Sissejuhatus radioloogiasse Radioloogia ajalooline areng
Sissejuhatus radioloogiasse Radioloogia ajalooline areng
Sissejuhatus radioloogiasse Radioloogia ajalooline areng
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Sissejuhatus</strong><br />
<strong>radioloogiasse</strong><br />
<strong>Radioloogia</strong> <strong>ajalooline</strong><br />
<strong>areng</strong><br />
Pilvi Ilves<br />
200 2008<br />
Tänapäev<br />
Radioloogiliste uuringute, sealhulgas ioniseerivat<br />
kiirgust kasutavate uuringute plahvatuslik kasv<br />
Positiivne<br />
Kiiremini diagnoos ja ravi algus, igas<br />
maakonnahaiglas kompuutertomograaf<br />
Negatiivne<br />
Elanikkonna üldise kiirguskoormuse kasv<br />
Kas saame liiga palju teada? Kõrvalleiud<br />
Kas arstikunst kui kunst hakkab kaduma?<br />
Kasutatava elektromagnetkiirguse energia<br />
järgi jaotatakse radioloogilised uuringud<br />
Ioniseerivat kiirgust kasutavat meetodid<br />
kasutavad valgusest suuremat energiat<br />
kandvat kiirgust (röntgen (röntgen- ja gammakiirgus),<br />
mis ioniseerivad kudesid ja inimene saab<br />
mingi kiirgusdoosi<br />
röntgenuuringud,<br />
röntgenuuringud,<br />
kompuutertomograafia,<br />
kompuutertomograafia,<br />
isotoopuuringud<br />
isotoopuuringud<br />
Mitteioniseerivat kiirgust kasutavad meetodid:<br />
magnetresonantstomograafia<br />
Erand UH: mehhaaniliste võngete registreerimine<br />
<strong>Radioloogia</strong><br />
<strong>Radioloogia</strong> on arstiteaduse haru ja<br />
eriarstiabi valdkond, mis hõlmab haiguste<br />
diagnoosimist, kasutades ioniseerivat või<br />
mitteioniseerivat kiirgust, lahtisi<br />
kiirgusallikaid või ultraheli, ning tegeleb<br />
haiguste ravimisega, kasutades<br />
menetlusradioloogia võtteid või lahtisi<br />
kiirgusallikaid.<br />
Radioloogilised visualiseerimismeetodid<br />
Kõik ik meetodid meetodid, , kus kudedest ja j organitest saadakse<br />
informatsiooni pildi kujul,<br />
Röntgenoloogilised meetodid: kasutatakse<br />
röntgenkiirguse neeldumist e. absorbeerumist aines<br />
Magnetresonantstomograafia: (MRT) kasutatakse<br />
ergastatud aatomituumadest lähtuvat raadiosageduslikku<br />
elektromagnetkiirgust<br />
Isotoopuuringud: kasut. radioaktiivsetest isotoopidest<br />
lähtuvat gammakiirgust<br />
Ultraheli (UH (UH): ): kasut. kudedelt tagasi peegelduvat<br />
mehhaanilist võnkumist<br />
<strong>Radioloogia</strong> alavaldkonnad<br />
Kasutatavate meetodite ja seadmete järgi<br />
röntgenoloogia (tegeleb radiograafia ja<br />
fluoroskoopiaga),<br />
kompuutertomograafia,<br />
sonograafia,<br />
Magnetresonantstomograafia,<br />
nukleaarmeditsiin,<br />
menetlusradioloogia<br />
13.05.2009<br />
1
<strong>Radioloogia</strong> alavaldkonnad<br />
käsitletava elundsüsteemi järgi<br />
neuroradioloogia,<br />
kardiovaskulaarradioloogia,<br />
muskuloskeletaalradioloogia,<br />
pea ja kaela piirkonna radioloogia,<br />
rindkere radioloogia,<br />
urogenitaalradioloogia,<br />
seedetrakti radioloogia<br />
käsitletava elundsüsteemi järgi<br />
Röntgenikiirte avastamine<br />
Crookes’ toru<br />
8. november ovember 1895 avastas<br />
saksa füüsikaprofessor<br />
Wilhelm Conrad RRöntgen<br />
ntgen<br />
(1845 (1845-1923) 1923) uued kiired, mis<br />
avastaja auks nimetati hiljem<br />
röntgenikiirteks<br />
röntgenikiirteks,<br />
ise kutsus ta neid ” X-<br />
