strong> taimehuvilistele.<br />
Asub parkla kõrval. Laudt<strong>ee</strong>, läbitav 15 minutiga. 1 suur teabetahvel<br />
<strong>ja</strong> 5 värviliste illustratsioonidega infoalust.<br />
10<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Õ P P E K L A S S I D
Õ P P E K L A S S I D<br />
Väliklass on istepinkidega varjuline nurgake, kus saab <strong>ja</strong>lgu<br />
puhata. Vaateplatvormilt avaneb vaade nii Vaemla kui ka Käina<br />
lahele. Saab jälgida lindude liikumist <strong>ja</strong> kariloomade tegevust.<br />
Värviliste illustratsioonidega teabetahvlil on selgitused rannikukoosluste,<br />
linnu- <strong>ja</strong> taimeliikide kohta. Suurepärane koht väliõppe<br />
korraldamiseks.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
T<strong>ee</strong>viit Laisna sildade<br />
juures (0,3 km).<br />
Istepingid, vaateplatvorm<br />
<strong>ja</strong> suur värviline<br />
infotahvel <strong>ee</strong>sti <strong>ja</strong> inglise<br />
k<strong>ee</strong>les. Pilgu heitmiseks<br />
rannikule piisab<br />
poolest tunnist.<br />
11<br />
Vaemla väliauditoorium<br />
<strong>Õppe</strong>klass asub Käina<br />
lahe – Kassari maastikukaitseala<br />
ulatuslike<br />
rannakar<strong>ja</strong>maade vahelisel<br />
alal. Siinne rannaniit<br />
on madalmurune<br />
näidiskar<strong>ja</strong>maa, mis<br />
tutvustab loodusväärtusi<br />
<strong>ja</strong> nende kaitsmist<br />
traditsioonilise ma<strong>ja</strong>ndamise<br />
abil. Rannaniit<br />
on Lääne-Eesti madalate<br />
rannikute tüüpiline<br />
poollooduslik kooslus,<br />
mis püsib avatuna<br />
vaid tänu pidevatele<br />
mere üleujutustele<br />
<strong>ja</strong> kar<strong>ja</strong>tamise mõjule.<br />
Taimestik on soolalembene<br />
<strong>ja</strong> talub hästi<br />
üleujutusi. Soolakulaikudel<br />
kasvab soolarohi<br />
<strong>ja</strong> kaitstavatest taimeliikidest<br />
hall soolmalts<br />
ning soodahein.<br />
Rannaniit on pesapaigakskurvitsalistele<br />
ning peatus- <strong>ja</strong> toitumispaigaks<br />
kevad-<br />
<strong>ja</strong> sügisrändel olevatele<br />
luikedele, hallhanedele,valgepõsk-lagledele.<br />
Väliauditoorium valmis Väinamere<br />
projekti raames koostöös<br />
Rootsi WWF-iga, 2001.<br />
MTÜ Arhipelaag.
