Uus hoone Isikukogud Soome-ugri Näituselabor Välitööd Kalender
Uus hoone Isikukogud Soome-ugri Näituselabor Välitööd Kalender
Uus hoone Isikukogud Soome-ugri Näituselabor Välitööd Kalender
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
värat<br />
NR 2 (10), NELJAPÄEV, 29. SEPTEMBER 2011<br />
Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilased veetsid terve koolipäeva Eesti Rahva Muuseumis põnevaid asju tehes. Alex Vreimann on puidupõleti abil äsja valmis saanud muuseumi logo. FOtO Arp KArm<br />
<strong>Uus</strong> <strong>hoone</strong> <strong>Isikukogud</strong> <strong>Näituselabor</strong> <strong>Soome</strong>-<strong>ugri</strong> <strong>Välitööd</strong> <strong>Kalender</strong><br />
Urmas Kruuse<br />
ERMi kohast<br />
Tartus<br />
LOE LK 2<br />
Muuseum on<br />
inimeste nägu<br />
ja inimeste esemetest<br />
LOE LK 3<br />
Millised<br />
saavad olema<br />
tulevikunäitused<br />
LOE LK 4<br />
Sügis toob<br />
kolm uut soome-<strong>ugri</strong><br />
teemalist näitust<br />
LOE LK 4–5<br />
Eesti Rahva Muuseumi ajaleht<br />
toob kaks korda aastas sõnu meid<br />
ja üle vaa teid ERMi te gevusest.<br />
ERMi ajaleht on kõigi muu seumi<br />
sõp rade väljaanne, mis kutsub<br />
kaasa mõtlema pü sivast ja<br />
kadu vast, suurest ja väikesest.<br />
ERM kogus kaasaja<br />
olemust Eestis<br />
ja soome-<strong>ugri</strong>laste juures<br />
LOE LK 6–7<br />
ERMi näitused,<br />
sündmused, üleskutsed<br />
ja uued väljaanded<br />
LOE LK 8
2<br />
U U S H O O N E<br />
värat<br />
muuseum peab<br />
elama, otsima ja looma!<br />
20 aastat tagasi avanesid muuseumid kui varaaidad.<br />
Muuseumide hoidlates ja fondides oli aastakümneid<br />
küll riiulitele, küll esemete sisse ja raamatute vahele peidetud<br />
dokumente, kirju, sinimustvalgeid lippe, postkaarte ja ümbrikke.<br />
Neid oli varjatud ja kaitstud muuseumidest üle käinud<br />
nõukogude võimu puhastustöö eest. Rahvas rõõmustas, et<br />
muuseumid olid hoidnud tegelikku ajalugu ja ruttas ahnelt<br />
vaatama ja uurima oma suguvõsa, kodukandi ja riigi lugu.<br />
Muuseumid olid, märgates kogu seda huvi ja elevust enda<br />
ümber, ka ise endaga rahul. Kiired muutused ühiskonna ja<br />
inimeste elus, mis viisid meid keerisena infoküllasesse tarbimisühiskonda,<br />
puudutasid seetõttu muuseume alles siis,<br />
kui endise kiituse asemel hakkas kostma etteheiteid, et muuseum<br />
on tolmune, hall ja igav. See etteheide tundus muuseumidele<br />
esialgu isegi ülekohtune, − aastakümneid oli ju<br />
tõsiselt tööd tehtud −, kuid viis ainuvõimaliku järelduseni:<br />
taasloodud kodanikuühiskond vajas mitte ainult varanduse<br />
kogujat ja valvajat, vaid eelkõige märkajat, küsijat, vastajat,<br />
kutsujat ja mõistjat.<br />
Aastaks 2011 on muuseumid arenenud kaasavateks muuseumideks.<br />
“Kaasava muuseumi” alla mahtuv sisu pole iseendast<br />
midagi uut, pigem taaspöördumine muuseumi algse<br />
suure ülesande – mõtestada koos rahvaga minevikku oleviku<br />
tarbeks ja tuleviku kavandamiseks − juurde. <strong>Välitööd</strong> meie<br />
kaasaja jäädvustamiseks, näitused, mis koostatakse erakollektsioonide<br />
baasil, kogukondade abi kultuuripärandi mõtestamisel<br />
ja tõlgendamisel – need on vaid üksikud tegevused,<br />
mis on saanud loomulikuks osaks muuseumi elus.<br />
Kõrvuti muuseumide<br />
endi vähem või rohkem õnnestunud<br />
sisuliste arengutega,<br />
on neid 20 aastat riigieelarvest<br />
finantseeritud<br />
muuseume saatnud jutt<br />
reformidest. Kahjuks on<br />
seni iga kord, kui reformima<br />
hakatakse, jäänud ebaselgeks,<br />
mis on selle eesmärk.<br />
Rahalise kokkuhoiu<br />
soovi mässimine juttu ko-<br />
Kahjuks on seni<br />
iga kord, kui<br />
reformima<br />
hakatakse,<br />
jäänud ebaselgeks,<br />
mis on selle<br />
eesmärk.<br />
gumispoliitika kattumisest, kogude ebarahuldavatest hoiutingimustest<br />
jms on seetõttu soovitava tulemuse asemel kaasa<br />
toonud palju pinget, tühje ja pealiskaudseid süüdistusi.<br />
Kuid samas on need reformimiskavad sundinud tunnistama,<br />
et keset muutuvat elu tegutsev muuseum ei tohi kunagi päris<br />
valmis saada. Muuseum peab elama, otsima ja looma ning<br />
võib-olla täna rohkem kui kunagi varem astuma need sammud,<br />
mis lubaksid meie kätte usaldatud rikkuste varal üles<br />
leida ja elus hoida head ja üldinimlikku – hoolivust, mõistmist,<br />
andestamist ja mäletamist.<br />
ERMile märgivad need kakskümmend aastat pidevat teekonda<br />
oma maja poole. Sellesse aega jääb Toomemäe veerule<br />
plaanitud tore ja eestimaise omapäraga projekt “Põhja<br />
Konn”, mille heaks mitmed pered loovutasid oma kodud ja<br />
kolisid teise linna otsa ning mille ehitamise lootus kustus rahapuuduse,<br />
kahtluste ja vaidluste rägastikus. ERM sai siis lohutuseks<br />
järjekordse ajutise pinna, nõukogudeaegse raudteelaste<br />
klubi, kuhu saatuse irooniana ehitati esimene Eesti<br />
kultuuri omapära esindav püsinäitus “Eesti. Maa, rahvas,<br />
kultuur”. Neisse aastatesse mahub Raadi mõisakompleksi<br />
puhastamine nõukogude lennuväest, varemetesse jäänud<br />
lossi kõrval<strong>hoone</strong>te ülesehitamine fondihoidlatena ja kirikutest<br />
väljakolitud ERMi kogude paigutamine nendesse.<br />
Viimased kuus aastat oleme aga elanud, kasides füüsiliselt<br />
ja moraalselt reostatud Raadit, et muuta see taas inimväärseks<br />
keskkonnaks. Taasavatud Raadi sõlmpunktiks<br />
peaks saama ERMi <strong>hoone</strong>, “Mälestuste väli” – koht, kus end<br />
hästi tunda, õppida, meelt lahutada või lihtsalt olla.<br />
ERMi <strong>hoone</strong> rajamise protsess, ERMi ajaloos juba viies, on<br />
olnud küll tüütavalt pikk, kuid ega ERM pole ka ise tavaline<br />
asutus, mis lihtsalt tehakse valmis. Selles protsessis ongi vaja<br />
mõtteid selgitada, kahelda, küsida ja vaielda, et luua ERMi<br />
sellisena, nagu me täna vajame. Jätkuks meil kõigil vaid oidu<br />
ja jõudu see protsess lõpuni viia sellisena, et Eesti kultuuririkkus<br />
saaks selles elada, otsida ja luua.<br />
Peatoimetaja: pille runnel<br />
Toimetus: tuuli Kaalep, reimo rehkli, Agnes Aljas<br />
Fotod: merylin Suve, Anu Ansu, Arp Karm,<br />
Alar madisson<br />
e-post: erm@erm.ee Telefon: 7350 400<br />
7. mail osalesid sajad vabatahtlikud “Teeme ära!” talgupäeval Raadil. FOtO AgnES ALjAS<br />
Eesti Rahva Muuseum Tartusse?<br />
Loomulikult, ei ole kahtlustki!<br />
