(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
76<br />
BÜROO BÜROO JA JA NOORSOO NOORSOOTÖÖ NOORSOO NOORSOO TÖÖ EESTIS<br />
EESTIS<br />
Programmi <strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> eripära Eestis<br />
Rohujuuretasand<br />
Programmi <strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> juures tuleb esmalt rõhutada suunatust rohujuuretasandile –<br />
vahetut pöördumist noorte poole. Noortes on energiat, tahet ja avatust, mida saab (vajaduse<br />
korral noorsootöötajate abiga) suunata enesearendamisse ja maailmaparandamisse. Programmi<br />
eesmärk on anda noorele esimene (rahvusvahelise projekti) kogemus – ükskõik, milline<br />
on parasjagu tema oskuste hetkeseis. Siinkohal tuleb märkida, et büroo on töös noortega<br />
äärmiselt paindlik ja toetav, suhtumine on imetlusväärne.<br />
Programmi <strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> mõju kohalikul tasandil<br />
Programm panustab noorsootöö arengusse alates kohalikust tasandist, olles suunatud kohaliku<br />
elu elavdamisele ja noorte probleemide lahendamisele.<br />
Suuresti kuulub kasvamise raskuste-rõõmude hulka noorte vajadus end pidevalt tõestada nii<br />
noorsootöötajate kui ühiskonna ees. Projektide raames toimunud sidemete loomine ja koostöö<br />
kohalike organisatsioonide-ettevõtete ja omavalitsusega on omamoodi hea tahte<br />
väljendus edasise koostöö nimel. Noorsooalgatuste alaprogrammi puhul on ENEB rahastamispõhimõtteks<br />
– anda noorte ideele avalöök ja see käima lükata –, et väga hea idee korral,<br />
millega tahetakse järgmisel aastal edasi minna, tuleb edasiseks finantseerimiseks leida teisi<br />
allikaid, eelkõige kohaliku omavalitsuse toetuse näol.<br />
Muutes ennast, saan muuta <strong>kogu</strong> ühiskonda<br />
Eesti gümnaasiumiharidus on põhiolemuselt üles ehitatud pigem faktiteadmistele kui oma<br />
arvamuse kujundamisele ja avaldamisele. Aktiivset kaasamõtlemist arendava seminarivormiga<br />
puutuvad noored kokku alles ülikoolis. Seepärast on programmi <strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> eesmärk<br />
julgustada noori iseseisvalt mõtlema ja probleemide lahendamisel kaasa rääkima. Viimane<br />
on just nende suurima sihtrühma – gümnaasiuminoorte – jaoks väga arendav põhimõte, mis<br />
kannab endas ka sotsiaalse integratsiooni funktsiooni.<br />
Noortel on sotsiaalset närvi, valitud teemad on enamasti ühiskonnakesksed, kantud soovist<br />
midagi muuta – oma kodukohas, riigi tasandil. Muutuste tegemiseks on vaja vaadata, mis<br />
toimub mujal. Ja tark võimalus selleks on tutvuda teiste riikide kogemustega: võrrelda olukorda<br />
ning mõelda, mida võiks meilgi ette võtta.<br />
Kuid kõigepealt tuleb õppida (paremini) arusaama iseendast. Enese paigutamisele üldisesse<br />
kultuuriruumi (taustsüsteemi) aitab kaasa suhtlemine erinevatest rahvustest, erinevatest<br />
kultuuridest ja erinevate huvidega noortega. “Meid” eristab “nendest” kultuur – kombed,<br />
tavad, hoiakud. Puutudes programmi <strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> projekti läbi kokku teistsuguste noortega<br />
– nad ei pruukinudki olla teisest riigist – leiti üllatusega, kui sarnased on huvid ja mured.<br />
Sama suur üllatus oli taibata, kui suur oli olnud eelarvamuste jõud, ning sedagi, et ühendavate<br />
joonte asemel oli maailma mõtestatud erinevuste kategooriates. Osalemine programmis<br />
tähendab olulist sammu sallivama ja solidaarsema ühiskonna suunas.