(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
36<br />
ALAPROGRAMM 2 – VABATAHTLIK TEENISTUS<br />
Eesti puhul on alaprogrammi EVT rakendamise ühiskondlikud eeldused programmi menetlemise<br />
loogika seisukohalt olnud mõneti puudulikud. Programm <strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> põhineb väljakujunenud<br />
kodanikuühiskonna institutsioonidel ja väärtushinnangutel (kolmanda sektori<br />
organisatsioonid). Vabatahtliku töö puhul on Eesti inimesele olnud siiani tegemist suhteliselt<br />
võõra ning uutmoodi nähtusega, millega vaja veel kohaneda. Seega on programmi mõju<br />
hetkel ennatlik määratleda, kuna räägime ju suhteliselt lühikesest ajaperioodist.<br />
Tagamaks alaprogrammi tulemuslikkust Eestis, on rahvuslik büroo uurinud enda ümber toimuvat<br />
(võtnud arvesse alaprogrammi rakendamise eeldused just Eestis). Nii on programmi<br />
menetlemisel ENEB esimesi ülesandeid olnud vabatahtliku teenistuse tutvustamine ning<br />
kohandamine siinsete oludega.<br />
Büroo jaoks pole see osutunud kuigi kergeks mitmetel põhjustel. Kui üldjuhul teatakse, mida<br />
kujutab endast vabatahtlik töö (rahalisele kasule mitte suunatud töö ühiskonna hüvanguks),<br />
siis sellega kaasnev mõttemaailm, hoiakud ja väärtused pole Eestis nii kiiresti omaks võetud.<br />
Hoiakute all mõtleme inimeste valmidust anda ühiskonnale oma tegevuse kaudu ka<br />
mingit lisaväärtust. Tundub, et tasustamata töö tegemine pole Eesti nii pragmaatilises ühiskonnas<br />
lihtsalt veel kombeks.<br />
Arusaamade muutumine tuleneb eelkõige kogemustest, et vabatahtliku töö kasu laieneb lisaks<br />
ühiskonnale ka kaudselt indiviidile ja organisatsioonile. Vabatahtlik töö on pigem protsessikeskne<br />
kui suunatud lõpplahendusele (tulemus/palk). Paraku on Eestil sellist kogemust<br />
veel vähe. Pärast Eesti taasiseseisvumist on laiem avalikkus vabatahtliku töö mõistega kokku<br />
puutunud enamasti läbi rahvusvahelise professionaalse tegevuse (Ameerika Rahukorpuse<br />
missioon Eestis). Sellepärast oli 1990. aastate alguses ka peamine nõudlus selle järgi olnud<br />
eksperdipõhine. Taoline kogemus on kujundanud valdkonnast aga kitsama/piiratuma ettekujutuse.<br />
Lisaks alaprogrammi otsesele menetlemisele on büroo võtnud endale südameasjaks uutmoodi<br />
idee laiemale üldsusele propageerimise. Ühelt poolt on tegemist mõiste puhastamisega “sovjetlikust”<br />
vabatahtliku kohustuse sildist, teisalt aga avardamisega rahvusvahelises tähenduses,<br />
kus vabatahtlikud võivad olla ka spetsialiseerumata ning kogemusteta noored.<br />
Analüüsist selgus, et alaprogrammi Eestis rakendamise eeldused puudutavad peaasjalikult<br />
programmi erinevaid osapooli: noori ning saatvaid ja vastuvõtvaid organisatsioone. Kui noori<br />
motiveerida pole olnud kuigi raske (huvi alaprogrammi vastu on suur), siis vajaka jääb just<br />
organisatsioonide panusest (soovist ja ka võimekusest/suutlikkusest). Ka praegu tundub, et<br />
soov vabatahtliku töö tegemiseks nende organisatsioonide tasandil, kes sellega võiksid tegeleda<br />
(noorsootöö, sotsiaaltöö), on väiksem, kui potentsiaal seda võimaldaks. Selgus, et kui<br />
EVT tegevus on siiani olnud suunatud eelkõige noorele isikule, siis alaprogrammi menetlemisega<br />
kaasnevad peamised lüngad on seotud just organisatsioonidega, kellele <strong>kogu</strong> programm<br />
on üles ehitatud (saatvad ja vastuvõtvad organisatsioonid).<br />
Siinkohal jõuame jälle tagasi nende samade organisatsioonisiseste põhiväärtuste juurde.<br />
Uurijate arvates peitub põhjus peaasjalikult väheses positiivses kogemuses. Tegemist on seega<br />
mõneti kinnise ringiga.
Change language