(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ALAPROGRAMM 1 – RAHVUSVAHELISED NOORSOOVAHETUSED<br />
Kultuuridevaheline õppimine<br />
Kultuuridevahelise õppimise seisukohalt on mõistlik tasandilt “mina ja maailm” (teised on<br />
erinevad) minna samm edasi ja mõelda, kuidas maailm mind näeb. Et see, mis meile, eestlastele,<br />
tundub nii iseenesestmõistetav, võib teistes tekitada võõristust ja kohanemisraskusi.<br />
Jätkus siiski ka enesekriitilist kõrvaltvaatamist: “Eestlaslikult tagasihoidliku käitumisega pidurdasime<br />
hollandlaste kavandatud tegevust siiski esimestel päevadel tunduvalt.”<br />
Programmiliste tegevuste läbiviimist mõjutasid ka partnerite religioossed tõekspidamised:<br />
näiteks pühapäeva pühitsemine ja arusaamad seksuaalkasvatusest (usulistest tõekspidamistest<br />
tulenevalt on abielueelne seksuaalelu taunitav, pole noorte nõustamiskabinette ega<br />
tegeleta koolis seksuaalkasvatusega).<br />
Teistsugused tavad ja suhtlemismaneerid, välisreisi puhul ka teine keskkond, toitumisharjumused<br />
jms avardasid noorte silmaringi. Igaühel on õigus olla isiksus ja elada täisväärtuslikku<br />
elu olenemata oma välimusest ja olemusest – seda kogesid eelkõige (vaimu)puudega<br />
noored ja nende juhendajad partnerriigis, kui sealne ühiskond neisse loomulikult suhtus ja<br />
kohe omaks võttis.<br />
Leiti, et praktiline tegevus on parim viis kultuuridevahelise mõistmise ja sallivuse arendamiseks.<br />
Eesmärk on ühine, kuid erineva kultuurilise ja sotsiaalse taustaga grupid kasutavad selle<br />
saavutamiseks erinevaid lähenemisviise.<br />
Aga ületamatuid piire riikide ja rahvaste vahel pole – tegemist on ennekõike eelarvamustega,<br />
millest üle saades mõistetakse, et erinevad inimesed erinevatest kultuuridest võivad<br />
üksteist mõista ja olla lähedased sõbrad.<br />
Projektikogemuse levitamine<br />
Ankeedi vastusest selgus, et projektimeeskonnad pole oma kogemuste teistele jagamisega<br />
kitsid olnud; enamik osalejatest on seda teinud üle 5 korra.<br />
Projektiga seonduvat kajastati erineval viisil: peamiselt enda või professionaalse ajakirjaniku<br />
sulest ajaleheartiklites, video(analüüsi)s, raadiointervjuudes, kooli erinevatel üritustel,<br />
organisatsioonis, huvikeskuses aga ka internetileheküljel, fotode ja infovoldikute vahendusel.<br />
Originaalsemaid näiteid tuues – projekti jäid meenutama metoodika<strong>kogu</strong>mik, võrdlev<br />
ajaloopuu, taskukalender, õppestend, plakat, freestyle-graffity, noorsoovahetuse päevik, Eestit<br />
tutvustavad lauamängud.<br />
Enamik on andnud paar korda nõu oma piirkonna taotlejatele, kes soovivad saada toetust<br />
programmilt <strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong>. Projekti kirjutamise ja elluviimise soovitavad noored oma sõpradel<br />
kindlasti ette võtta, kuid hoiataksid eelnevalt, et projektis osalemine ei tähenda lõbusõitu<br />
välismaale, vaid esmajärjekorras tõsist tegutsemist valitud teemal.<br />
33
Change language