Karel Saarna magTÖÖ 27.05.2010 - Rõuge Racing Team

Tuletatud tabelist võib täheldada, et mõlemad küsitlusse haaratud sihtgrupid kohalikud
elanikud ja maaomanikud ei näe probleemi paralleelselt radasid kasutada jalgsimatkaks
(positiivselt vastanuid vastavalt 97% ja 95%), suusamatkaks (positiivselt vastanuid 91%
ja 81%) ja jalgrattavõistluste korraldamiseks (positiivselt vastanuid 88% ja 85%).
Ettevaatlikumalt suhtutakse hobu- ja mootorsõidukite matkadesse. Hobumatkadesse
suhtuvad postiivselt vastavalt 41 ja 45 protsenti ning negatiivselt vastavalt 40 ja 31
protsenti vastanuist, ehk et pooldajaid ja vastaseid on enamvähem võrdselt. Siinkohal
vajab äramärkimist ka 24 protsenti maaomanikest, kes on märkinud “Ei oska öelda”.
Ilmselt on selle põhjus teadmatusest tingitud ettevaatlikkus oma arvamust selgelt mitte
välja öelda. Psüholoogiliselt on otsustatud jääda mittemidagi ütlevale seisukohale.
Erinevate mootorsõidukite nagu ATV-de, mootorsaanide ja –rataste matkade
läbiviimise vastu ollakse kõige negatiivsemalt meelestatud. Kui kohalikest elanikest
suhtuvad mootorsõidukitesse negatiivselt 58 protsenti, siis maaomanikud on veelgi
negatiivselt meelestatud, vastu on 74 protsenti maaomanikest.
Lisaks väljapakutud kasutusviisidele oli vastajatel võimalus ka ise täiendada loetelu.
Ettepanek tuli kasutada radasid ka rulluisutamise ja –suusatamise eesmärgil. Kahjuks
eeldab see heaskorras kõvakattega kergliiklusteede olemasolu. Veel pakuti kasutada
radasid maastikujalgrattaga orienteerumiseks ja erinevate õpperadadena. Õpperadadena
kasutamine eeldaks raja täiendamist erinevate harivat stiili infotahvitega ja muude
õuesõppe meetodidega.
Eeldades, et kohalikud elanikud on turistide kõrval ühed sagedasemad maastikujalg-
rattaradade kasutajad, otsustati uurida, millistel kasutusotstarvetel nähakse loodavaid
radasid kasutada (joonis 2.5.).
52