Ristna<br />
<strong>Õppe</strong>- <strong>ja</strong> matkara<strong>ja</strong>d <strong><strong>Hiiumaa</strong>l</strong><br />
<strong>Õppe</strong>ra<strong>ja</strong>d 1. Suuremõisa pargi õpperada, lk 5<br />
2. Vanajõe oru õpperada, lk 6<br />
3. Saarnaki laiu õpperada, lk 7<br />
4. Kar<strong>ja</strong>sel<strong>ja</strong> metsanduslik õpperada, lk 8<br />
5. Or<strong>ja</strong>ku õpperada, lk 9<br />
12<br />
11<br />
10 9<br />
Kõpu<br />
<strong>Õppe</strong>klassid 6. Kõrgessaare orhid<strong>ee</strong>de õppep<strong>ee</strong>nar, lk 10<br />
7. Vaemla väliauditoorium, lk 11<br />
<strong>Õppe</strong>- <strong>ja</strong> matkara<strong>ja</strong>d 8. Sooääre metsarada, lk 14<br />
9. Rebastemäe õpperada, lk 15<br />
10. Nel<strong>ja</strong>t<strong>ee</strong>risti loodusrada, lk 16<br />
11. Pihla talu matkarada, lk 18<br />
12. Ristit<strong>ee</strong> looduslooline matkarada, lk 19<br />
Matkara<strong>ja</strong>d 13. Tahkuna metsanduslik matkarada, lk 20<br />
14. Kärdla–Tõrvanina matkarada, lk 21<br />
15. L<strong>ee</strong>meti–Õngu matkarada, lk 22<br />
Kõrgessare<br />
Luid<strong>ja</strong><br />
2<br />
6<br />
15<br />
Õngu<br />
Lauka<br />
Nurste
Tahkuna<br />
13<br />
Malvaste<br />
4<br />
Männamaa<br />
Lelu<br />
Emmaste<br />
Jausa<br />
Lehtma<br />
14<br />
Kärdla<br />
Tubala<br />
Käina<br />
5<br />
7<br />
8<br />
Palade<br />
Suuremõisa<br />
1<br />
12<br />
Kassari<br />
3<br />
<br />
Suursadam<br />
Salinõmme<br />
Sarve<br />
13<br />
<br />
Heltermaa
Sooääre<br />
metsarada<br />
Sooääre metsarada<br />
Paladel asub Soera<br />
Talumuuseumi juures.<br />
Rada kulgeb talu lähistel<br />
metsas, endistel<br />
heina- <strong>ja</strong> kar<strong>ja</strong>maadel<br />
ning põikab sisse<br />
sooserva.<br />
Ra<strong>ja</strong>le jääb vana tapuaed<br />
<strong>ja</strong> jupike sammaldunud<br />
kiviaeda. Huvitav<br />
on kunagine puisniit,<br />
mis tänaseks on<br />
kujunenud liigirikkaks<br />
salumetsaks. Metsast<br />
suundub rada heinamaale,<br />
mis on õiteküllane<br />
aruniit hariliku<br />
nurmenuku, arujumika,<br />
kerakelluka <strong>ja</strong> teiste<br />
niidutaimedega. Läbinud<br />
lodumetsa <strong>ja</strong><br />
soo, jõuab matka<strong>ja</strong><br />
lambakar<strong>ja</strong>maale.<br />
Rada: Soera Talumuuseum<br />
2000 <strong>ja</strong> 2005. Infotahvlid OÜ<br />
Kivirulli<strong>ja</strong>. Viimase etapi rahastas<br />
KIK.<br />
Pärast talukompleksiga tutvumist on huvitav ringi vaadata vanadel<br />
talumaadel. Nii saad teada, millised maastikud olid kunagi<br />
talus kasutuses <strong>ja</strong> mis neist pärast aktiivse inimtegevuse lõppu<br />
saanud on.<br />
Rada algab <strong>ja</strong> lõpeb talu õues. Pikkus 1 km. Läbimise aeg 30<br />
minutit. Üks suur teabetahvel <strong>ja</strong> 5 infoalust. Sooservas võib va<strong>ja</strong><br />
minna kummikuid.<br />
14<br />
<br />
<br />
<br />
Õ P P E - J A M A T K A R A J A D
Õ P P E - J A M A T K A R A J A D<br />
Loodusra<strong>ja</strong>l<br />
on mitmeid treppe<br />
<strong>ja</strong> kaks vaateplatvormi,<br />
kust<br />
saab nautida<br />
vaateid merele.<br />
Kui ra<strong>ja</strong> läbimiseks<br />
on aega napilt,<br />
võib ronida<br />