kiirteks”, kuna ta ei teadnud<br />
algul algul, , mis nad on ja kust nad<br />
tulevad.<br />
Paljud teadlased katsetasid<br />
Crookes toruga<br />
(gaaslahendustoru)<br />
Pirnikujuline vaakumtoru,<br />
kus katoodilt paiskuvad<br />
elektronid vastu laiemat<br />
klaasi otsa, kus tekivad<br />
kiired<br />
<strong>Radioloogia</strong> alavaldkonnad<br />
kliinilise objekti vanuse järgi:<br />
lasteradioloogia,<br />
täiskasvanute radioloogia,<br />
vanurite radioloogia<br />
kliinilise objekti vanuse järgi:<br />
Röntgenikiirte avastamine<br />
Würzburgi Ülikooli<br />
füüsikainstituudi hoone<br />
1986. aastal aastal, , kus prof. W.<br />
C. Röntgen oli<br />
füü füüsika sikainstituudi instituudi juhataja<br />
Esimene Nobeli preemia<br />
füü üüsika sika alal on antud<br />
1901. aastal W.C.<br />
Röntgenile<br />
Röntgenkiirte avastamine<br />
Üks esimesi röntgeniaparaate<br />
http://www.4to40.com/earth/science/index.asp?article=earth_science_xray<br />
Röntgen uurides<br />
nn.katoodkiiri leidis leidis, , et<br />
mõned ned fotograafilised<br />
plaadid lauasahtlis olid<br />
muutund ähmaseks ähmaseks.<br />
Leid on tehtud enam-<br />
vähem juhuslikult juhuslikult, , kuid<br />
Röntgen sai esimesena<br />
aru leiu uudsusest<br />
Röntgen ei patenteerinud<br />
oma avastust, seega vvõi<br />
õis s<br />
neid igaüks kasutada<br />
teaduslikes uurimustes,<br />
meditsiinis ja tehnikas<br />
13.05.2009<br />
2
Röntgenkiir<br />
Röntgenkiirte te avastamine<br />
Röntgeni tegi avastuse 8. nov 1895. aasta õhtul<br />
Toru kiirgab mingeid tudnmatuid kiiri, mis<br />
tekitavad fluorestsenssi barium arium platinotsü<br />
tsüani aniidiga idiga plaadil.<br />
Röntgen ntgen ütles ainult oma sõbrale Boverile:” Boverile:”I<br />
I<br />
have discovered something interesting but I do<br />
not know whether or not my observations are<br />
correct correct”, , peale selle märkuse ei teinud ta<br />
avastusest 7 nädalat ühtegi märkust, vaid uuris<br />
kiirte omadusi.<br />
Röntgenkiirte avastamine<br />
Röntgeni avastuse väljakuulutamine<br />
Esimest artiklit “ “preliminary preliminary communication” communication avastuse kohta<br />
käsitleti Wurzburgi Füüsika ja Meditsiini Ühingus 28. dets. 1895.<br />
“Uued kiired töötavast vaakumtorust lähevad läbi klaasi, musta<br />
paberi ja vähemalt 2m õhust”<br />
Röntgen oli uurinud kiirte läbitungimist eri tihedusega<br />
materjalidest.<br />
Kiired tulevad kohalt, kus katoodkiirte vool tabab klaasi ja nad<br />
levivad igas suunas.<br />
Oma artiklis loetleb ta “ “shadow shadow-pictures pictures” ” nn. varjupilte, mida ta<br />
on fotografeerinud.<br />
Röntgen ntgeni i artikkel trükiti ja levitati kohe.<br />
Ingliskeelne tõlge avaldati ajakirjas “ “Nature Nature” 23 23. . jaanuaril<br />
1896 ja mõne nädalaga levis informatsioon üle maailma.<br />
Vastukaja Röntgeni avastusele<br />
Vähe avastusi on levinud nii kiiresti.<br />
igal füüsika laboratooriumil oli Crookes toru olemas olemas: :<br />
Röntgentoru kirjeldus ilmus “ “Roentgen Roentgen Ray Apparatus‘”, Apparatus‘ ”, mis anti<br />
välja American General Electric Company poolt sügisel 1896.<br />
Röntgentorude tootmine läks käiku kommertsiaalselt: toodeti<br />
üksikosi: poolid , toru voolukatketsa ja jne. mitte kompleksset toru toru.<br />
Suur vastukaja teaduslikus ja populaarteasuslikus<br />
kirjanduses<br />
