(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ALAPROGRAMM 2 – VABATAHTLIK TEENISTUS<br />
võrdseid taotlusi. <strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> Eesti büroo tagasihoituma infostrateegia üheks põhjuseks<br />
on tudengkonna suurem aktiivsus ja pidev teadlikkuse kasv välisriikides õppimise ja töötamise<br />
võimaluste kohta. Valdavaks on kujunenud soov elada mõnda aega välismaal.<br />
Aktiivsemad noored võivad paralleelselt kandideerida ka teistes programmides (nt Erasmus).<br />
On tekkinud oht, et oma taotlustega lämmatavad nad võimalused noorte jaoks, kellel tõenäosus<br />
alternatiivse toetuse saamiseks kusagilt mujalt on väiksem. Näiteks vähemate võimalustega<br />
noored, kes võib-olla pole nii julged, et isegi hea informeerituse korral haaraksid<br />
oma võimalusest kinni. Esmajoones on probleemiks madal enesehinnang. Nad ei tule üldse<br />
selle peale, et keegi neid piisavalt hindaks ja usaldaks.<br />
Kuna alaprogramm toetub kolmele osapoolele: vabatahtlikule, saatvale ja vastuvõtvale organisatsioonile,<br />
eeldab see ka kõigi puhul võrdset panust. Samuti peaks projektist tulenev<br />
kasutegur hõlmama kõiki osapooli. Seega peaks vabatahtlik teenistuja olema teatava lisaväärtuse<br />
andja ka lähiringkonnale, organisatsioonile, kus ta töötab või kohalikule tasandile<br />
üldisemalt, nii teenistuses olles kui koduriiki tagasi pöördudes. Eesti puuduseks alaprogrammi<br />
menetlemisel võib pidada seda, et viimase 10 aasta vältel on kolmandas sektoris tekkinud<br />
siiski vaid mõned mittetulundusühingud, kes võiksid vabatahtlikega ühes rütmis hingata,<br />
pakkuda neile piisavat tegevusvõimalusi, mis oleksid kasulikud nii organisatsioonile kui ka<br />
vabatahtlikule enesele.<br />
Organisatsioonid<br />
Vabatahtlikega tegelevaid organisatsioone on selgelt vähem kui noored sooviksid. Kokku on<br />
<strong>2000</strong>–<strong>2002</strong> aastal osalenud EVT-s nii saatvate kui vastuvõtvate projektide raames 64 noort,<br />
keda saatvaid või vastuvõtvaid erinevaid organisatsioone oli Eestis kokku 32 (mõnel juhul<br />
osalesid samad organisatsioonid alaprogrammis mitmel korral). Nendest 25 olid saatvad<br />
organisatsioonid ja 5 vastuvõtvad, 2 organisatsiooni olid nii saatvad kui vastuvõtvad. EVT<br />
programmis osalenud organisatsioonid olid enamasti mittetulundusühingud. Avalik sektor on<br />
antud vallas enamasti esindatud munitsipaalasutuste näol, sest üldiselt saadetakse vabatahtlikke<br />
teenistusse läbi noortekeskuste (Tallinna Nõmme Noortemaja ja Lasnamäe Avatud<br />
Noortekeskus) ja sotsiaalkeskuste (Kuressaare Linna Päevakeskus, Tallinna Haabersti Sotsiaalkeskus).<br />
Erinevalt MTÜ-dest, pole avaliku sektori (kohalik omavalitsus) asutused korduvalt<br />
saatvaks organisatsiooniks olnud ning programmi võimalust on kasutatud enamasti ühel korral<br />
(v.a vastuvõtjana Nõmme Noortemaja). Saatvaks organisatsiooniks on olnud ka otseselt linnavalitsused<br />
(Paldiski Linnavalitsus) ja vallad (Varbla ja Vastseliina vald).<br />
Korduvaid kogemusi töös vabatahtlikega on läbi EVT saanud/soovinud vaid 5 mittetulundusühingut<br />
(MTÜ LUI saatvana; EstYes ja MTÜ Soomaa Sõprade Selts nii saatva kui vastuvõtvana;<br />
MTÜ Öökull ja Pahkla Camphilli Küla vastuvõtvana) (vt Tabel 1).<br />
39
Change language