vaid Rebastemäe<br />
vaateplatvormile,<br />
et heita pilk<br />
üle metsade Saaremaa<br />
poole.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Ligipääs ra<strong>ja</strong> alguspunkti kõigi transpordivahenditega. Ringikujulise<br />
ra<strong>ja</strong> pikkus 1, 5 km, kõrguste vahe 20 m. Infoaluseid 8, <strong>ee</strong>sti<br />
<strong>ja</strong> inglise k<strong>ee</strong>les. Puidust nooleviidad <strong>ja</strong> sinised ra<strong>ja</strong>lindid. Läbimise<br />
aeg 1 tund. Läbitav kuiva <strong>ja</strong>laga.<br />
15<br />
Rebastemäe<br />
matkarada<br />
Matkarada paikneb nii<br />
<strong>Hiiumaa</strong> kui ka kogu<br />
Lääne-Eesti vanimas<br />
osas, Kõpu poolsaarel,<br />
kus 8000 aastat tagasi<br />
oli vaid ühe ruutkilom<strong>ee</strong>tri<br />
suurune saareke<br />
keset avamerd.<br />
Ra<strong>ja</strong>l saadavad matka<strong>ja</strong>t<br />
eritüübilised metsad:<br />
luitepealne palumännik,<br />
astangualune liigirikas<br />
salumets, looduslik<br />
vana kuusik tormimurruga.<br />
Siin võib jälgida, kuidas<br />
valgus- <strong>ja</strong> niiskustingimused<br />
luidestikul<br />
on mõjutanud metsade<br />
kujunemist. Kuusikus<br />
kohtab igihal<strong>ja</strong>st<br />
kääbuspõõsast harilikku<br />
harakkuljust. Ra<strong>ja</strong>l<br />
võib loomigi kohata –<br />
on ju Rebastemägi oma<br />
nime saanud just rebaste<br />
järgi, kes siin liivaste<br />
luidete vahel elavad.<br />
Kaplimäel, mis on<br />
<strong>Hiiumaa</strong> kõrguselt teine<br />
mägi (63, 5 m), saab tutvuda<br />
rahvapärimusega<br />
kabeliloost.<br />
Rada: <strong>Hiiumaa</strong> KA. Ra<strong>ja</strong>nud<br />
BKA <strong>Hiiumaa</strong> keskus 1993.<br />
Ra<strong>ja</strong>tised OÜ Silmakare. Osalt<br />
rahastanud KIK.
Nel<strong>ja</strong>t<strong>ee</strong>risti<br />
loodusrada<br />
Nel<strong>ja</strong>t<strong>ee</strong>risti loodusrada<br />
kulgeb Kõpu poolsaare<br />
põh<strong>ja</strong>rannikul,<br />
8000 aasta vanuse<br />
rannaastangu <strong>ja</strong> nüüdisranna<br />
vahelistes<br />
metsades.<br />
Ra<strong>ja</strong>l saab tutvuda<br />
Kõpule iseloomulike<br />
kooslustega. Möirasoo<br />
on väike rannaastangualune<br />
lub<strong>ja</strong>rikas allikasoo,<br />
mille kohta on<br />
mitmeid nimelegende.<br />
Kohata võib soojemast<br />
kliimaperioodist pärit<br />
kaitsealust jugapuud.<br />
Rada läbib ma<strong>ja</strong>ndatud<br />
kultuurpuistut, looduslikke<br />
vanu kuusikuid<br />
<strong>ja</strong> põlist luitemännikut<br />
rannikul. Mägipe rändrahn<br />
<strong>ja</strong> rannas Süllasoo<br />
Jaanikivi on mälestusmärgid<br />
jääa<strong>ja</strong>st.<br />
Kõpu põh<strong>ja</strong>rannikul<br />
asub omanäoline kalurikoda.<br />
Rada: <strong>Hiiumaa</strong> KA 2004. RMK<br />
kaluriko<strong>ja</strong> piknikukoht 2000.<br />
Rahastanud KIK.<br />
<br />
<br />
16<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Õ P P E - J A M A T K A R A J A D<br />
Nel<strong>ja</strong>t<strong>ee</strong>ristis<br />
asub loodusra<strong>ja</strong><br />
süda, kus toekas<br />
suunaviit aitab<br />
orient<strong>ee</strong>ruda ilmakaarte<br />
<strong>ja</strong> ümbritseva<br />
asustuse<br />
suhtes. Teabetahvlil<br />
on sk<strong>ee</strong>mid<br />
