(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ALAPROGRAMM 2 – VABATAHTLIK TEENISTUS<br />
Büroo toodi teistele eeskujuks kui hea koordineerija, mis võis samas teise äärmusesse välja<br />
jõuda – kurdeti ülereguleerimist. Kahjuks ei täpsustatud, mida sellega on silmas peetud.<br />
Kohanemisvõime<br />
Teiseks suuremaks vabatahtlikel teenistujatel tekkinud raskuseks on kohanemine. Kõige probleemsemaks<br />
valdkonnaks on osutunud oma rolli määratlemine organisatsioonis, kus töötatakse.<br />
Vabatahtlik on sunnitud inimestega suhtlema teadmata taustsüsteemi ja “kuidas peaks<br />
käituma”. Ta on sattunud uude keskkonda/kollektiivi enamasti ilma eelneva (töö)kogemuseta,<br />
kus adekvaatse ettekujutuse loomine ümbritsevast võib olla raske. Teenistuses olles on vabatahtlik<br />
töörütmis mitte 8, vaid 24 tundi päevas, sest sõltub teistest inimestest ja suhetest<br />
nendega. Analüüsist on selgunud, et võimalikult eduka sisseelamise selles ajaliselt piiratud<br />
olukorras tagab avatus ja kohanemisvõime.<br />
Kõik muud probleemid tunduvad olevat ületatavad (või neid ei peetudki mainimisväärseteks).<br />
Võimalik, et kodust eemal olles on vabatahtlik asise keskkonna suhtes vähemnõudlikum/tolerantsem.<br />
Kui vabatahtlikelt küsiti, millest nad soovitaks järgnevatel teenistujatel hoiduda, siis mainiti<br />
nii organisatoorseid kui sisulisi tegevusi/suhteid puudutavaid küsimusi. Viimase puhul võib<br />
näidetena esile tuua tahtmatut sattumist organisatsioonisisestesse intriigidesse ning seda,<br />
et lubatud töö ei vastanud ootustele (kui tööd üldse oli). Näiteks olukorras, kus vastuvõttev<br />
organisatsioon polnud määratlenud vabatahtliku jaoks konkreetseid eesmärke ja ülesandeid,<br />
või polnud tal tööd (mentorit) üldse pakkuda. Ühel juhul tundus vabatahtlikule, et organisatsioon<br />
aktsepteeris teda vaid “ülemuse entusiasmist” (Tekib küsimus, kuidas mõõta organisatsiooni<br />
motivatsiooni akrediteerimisel? Kas see pole mitte noore inimese energia<br />
raiskamine?). Suhete tasandil mainiti probleemidena veel nii üksteisest vähest arusaamist<br />
kui organisatsiooni tööd segavaid maailmavaatelisi erinevusi. Üks vabatahtlik koges kultuuridevahelist<br />
distantsi selle negatiives mõttes. Teda ei aktsepteeritud ning temasse kui võõrasse<br />
oli suhtumine külm. Samas olid paljud ootuste purunemised seotud ka teistmoodi<br />
töökultuuriga.<br />
Mis puutub ajalisse mõõtesse, siis osapooltele on kasulikumad pikemaajalised teenistuses<br />
osalemised. Praktika näitab, et täielik kohanemine ümbritsevaga võtab noorel aega ligi 6 kuud.<br />
Kui vabatahtlik just siis peab lahkuma, jääb <strong>kogu</strong> projektist üsna segane tunne (oleks võinud<br />
rohkem panustada).<br />
Raskused, millega Eestisse tulevad vabatahtlikud kokku puutuvad, on tingitud samuti kohanemisest,<br />
mis omakorda on seotud organisatsiooniga kaasnevate ootuste ja tegelikkuse vastuoluga.<br />
Elades ise kiirete muutuste keskel võib-olla raske mõista inimese üllatust, kellel pole<br />
Eestis viimastel aastatel toimunu osas võrdväärset kogemust. Näiteks kui kohalik inimene<br />
võib lastekodudes, kus 10 aastat tagasi oli olukord veelgi trööstitum kui praegu, aduda mitmeid<br />
muutusi ning suudab näha arengut, siis vabatahtlik, kes saabub siia hoopis stabiilsemast<br />
ühiskonnast, ei suuda tausta teadmata positiivset külge näha. Puudub Eesti lastekodudes<br />
45
Change language