Karel Saarna magTÖÖ 27.05.2010 - Rõuge Racing Team

Paganamaa looduse õpperadadel on võimalik valida 0,9 km, 2,7 km ja 4,7 km
pikkuse rajalõigu vahel. Vihmase ilmaga on matkarada kohati porine. Lisaks kirjeldatud
õpperajale on loodud ka 3,8 ja 4,3 km pikkused rajad jalgratastel läbimiseks. Kõik rajad
saavad alguse Piirioru pervelt ning on viitadega tähistatud.
1.3. Võrumaa jalgrattateede teemaplaneeringud
Võru maavanem on kehtestanud 11. juulil 2006. a dokumendi “Võrumaa jalgrattateede
võrgu I etapi teemaplaneering”, milles käsitleti Haanja, Rõuge ja Võru valla ning Võru
linna haldusalasid.
Teemaplaneeringu eesmärgid:
• Saavutada kokkulepe jalgrattateede kulgemise osas Võru-Rõuge-Haanja
piirkonnas.
• Saavutada tasakaalustatud ja keskkonda säästev rattateede paiknemine Võru
maakonnas.
• Reastada tegevused rattateede teemaplaneeringu elluviimiseks ja määrata igale
konkreetsele lõigule arendaja.
• Luua hästi toimiv ja ohutu jalgrattateede võrgustik
Teemaplaneeringus planeeritud trasside üldandmed:
• Planeeritavate trasside kogupikkus on ca 106,6 km
• Läbib 4 omavalitsust, sellest: Võru linnas 10,7 km, Võru vallas 41,0 km, Haanja
vallas 17,4 km ja Rõuge vallas 37,5 km.
Teemaplaneeringus käsitletakse jalgrattateedena eraldi muldel asetsevate spetsiaalselt
jalakäijatele ja jalgratturitele ettenähtud kergliiklusteid või maanteid, kus ratturitele on
eraldatud sõidurada pidevjoone, äärekivi või eraldusribaga. Kokku planeeritud 106,6
kilomeetrist kergliiklusteedest on aastatel 2005-2010 rajatud valmis ca 18 km (autori
arvutused, arvestatud ka 2010. a rajatavaid objekte) enamjaolt Võru linna ja Võru valda.
Kergliiklusteede rajamise takistavaks teguriks on kohaliku omavalitsuse puudulik
finantsvõimekus omandada jalgrattatee alla jäävaid maid. Omavalitsused peavad
arvestama kulutustega ka hilisemale teede hooldamisele. Jõukamatel omavalitsustel on
15