(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
PROGRAMMI EUROOPA NOORED MENETLEMINE EESTIS<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Euroopa</strong> noortepoliitika noortepoliitika V VValge<br />
V alge Raamatu Raamatu näol on tegemist tugidokumendiga, millel lisaks<br />
poliitilisele on olemas ka praktiline väärtus, eriti just uute ideede ja suuniste osas. Valges<br />
Raamatus väljatoodu põhjal ei ole tänapäeva noored enam huvitatud pikaajalisest organisatsioonilisest<br />
kuuluvusest, vaid tegutsevad meeleldi projektipõhiselt. Eesti riikliku noorsootöö<br />
printsiibiks on aga siiani olnud just organisatsioonide ja neisse kuuluvate noorte<br />
toetamine, ehkki pole alust arvata, et Eesti noored oleks eurooplastest erinevad ning käituks<br />
teisiti. Eelöeldust tulenevalt on programm <strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> Eesti kontekstis väga erandlik,<br />
toetades ka projektipõhiselt organisatsioonidesse mittekuuluvaid noori.<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> Eesti Büroo tulemuslikku tööd mõjutab paljuski ka koostöö teiste institutsioonidega<br />
(Haridus- ja Teadusministeerium ning <strong>Euroopa</strong> Komisjon (EK)).<br />
Peamiseks eamiseks eamiseks probleemiks probleemiks on suhtlemisel EK-ga osutunud programmi menetlemise haldussuutlikkus.<br />
Suhted EK-ga olid eriti teravad <strong>2000</strong>.–2001. aastal. Uue noorsoole suunatud<br />
<strong>Euroopa</strong> programmi YOUTH sünniga (<strong>2000</strong>–2006) võttis Eesti ja teiste kandidaatriikide assotsiatsioonilepingu<br />
allkirjastamine ja programmi juriidiline integreerimine nii kaua aega,<br />
et tekkis suur lõhe projektide finantseerimise ja teostamise vahel. Toetusraha, mis korvanuks<br />
programmi YOUTH vahendite viivituse, polnud tol hetkel ka Eestist võimalik leida.<br />
Kujunenud olukord mõjus laastavalt programmi <strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> mainele Eestis, eriti ENEB<br />
ja taotlejate suhtele. Kuigi noored said aru, et nad ei saa süüdistada bürood, oli nende jaoks<br />
suur katsumus püüda leida projekti teostamiseks vahendeid muudest allikatest ning loota,<br />
et kunagi saabub ka lubatud EN toetus. Kuigi <strong>2002</strong>. aastaks on rahastamisprobleemid enamjaolt<br />
lahendatud, on noortes programmi algaastatel tekkinud umbusk visa kaduma.<br />
Programmi menetlemise eripära Eestis<br />
ENEB on programmi menetlemise esimestel aastatel pidanud tegema olulisel määral eeltööd,<br />
et Eesti noorsootöö valdkonnas selgitada ja juurutada programmi põhimõtteid ning eesmärke,<br />
mis riikliku poliitika taustal on üsna uuenduslikud – näiteks põhimõte anda NOORTELE,<br />
sh ka mitteformaalsetele noortegruppidele projekti teostamise (esma)kogemus, vähendades<br />
noorsootöötajate ja -juhendajate osakaalu.<br />
Lisaks eelnevale on ENEB töö teiste riikide büroode omast erinenud ka seetõttu, et Eesti<br />
väikseid mastaape arvesse võttes on panustatud vahetule suhtlemisele noorte ja noortegruppidega.<br />
Enamikel juhtudel programmi <strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> erinevate riikide rahvuslikud bürood<br />
noorte esindajatest ja piirkondlikest esindustest “allapoole” ei jõua.<br />
Büroo tegevuse tulemuslikkuses on rolli mänginud ka kuulumine juriidilises plaanis Sihtasutuse<br />
Archimedes alla. Töötamine juriidiliselt iseseisva isiku struktuuriüksusena on võimaldanud<br />
ENEB-l sihipäraselt arendada oma strateegiaid, tõsta sisulise töö kvaliteeti. Programmi<br />
<strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> Eesti Büroo ei ole osutunud Eestis pelgalt projektide menetlejaks, vaid aktiivseks<br />
programmi edasiarendajaks ja kaasarääkijaks riikliku noorsoopoliitika kujundamisel.<br />
13
Change language