<strong>ja</strong> selgitused, mille<br />
abil saab valida<br />
endale sobiva<br />
ra<strong>ja</strong>lõigu. Piki ra<strong>ja</strong><br />
idapoolset haru<br />
minnes saab üles<br />
ronida iidsest rannaastangust<br />
ning<br />
jõuda Rebastemäe<br />
loodusra<strong>ja</strong>le.<br />
Oluline on jälgida<br />
märgistust, et<br />
mitte t<strong>ee</strong>lt eksida!<br />
Ra<strong>ja</strong> alguspunkt asub ~1 km enne Kõpu tuletorni. Bussiga siit<br />
edasi ei saa, küll aga sõiduautoga. Nel<strong>ja</strong>t<strong>ee</strong>ristist saab matkata nii<br />
lääne kui ida poole. Mõlema ra<strong>ja</strong> läbimise aeg on ~1 tund <strong>ja</strong> kuivemal<br />
a<strong>ja</strong>l on n<strong>ee</strong>d läbitavad ilma kummikuteta. Radadel on kokku 2<br />
suurt infotahvlit <strong>ja</strong> 8 infoalust. Puidust nooleviidad <strong>ja</strong> sinised ra<strong>ja</strong>lindid.<br />
Põh<strong>ja</strong>rannikul Mägipe kalurikoda, piknikukoht.
Õ P P E - J A M A T K A R A J A D<br />
17<br />
Tõnupsi luited.
Pihla talu<br />
matkarada<br />
Matkarada asub <strong>Hiiumaa</strong><br />
vanimas asustatud<br />
osas, vaatekaugusesse<br />
jääb Kõpu tuletorn.<br />
Rada kuulub Pihla<br />
turismitalu juurde, kulgeb<br />
Pihla talu maadel <strong>ja</strong><br />
tutvustab Kõpu poolsaare<br />
vanima osa kultuuri-<br />
<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>looväärtusi. 5700<br />
eKr asustasid seda piirkonda<br />
kivia<strong>ja</strong> hülgekütid,<br />
siin asuvad kivikalmed<br />
<strong>ja</strong> Kõpu vanimad<br />
teadaolevad muinaspõllud.<br />
Saab tutvuda Eesti<br />
ühe vanima säilinud,<br />
18. sa<strong>ja</strong>ndist pärit pukktuulikuga<br />
<strong>ja</strong> 20. sa<strong>ja</strong>ndi<br />
alguse tüüpilise taluhoonete<br />
kompleksiga.<br />
Saekaater tõestab puidu<br />
töötlemise <strong>ja</strong> kasutamise<br />
va<strong>ja</strong>dust taluma<strong>ja</strong>pidamises.<br />
Rada läbides<br />
saab näha mitmekesist<br />
külamaastikku, mis<br />
on tekkinud traditsioonilise<br />
maakasutuse tulemusena<br />
<strong>ja</strong> säilinud tänaseni:<br />
lambakar<strong>ja</strong>maa kiviaia<br />
<strong>ja</strong> kaanduga, liigirikas<br />
puisniit, Koi männik<br />
– tänaseni austatud<br />
püha mets.<br />
Rada: Pihla turismitalu 2001.<br />
Väinamere projekti raames<br />
koostöös Rootsi WWF-iga.<br />
MTÜ Arhipelaag.<br />
Rada algab <strong>ja</strong> lõpeb talu väravas. Matkara<strong>ja</strong> pikkus on 1 km.<br />
Läbimisaeg 40–50 minutit. Ra<strong>ja</strong>sk<strong>ee</strong>m <strong>ja</strong> 5 illustratsioonidega infoalust.<br />
Läbitav kuiva <strong>ja</strong>laga.<br />
18<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Õ P P E - J A M A T K A R A J A D<br />
<br />
Rada on <strong>ee</strong>lkõige<br />
mõeldud turismitalu<br />
külalistele, kuid<br />
soovi korral on seda<br />
võimalik külastada<br />
kõigil huvilistel. Lisamater<strong>ja</strong>li<br />
ra<strong>ja</strong> kohta<br />
leiab talus asuvast<br />
ra<strong>ja</strong>kaustast. Rada<br />
kulgeb läbi igapäevastetööde-tegemiste.<br />
Ole tagasihoidlik<br />
<strong>ja</strong> püüa võimalikult<br />
vähe nende tegemisi<br />
häirida.
