(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
8<br />
MÕJUANALÜÜSI KOOSTAMISE ALUSED<br />
hetkel ei eksisteeri süsteemi, kus ka rahvuslikud bürood saaksid kaasa rääkida <strong>Euroopa</strong> Komisjoni<br />
poolt programmi <strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> kohalikele büroodele ette antud suuniste kujundamises.<br />
Prioriteedid paistavad olevat tekkinud lähtuvalt poliitilistest hoovustest ning võivad<br />
tõstatuda või muutuda ka keset programmi rakendamise perioodi.<br />
Käesolevas ülevaates on programmi mõju hindamisel tervikuna aluseks võetud selle laiemad<br />
eesmärgid, kuid samas arvestatakse iga prioriteedi nõrgemat või tugevamat rõhuasetust (ka<br />
alaprogrammide vahel) Eesti ühiskonnas. Eelöeldu näiteks:<br />
1) Programmi prioriteetides kajastatud mitte-formaalne õppimine on Eesti haridussüsteemi<br />
taustal, kus kuni gümnaasiumi lõpuni dialoog õpilase ja õpetaja vahel peaaegu et<br />
puudub, heaks võimaluseks noorte algatusvõime soodustamiseks.<br />
2) Tuntavaks probleemiks on ka vähemate võimalustega noorte olukord ning rahvuslik-lingvistiline<br />
eristumine. Mitte-eestlastest noored on tihtipeale sotsiaalmajanduslikumalt viletsamas<br />
olukorras – keelebarjäär või elukoht (endine tööstuspiirkond), mistõttu on<br />
võimalused end arendada väiksemad kui n. pealinnas. Fakt, et Eestis on tekkinud edukamad<br />
ning mahajäänumad piirkonnad, mis osaliselt jaotuvad ka rahvuste põhjal, ei viita<br />
ühiskonnas rassismile, vaid pigem teatavale keelelisele ja kultuurilisele eristumisele (erinevad<br />
rahvused elavad üksteise kõrval, kuid ei assimileeru). Suurt osa Eesti ühiskonnas<br />
hakkama saamisel (noore jaoks) omab integreerumisvõime. Seega pole rassismivastane<br />
võitlus Eesti puhul programmi prioriteetides otseselt välja joonistatud suund, kuid kajastub<br />
vähemate võimalustega noorte (eesti keelt mittekõnelevate) programmi erinevatesse<br />
projektidesse kaasamises.<br />
Programmi üheks põhieesmärgiks on anda noortele ka rahvusvahelise suhtlemise kogemus<br />
ning kuivõrd tegemist on <strong>Euroopa</strong> programmiga, ei saa mõjuanalüüsis keskenduda üksnes<br />
Eesti ühiskonnas toimuvale, vaid saab uurida ka näiteks siinsete noorte suhtumist välismaalastesse<br />
ning erinevatesse rahvustesse.<br />
Millest lähtutakse projektide valikul Eestis?<br />
Lisaks programmi laiematele prioriteetidele on projektid tulenevalt Eesti eripärast, mis on<br />
olnud üheks aluseks siinsete projektide finantseerimisel, vajanud konkretiseerimist/täpsustamist<br />
ka <strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> Programmi Nõu<strong>kogu</strong> (edaspidi PN) poolt. Dokument “Programmi<br />
“Programmi<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> <strong>Noored</strong> rahvuslikud rahvuslikud prioriteedid prioriteedid aastatel aastatel 200 2001–2006”<br />
200 1–2006” toob välja projektide hindamisel<br />
põhiliselt kasutatavad valikukriteeriumid. Rahvuslikke prioriteete kirjeldav dokument<br />
on välja töötatud nii Eesti noorsoopoliitikat kui ka noorte reaalset olukorda arvestavalt.<br />
Noorsoovahetuste ja noorsooalgatuste alaprogrammide taotluste menetlemisel peab büroo<br />
programmi menetlemisel kuni 2006. aastani lähtuma järgmistest punktidest:<br />
Vähemate Vähemate võimalustega võimalustega noorte noorte noorte kaasamine<br />
kaasamine<br />
Olgu siis nimetatud erivajadused sotsiaalsed, geograafilised, majanduslikud, füüsilised või
Change language