Karel Saarna magTÖÖ 27.05.2010 - Rõuge Racing Team

Maastikujalgrattakeskuse asukohaks on planeeritud Ööbikuoru keskus Rõuge alevikus.
Lähtuvalt kasutamise eesmägist on maastikujalgrattaradade võrgustiku rajad planeeritud
kolmele erinevale sihtgrupile: kohalikud elanikele tervisespordi harrastuseks,
jalgrattasõidu harrastajatele maastikujalgrattasõidu harrastuseks, turistidele piirkonnaga
tutvumiseks läbi aktiivturismi tegevuse. Radadel esineb erinevaid teekattetüüpe ning
rajad on liigitatud vastavalt distantsi pikkusest ja üldisest raskusastmest. Radade
planeerimisel on arvestatud põhimõttega, et keskusest algavad erinevad rajad enamjaolt
mööda sama marsruuti ning keskusesse tagasi suundutakse samuti mööda kindlat
marsruuti, kasutatakse nn kogujateid. Turvalisuse tagamiseks ja radade võrgustiku
segaduse vältimiseks on planeerimisel välditud vastassuunaliste radade põrkumist.
Koostatud on kümme erinevat rattaraja marsruuti, mis järgivad erinevate sihtrühmade
vajadusi ja ootusi. Radade korrektne ja loogiline märgistamine loob eeldused tõrgeteta
rattasõidu nautimiseks. Märgistus saab alguse keskusest. Otstarbekas on kasutada kolme
erinevat viida tüüpi: märgistused raja kulgemise kohta, suunaviidad pööretel ja raja
lahknevuste korral ning suunaviidad suurematesse asulatesse ja huvipakkuvate
objektide suunas. Olulisel kohal on infotahvlid ning hoiatussildid rajaliikluse- ja
kasutajate kohta, et vältida konfliktide teket.
Magistritöö üks ülesanne oli tuua välja tegevuskava, mis on oluline
maastikujalgrattavõrgustiku ellu viimiseks. Peale planeeringu koostamist, mis tugineb
kõigi osapoolt ootustele, on vaja järgmise sammuna rajad kooskõlastada kohalikes
omavalitsustes. Ideaalis oleks vajalik maastikujalgrattaradasid käsitleda valdade
üldplaneeringutes, mis annaks kaalu maaomanikega läbirääkimisteks. Üldplaneeringus
heakskiitva lahenduse väljaselgitamise järel võib hakata sõlmima kokkuleppeid
maaomanikega. Pärast kokkulepete sõlmimist on võimalus kogu projekti elluviimiseks
taotleda finantseerimist erinevatest fondidest. Soovitav on eelnevalt moodustada
mittetulundusühing või sihtasutus maastikujalgrattaradade haldamiseks. Teine võimalus
on kasutada eesmärgi täitmiseks mõnda juba eksisteerivat organisatsiooni. Mõlemal
juhul peaksid organisatsiooni panustama kohalikud omavalitsused, kohalikud ettevõtted,
rattamaratonide korraldajad ja muud entusiastid, nt kohalikud rattaklubid. Kuna enamus
maastikjalgrattaradasid asub kaitsealadel, on vajalik projekt kooskõlastada Keskkonna-
ametiga, kes on kaitsealade valitseja.
85