Hiljuti valmis Eesti Rahva Muuseumi poolt tellitud uurimus,<br />
mille eesmärgiks oli teada saada, kui palju oleksid Eesti inimesed<br />
huvitatud uue ERMi külastamisest ja kui tihti nad seda teeksid.<br />
Uuringust saadud tulemused<br />
olid positiivseks üllatuseks<br />
isegi ERMi töötajatele.<br />
Kolmveerand küsitletuist soovib<br />
uut ERMi <strong>hoone</strong>t külastada<br />
vähemalt korra aastas ja kaheksa<br />
protsenti vastanutest arvas, et<br />
isegi viis korda aastas.<br />
Kahtlemata tõestab see, et<br />
huvi uue ERMi vastu on suur<br />
ning perifeerias (nagu mõned<br />
Tartut kutsuvad) asetsev muuseum<br />
ei ole inimestele mingi<br />
põhjus sinna mitte tulekuks.<br />
Siiani on kuulda arvamusi,<br />
milles kaheldakse ERMi ehitamises<br />
just Tartusse, kuid pärast<br />
aastaid sama teema ümber keerutamist<br />
oleks ehk aeg lõpuks<br />
see arutelu maha matta. Eesti<br />
Rahva Muuseumi uus <strong>hoone</strong><br />
peab kerkima Tartusse, kus ta<br />
on asutatud ja kuhu ta on alati<br />
kuulunud.<br />
Eesti Rahva Muuseumi mõte<br />
peitubki ju tema nimes: see on<br />
muuseum tervele meie rahvale,<br />
aga teatavasti ulatub Eesti riik<br />
ka väljapoole pealinna.<br />
Tuleb arvestada seda, et ERM<br />
loodi mitte ainult selleks, et kokku<br />
kogutud vara lihtsalt kaotsi<br />
ei läheks, vaid peaasjalikult<br />
just selleks, et meie jaoks oluliste<br />
väärtuste hoidmise kaudu<br />
ühendada kogu rahvast.<br />
Seejuures on ülimalt oluline,<br />
et riigi ja rahva mõistes fundamentaalseid<br />
objekte leiduks üle<br />
terve Eesti.<br />
Ei taha me ju ehitada Tallinna<br />
linnriiki, kust väljapoole sõites<br />
ainuüksi lehmalüpsiga ja<br />
aasadel jalutamisega tegeleda<br />
saaks. Pigem tundub, et need,<br />
kes muuseumi Tartusse ehitamise<br />
vastu kõige rohkem sõna<br />
võtavad, on inimesed, kellel endal<br />
ei ole viitsimist ega tahtmist<br />
pealinnast kaugemale minna.<br />
Miks peab Tartu olema tallinlastele<br />
alati kaugemal kui Tallinn<br />
tartlastele?<br />
On ka väidetud, et ERMi ehitamine<br />
pealinna oleks efektiivsem<br />
ja majanduslikult ehk tasuvam,<br />
kuid arusaamatuks jääb,<br />
kuidas saab üldse rääkida rahvuskultuuri<br />
säilitamise juures<br />
efektiivsusest.<br />
Ilmselt oleks odavam, kui<br />
kogu eesti rahvas elaks Harjumaal,<br />
aga kas see oleks selline<br />
riik, mida tahame. Ainult rahakotile<br />
mõtlemine ei oleks sünnitanud<br />
Läänemere kallastele sellist<br />
väikest imet nagu Eesti riik.<br />
Tartuski leidub mitmeid objekte,<br />
mis ainult raha lugedes<br />
oleks siiani vaid soovunelmad.<br />
Näiteks Tartu laulupeomuuseum<br />
– kuhu veel rajada selline<br />
muuseum, kui mitte laulupidude<br />
traditsiooni hälli.<br />
Ka Jaani ja Pauluse kiriku<br />
taastamisele on linn oma õla<br />
alla pannud, kuigi efektiivsuse<br />
ja isegi seaduste mõistes poleks<br />
see olnud linna kohustus.<br />
Meil peab olema tahet ja jul-<br />
gust teatud väärtusi siiski hoida,<br />
sest ilma nendeta ei eksisteeriks<br />
ka meie rahvas oma praegusel<br />
kujul.<br />
Kõik, kes Emajõe Ateenasse<br />
tulevad, tunnevad siin erilist<br />
hõngu. Tartu vaim on sõnulseletamatu<br />
nähtus, tunne, olemus,<br />
mida on juba ammu Tartu linnaga<br />
ja Tartule omaste asutustega<br />
seotud.<br />
Kas Tartu vaim eksisteeriks<br />
ilma Emajõeta, ülikoolita, Vanemuise<br />
teatrita või Eesti Rahva<br />
Muuseumita? Ilmselt siin polegi<br />
ühte kindlat vastust, sest Tartu<br />
vaim on pigem sümbioos kõigist<br />
nendest ja muudest Tartule tähtsatest<br />
komponentidest.<br />
Tartu linn ei ole eraldi seisev<br />
üksus. Linn ja siin asuvad<br />
ning tegutsevad inimesed-asutused<br />
hingavad kõik ühises rütmis.<br />
Ülikool ja Tartu linn on Eesti<br />
Rahva Muuseumiga juba ligi<br />
sajandi omavahelises sümbioosis<br />
tegutsenud ning ei oleks õige<br />
hakata seda kooslust nüüd vägivaldselt<br />
laiali lammutama.<br />
Kuigi Eesti Rahva Muuseumi<br />
uue <strong>hoone</strong> ehitus on veninud<br />
juba aastaid ning ette on tulnud<br />
mitmeid tagasilööke, meeldib<br />
mulle siiski kogu selle suure<br />
ettevõtmise mitmekülgne sümboolsus.<br />
Millal on üldse midagi Eesti<br />
rahvale kergelt kätte tulnud,<br />
mis oleks samas nii suure tähtsusega?<br />
NELJAPÄEV, 29. SEPTEMBER 2011<br />
Ehituse kavandamisel oleme<br />
praeguseks pidanud tegema<br />
juba päris mitmeid järeleandmisi<br />
ja kompromisse, kavandanud<br />
kokkuhoiuabinõusid – nagu Eesti<br />
rahvas ikka on läbi ajaloo tegema<br />
pidanud.<br />
Sümboolsust lisavad sellele<br />
ettevõtmisele hiljaaegu lõppenud<br />
tulevase Eesti Rahva Muuseumi<br />
ala puhastustööd. Nõukogude<br />
võimu ja sõjaväe poolt Eesti<br />
pinnale jäetud reostusest puhastati<br />
tohutult suur ala, milleks<br />
kulus ligi kaks aastat. Kokku koguti<br />
tuhandeid tonne jäätmeid<br />
ja reostatud pinnast ning nõukogudeaegse<br />
saasta asemel tuleb<br />
Eesti rahva kultuuri ja mälu<br />
kants.<br />
Eesti rahvas väärib oma muuseumi<br />
ja selle õige koht on Tartus.<br />
Võin kindlalt väita, et oleksin<br />
samasugusel arvamusel ka<br />
siis, kui mu ametikoht poleks<br />
Tartu linnapea. Oleme küll väikesed,<br />
kuid meil on palju väärtusi,<br />
mis vajavad ka väärilist<br />
kohta nende säilitamiseks, eksponeerimiseks,<br />
uurimiseks ning<br />
noorematele põlvedele edasi<br />
andmiseks.<br />
URMAS<br />
KRUUSE<br />
Tartu<br />
linnapea
NELJAPÄEV, 29. SEPTEMBER 2011 I S I K U K O G U D 3<br />
Daam leemekulbi ja kirjapulgaga<br />
Peagi saab Eesti Rahva Muuseumis uurimistööks kättesaadavaks Eesti kokanduse suurkuju Linda Petti pärand.<br />
Isiklikud dokumendid,<br />
päevikud, erialased materjalid,<br />
fotod ja rikkaliku kokaraamatute<br />
kogu andis Linda Petti<br />
perekond Eesti Rahva Muuseumile<br />
üle 2007. aastal.<br />
Nüüdseks on arhiivimaterjalide<br />
korrastamise ja kirjeldamise<br />
tulemusel moodustunud kolme<br />
riiulimeetri pikkune ja ligi 200<br />
säilikuga Linda Petti arhiivkogu<br />
nimistu nr 13.<br />
Süstematiseerimise ja leitavuse<br />
hõlbustamiseks on nimistu<br />
jagatud 7 sarjaks: 1. Päevikud;<br />
2. Biographica; 3. Õpingute ja<br />
loomingulise tegevusega seotud<br />
dokumendid; 4. Erialast ja ühiskondlikku<br />
tegevust kajastavad<br />