1896 1896. . a. 50 raamatut, 1000 artiklit meditsiini-, meditsiini , üldteaduslikes<br />
ja fotograafia ajakirjades.<br />
Röntgenkiirte avastamine<br />
http://www.scienceandsociety.co.uk/<br />
X-kiirte kiirte fotograaf võetud<br />
Wilhem Conrad RRöntgen<br />
ntgen’i ’i<br />
poolt oma naise käest<br />
detsembris 1895 ( 22 22. . ddecember<br />
ecember<br />
1895 1895?). ).<br />
Esimest korda muutusid<br />
nähtavaks luud keha sees.<br />
See on vanim teadaolev<br />
elava keha kujutis.<br />
Sõna “s “skiagraph kiagraph” (kr. kr. k. vari)<br />
anti 1896 röntgenkiirgusega<br />
saadud varjupildile<br />
Röntgenkiirte nimetus<br />
Röntgen ntgen demonstr demonstreeris eeris oma<br />
avastust ainsal avalikul loengul<br />
Wurzburg Wurzburgi i Füüsika ja Meditsiini<br />
Ühingus on 23 23. . jaanuaril 1896 1896.<br />
Röntgen ntgen tegi seal X-kiirtega X kiirtega<br />
fotograafia anatoomi A. von<br />
Kolliker käest<br />
von Kolliker pani ette nimetada<br />
uusi kiiri röntgenkiirteks ja see<br />
ettepanek võeti soojalt vastu.<br />
ingliskeelsetes riikides on enam<br />
kasutusel nimetus “X –rays” rays” ( võib<br />
olla ei suuda nad “rö “röntgen ntgen” ” välja<br />
õelda<br />
Esimesed röntgenpildid:<br />
Mõne kuu jooksul pildid<br />
katkistest luudest ,<br />
võõrkehade lokalisatsioonist,<br />
kuulide asukohtast<br />
liigeskahjustustest artriidi korral<br />
Eksperimendid, et leida vedelikku, millega täita magu ja<br />
soolestikku , mis oleks röntgenkiirtele röntgenkiirtele läbimatu läbimatu ja jätaks<br />
varju: maovähk radiografeeriti juunis 1896<br />
Algul oli arstil kõrval ka füüsik, et ta võtaks radiograafe.<br />
Varsti hakkasid arstid üles seadma oma aparatuuri<br />
Belglased otsustasid 1 veebr.1896 veebr. 1896 aparaadid panna kõigisse<br />
haiglatesse.<br />
13.05.2009<br />
3
Rö kiirte kahjulikkust ei hinnatud<br />
õigesti<br />
Esimesi füüsikalaboreid oli A.A. Campbell Swinton<br />
poolt Suurbritannias asutatud märtsis 1896.<br />
Üks esimesi kliente oli mees kuuliga peas.<br />
Kuul leiti edukalt , aga juuksed hakkasid välja langema<br />
Juuksed kasvasid tagasi ja mingeid järeldusi ei tehtud<br />
“The The Electrical World” tegi juunis 1896 ettepaneku , et kiiri võib<br />
kasutad habemeajamiseks<br />
Igaüks võis teha pilte, meditsiinilist näidustust polnud<br />
Lord Salisbury, peaminister, külastas Swinton's laboratoorimi ja tegi<br />
enda käest ka fotograafi, seepeale tahtis ka Lady Salisbury saada<br />
radiograafi radiograafi.<br />
Fluorestseruv ekraan<br />
T.A. Edison , esimesi uurijaid<br />
Ameerikas, soovitas kasutada<br />
fluorestseeruvat ekraani ekraani, mitte<br />
fotograafilist plaati.<br />
Arst nägi luumurdu ekraanil kohe, mitte<br />
ei pidanud ootama plaadi ilmumist.<br />
Edison oli esimesi , kes märkas<br />
kiirguse toimet,<br />
tal tekkis tugev valu silmades pärast<br />
mõnetunnist eksperimenteerimist.<br />
Edisson jättis röntgenkiirte uuringud<br />
1903 1903. . pärast oma klaasipuhuja surma<br />
vähki<br />
Röntgenikiirte võidukäik<br />
Reklaam “X “X-kiirte kiirte<br />
stuudiole” New Yorgis<br />
Populaarsed<br />
“luuportreed” igaühele<br />
Meditsiinilist näidustust<br />
ülesvõtte tegemiseks<br />
polnud vaja<br />
Rö kiirte kahjulikkust ei hinnatud<br />
õigesti<br />
Algul ei olnud mingit põhjust arvata, et tegemist<br />