Õ P P E - J A M A T K A R A J A D<br />
Lisamater<strong>ja</strong>li ra<strong>ja</strong><br />
kohta leiad Ristit<strong>ee</strong><br />
talus asuvast ra<strong>ja</strong>kaustast.<br />
Rada kulgeb<br />
kariloomadega rannakar<strong>ja</strong>maal<br />
<strong>ja</strong> ümber<br />
kabeliaia. Ratsutamist<strong>ee</strong>nust<br />
pakkuv kar<strong>ja</strong>kasvatustalu<br />
elab oma<br />
igapäevast elu. Ole<br />
tagasihoidlik <strong>ja</strong> püüa<br />
võimalikult vähe nende<br />
tegemisi häirida.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Rada algab <strong>ja</strong> lõpeb talu juures. Rada on ~1,5 km pikkune. Läbimisaeg<br />
ligi tund. Ra<strong>ja</strong>sk<strong>ee</strong>m <strong>ja</strong> 5 illustratsioonidega infoalust. Rannikul<br />
võivad <strong>ja</strong>lad mär<strong>ja</strong>ks saada!<br />
19<br />
Ristit<strong>ee</strong><br />
looduslooline<br />
matkarada<br />
Matkarada asub Käina<br />
lahe – Kassari maastikukaitsealal<br />
Kassari kabeli<br />
lähedal <strong>ja</strong> kuulub Ristit<strong>ee</strong><br />
talu juurde.<br />
Matkarada kulgeb<br />
Õunaku lahe madalal<br />
rannakar<strong>ja</strong>maal <strong>ja</strong> taluümbruse<br />
metsas. Rannaniit<br />
püsib avatuna vaid<br />
mere <strong>ja</strong> kar<strong>ja</strong>tamise mõjul.<br />
Madalmuruseks söödud<br />
kar<strong>ja</strong>maal võib kohata<br />
šoti mägiveiseid, näha<br />
siinsete linnurikaste rannikute<br />
sümbollindu naaskelnokka,<br />
mõistatada<br />
lahti soolaku eripära.<br />
Katoliku a<strong>ja</strong>st pärit<br />
rookatusega Kassari kabel<br />
koos kabeliaiaga on<br />
osa <strong>Hiiumaa</strong> vanemast<br />
kultuurist. V<strong>ee</strong>l 30 aasta<br />
<strong>ee</strong>st võis taluõuelt merd<br />
vaadata. Nüüdseks on<br />
mets müürina ette kerkinud.<br />
Vana tellisepõletusahi,<br />
mis tegutses 1939.<br />
aastani, <strong>ja</strong> Ristete tuulik,<br />
mis on ehitatud 19. sa<strong>ja</strong>ndi<br />
keskel (<strong>ja</strong>hvatas viimati<br />
<strong>ja</strong>hu 1963. aastal),<br />
aitavad tänapäeval mõista<br />
taluma<strong>ja</strong>pidamisega<br />
seotud tegemisi <strong>ee</strong>lmistel<br />
sa<strong>ja</strong>nditel.<br />
Rada: Väinamere projekti raames<br />
koostöös Rootsi WWFiga<br />
2000. MTÜ Arhipelaag.
Tahkuna<br />
metsanduslik<br />
matkarada<br />
Tahkuna matkarada<br />
asub Tahkuna poolsaarel,<br />
mis on kaetud metsade<br />
<strong>ja</strong> soodega. Põhiliselt<br />
on levinud mitmesugused<br />
palu- <strong>ja</strong> soometsad.<br />
Mererand on<br />
liivane, vanemad luited<br />
aga valgusküllaste<br />
männikute päralt. Põhiosa<br />
metsadest kuulub<br />
riigile <strong>ja</strong> nende halda<strong>ja</strong>ks<br />
on Kärdla metskond.<br />
1663 ha poolsaare<br />
loodusmaastikest<br />
jääb aga Tahkuna looduskaitsealakoosseisu.<br />
Ala keskosa on inimestest<br />