dokumendid; 5. Kirjavahetus;<br />
6. Ajaleheväljalõiked; 7. Teiste<br />
arhiivimoodustajate dokumendid,<br />
s.t teistele isikutele (nt pereliikmetele)<br />
kuuluvad dokumendid.<br />
Arhiivkogu nimistu ning fotod<br />
saavad peagi uurijatele kättesaadavaks<br />
Muuseumide Infosüsteemi<br />
MuIS vahendusel ning<br />
arhiivimaterjalidega on huvilistel<br />
võimalik tutvuda muuseumi<br />
lugemissaalis.<br />
Linda Petti (1918–2000),<br />
neiuna Martinsoo, tavatses sageli<br />
rõhutada, et ta sündis ja kasvas<br />
armastatud Eesti Vabariigiga<br />
ühel ajal. Tema lapsepõlv möödus<br />
Põltsamaa lähistel Nurga<br />
külas vanemate talus kolmelapselises<br />
perekonnas.<br />
Linda Petti õppis esialgu Rutikvere<br />
valla algkoolis ja seejärel<br />
Põltsamaa Ühisgümnaasiumis.<br />
Klassivend ja tuntud metsateadlane<br />
Harald Rebane on meenutanud,<br />
et juba koolipõlves paistis<br />
Linda silma erakordse tarkuse ja<br />
vaimukusega, olles klassi andekaim<br />
õpilane.<br />
1938. aastal viibis Petti Kadrioru<br />
lossis president Pätsi juures<br />
parimatele gümnaasiumilõpetajatele<br />
pühendatud vastuvõtul<br />
koos Jaan Krossiga.<br />
Asunud pärast gümnaasiumi<br />
lõpetamist tööle Põltsamaa raamatukokku,<br />
tõmbas isakodust<br />
saadud austus ja armastus toidu<br />
vastu teda ometigi kohvikute<br />
ning restoranide poole.<br />
Ta alustas Suure-Jaani puhvetis<br />
ettekandjana, seejärel töötas<br />
Ristil teemaja ning Haapsalus<br />
kohvik-restorani juhatajana,<br />
sealt siirdus Keila söökla kalkulaatoriks<br />
ja pealinna restorani<br />
“Kaukaasia” direktoriks.<br />
Kuni pensioneerumiseni töötas<br />
Linda Petti erinevatel ametikohtadel<br />
peamiselt insene-<br />
Linda Petti restorani Kaukaasia direktorina töölaua taga. FOtO Erm FK<br />
ri ja tehnoloogina ENSV Liha-<br />
ja Piimatööstuse Ministeeriumi<br />
Konstrueerimise ja Tehnoloogia<br />
Büroos.<br />
Pidades pidevat enesetäiendamist<br />
ja head haridust suureks<br />
väärtuseks, jõudis ta kõrgkooliõpinguteni<br />
elu käänakute ja<br />
kurvide tõttu ometi alles keskealisena<br />
ja lõpetas 1971. aastal<br />
edukalt Tallinna Polütehnilise<br />
Instituudi toiduainete tehnoloogia<br />
erialal.<br />
Koduköökide kokaraamatud<br />
Ministeeriumi alluvuses töötades<br />
koostas Petti mitmeid toiduaineid<br />
ja tooteid tutvustavaid<br />
retseptidega brošüüre, ent mahukamate,<br />
koduköökides armsaks<br />
saanud, kokaraamatute<br />
kirjutamiseni jõudis ta<br />
suuresti alles pensionärina.<br />
Alates 1978. aastast ilmus<br />
rohkem kui 20 teost, populaarsematest,<br />
nagu “Juust”,<br />
“Poissmeeste kokaraamat”<br />
ja “Pisike piparkoogiraamat”<br />
ka kordustrükid.<br />
Tema raamatuid on<br />
osanud ühtviisi väärtustada<br />
nii kriitikud kui koduperenaised,<br />
eelkõige läbikatsetatud<br />
lihtsate retseptide,<br />
kuid ka sisukate ja harivate<br />
ülevaadete pärast, milles on<br />
kõrvuti toidukultuuriga käsitletud<br />
toiduainete koostist, kultuuritausta,<br />
ajalugu ja muudki.<br />
Mõtteid ja retsepte uute teoste<br />
tarvis oli proual kuhjaga, kahjuks<br />
aga katkes käsikirjade koostamine<br />
ja trükki jõudmine tema<br />
igavese lahkumise tõttu. Toidumaailma<br />
süvenes Linda Petti<br />
jäägitult, luges oma suurest raamatukogust<br />
pärit võõrkeelseid<br />
kokaraamatuid ja kokandusajakirju,<br />
tegi pidevalt märkmeid,<br />
analüüsis toiteväärtusi, toiduainete<br />
omavahelist kokkusobivust<br />
ja proovis retsepte.<br />
1990. aastatel muutusid väga<br />
populaarseks tema retseptidega<br />
köögikalendrid ja iganädalane<br />
Targu Talita veerg Maalehes.<br />
Linda Petti osalusel ja nõul<br />
on peetud sadu toidunäitusi, kokanduskursusi,<br />
degustatsioone<br />
ning õnnelikud on olnud need<br />
inimesed, kes on saanud maitsta<br />
pidulaudades tema valmistatud<br />
hõrgutisi.<br />
Kulinaarse keele uuendaja<br />
Ka Petti kulinaaria-alased keeleuuendused<br />
on perenaised aegamisi<br />
omaks võtnud. Raamatus<br />
“Tomat ja tema sugulased”<br />
pakkus ta välja uudissõna “pommu”<br />
võõrkeelse baklažaani ase-<br />
mel, osundades nii vilja pommi-<br />
või granaadilaadsele kujule, kui<br />
ka juba varem eesti keelde toodud<br />
uudissõnale “kreebu”, mis<br />
tähendab greipfruuti.<br />
Oma raamatu “Roosõielised<br />
Linda Petti köögis” sissejuhatust<br />
alustas ta Prantsuse mõtteteraga:<br />
Maa põlise kultuuri tunnus<br />
on raamatud ja hea söök. On<br />
raske leida paremat lauset iseloomustamaks<br />
autorit ennast,<br />
kelle suured lemmikud olidki<br />
toit ja kultuur – head raamatud,<br />
filmid ja muusika.<br />
Kolmandana võib siia lisada<br />
tema erilise hobi kohvi-, tee- ja<br />
koorekannude kogumise näol.<br />
Enam kui 120 kannust koosnevas<br />
kollektsioonis oli iga eksemplar<br />
oma looga ja kenasti<br />
riiulile sätitud.<br />
Muuseumisse jõudnud<br />
päevaraamatute ja kokandusalaste<br />
märkmete aukartust<br />
äratav hulk annab tunnistust<br />
sellest, et lisaks lugemisele<br />
armastas ta ka<br />
väga kirjutada – loetut<br />
kommenteerida, enese<br />
mõtteid ja tundeid paberile<br />
panna. Seetõttu ei ole imeks<br />
pandav tema huvitav ja kaasahaarav<br />
kirjavahetus eelkõige<br />
lähedaste, aga ka sõprade ning<br />
erialaste koostööpartneritega,<br />
näiteks ETV kokasaate “Vaata<br />
Kolm sügisest<br />
retsepti<br />
Linda Petti<br />
varamust<br />
n KõRvITSA-TOORSALAT<br />
EGIPTUSE MOODI. Riivida<br />
kõige jämedamal riivil kõrvitsat<br />
ja õuna, lisada maitse<br />
järgi suhkrut või mett ja<br />
sidrunimahla ning pähkleid.<br />
n ÜHEPAjATOIT SEENTEGA.<br />
Lasta hautamisnõu põhjas<br />
praadima 200–300 g suitsupekikuubikuid,<br />
lisada paar<br />
veerandiks lõigatud sibulat ja<br />
soovikohane kogus jämedalt<br />
tükeldatud värskeid või soolaseeni<br />
(leotatud). Segada,<br />
hautada 10 minutit, maitsestada<br />
pipra, soola ja köömnetega,<br />
valada segule klaasitäis<br />
või vajaduse korral ka rohkem<br />
keeva vett, lisada paar pikuti<br />
poolitatud porgandit, paar<br />
sellerilõiku ja kaalikalohku,<br />
10 minuti pärast ka mõned<br />
kartulilõigud. Hautada, kuni<br />
kartul pehme, maitsestada<br />
täiendavalt. Soovi korral<br />
tihendada vedelikku hapukoorega.<br />
n ÄRASPIDI-õUNAKOOK.<br />
4 muna, 4–5 keskmise suurusega<br />
õuna, 1 klaas suhkrut,<br />