võiks olla tervisele ohtliku kiirgusega, seega ei<br />
kaitstud ennast<br />
Röntgen ise tegi katsetusi tsink kambris , kus rö<br />
toru oli väljaspool.<br />
Röntgen kaitses ennast mitteteadlikult, kuid<br />
tegelikult metallkamber selleks, et saada puhtaid<br />
eksperimendi tulemusi<br />
<strong>Radioloogia</strong> algusaastad<br />
Kiirguse kahjustavast toimest<br />
polnud veel aimu<br />
Korraldati hulgaliselt<br />
erinevaid katsetusi ja<br />
demonstratsioone<br />
“oma nahal” arvutati välja<br />
erüteemdoose kiirgusraviks<br />
tavaline uuring oli<br />
fluoroskoopia e. läbivalgustus<br />
Röntgenikiirte võidukäik<br />
Näide angiograafiast<br />
1896 1896.a. .a. jaanuaris tehtud<br />
ülesvõte laiba käest<br />
Surmajärgselt on<br />
veresoonde süstitud<br />
kontrastainet (selleks oli<br />
elavhõbedaühend)<br />
13.05.2009<br />
4
Müncheni Museum . Surnud sõduri radiograaf radiograaf, , 1896 1896.<br />
http://www.scienceandsociety.co.uk/results.asp?image=10315195&wwwflag=2&imagepos=5<br />
See kogu keha radiograaf<br />
võeti üles 9 osas surnud<br />
sõdurist Ludwig Zehnder i<br />
poolt Freiburg Freiburgi i Ülikoolis<br />
Saksamaal 1896. Keha oli<br />
1.84 m pikk ja iga osa<br />
pildistamiseks kulus 5 min<br />
filmi kohta kohta. .<br />
Stomatoloogiline röntgenoloogia<br />
Esimene hamba ülesvõte tehti 1896. aasta aprillis<br />
Üldises stomatoloogilises praktikas kasutusel ca 1916<br />
Rö ülesvõte aitas avastada kaariesega hambaid , kuid<br />
detailid väiksed ja ka fookus , kus tulevad rö kiired peab<br />
olema väike väike. .<br />
Rö toru peale väga lähedal, kaasnes elektrilise shoki oht.<br />
Esimene Esimene spetsiaalselt stomatoloogidele disainitud aparaat<br />
1923.<br />
Kaasaegses stomatoloogilises aparatuuris on rö toru ja<br />
kõrgepinge transformaator ühes väikses aparaadid koos,<br />
disainitud 1933.<br />
Tartus esimesed katsed<br />
röntgenkiirtega 1896. jaanuaris<br />
Röntgenikiirte võidukäik<br />
Teadusuuringud ja<br />
võltsingud<br />
Ülesvõttel on “esimene<br />
röntgenogramm inimese<br />
ajust”<br />
Tegelikult on pildistatud<br />
kassi soolestikku<br />
<strong>Radioloogia</strong> erialana<br />
Varsti avastati, et rö rö-kiirte kiirte abil saab panna diagnoosi ja<br />
ka ravida<br />
20 sajandi algus – radioloogia kui eriala sünd<br />
1920 1920-ndatest ndatest lülitati röntgenoloogia arstiõppe<br />
programmidesse<br />
Samal ajal võimaldati ka elektrikutele ja fotograafidele<br />
täiendõpet meditsiiniliste teadmiste omandamiseks<br />
1896. a. märtsis kasutati Tartus röntgenikiirgust<br />
esimest korda arstiteaduslikuks otstarbeks<br />
13.05.2009<br />
5
l897.a. kevadel sõjaväerongi õnnetus Puka ligidal ligidal: :<br />
Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemiast saadeti Tartusse<br />
röntgeniaparaa<br />
röntgeniaparaat, t, mis töötas töö as Tartus juuni alguseni<br />
<strong>Radioloogia</strong> <strong>areng</strong> Eestis<br />
J. Haldre ja ülikooIi mehaaniku Jaan Muuga<br />
eestvõttel hakati ehitam ehitama a kodumaist aparatuuri<br />
1929. a. valmis naistekliinikule J. Muuga ehitatud<br />
röntgensüvaravi aparaat, mis töötas 1958. aastani<br />
J. Muuga ja peenmehaanik Hugo Masingu<br />
valmistatud röntgenaparaate oli veel teises<br />
sisehaiguste kliinikus, närvi närvi- ja lastekliinikutes<br />
<strong>Radioloogia</strong> <strong>areng</strong> Eestis<br />