asustamata,<br />
kuid oluliselt mõjustatudmetsama<strong>ja</strong>nduslikust<br />
tegevusest.<br />
Rada: <strong>Hiiumaa</strong> KT 2003–<br />
2005. Teabetahvlid OÜ Kivirulli<strong>ja</strong>.<br />
Ra<strong>ja</strong>tised OÜ Silmakare.<br />
Rahastas KIK.<br />
Tahkuna rada pakub külasta<strong>ja</strong>tele mitmeid võimalusi nii sportlikus<br />
kui teadasaamise mõttes. Üldse koosneb Tahkuna poolsaarel<br />
kulgev rada nel<strong>ja</strong>st osast. Käesolevas kirjelduses käsitletakse seda<br />
osa, mis algab Lehtma t<strong>ee</strong>lt <strong>ja</strong> kulgeb läbi poolsaare Kaustesse.<br />
Kar<strong>ja</strong>sel<strong>ja</strong> t<strong>ee</strong>ga ristumise kohas on ra<strong>ja</strong>tud metsanduslik õpperada,<br />
mis leiab eraldi kirjeldamist (lk 8). Kaustes on aga võimalik<br />
läbida väike ringmarsruut. Tõe-<br />
20<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
M A T K A R A J A D<br />
lise sportliku elamuse saab<br />
matka<strong>ja</strong> siis, kui ta<br />
alustab t<strong>ee</strong>konda<br />
Kärdlast, kust<br />
saab alguse<br />
Tõrvanina matkarada<br />
(lk 21).<br />
Rada algab Lehtma t<strong>ee</strong>lt või Kaustest katusealusega infostendi<br />
juurest. Ra<strong>ja</strong> kogupikkus ~10 km, Kauste ringmarsruut 2 km. Kärdlast<br />
algava ra<strong>ja</strong> pikkus ~17 km. 3 suurt <strong>ja</strong> 3 väikest infotahvlit. Üks<br />
puhkekoht. Läbimise aeg 3–4 tundi. Ei ole läbitav kuiva <strong>ja</strong>laga. Tähistatud<br />
siniste värvimärkidega puudel, ra<strong>ja</strong> pöördepunktides 2 märki.
M A T K A R A J A D<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Rada sobib matkamiseks<br />
igal aastaa<strong>ja</strong>l. Liikumine<br />
mere <strong>ja</strong> metsa piirimail pakub<br />
hulgaliselt emotsioone,<br />
sest toimub pidev suletud<br />
<strong>ja</strong> avatud maastike vaheldumine.<br />
Suvel saab pärast<br />
retke lõpetamist prem<strong>ee</strong>rida<br />
ennast suplusega Tõrvanina<br />
kaunis ujumiskohas.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Rada algab Kärdlas Tiigi tänava lõpust, kus on parkimisplats <strong>ja</strong><br />
ra<strong>ja</strong> sk<strong>ee</strong>m, ning lõpeb Tõrvaninal. Ra<strong>ja</strong> pikkus 7 km, tähistatud märgistega<br />
puudel (käpajäljed). 5 väikest infotahvlit, ra<strong>ja</strong> alguses <strong>ja</strong> lõpus<br />
selle sk<strong>ee</strong>m. Kolm lõkkekohta, kaks vaatetorni, invarada <strong>ja</strong> märjemates<br />
kohtades laudt<strong>ee</strong>d. Tõrvaninal telkimisala kolme lõkkekohaga.<br />
Läbimise aeg 2–3 tundi. Suveperioodil läbitav kuiva <strong>ja</strong>laga.<br />
21<br />
Kärdla–<br />
Tõrvanina<br />
matkarada<br />
Matkarada kulgeb<br />
Kärdlast mööda mereranda<br />
<strong>ja</strong> läbi rannaäärsete<br />
metsade Tõrvaninale.<br />
Maastikud on mitmekesised<br />
<strong>ja</strong> vaheldusrikkad.<br />
Levinud on nii<br />