1 klaas jahu, ½ tl soola, riivsaia,<br />
kaneeli, margariini vormi<br />
määrimiseks. Vorm määrida<br />
margariiniga, katta 2–3 mm<br />
paksuselt riivsaiaga, panna<br />
ühtlase kihina peale õunaliistakud,<br />
puistata üle kaneeliga.<br />
Munad vahustada suhkruga,<br />
segada hulka jahu, valada<br />
õunalõikudele. Küpsetada<br />
20–25 minutit.<br />
kööki” saatejuhi Lilian Kosenkraniuse<br />
ja kalateadlase Ervin<br />
Pihuga.<br />
Linda Petti oli ETKVL Reklaamiklubi<br />
liige ning osales vahetevahel<br />
ka saates “Vaata kööki”.<br />
Tundlik ühiskondlik närv ja<br />
mure riigi käekäigu pärast pani<br />
teda sageli ajalehetoimetustele<br />
ja poliitikutele kirjutama.<br />
Olgugi, et Linda Petti oli hinnatud<br />
toiduteadlane, oli ta eelkõige<br />
armastatud sõber, ema ja<br />
vanaema ning tõeline daam leemekulbi<br />
ja kirjapulgaga.<br />
Eesti rahva muuseumi arhiivkogud sisaldavad läbilõiget Eesti kultuuriloost ja inimestest<br />
Eesti Rahva Muuseumi arhiivkogu<br />
säilikud omavad<br />
kultuuriloolist väärtust ning on<br />
tänuväärseks abiliseks nii uurimistöös<br />
kui näituste ja trükiste<br />
valmimisel. Arhiivist on uurijatele<br />
tuntumad teatmematerjali<br />
kogud: Etnograafiline arhiiv<br />
(EA) ja Korrespondentide vastuste<br />
arhiiv (KV).<br />
Teatmematerjaliga kaasneb<br />
sageli ka muud arhiiviainest<br />
(dokumente, kirju, päevikuid,<br />
pisitrükiseid jms), mis on aluse<br />
andnud Arhiivkogu (Ak) tekkimiseks.<br />
Näiteks kogudes väliseestlaste<br />
mälestusi kodumaalt<br />
põgenemisest ja hilisemast käekäigust,<br />
sai muuseum hulgaliselt<br />
isiklikke dokumente, kirjavahetust<br />
ning seltsi- ja ühiskondlikku<br />
tegevust kajastavaid<br />
materjale.<br />
Viimastel aastatel on muuseumile<br />
üle antud mitmeid suuremaid<br />
arhiivikogusid: etnoloog<br />
Gustav Ränga arhiiv (ERM Ak 5),<br />
Ernst Jaaksoni pärandina Eesti<br />
Vabariigi New Yorgi peakonsuli<br />
arhiiv (ERM Ak 6), Helje Loopere<br />
kogutud 100-aastaste eestlaste<br />
arhiiv (ERM Ak 7), Tartu Ülikooli<br />
Välis-Eesti uuringute keskuse<br />
“Väliseestluse roll Eesti iseseisvuse<br />
taastamisel” materjalid (ERM<br />
Ak 10), Ajaleht Postimees ja Raadio<br />
Kuku korraldatud esseevõistluses<br />
“15 aastat vabadust” osalenud<br />
tööd (ERM Ak 16) jpt. Paras-<br />
jagu korrastatakse Kommunaari<br />
muuseumi ja väliseestlase Hans<br />
Teetlausi arhiivi ning läbi on töötatud<br />
kokanduse suurkuju Linda<br />
Petti materjalid.<br />
Vahel tuuakse muuseumisse<br />
ka üksikuid arhiividokumente,<br />
mis on inimeste kätte sattunud<br />
kas juhuslikult või lähedaste<br />
materjale sorteerides.<br />
Värskeim arhiivitäiendus on<br />
uhke tervitustunnistus Nõukogude<br />
Liitu astumise puhul – see<br />
pärineb 1940. aastast, alla on<br />
kirjutanud Tartu töölised ja töötav<br />
intelligents ning see on paigutatud<br />
nahksete kaante vahele.<br />
Tunnistus oli antud ühele Riigivolikogu<br />
liikmele, kes oli määratud<br />
Moskvasse sõitva delegatsiooni<br />
koosseisu. Lisaks tunnistusele<br />
olid omanikul säilinud<br />
veel fotod Moskvas käigust ja<br />
delegaadi pilet.<br />
Lähiaastatel sisestatakse<br />
ERMi arhiivkogude nimistud<br />
KRISTI ÜTT<br />
muuseumide infosüsteemi MuIS<br />
ning arhiiviallikad saavad uurijatele<br />
internetipõhiselt kättesaadavamaks.<br />
Kui leiate endagi sahtlist või<br />
pööningult dokumente, mis<br />
paistavad põnevad ja millel arvate<br />
väärtust olevat, siis ärge<br />
neid kergekäeliselt hävitage –<br />
just teie leitus võib olla midagi<br />
ainulaadset.<br />
TIINA TAEL
4<br />
N Ä I T U S E D<br />
jaanuaris avab<br />
Ermis uksed<br />
näituselabor<br />
2012. aasta jaanuaris avab Eesti<br />
Rahva Muuseum näituse tarbimiskultuurist<br />
Eestis. Näituse<br />
teemast olulisemgi on sedapuhku<br />
aga see, et näitus toimib<br />
omalaadse laborina, mis aitab<br />
kaasa uue püsinäituse valmimisele<br />
ERMi tulevases pea<strong>hoone</strong>s.<br />
ERMi uut püsinäitust valmistatakse<br />
juba paar aastat ette<br />
muuseumi kuraatorite, erinevate<br />
sisuasjatundjate ning arhitektuuribüroo<br />
3+1 kujundusmeeskonna<br />
koostöös. Nüüdseks on<br />
tööd jõudnud nii kaugele, et tuleb<br />
katsetada tulevase näituse<br />
erinevaid elemente.<br />
Tarbimiskultuur valiti jaanuaris<br />
avatava näituselabori<br />
teemaks, kuna tegu on niivõrd<br />
igapäevase nähtusega, et seda<br />
on lausa raske märgata.<br />
Ometi on meie tarbimisharjumused<br />
teinud paarikümne aasta<br />
jooksul läbi suure muutuse talongiaegsestdefitsiidimajandusest<br />
kaupade külluse ning tarbimist<br />
õhutavate osturallide ajastusse.<br />
Kuidas sellest rääkida? Nii<br />
küsimegi näitust tehes ka seda,<br />
kuidas saab muuseum meie<br />
kaasaega ning lähiminevikku<br />
jäädvustada, nii et kogutavast<br />
moodustuks kõnekas tervik.<br />
Vaatame kriitiliselt üle juba olemasolevaid<br />
kogusid.<br />
Kui harilikel teemanäitustel<br />
on esiplaanil ja kesksel kohal<br />
sisu, siis sellel näitusel võetakse<br />
näituse tegemine lahti erinevateks<br />
etappideks ja elementideks.<br />
Jaanuaris avatavas näituselaboris<br />
katsetatakse ka neid<br />
elemente, millest tulevane suur<br />
näitus üles ehitatakse, näiteks<br />
erinevaid vitriine, tekstiesitusvahendeid<br />
ja tehnoloogilisi lahendusi.<br />
Kuraatoreid ja kunstnikke<br />
huvitab, kas ja kuidas<br />
need lahendused aitavad edasi<br />
anda näituse sisu või teemat ja<br />
kuidas need toimivad tervikliku<br />
elamuskeskkonna loojaina.<br />
Kuna ERMi näitused on esmaspäeviti<br />
suletud, siis saavad<br />
kujundajad sel päeval katsetada<br />
ka neid eksponaate, mis on<br />
plaanis välja panna alles tulevasel<br />
uuel püsinäitusel. <strong>Näituselabor</strong><br />
on keskkond, mis ei saa kunagi<br />
valmis: mõned saalis olevad<br />
elemendid ei tööta või muutuvad<br />
näituse jooksul oluliselt.<br />
Vahel tegutseb saalis külastajatega<br />
samaaegselt ka kujundusmeeskond,<br />
sisukuraatorid<br />
või pedagoogid. Nii saavad külastajad<br />
osa ka näituse tegemise<br />
protsessist, mis on harilikult<br />
varjatud: tehakse ju näitusesaali<br />
uksed muuseumis üldjuhul lahti<br />
siis, kui näitus on “valmis”.<br />
<strong>Näituselabor</strong> annab uue püsinäituse<br />
sisukuraatoritele võimaluse<br />