1931. a. kaitses J. Haldre doktoridissertatsiooni<br />
röntgenoloogia alal<br />
1932. a. sügissemestrist radioloogiakursus tulevastele<br />
arstidele<br />
1935. a. õnnestus ülikoolil osta Kanadast esimene<br />
raadiumikogus, algasid katsetused raadium raadiumiraviks raviks<br />
1937. a. teostas prof. J. Haldre esimese<br />
raadium raadiumiraviseansi raviseansi<br />
Tartust kujunes vähihaigete röntgen röntgeni- ja raadiumiravi<br />
raadium ravi<br />
keskus Eestis<br />
<strong>Radioloogia</strong> <strong>areng</strong> Eestis<br />
Kõrvuti röntgendiagnostikaga arenes kiiritusravi<br />
Tartu ÜIikooIis peetakse röntgen röntgenisüvaravi süvaravi alguseks<br />
1922. a., mil patsiendile naistekliinikus aistekliinikus tehti esimene<br />
kiirgusravi seanss seanss.<br />
Röntgen Röntgeniravile ravile naistekliinikus pani aluse hilisem<br />
oftalmoloog Ernst Saareste Saareste-Saarberg Saarberg<br />
1926. aastast töötas samas radioloogina Jüri Haldre Haldre-<br />
Grünthal<br />
Jaan Muuga ehitatud<br />
röntgenaparaate<br />
30 30-ndad ndad aastad, närvikliiniku<br />
röntgenkabinet<br />
13.05.2009<br />
6
1930 1930-ndad ndad röntgenabinet<br />
haavakliinikus<br />
<strong>Radioloogia</strong> <strong>areng</strong> Eestis<br />
1950. -80. 80. a. toimus radioloogia-alane radioloogia alane uurimistöö<br />
sisehaiguste prope propedeutika eutika kateedri koosseisus<br />
aparatuur pärines Nõukogude vabrikutest,<br />
kasutati ka gammakiiritusravi seadeldisi, mis olid<br />
valmistatud Narva tehases "Baltijets“<br />
Muud uuringumeetodid Eestis<br />
Isotoopuuringud 60 60-ndate ndate lõpust - 70 70-ndate ndate<br />
algusest<br />
Ultraheliuuringud - 70 70-ndate ndate lõpust<br />
KT – 80 80-ndate ndate algusest<br />
MRT – 90 90-ndate ndate algusest<br />
<strong>Radioloogia</strong> <strong>areng</strong> Eestis<br />
J. Haldre initsiatiivil rajati 1939. a. naistekliiniku<br />
ruumes <strong>Radioloogia</strong> instituut ja –kliinik kliinik<br />
Pärast sõda hakati röntgenravi teostama ka 1946. a.<br />
avatud onkoloogia hospitalis<br />
1949. a. moodustati ühtne radioloogia ja onkoloogia<br />
kateeder<br />
Pärast prof. J. Haldre surma 1949. a. suleti<br />
<strong>Radioloogia</strong> instituut ja -kliinik kliinik ning ühendati<br />
onkoloogia ja sisehaiguste kliinikutega<br />
<strong>Radioloogia</strong> <strong>areng</strong> Eestis<br />
1980. a. sügissemestrist taastati iseseisev<br />
radioloogia ja onkoloogiakateeder<br />
juhatas aastail 1980 1980-90 90 prof. Kaljo Villako<br />
1990 1990-ndatel ndatel a. prof. Erich Kuus<br />
peale reorganiseerimist praegune radioloogia<br />
õppetool Onkoloogia Onkoloogia-Hematoloogia Hematoloogia Kliiniku<br />
juures, juhataja kuni 2004 Vladimir Järv<br />
“S “Shoe hoe fitting fluoroscope”<br />
fluoroscope<br />
Veel rohkem kui pool<br />
sajandit pärast kiirte<br />
avastamist ei saadud lõplikult<br />
aru röntgenkiirguse<br />
ohtlikusest, näiteks<br />
1946 1946. kinnitas Ameerika<br />
Standardite Assotsiatsoon<br />
standardid nn. kingade proovimise<br />
fluoroskoobile<br />
jalad ei tohi saada rohkem kui 2 R<br />
/ 5s jooksul<br />
lapsed ei tohi saada rohkem kui<br />
12 sellist doosi aastas<br />
Kasutusel 50kV rö toru ,<br />
ekpositsioon 20s, mille peal<br />
sisuliselt seisti<br />
Kiirguskahjustus kingamüüjatele<br />
