(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
32<br />
ALAPROGRAMM 1 – RAHVUSVAHELISED NOORSOOVAHETUSED<br />
Noorsoovahetus <strong>Euroopa</strong>-teadlikkuse tõstjana<br />
Rahvusvahelist noorsoovahetust pidasid osalejad väga heaks võimaluseks tõsta noorte <strong>Euroopa</strong>-teadlikkust.<br />
Teadmatus on põhjustanud hulga eelarvamusi ning hirme EL ees ja hirmul<br />
on teatavasti suured silmad.<br />
Kohtumine teiste <strong>Euroopa</strong> riikide inimestega on andnud aga võimaluse võrrelda ennast ja<br />
oma arenguperspektiive <strong>Euroopa</strong>s, isiklikult tajuda erinevust Eesti ning EL liikmesriikide haridussüsteemi<br />
ja majanduslike võimaluste vahel.<br />
EL liikmesriigi külastamine osutus oluliseks isikliku hoiaku kujundamise osas, nimetagem<br />
kasvõi väikerahva positiivse arengutee võimalikkuse nägemist Iirimaa näitel. Nähes toimunud<br />
muutusi, kuulates noorte ja nende perekonna muljeid, tekkis või süvenes veendumus, et<br />
areng ühise <strong>Euroopa</strong> poole on võimalik – vähemalt noorte hulgas, kes on tolerantsemad, uuele<br />
avatumad ega oma negatiivset elukogemust.<br />
Samas aduti, et integratsioon ei seisne pelgalt viisavabas liikumises riikide vahel – tegemist<br />
on keeruka protsessiga. On veel piire – psühholoogilisi ja emotsionaalseid –, mida ületada.<br />
<strong>Euroopa</strong> noored: me oleme nii sarnased – me oleme nii erinevad<br />
Kui Eestimaa noor välismaalasega kokku puutus, märkas ta üllatusega, et välismaalane on<br />
inimene nagu temagi. Vaatamata võimaluste ja elatustaseme erinevusele on üldinimlikud<br />
probleemid väikeste variatsioonidega samad – suhted, vaba aja veetmine, narkomaania, mure<br />
keskkonnaseisundi pärast, noorte lahkumine maapiirkondadest, vähemusrahvuste integratsioon<br />
ja nii edasi.<br />
Niisiis ei olene mured ja huvid suurt rahvusest, kultuurikeskkonnast, iseenda sotsiaalsest<br />
kuuluvusest ega riigi EL kuuluvusest. Sarnaste probleemkohtade äratundmine tekitas ühtsustunde<br />
ning pakkus võimalust vahetada erinevate riikide vastavaid kogemusi (nt narkomaaniavastane<br />
ennetustöö, maapiirkondade noorte probleemide lahendamine).<br />
Niisama suur üllatus kui ühiste murede tajumine, oli ka hämmastus, kui erinevad võivad olla<br />
rahvused ja kultuurid <strong>Euroopa</strong>s.<br />
“Mõtled, et mis siis ikka erinevat on – toit ja keel – tegelikult on märgatavalt erinev kõik<br />
alates tervitusest.”<br />
Eestlaste peamised ehmatused ja sekeldused olid seotud Lõuna-<strong>Euroopa</strong> riikides kogetuga,<br />
vastavate riikide noortega suheldes. Kulus aega harjumaks itaallaste keevalisusega, hispaanlaste-portugallaste<br />
“ei ole kuhugi kiiret” elustiiliga ja hilinemisega, et nentida: tegemist ei<br />
ole tõesti vandenõuga asjalike eestlaste vastu, vaid nende rahvaste kultuurilise eripäraga, eripäraga,<br />
eripäraga,<br />
mida mida võis võis käsitleda ka õppimiskogemusena (partnerite kultuuripärane oskus hilineda õpe-<br />
tas eestlastele kannatlikkust ja teistega arvestamist). Eks see ole lähtekoha küsimus: kas on<br />
lõuna-eurooplased kuumad või eestlased jahedad?
Change language