katsetada ka muuseumi erinevaid<br />
giidiprogramme ja koostööd<br />
külastajatega.<br />
Ka külastajad on oodatud<br />
näituselaboris kaasa lööma:<br />
saab avaldada arvamust, kuidas<br />
üks või teine lahenduselement<br />
toimib või ei toimi, mida võiks<br />
teha teisiti, milliseid teemaga<br />
seotud esemeid võiks muuseum<br />
oma kogudesse juurde muretseda<br />
ja palju muud.<br />
PILLE RUNNEL<br />
Näituse esimese osa “Kiviaja<br />
graafika” autoriks on<br />
graafik ja kuraator Loit Jõekalda,<br />
kes on aastaid tegelenud ka<br />
soome-<strong>ugri</strong> aladel ja mujal maailmas<br />
leiduva muinasaja visuaalse<br />
pärandi uurimisega.<br />
Kiviaja graafika ekspositsiooni<br />
kuuluvad frotaažtõmmised<br />
ja fotod, mis dokumenteerivad<br />
hetki ajaloost ja sõnumeid muinastaide<br />
pärandist läbi aastatuhandete.<br />
Frotaažtõmmised on tehtud<br />
esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades:<br />
Äänisjärve ja Valge<br />
mere Karjala, Koola poolsaar,<br />
Põhja-Norra, Inglismaa, Põhja-<br />
Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on<br />
fotosid ka Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt,<br />
Lõuna- ja Põhja-Rootsist,<br />
<strong>Soome</strong> kaljumaalingute leiukohtadest,<br />
Minusinski orust Hakassiast,<br />
paleoliitilistest koopajoonistest<br />
Lõuna-Uuralis, ning<br />
ka Eestimaa kividelt.<br />
Loit Jõekalda selgitab, et rituaalipaikade<br />
sakraalsete sümbolite<br />
seas leidub realistlikke ja<br />
geomeetrilisi kujundeid, inim-<br />
ja loomalaadseid, taeva ja maa<br />
märke, jahi- ja viljakusmaagiaga<br />
seotud, nii mõistetava kui<br />
kaheldava tähendusega jooniseid.<br />
Muinaspärandi tõlgendamisel<br />
võib toetuda võrdlustele,<br />
ka põhjendatud teooriad jäävad<br />
enamasti oletusteks.<br />
“Igast jäljendist võib kujutleda<br />
erinevaid tähendusi, igas väljendis<br />
võib tajuda nähtamatuid<br />
variatsioone. Visuaalses keeles<br />
kujutatud sümbolite tähendus<br />
võib ajas muutuda. Nii abstraktne<br />
kujund kui realistlik peegeldus<br />
võivad jääda arusaamatuks<br />
või olla ühtviisi tõlgendatud. Ladestunud<br />
mälestuskihtide kulumisel<br />
võib esile kerkida kujuteldamatu<br />
ja senitundmatu.”<br />
Saami trummid<br />
Näituse teise osa “Saami trummid<br />
kunstiteostena” autoriks on saami<br />
kunstnik Hans Ragnar Mathisen.<br />
Elle-Hansa, nagu teda saamid<br />
kutsuvad, on üks teenekamaid<br />
saami kunstnikke Norras.<br />
Näituse Eestisse vahendaja<br />
Mikk Sarv selgitab, et saami<br />
kunstnik osaleb näitusel<br />
30 graafilise lehega, millel<br />
on puulõikes kujutatud saami<br />
trummid. Trummid on valitud<br />
Ernst Mankeri monograafiast<br />
“Die Lappische Zaubertrommel”,<br />
kus on kirjeldatud ja kujutatud<br />
71 erinevates muuseumides<br />
säilitatavat saami nõia-<br />
NELJAPÄEV, 29. SEPTEMBER 2011<br />
Kolmiknäit<br />
esiajaloolist<br />
Hõimupäevade raames avatakse 14. oktoob<br />
mis jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest f<br />
avab graafiliste lehtede abil eri muuseumide<br />
Hiljuti avastatud kaljujoonised<br />
Koola poolsaarelt (Umbajõe<br />
Kanozero järve Skalistõi saarelt).<br />
LOit jõEKALdA FrOtAAžtõmmiS 2011<br />
Näitus<br />
n “Kiviaja graafika”, autor<br />
Loit Jõekalda.<br />
n “Saami trummid kunstiteostena”<br />
– puulõiketehnikas<br />
seeria šamaanitrummidest<br />
saami kunstnikult Hans<br />
Ragnar Mathisenilt.<br />
n “Tsitaat” – Erika Pedaku<br />
muinastaideteemalised vaibad,<br />
mis sisaldavad tsitaate<br />
ja mälestusi Karjala kaljujoonistest.<br />
n Näitus on avatud<br />
14.10.–31.12.2011. Sel<br />
perioodil toimuvad ka filmiõhtud,<br />
töötoad ja loengud<br />
esiajaloolisest kaljutaidest,<br />
mis tutvustavad geograafiliselt<br />
erinevaid leiukohti<br />
ja perioode, temaatikat ja<br />
tehnikaid, teaduslikku uurimist<br />
ja tõlgendusi, säilimist<br />
ja kaitset, muuseume ja<br />
ekspositsioone.<br />
trummi. Kunstnik valis neist välja<br />
28 ning taastas originaalsuuruses<br />
graafiliste puulõigetena,<br />
püüdes saavutada maksimaalset<br />
originaalilähedust. Nii andis<br />
ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt<br />
äraviidud vaimuvara.<br />
Näitusel on ka ühe Jokkmokist<br />
pärit nõiatrummi tagakülje<br />
kujutis ning graafiline leht saami<br />
aastast, kus on kujutatud saami<br />
aastaring ruunikalendri märkides.<br />
Samasuguste ruunimärkidega<br />
puukalendrid olid kunagi<br />
kasutusel ka meie mail, mõned<br />
märgidki on ühised.<br />
Ruunikalendrite uurimisest<br />
algas Eesti Rahva Muuseumi<br />
juures Heino Eelsalu eestvedamisel<br />
toimunud paleoastronoomia<br />
konverentside sari<br />
1970ndatel ja 1980ndatel, mida<br />
peeti meie ja saami kalendri olulistel<br />
kuupäevadel – 14. jaanuaril,<br />
14. aprillil, 13. juulil ja 14.<br />
oktoobril.<br />
Kolmiknäituse avamine 14.<br />
oktoobril on omamoodi lugupidamisavaldus<br />
ning jätk aastatetaguselepaleoastronoomide<br />
algatusele, millest on võrsunud<br />
kiviaja graafika uurimine<br />
ning Eesti ja Saamimaa kultuurikoostöö.<br />
Tsiteerivad tekstiilid<br />
Kolmanda alanäituse “Tsitaat”<br />
autoriks on tuntud tekstiilikunstnik<br />
ja kunstiajaloolane,<br />
Tartu Kõrgema Kunstikooli õppeprorektor<br />
Erika Pedak.<br />
Ta selgitab näituse sünniprotsessi<br />
nii: “Kui ma ERKI soome<strong>ugri</strong><br />
reisiks valmistudes kividele
NELJAPÄEV, 29. SEPTEMBER 2011 N Ä I T U S E D 5<br />
us tsiteerib<br />
visuaalset pärandit<br />
ril Eesti Rahva Muuseumi saalides kolmeosaline näitus,<br />
oto ja tekstiilikunsti vahenditega ning<br />
s hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma.<br />
Suusatajate kujutised Valge mere Karjalast (Uikujõelt Vana-Zalavruga kaljujooniste leiukohast). LOit jõEKALdA FOtO 2006<br />
raiutud kujundite fotosid vaatasin,<br />
sain nendelt lihtsalt uut informatsiooni.<br />
Kui ma kuu aega<br />
hiljem neidsamu petroglüüfe<br />
rasvapliiatsiga paberile kopeerisin,<br />
sain emotsionaalse laengu,<br />
mis kestab tänini.<br />
Inimfenomeni vaimne olemus<br />
neoliitilistes kaljutaiestes<br />
on nii veenev ja autoriteetne, et<br />
selle parafraseerimine, refereerimine<br />
või muul kujul muutmine<br />
oleks raskendatud.<br />
3 Amtmannsnes<br />
Altafjordi<br />
rannikult<br />