http://www.orau.org/ptp/collection/shoefittingfluor/s<br />
hoe.htm<br />
13.05.2009<br />
7
Radioaktiivse kiirguse<br />
rahvusvaheline hoiatusmärk<br />
http://www.pp.okstate.edu/ehs/images/modules/XRAY.JPG<br />
Crookes’ toru<br />
Alles 2005.a. on<br />
röntgenkiired USA<br />
valitsuse poolt kantud<br />
kartsinogeensete<br />
ainete nimekirja<br />
Pirnikujuline vaakumtoru, kus<br />
katoodilt paiskuvad elektronid<br />
vastu laiemat klaasi otsa, kus<br />
tekivad kiired<br />
Varju saamiseks peab kiirte<br />
allikas olema väike, selleks pandi<br />
torule ümber pliikate väikse<br />
avaga<br />
Ainult need kiired, mis august<br />
läbi läksid, olid kasutusel, seega<br />
oli vaja pikka ekspositsiooniaega.<br />
Röntgenkiir<br />
Röntgenkiirte te avastamine<br />
Ka Röntgen eksperimenteeris Crookes toruga<br />
Toru vooluvõrku ühendades hakkasid mõned kristallid<br />
barium platino platino-tsüaniidist, tsüaniidist, mis olid juhuslikult kõrvallaual,<br />
fluorestseeruma.<br />
Kui ekraan bbarium<br />
arium platino platino-tsü tsüani aniidiga idiga hoida toru juures,<br />
hakkas ta ta fluorestseeruma, metallist objekt toru ja ekraani<br />
vahele tekitas ekraanile varju. varju..<br />
Röntgeni tegi avastuse 8. nov 1895. aasta õhtul<br />
Röntgen ntgen leidis, et toru kiirgab mingeid tudnmatuid kiiri,<br />
mis tekitavad fluorestsenssi.<br />
Röntgen ntgen ütles ainult oma sõbrale Boverile:” Boverile:”I<br />
I have<br />
discovered something interesting but I do not know<br />
whether or not my observations are correct correct”, , peale selle<br />
märkuse ei teinud ta avastusest 7 nädalat ühtegi<br />
märkust, vaid uuris kiirte omadusi.<br />
Röntgenkiir<br />
Röntgenkiirte te avastamine<br />
Inglise füüsik Crookes avaldas seeria töid nn. katoodkiirtest<br />
1879.<br />
Paljud teadlased katsetasid Crookes toruga<br />
Ka Röntgen eksperimenteeris Crookes toruga<br />
Toru vooluvõrku ühendades hakkasid mõned kristallid barium platino-<br />
tsüaniidist, mis olid juhuslikult kõrvallaual, fluorestseeruma.<br />
Kui ekraan bbarium<br />
arium platino platino-tsü tsüani aniidiga idiga hoida toru juures, hakkas ta<br />
fluorestseeruma, metallist objekt objekt toru ja ekraani vahele tekitas ekraanile<br />
varju. varju..<br />
Röntgeni tegi avastuse 8. nov 1895. aasta õhtul<br />
Röntgen ntgen leidis, et toru kiirgab mingeid tudnmatuid kiiri, mis<br />
tekitavad fluorestsenssi.<br />
Röntgen ntgen ütles ainult oma sõbrale Boverile:” Boverile:”I<br />
I have discovered<br />
something interesting interesting but I do not know whether or not my<br />
observations are correct correct”, , peale selle märkuse ei teinud ta<br />
avastusest 7 nädalat ühtegi märkust, vaid uuris kiirte omadusi.<br />
Röntgenkiirte avastamine<br />
Üks esimesi röntgeniaparaate<br />
http://www.4to40.com/earth/science/index.asp?article=earth_science_xray<br />
Röntgen uurides<br />
nn.katoodkiiri leidis leidis, , et<br />
mõned ned fotograafilised<br />
plaadid lauasahtlis olid<br />
muutund ähmaseks ähmaseks.<br />
Leid on tehtud enam-<br />
vähem juhuslikult juhuslikult, , kuid<br />
Röntgen sai esimesena<br />
aru leiu uudsusest<br />
Röntgen ei patenteerinud<br />
oma avastust, seega vvõi<br />
õis s<br />
neid igaüks kasutada<br />
teaduslikes uurimustes,<br />
meditsiinis ja tehnikas<br />
13.05.2009<br />
8
Change language