(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
44<br />
ALAPROGRAMM 2 – VABATAHTLIK TEENISTUS<br />
Eesti puhul on jäänud vabatahtlike koolitamisest väheseks. Ka kaasatud kohalikud organisatsioonid<br />
vajaksid oma kohustustest ülevaadet ning koolitust.<br />
Saatvatele organisatsioonidele on büroo välja töötanud kaks kohtumist. Esmalt on peetud<br />
vajalikuks kohtuda nii organisatsiooni esindaja kui vabatahtlikuga juba enne projekti esitamist<br />
Programmi Nõu<strong>kogu</strong>le, et veenduda nende pühendumuses, motiveerituses ning olemasolevates<br />
tingimustes. Teiseks korraldab büroo organisatsioonidele infopäevi. Enamasti<br />
tähendab see kõigi osapoolte õiguste ja kohustuste, samuti veelkord motiivide selgitamist.<br />
<strong>2002</strong>. a. sügisel viis büroo läbi kahepäevase kohtumise, mille eesmärgiks oli kutsuda endisi<br />
vabatahtlikke üles looma ühist võrgustikku, et luua kogenud vabatahtlike poolt alaprogrammile<br />
(välisriiki lahkuvatele vabatahtlikele) tugistruktuur. Viimane aitaks koondada ja organiseerida<br />
vabatahtlikud noored Eestis, kelle teadmisi ja oskusi ning ka tahet pole siiani<br />
võib-olla piisavalt kasutatud.<br />
Lisaks koolitusvõimaluste laiendamisele on alaprogrammi edukusele kaasa aidanud ENEB<br />
individuaalne lähenemine kõikidele projektidele eraldi. Kuigi projektide arv on kasvanud, on<br />
büroo võtnud suunaks suhelda võimalikult palju noortega otse. On kujunenud välja tendents,<br />
et saatva organisatsiooni toetuse puududes suhtleb välisriigi vabatahtlik probleemide kerkimisel<br />
enamasti kontaktisikuga Eesti büroost. Kuigi intervjuudest jäi mulje, et büroo töötajad<br />
tunnevad end vabatahtlike heaks veel vähe teinud olevat, on nende senist lähenemisviisi<br />
hakanud mõjutama ka programmi laienemine ja areng tervikuna. Enam ei jõua büroo vastav<br />
töötaja iga probleemi lahendada. Positiivsena võib märkida, et ENEB-l on plaanis luua süsteem,<br />
kus vabatahtlikega välismaal ollakse regulaarselt kontaktis, näiteks iga kahe kuu tagant.<br />
Samas tunnistatakse, et vastutust vabatahtliku eest peab kandma eelkõige saatev<br />
organisatsioon. Reaalsuses see nii alati veel ei toimi.<br />
Intervjuudest büroo töötajatega selgus, et tihe suhtlus sihtriigis viibivate vabatahtlikega<br />
asendab infoallikana kohalikku agentuuri. Sealsed vabatahtlikud annavad informatsiooni edasi<br />
ka teistele (Mid-term), eelkõige õiguste osas.<br />
Mis puudutab esile tõstetud korralduslikke küsimusi, siis need olid seotud enamasti rahastamisega<br />
(ühel juhul pidi noor oma taskust ettemakseid tegema ning nägi hiljem vaeva saatvalt<br />
organisatsioonilt makstud summa tagasisaamisega).<br />
Enamasti ongi vabatahtlike poolt välja toodud peamised probleemid tingitud vähesest koordineeritusest<br />
ning saatvate ja vastuvõtvate organisatsioonide vahelise koostöö lünklikkusest.<br />
Üks vabatahtlik tegi ettepaneku luua koordineerivate organisatsioonide süsteem, sarnaselt<br />
nagu tema partnerriigis.<br />
<strong>Noored</strong> olid ankeedis alaprogrammiga kaasnevate probleemide väljatoomisel üsna lakoonilised<br />
ja lühisõnalised. Eesti büroole heideti ette positiivse otsuse hilist teadasaamist (seoses<br />
viisataotlusega, mis küll enamiku riikide puhul pole vajalik). Teiselt poolt on rahvuslik büroo<br />
siin sageli üsna abitu, sest positiivne otsus sõltub ka partnerriigist ning probleem on siin<br />
üldises haldussuutlikkuses.
Change language