Põhja-Norras.<br />
LOit jõEKALdA<br />
FrOtAAžtõmmiS 2008<br />
4 “Imeveski”.<br />
Avastatud<br />
1986. aastal<br />
Eesti Muinastaide<br />
Seltsi<br />
ekspeditsioonil<br />
kaljuraiendite<br />
leiukohast<br />
Äänisjärve<br />
Luigeneemelt.<br />
LOit jõEKALdA<br />
FrOtAAžtõmmiS 1993<br />
Seetõttu leidsin, et Valge<br />
mere ranniku petroglüüfe oleks<br />
aus tsiteerida. Antud kontekstis<br />
tähendab see oma käe ja tunnetuse<br />
läbi horisontaalsetelt kaljurahnudelt<br />
tehtud koopiate esitamist<br />
teises ajas ja meediumis.”<br />
Erika Pedak leiab, et uude<br />
konteksti paigutatuna on tsitaat<br />
ka uue mõttearenduse teenistuses,<br />
täites seal uut rolli. Ta<br />
esitab kaljujoonise kompositsiooni<br />
suurendatult ja tekstiil-<br />
sete vahenditega. Mõnda ideograafilist<br />
mõtet, mis on raiutud<br />
kaljurahnudele 4.–3. aastatuhandel<br />
eKr, tsiteerib ta mitu<br />
korda.<br />
Pedaku töödes on tehnikana<br />
kasutatud nõelviltimist, käsitsi-<br />
ja masinõmblust, ready-made<br />
esemeid ja korduselementi, seekord<br />
enamasti tööstuslikult toodetud<br />
ja kaunistatud kanga näol.<br />
ERM<br />
Üritused<br />
ja loengud<br />
n 14.10. – Näituse avamine.<br />
Hans Ragnar Mathiseni<br />
loeng “Meenutusi<br />
Saamimaast”.<br />
n 19.10. – Maailmafilmi<br />
õhtu.<br />
n 20.10. – Mikk Sarve loeng<br />
Eesti- ja Saamimaa kultuuriseostest.<br />
n 3.11. – Kautokeino mäss,<br />
Johan Turi mälestused<br />
sellest – saami kultuuri<br />
uurija Ott Heinapuu.<br />
n 9.11. – Filmiõhtu.<br />
Saami film “Offelaš”,<br />
mida kommenteerib<br />
saami filmikriitik<br />
Jorma Lehtola Helsingist.<br />
n 17.11. – Tromsö ja Alta<br />
muuseumide tutvustus,<br />
muuseumipedagoogikast<br />
Saamimaal. Knut Helskog,<br />
Tromsö muuseumi direktor.<br />
n 24.11. – Joonistamise töötuba<br />
“Muinasaja pärand”.<br />
n 1.12. – Loit Jõekalda<br />
kaljutaide loeng “Kiviaja<br />
graafika”.<br />
n 2.12. – Mosaiikide<br />
tegemise töötuba.<br />
n 15.12. – Öökontsert<br />
ja jutu vestmine koos<br />
koolasaami kunstniku<br />
Nadya Lyashenkoga<br />
ERMi püsinäitusel.<br />
Terved hambad<br />
on olulised mitmes<br />
tähenduses!<br />
6. oktoobril avab<br />
ERMi Postimuuseum<br />
näituse<br />
“Hammastega<br />
või hammasteta”.<br />
Hammastega<br />
või hammasteta<br />
Eesti postmargi ajaloos on<br />
käesolev aasta topelt tähelepanuväärne.<br />
Möödub kakskümmend<br />
aastat taasiseseisvunud<br />
Eesti esimese vapilõvidega<br />
margi ilmumisest ja seitsekümmend<br />
aastat 1941. aastal käibel<br />
olnud vabastamist tähistavatest<br />
postmarkidest (Otepää, Mõisaküla,<br />
Elva ja Pärnu).<br />
Kui taasiseseisvunud Eesti<br />
esimese postmargi saamislugu<br />
kestis ligemale poolteist aastat<br />
(kavandi avalik konkurss kuulutati<br />
välja 20. mail 1990, mark<br />
tuli käibele 1. oktoobril 1991),<br />
siis 1941. aastal kasutusel olnud<br />
Otepää mark sai valmis<br />
loetud päevadega. Mõisaküla,<br />
Elva ja Pärnu tegid olemasolevatele<br />
markidele ületrüki.<br />
Kuigi “vabastamismarkide”<br />
sarja esimeseks pääsukeseks<br />
olid Elvas (10. juuli – 12.<br />
august 1941) kasutusel olnud<br />
Vene postmargid ületrükiga<br />
“Eesti Post”, on Otepää mark<br />
tähelepanuväärsem. Otepää<br />
postmarkide väljalaskmine otsustati<br />
kohaliku võimuorgani,<br />
Otepää linna ajutise korraldava<br />
komitee poolt. Markide kavandi<br />
valmistas üks kohaliku omakaitse<br />
juhte August Valdmaa.<br />
Margid pidid lisaks praktilisele<br />
väärtusele meenutama ka<br />
Otepääd kui kohta, kus pühitseti<br />
meie esimene rahvustrikoloor.<br />
Marke anti välja väärtusega<br />
30+30 ja 20+20 kopikat,<br />
juurdemaks läks Otepää linnavalitsusele<br />
sõjapõgenike abistamiseks.<br />
Kokku oli plaanis trükkida<br />
10 000 marki. Kui palju<br />
marke käibele läks, ei ole täpselt<br />
teada. Otepää mark oli käibel<br />
ajavahemikul 22. juuli – 15.<br />
august 1941.<br />
Mõisaküla ületrükiga mark<br />
oli kasutusel 4.–16. augustini<br />
1941 ja Pärnu ületrükiga mark<br />
16.–25. augustini 1941. Kui nn<br />
vabastamismarkide kasutamine<br />
ära keelati, olid 7. augustist<br />
1941 kuni 30. aprillini 1942 üle<br />
Eesti kasutusel Tartu postmargid<br />
kolme lõvi ja haakristiga.<br />
Igal margil oma lugu<br />
20. mail 1990 kuulutas EV Sideministeerium<br />
välja Eesti<br />
postmarkide kavandite avaliku<br />
konkursi tähtajaga 5. juuni. Kavandeid<br />
laekus seitse, mispeale<br />
žürii pidas vajalikus konkursi<br />
tähtaega 15. juulini pikendada.<br />
Kokku saadeti konkursile<br />
10 tööd, peapreemia jäi välja<br />
andmata.<br />
Päev pärast konkurssi laekus<br />
käsipostiga Rootsis elava<br />
eestlase, kunstnik Vello Kallase<br />
ideekavand, mis oli ka juba valmis<br />
graveeritud ja millest olid<br />
tehtud proovitõmmised. Kuna<br />
ametlik konkurss oli möödas, ei<br />
saanud seda varianti parimaks<br />
kuulutada, küll aga oli selge, et<br />
selles suunas tuleb tööd jätkata.<br />
Esimese taasiseseisvunud<br />
Eesti Vabariigi postmargi kujundanud<br />
kunstnik Vello Kallas<br />
meenutab: “Kuigi tööd oli palju,<br />
sain aru, et pean tegema tarbemargi,<br />
kus väikese tööga ja kiiresti<br />
ning vastavalt vajadusele<br />
oleks võimalik muuta margi<br />
hinda. Mida siis veel kasutada<br />
oma riigi tutvustamiseks, kui<br />
mitte riigi sümboolikat – riigivappi.”<br />
1. oktoobril 1991 käibele tulnud<br />
vapilõvidega margi saamislugu<br />
oli pikk ja keeruline. Postmark<br />
oli rahva hulgas sedavõrd<br />
populaarne, et Eesti Post saatis<br />
23.10.1991 allettevõtetele<br />
soovitusliku sisuga ringkirja:<br />
“Seoses sellega, et kuni 1. jaanuarini<br />
1992 on vabariigis käibel<br />
NL postmargid ja Eesti marke<br />
on meil piiratud koguses, ei<br />
ole soovitav müüa eraldi (ilma<br />
ümbrikuta) üle kolme postmargi<br />
kummastki nominaalist<br />
(1.50 ja 2.50) ühele inimesele.”<br />
Maailmas hinnatud<br />
Kahekümne aasta jooksul on<br />
Eesti Postmark emiteerinud 56<br />
kunstniku poolt kujundatud<br />
493 postmargi väljaannet, sh<br />
35 margiplokki, 19 ühisväljaannet<br />
ja 69 tervikasja. Neli väljaannet<br />
on tänaseks läbi müüdud.<br />
Eesti postmargid on ka<br />
maailmas hinnatud, neli postmarki<br />
on pälvinud rahvusvahelise<br />
tunnustuse.<br />