kuivad kui ka märjemad<br />
metsatüübid. Esineb ka<br />
soostunud alasid. Kunagised<br />
kaunid rannaniidud<br />
Kärdla lähistel<br />
on kahjuks võsastumas<br />
<strong>ja</strong> kattunud kõrgete<br />
rohttaimedega.<br />
Kärdla lahe lõunapoolne<br />
osa on madal <strong>ja</strong> pikalt<br />
kulgevate liivakõrgendikega,<br />
mis madala<br />
merev<strong>ee</strong>ga pal<strong>ja</strong>nduvad.<br />
Läänepoolne osa<br />
on aga sügavam <strong>ja</strong> sobib<br />
hästi suplemiseks.<br />
Levinud on ulatuslikud<br />
rooväl<strong>ja</strong>d. Lahel peatub<br />
hulgaliselt rändlinde.<br />
Rada: RMK 2001. Koostas<br />
Kärdla metskond, ra<strong>ja</strong>tised<br />
RMK <strong>Hiiumaa</strong> puhkeala. Teabetahvlid<br />
OÜ Kivirulli<strong>ja</strong>.
L<strong>ee</strong>meti – Õngu<br />
matkarada<br />
Matkarada kulgeb<br />
<strong>Hiiumaa</strong> lääneosas<br />
Mardihansu lahe <strong>ja</strong><br />
Tihu järvede vahele<br />
jääval tugevasti liigestatudluitemaastikul.<br />
Pinnavormid on<br />
loode-kagu-suunalised<br />
<strong>ja</strong> asuvad merepinnast<br />
16–24 m<strong>ee</strong>trit kõrgemal.<br />
Ala katavad eri<br />
tüüpi metsad. „L<strong>ee</strong>meti<br />
mäed“ on kaetud<br />
valgusrikaste palu- <strong>ja</strong><br />
nõmmemännikutega.<br />
Vanade loodusmetsade<br />
poolest on rikas Tihu<br />
järvede ümbrus.<br />
Tihu järved paiknevad<br />
sootasandikul, mille<br />
loodepoolse osa moodustab<br />
Õngu raba.<br />
Suurim Tihu kolmest<br />
järvest on Tihu Suurjärv<br />
(95 ha). Järve kaldad<br />
on madalad <strong>ja</strong> mudased<br />
ning v<strong>ee</strong>p<strong>ee</strong>glit<br />
piirab tihe roostik.<br />
Soostuv järv on liigirikka<br />
<strong>ja</strong> huvitava elustikuga.<br />
Rada: RMK 2002. Teabetahvlid<br />
OÜ Kivirulli<strong>ja</strong>. Ra<strong>ja</strong>tised<br />
RMK <strong>Hiiumaa</strong> puhkeala.<br />
22<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Ra<strong>ja</strong>l koged <strong>ee</strong>lkõige<br />
matkarõõmu.<br />
Vaheldust pakub<br />
turnimine L<strong>ee</strong>meti<br />
mägedes <strong>ja</strong> jõudmine<br />
Tihu järve äärde, kus<br />
saab ujuval platvormil<br />
<strong>ja</strong>lga puhata <strong>ja</strong><br />
linde vaadelda.<br />
<br />
M A T K A R A J A D<br />
Rada algab L<strong>ee</strong>meti püstko<strong>ja</strong> juurest <strong>ja</strong> lõpeb Õngul. Ra<strong>ja</strong> pikkus<br />
11 km, tähistatud märgistega puudel (käpajäljed) <strong>ja</strong> RMK suunaviitadega.<br />
1 suur Tihu maastikukaitseala tutvustav infotahvel <strong>ja</strong> 5<br />
väikest infoalust. Tihu metsaonnis <strong>ja</strong> L<strong>ee</strong>meti püstko<strong>ja</strong>s lõkketegemise<br />
võimalus. Järve ääres laudt<strong>ee</strong> <strong>ja</strong> kaldaõõtsikul vaateplatvorm.<br />
Läbimise aeg 3–4 tundi. Üldjuhul läbitav kuiva <strong>ja</strong>laga.
