Karel Saarna magTÖÖ 27.05.2010 - Rõuge Racing Team
Karel Saarna magTÖÖ 27.05.2010 - Rõuge Racing Team
Karel Saarna magTÖÖ 27.05.2010 - Rõuge Racing Team
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2.1.4. Intervjuud<br />
Selgitamaks välja maastikujalgrattakeskuse ja –radade võrgustiku arendamise võimalusi<br />
<strong>Rõuge</strong>-Haanja piirkonnas oli vajalik uurida kohalike omavalitsuste, maavalitsuse ja<br />
keskkonnaameti seisukohti ja kogemusi antud teemas. Uurimise meetodiks valiti<br />
intervjuu järgmistel Hirsijärvi, Remese ja Sajavaara (2005: 192-193) poolt välja toodud<br />
põhjustel:<br />
• Inimese ütlused soovitakse paigutada laiemasse konteksti. Samuti võib<br />
intervjueeritav rääkida endast ja teemast rohkem, kui uurija on suutnud<br />
ennustada<br />
• Kui on teada, et uuritaval teemal on oodata palju erinevaid vastuseid<br />
• Soovitakse vastuseid täpsustada<br />
• Soovitakse saada põhjalikku teavet. Näiteks võib paluda seisukohti põhjendada.<br />
Vajaduse korral saab kasutada lisaküsimusi<br />
• Soovitakse uurida raskeid või õrnu teemasid<br />
• Vestluse teemaks on vähe uuritud valdkond<br />
Intervjuud võrreldakse sageli vestlusega. Lihtsaim viis intervjuud defineerida ongi<br />
nimetada seda vestluseks, millel on eelnevalt kavandatud eesmärk. Intervjuu meenutab<br />
vestlust mitmes mõttes. Mõlemad hõlmavad nii verbaalset kui ka mitteverbaalset<br />
kommunikatsiooni, mille abil vahendatakse mõtteid, hoiakuid, seisukohti, teadmisi ja<br />
tundeid. Nii vestluses kui ka intervjuus mõjutavad osapooled teineteist. Mõlemas<br />
olukorras suhtlevad osalised näost näkku. (Hirsijärvi ja Hurme 2006, viidatud Laherand<br />
2008: 176 kaudu) Intervjuu suur eelis teiste andmekogumismeetodite ees on<br />
paindlikkus, võimalus andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida.<br />
(Laherand 2008)<br />
Intervjueeritavatele saadeti eelnevalt intervjuu skeem (vt lisasid 5, 6, 7 ja 8), kus olid<br />
kirjas teemavaldkonnad, mida sooviti käsitleda. Iga teemavaldkonna kohta oli püsitatud<br />
alaküsimused, mis võeti kasutusele vaid vajadusel. Tihti jõuti lisaküsimustes püstitatud<br />
teemadeni loogilise vestluse käigus. Intervjuude ülesehitus oli kõigi intervjueeritavate<br />
puhul sarnane. Teemasid lisati ja jäeti ära vastavalt intervjueeritava pädevusele.<br />
Põhiteemad millel vesteldi olid magistritöö olemus, maastikujalgrattakeskuse<br />
otstarbekus ja kontseptsioon, rattaradade iseloom ja paiknemine, oht keskkonnale,<br />
39
Change language