Hammastest rääkides meenub<br />
endise Eesti Postmargi juhi<br />
Heldur Undi aastaid tagasi räägitud<br />
lugu: “Kui meil uus inimene<br />
tööle tuli, sai ikka öeldud –<br />
oluline on see, et hambad on<br />
terved. Esimese hooga ei saanud<br />
inimene aru, kas tema<br />
hambad peavad terved olema?<br />
Markidel lihtsalt peavad kõik<br />
hambad terved olema, korrektne<br />
koguja pöörab sellele suurt<br />
tähelepanu.”<br />
EvE AAB
6<br />
v Ä L I T Ö Ö D<br />
Elupuu festival. Vepsa memm saab jupi Vene lipuvärvides linti.<br />
Vidl/Vinnitsõ, Kesk-Vepsamaa. FOtO Anu AnSu<br />
Tädi Tonja pintseldab äsja ahjust võetud Karjala pirukaid võiga.<br />
Suurimäki/Bolšije Gorõ, Aunuse Karjala. FOtO Anu AnSu<br />
Eri tempoga mööda moderniseerumise ühesuunalist teed.<br />
Himd’ög/Gimreka, endine Põhja-Vepsamaa. FOtO Anu AnSu Mihhail Stepanov tuleb abikaasaga kalalt. Haikkola, Viena Karjala. FOtO Anu AnSu<br />
11.–22. juunini viibisid<br />
ERMi töötajad Anu Ansu<br />
(fotograaf), Arp Karm (seekord<br />
operaatori ülesannetes) ning<br />
Svetlana Karm ja Indrek Jääts<br />
(teadurid) etnoloogilistel välitöödel<br />
Venemaal Leningradi oblasti<br />
idaosas ja Karjala Vabariigis.<br />
Ekspeditsiooni peaeesmärgiks oli<br />
koguda kaasaegset ja atraktiivset<br />
pildimaterjali tulevase soome<strong>ugri</strong><br />
rahvaste püsinäituse tarvis.<br />
ERMi töötajad käisid neil aladel<br />
korduvalt ka 1970.–1980.<br />
aastail. Tollaste retkede eeliseks<br />
oli see, et esemeid koguda ja kaasa<br />
tuua oli suhteliselt lihtne – elati<br />
ju ühe riigi piires. Fotod olid<br />
aga valdavalt mustvalged ning<br />
filmi ei tehtud üldse, vähemasti<br />
mitte Karjalas.<br />
Tänapäeval on esemeid koguda<br />
ja Eestisse vedada keeruline.<br />
ERMi vepsa ja karjala kogude au-<br />
diovisuaalset osa saab aga täiendada<br />
küll, sellele keskendusimegi.<br />
Salvestasime umbes 6 tundi<br />
liikuvat pilti, paar tuhat fotot ning<br />
kümmekond intervjuud. Mõned<br />
esemed soetasime ikka ka.<br />
Ekspeditsioon toimus koostöös<br />
Petrozavodskis paikneva<br />
Karjala Riikliku Koduloomuuseumiga,<br />
mis sel sügisel oma<br />
140. juubelit tähistab. Rahaliselt<br />
aitas ettevõtmist toetada Hõimurahvaste<br />
Programm.<br />
Ekspeditsiooni algusaja tingis<br />
meie soov näha ja talletada 12.<br />
juunil keskvepsa “pealinnas” Vidlas<br />
(Vinnitsõ) toimunud iga-aastast<br />
vepsa festivali Elupuu.<br />
Esimene Elupuu korraldati<br />
1987 ning tollase ENSV Riikliku<br />
Etnograafiamuuseumi töötajad<br />
eesotsas pikaajalise Vepsamaa<br />
uurija ja sõbra Aleksei Petersoniga<br />
olid kohal ja tegid pil-<br />
ti. Nüüd võisime valiku neist fotodest<br />
kohalikule koduloomuuseumile<br />
kinkida.<br />
Regionaalne pidu<br />
1987. aasta Elupuu oli osa vepslaste<br />
rahvuslikust taassünnist, tänane<br />
festival on aga pigem regionaalne<br />
pidu. Vepslasi on 24 aastaga<br />
vähemaks jäänud ja vepsa<br />
keelt kuulsime pigem lavalt kui<br />
rahva seast.<br />
Sel aastal sattus vepsa pidu<br />
Venemaa päevale ning see lisas<br />
patriootlikku võõpa. Samas on<br />
siiski selge, et vepslaste jaoks on<br />
see üritus oluline ka praegusel<br />
kujul. See annab neile põhjuse<br />
kokku tulla ning kinnitab kõikuvat<br />
rahvuslikku eneseteadvust.<br />
Vidlast sõitsime Sviri jõe alguses<br />
paikneva Voznessenije<br />
kaudu Karjala pealinna Petroza-<br />
vodskisse. Teekond polnud kilomeetrites<br />
pikk, ent võttis siiski<br />
kaks päeva. Osalt oli põhjus kehvades<br />
teedes, sõita tuli aeglaselt,<br />
olulisem oli aga see, et liikusime<br />
läbi põhjavepsa külade ja tegime<br />
arvukaid peatusi, et kohalike<br />
inimestega suhelda, filmida<br />
ning pildistada.<br />
Ühe päeva veetsime Petrozavodskis,<br />
suhtlesime kolleegidega<br />
ning karjala ja vepsa haritlastega.<br />
Petrozavodsk (soome- ja karjalapäraselt<br />
Petroskoi) oma kaasaegse<br />
linliku miljöö, kõrgkoolide,<br />
teadusasutuste ja väliskontaktidega<br />
on karjala ja vepsa intelligentsi<br />
jaoks loomulik ja soodne<br />
keskkond, hoolimata sellest, et<br />
linna põhielanikkonna moodustavad<br />
venelased.<br />
Vepsa ja karjala noored tulevad<br />
siia õppima, siin on neid<br />
keeli valdavaid filolooge, aga ka<br />
konservatooriumis tudeerivaid<br />
noori muusikuhakatisi. Seega<br />
on siin suhteliselt soodne kasvupinnas<br />
igasugu etnomuusikale.<br />
Karjala bändidest olgu mainitud<br />
näiteks Santtu Karhu & Talvisovat<br />
ning Myllarit; vepsa omadest<br />
Noid ja Joutsen Järved.<br />
Ühiskondlik-poliitilistest organisatsioonidest<br />
on ehk olulisim<br />
Nuori Karjala. Tegevus – keelepesad,<br />
emakeelsed väljaanded,<br />
ladina tähestiku õpetamine külades,<br />
etnopeod – on valdavalt<br />
n-ö projektipõhine.<br />
Luureretk Lönnroti radadele<br />
Tahtsime ära käia ka Viena Karjalas,<br />
kust Lönnrot omal ajal<br />
enamiku Kalevala lauludest üles<br />
kirjutas. Meie sihiks oli talletada<br />
sealseid maastikke, traditsioonilise<br />
talurahvakultuuri veel säili-<br />
NELJAPÄEV, 29. SEPTEMBER 2011<br />
Juunikuine ringreis Vepsamaal<br />
<strong>Soome</strong>-<strong>ugri</strong> rahvad on osa maailma kultuurilisest mitmekesisusest, millega ERM on lisaks Eestile tegelda võtnud.<br />
Muuseumi tegevuse algusest saadik on kujundatud soliidne soome-<strong>ugri</strong> rahvaste uurimise traditsioon,<br />
mille jätkuks toimus sel aastal ekspeditsioon Vepsamaale ja Karjalasse.<br />
nud elemente ning nende kasutamist<br />
tänapäevases kontekstis.<br />
Viena Karjala elab küllalt tihedas<br />
ülepiirisuhtes <strong>Soome</strong>ga, seal<br />
käib omajagu soome turiste ning<br />
põhiliselt neile on suunatud ka<br />
kohalik “turismitööstus”.<br />
Et vahemaad on põhjas pikad<br />
ning teed kohati väga viletsad,<br />
siis jäi meie käik pigem luureretkeks,<br />
millele loodetavasti järgnevad<br />
kestvamad ja põhjalikumad<br />
visiidid. Reisi vaata et kaugeimas<br />
punktis purunes meie väikebussi<br />
ühe tagaratta vedru ning tagasi<br />
pidime sõitma senisest veelgi<br />
ettevaatlikumalt ja aeglasemalt.<br />
Ekspeditsiooni viimaseks etapiks<br />
oli tiir läbi Aunuse Karjala.<br />
Pikemalt peatusime Kinnermäe<br />
(Kinerma) külas. See on väike<br />
metsaküla, kus pole jõge ega järve<br />
ning seega puudub ka suvilaehitajate<br />
surve.
