(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ALAPROGRAMM 1 – RAHVUSVAHELISED NOORSOOVAHETUSED<br />
märgiks on kaasa aidata noorte võimalikult mitmekülgsele ettevalmistusele.<br />
Kultuuriline osa üritab noori ette valmistada kultuurierinevuste kogemiseks ja lahti mõtestada,<br />
mis on kultuur ja millised võivad olla kultuuriaspektid, mida esmapilgul ei märkagi ning<br />
sedagi, kuidas leiab aset õppimine kultuuridevahelistest suhetest ning milliseid meetodeid<br />
selleks kasutada. Praktiline osa pöörab tähelepanu korralduslikele asjaoludele reisikorraldusest<br />
kuni vihmase ilma tõttu programmi muutmiseni. Lisaks käsitleb koolitus partnerluse<br />
aspekti – partnerite aktiivset kaasamist.<br />
Ettevalmistav koolitus võimaldab bürool tuttavaks saada noortega, kellega varem ei ole<br />
millegipärast olnud võimalust kohtuda. Ja kui noorte osalus pole ikkagi piisavalt aktiivne,<br />
saab neid veel tagant utsitada ja kaasa rääkima panna.<br />
Projektimeeskondadel tekkinud probleemid<br />
Põhilised komistuskivid, millega noored kokku puutusid, olid<br />
rahastamine ja<br />
toimetulek paberimajandusega.<br />
Finantseerimine ja raha laekumine<br />
Rahastamisel on prioriteediks olnud esmataotlejate ja varasema <strong>Euroopa</strong>ga suhtlemise kogemuseta<br />
noortegruppide toetamine. Sealjuures on määrava tähtsusega noorte endi aktiivne<br />
osalus nii ettevalmistavas, läbiviivas kui ka projekti analüüsivas faasis.<br />
Projektimeeskondadele osutus suurimaks väljakutseks <strong>2000</strong>. ja 2001. aastatel eraldatud toetuse<br />
hilinemine ja laekumine assotsiatsioonilepete sõlmimise venimise ning EK eelarveraha<br />
viibimise tõttu. Projektide toetusrahad laekusid alles tükk aega pärast projekti lõppemist.<br />
Kes projekti edasi ei lükanud, püüdis raskustele vaatamata leida võimalusi projekti finantseerimiseks.<br />
Et tegemist oli suure-eelarveliste projektidega, ei olnud taolist summat tagataskus<br />
ei noortel endil, nende vanematel ega ka nende taga olevatel organisatsioonidel.<br />
Projekti läbiviimiseks tuli:<br />
1) selgitada, et “me maksame, aga hiljem” ehk siis veenda firmasid, et nad annaksid oma<br />
tooteid-teenuseid võlgu ja seda pika aja peale. Siinkohal oli oma usaldusväärsust raskem<br />
tõestada just mitteformaalsetel noortegruppidel;<br />
2) võtta laenu – olukorra muutis keerulisemaks asjaolu, et kohalikul omavalitsusel on keelatud<br />
laenu anda.<br />
Rahastamisprobleemide klaarimisega tuli aegsasti alustada ning vajadusel lisatoetust otsida.<br />
Seda eelkõige reisikulude katmiseks, mille osas programm katab 70% kuludest. Sponsorite<br />
abile lootma jääda oli problemaatiline, sest ettevõtted pole harjunud noorte tegemisi<br />
toetama. Pealegi napib maapiirkondades/väiksemates kohtades nii ettevõtteid kui viimastel<br />
raha. Ühes aruandes mainiti, et omaosaluse tingimus oli hea hoidmaks ära õpitud abitust.<br />
Võib-olla tõesti?<br />
27
Change language