Karel Saarna magTÖÖ 27.05.2010 - Rõuge Racing Team
Karel Saarna magTÖÖ 27.05.2010 - Rõuge Racing Team
Karel Saarna magTÖÖ 27.05.2010 - Rõuge Racing Team
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
välismaised artiklid on kajastanud antud probleemi. Carothers, Veske ja Donnelly<br />
tõdevad, et konfliktide vältimiseks saab kasutada kahte erinevat strateegiat:<br />
tsoneerimine või teadlikkuse tõstmine. Efektiivsem, radade sulgemisest kindlale<br />
kasutajagrupile, on reeglite juurutamine, koolitusprogrammide kasutamine ning radade<br />
märgistamine. Ka Eesti matkaradade puhul oleks mõistlik tõsta teadlikkust erinevate<br />
kasutajate vaheliste konfliktide vältimiseks.<br />
Kõik uuringus osalenud osapooled pidasid vähemsobivaks radasid kasutada<br />
mootorsõidukite- (ATV-d, mootorrattad ja –saanid) ja hobumatkadeks. Eelistatud olid<br />
matkamisviisid jalgsi, rattal ja suuskadel. Ka mujal maailmas ratturite seas läbiviidud<br />
uuringutes ei ole maastikuratturid valmis jagama radu motoriseeritud sõidukitega (Goeft<br />
ja Alder 2009). Samas tuleb tunnistada, et vajadus mootorsõikukite radade vastu on<br />
olemas ja kasvab veelgi. Mootorsõidukitele tuleks ettevalmistada rajad looduspargist<br />
välja poole. Üheks võimaluseks on kasutada elektriliinide alla jäävaid territooriume.<br />
Mõjust pinnasele selgub, et maastikurattaraja puhul võib ette tulla raja erosiooni, mulla<br />
tihenemist, raja laienemist ja taimestiku kahjustamist (Goeft ja Alder 2009). Samas on<br />
uuritud jalgsi matkaja ja ratturi mõju pinnasele ning jõutud järeldusele, et jalgratturi<br />
mõju mullastikule ja taimestikule on väiksem võrreldes jalutajaga (Wilson ja Seney<br />
1994, viidatud Goeft ja Alder 009 kaudu). Jalgsi matkaja põhjustab tugevamat survet<br />
kui rattur allamäge liikudes ning tasasel maal (Goeft ja Alder 2009). Tuginedes<br />
erinevatele välismaal läbi viidud uuringutele võib järeldada, et maastikujalgrattarajad ei<br />
kahjusta rohkem pinnast kui seni kasutuses olnud matkarajad. Samas võivad Eesti<br />
oludes olla mõjud pinnasele erinevad. Autor näeb siin võimalust teostada antud<br />
temaatika kohta lisauuringuid väljaselgitamaks matkaradade koormustaluvust, mõju<br />
pinnasele, taimestikule ja keskkonnale tervikuna. Eraldi käsitlemist vajaksid<br />
rattaüritused, kus kasutajate mass korraga eriti suur.<br />
Leitud on, et kui maastikjalgrattarada on kasutuses olnud 10 aastat või rohkem, siis on<br />
selle kasulikkus ületanud rajamisele läinud kulud. Füüsilist aktiivsust toetavate<br />
objektide rajamine aitab kaasa kogukonna tervise paranemisele. Seetõttu on<br />
kogukonnale raja loomine tervise edenduse mõttes väga kasulik. (Wang jt 2005)<br />
Huvitav oleks lugeda sarnast meditsiiniliselt majanduslikus efekti uurivat uuringut ka<br />
mõne Eesti matkaraja näitel. Autor loodab, et antud magistritööst tõuseb kasu<br />
69
Change language