M E E L E S P E A<br />
M<strong>ee</strong>ldetuletuseks<br />
matka<strong>ja</strong>le!<br />
Kuivanud puud on osa maastikust,<br />
mitte lõkkemater<strong>ja</strong>l.<br />
Kui avad kar<strong>ja</strong>värava, siis pane<br />
s<strong>ee</strong> enda järel ka kinni.<br />
Jäta lemmikloomad koju või<br />
autosse. Kui tahad loodust nautida<br />
koos lemmikloomaga, siis<br />
hoia teda rihma otsas.<br />
Jäta laagriplats maha sellisena,<br />
et tahaksid ise samasse kohta<br />
tagasi tulla.<br />
Liigu vaikselt, siis näed rohkem.<br />
Jäta linnud, loomad <strong>ja</strong> taimed sinna, kust Sa nad leidsid.<br />
Kui tahad suvel kuulda, kuidas õhk laulab, siis pead vara ärkama.<br />
Trükises kasutatud tingmärgid <strong>ja</strong> lühendid<br />
ra<strong>ja</strong> algus / lõpp<br />
õppe- <strong>ja</strong> matkarada /<br />
liikumise suund<br />
puhkekoht<br />
katusealusega puhkekoht<br />
metsaonn<br />
lõkkekoht<br />
BKA biosfäärikaitseala<br />
KA kaitsealade administratsioon<br />
KIK Keskkonnainvest<strong>ee</strong>ringute Keskus<br />
KT keskkonnat<strong>ee</strong>nistus<br />
RMK Riigimetsa Ma<strong>ja</strong>ndamise Keskus<br />
tuuleveski<br />
ma<strong>ja</strong>kas<br />
vaatetorn / platvorm<br />
parkimisplats<br />
mets / kadastik<br />
niit<br />
roostik<br />
metsakvartalid<br />
23<br />
Loodusturism võidab<br />
aasta-aastalt endale<br />
juurde üha uusi matkasõpru.<br />
On tekkinud<br />
va<strong>ja</strong>dus seda tegevust<br />
regul<strong>ee</strong>rida <strong>ja</strong> koordin<strong>ee</strong>rida.<br />
Loodusturism<br />
ra<strong>ja</strong>neb loodusväärtustel<br />
<strong>ja</strong> s<strong>ee</strong>ga peab<br />
jälgima, et s<strong>ee</strong> oleks<br />
piisavalt säästlik.<br />
L O O D U S E I K U U L U M E I L E ,<br />
V A I D M E I E L O O D U S E L E !
Laudt<strong>ee</strong> roostikus.<br />
Or<strong>ja</strong>ku õpperada.<br />
Õ P P E – J A M A T K A R A J A D<br />
H I I U M A A L<br />
Koosta<strong>ja</strong>, fotod, sk<strong>ee</strong>mid: T.Leito. Tekst: K.Vahtra, T.Leito. Abiks olid: D.L<strong>ee</strong>nurm,<br />
A.Küttim. Kir<strong>ja</strong>stus: Eesti Loodusfoto. Rahastas: Keskonnainvest<strong>ee</strong>ringute Keskus.<br />
© Tiit Leito / <strong>Hiiumaa</strong> Keskkonnat<strong>ee</strong>nistus, 2005<br />
24
Change language