(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
54<br />
ALAPROGRAMM 3 – NOORSOOALGATUSED<br />
noortekeskusest või aset leidnud rahvusvahelise noorsoovahetuse projektist. Mitmel juhul on<br />
partnerriigid jätkanud koostööd, et jõuda ideest noorsooalgatuse teostamiseni. Kui otsene<br />
idee just noorsoovahetusprojektist edasi ei arenenud, saadi innustust osalenute positiivsest<br />
projektikogemusest ja ammutati uut jõudu tegutsemistahtest. See tõestab, et projektides<br />
osalenud noored ning noorsootöö tegijad ei ole jätnud saadud kogemusi ja infot endasse,<br />
vaid arendanud seda edasi.<br />
Mitteformaalsete gruppide kaasamine<br />
Eesti noorsootöö strateegia määratleb peamiste noorsootöö teostajatena kolmanda sektori<br />
organisatsioonid. Erinevalt meie lähiminevikust, mil puudus noorteühingute paljusus ja suur<br />
osa noorsootööst toimus vastavate munitsipaalasutuste vahendusel, on tänaseks end sidunud<br />
erinevate vabatahtlike noorteühendustega noortest 5–7% (vastav arv ei sisalda osalust<br />
kultuuri- ja spordiühendustes, õpilas- ja üliõpilasesindusühingutes), kuid <strong>Euroopa</strong> Komisjoni<br />
Valgele Raamatule toetudes püütakse suurendada noorte osalust, võimaldades nende projektidele<br />
toetust.<br />
Vastavalt Eesti noorsootöö seadusele loetakse noorteorganisatsioonideks noorteühendusi, mis<br />
on end juriidiliselt määratlenud, st kes on mittetulundusühingute seadusest lähtuvalt viinud<br />
läbi kõik asutamisprotseduurid, võtnud vastu organisatsiooni põhikirja, määranud juhtstruktuurid,<br />
registreerinud oma põhikirja vastavalt kehtivale korrale ning sooviavaldusele<br />
alusel kantud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt peetavasse noorteühingute registrisse.<br />
Viimastel on õigus taotleda ka oma programmidele riigipoolset toetust, üle 500 liikmega<br />
organisatsioonil saada aastatoetust. Mitteformaalsetel noorterühmadel, mis tavaliselt <strong>kogu</strong>nevad<br />
selleks, et teostada mingit konkreetset ideed, pole grupi koosseis fikseeritud ning<br />
muutub suhteliselt kiiresti, mis vähendab võimalust saada oma projektidele toetust. Sellest<br />
tingitult on mitteformaalsete noortegruppide osasaamine alaprogrammist – noorsooalgatused<br />
– piiratud just kaasfinantseerimise saamise keerukuse tõttu.<br />
Vaadates viimaste aastate mitteformaalsete noortegruppide esindatuse statistikat, näeme<br />
selles suurt kõikumist, mis on ühelt poolt tingitud noortegruppide heitlikust aktiivsusest,<br />
teisalt aga formaliseeritud noorteühenduste tegevuse intensiivistumisest.<br />
Mitteformaalsete Mitteformaalsete noortegruppide noortegruppide noortegruppide osakaal osakaal toetust saanud noorsooalgatusprojektide hul-<br />
gas aastatel <strong>2000</strong>–<strong>2002</strong>:<br />
<strong>2000</strong>. aastal – 25%<br />
2001. aastal – 57%<br />
<strong>2002</strong>. aastal – 10%<br />
Noorsooalgatuste teemad/valdkonnad<br />
Noorsooalgatuse domineerivateks valdkondadeks kujunesid hinnataval perioodil tegevuste<br />
käivitamine noorte kokkusaamiskohtades (noortekeskuse tegevuse toetamine), noorte vaba<br />
aja (suvevaheaja) aktiivne sisustamine ning noorte informeerimine. Alates <strong>2002</strong>. aastast on
Change language