NELJAPÄEV, 29. SEPTEMBER 2011 v Ä L I T Ö Ö D 7<br />
ja Karjalas<br />
Kinnermäel pole uusehitisi,<br />
see on säilinud haruldaselt<br />
terviklikult ning nüüdseks on<br />
sellest ühe kohaliku õestepaari<br />
initsiatiivil ja nende soomlastest<br />
toetajate kaasabil kujundatud<br />
omamoodi elav vabaõhumuuseum.<br />
Mitmed lagunenud<br />
<strong>hoone</strong>d on renoveeritud.<br />
Turistidele pakutakse toitlustamist<br />
ja majutust. Kui veab,<br />
saab käia 1902 valminud arhailise<br />
ühekaldelise katusega suitsusaunas.<br />
Meil vedas.<br />
Kokkuvõttes jättis Karjala<br />
suhteliselt moderniseerunud<br />
mulje. Vana, klassikaliselt etnograafilist<br />
on seal alles märksa<br />
vähem kui näiteks Kesk-Vepsamaal.<br />
Külades laiutavad suvilad,<br />
niidetakse muru ja sõidavad<br />
džiibid.<br />
Seda, mis vanast “rahvuskultuurist”<br />
veel järel, üritab turis-<br />
mitööstus ära kasutada. Karjala<br />
keel on kadumas, ka külades.<br />
Vanem põlvkond veel mäletab<br />
seda, ent rääkida saab vaid<br />
omavahel. Perekonnapeod on<br />
reeglina venekeelsed, sest teist<br />
ühiskeelt erinevatel põlvkondadel<br />
pole.<br />
Samas ei pruugi keele kaotamine<br />
tingimata kaasa tuua rahvusliku<br />
identiteedi kadu. On<br />
karjala päritolu noori, kes keelt<br />
ei oska, ent kellel on tahtmist<br />
olla karjalane. Võib-olla leiab<br />
sel pinnal aset ka mingisugune<br />
keeleline taassünd?<br />
Asjaolu, et karjala keelt, täpsemalt<br />
küll selle piirkondlikke<br />
variante, on mingil määral<br />
kaasaegses sotsiaalmeedias kasutama<br />
hakatud, annab samuti<br />
teatavat lootust.<br />
INDREK jÄÄTS<br />
Välitöönädalal vaadati koos paarikümne kohaliku elanikuga<br />
läbi fotod, kirjeldati neil olevaid inimesi, kohti ja sündmusi<br />
ning loodi alus ülevaatlikule fotoseeriale 1980. aastate<br />
Ida-Virumaalt. FOtO EHti jÄrV<br />
<strong>Välitööd</strong> toila vallas<br />
3.–10. augustini toimusid<br />
Eesti Rahva Muuseumi<br />
välitööd Toila vallas, kus dokumenteeriti<br />
ja uuriti piirkonna<br />
elanike argielu kaasajal ning viimase<br />
paarikümne aasta jooksul<br />
toimunud muutusi.<br />
Välitöönädalal tehti intervjuusid<br />
114 inimesega ning koguti<br />
materjale pere, töö ja kodu kohta<br />
ning suvitamise, mere ja kalandusega<br />
seonduvaid materjale.<br />
Koostöös kohalike elanikega<br />
toimus samal ajal suuremahuline<br />
Toila piirkonna vanemate fotode<br />
kirjeldamine. Eelmisel aastal<br />
annetas Jaak Eelmets ERMile<br />
oma fotokogu.<br />
Enam kui 16 000 kaadrist<br />
koosnev fotokogu on omanäoli-<br />
Sel kevadel sai Raadi pargis<br />
valmis rotund, mille rajamise<br />
nägi ette juba 2004. aastal<br />
maastikuarhitekt Kersti Lootusel<br />
valminud Raadi ajaloolise<br />
pargi järvepoolse osa projekt.<br />
2011. aasta jaanipäeval toimus<br />
valge ja õhulise edevalt<br />
helkleva vaskkatusega ehitise<br />
sammaste vahel esimene kontsert.<br />
Igapäevaselt näeb rotundi<br />
ümber jalutajaid, mängivaid<br />
lapsi ja pildistamiseks kohale<br />
sõitnud noorpaare – tundub, et<br />
nii on see alati olnud.<br />
Kuna muuseumi uue maja<br />
ehituse kohta ei olnud veel lõp-<br />
ne ja väärtuslik kroonika 11 aastast<br />
Eestimaal, mis sai Jaak Eelmetsa<br />
ja paljude kohalike inimeste<br />
abiga rikastatud põnevate<br />
ja täpsete kirjeldustega.<br />
<strong>Välitööd</strong>el osalesid lisaks Eesti<br />
Rahva Muuseumile Tartu Ülikooli<br />
etnoloogia osakonna ja<br />
Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia<br />
tudengid.<br />
Sel korral toetasid välitöid<br />
Toila vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapital<br />
ning paljud ettevõtted<br />
– Regio AS, Toila SPA hotell,<br />
OÜ Luha AV Näpsid, Karja Pagariäri<br />
OÜ, Grüne Fee Eesti AS,<br />
Budget OÜ mysli.ee, PÜ E-piim,<br />
OÜ Viru Rand.<br />
AGNES ALjAS<br />
raadi pargis valmis rotund<br />
likku otsust langetatud, ja et<br />
Raadi mõisapargi kasutusvõimalusi<br />
oli tänu järjest kasvavale<br />
külastajaskonnale vaja mitmekesistada,<br />
otsustati Sõprade<br />
Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi<br />
nõupidamise tulemusel ehitada<br />
rotund raha eest, mida muuseumi<br />
käekäigust hoolijad olid annetanud<br />
ERMi uue <strong>hoone</strong> fondi.<br />
ERMi Sõprade Selts oli annetatud<br />
raha kasvatanud 41 428 euroni,<br />
ehituse valmimiseks tuli<br />
juurde lisada veel 4220 eurot.<br />
Suur tänu annetajatele!<br />
SIRjE MADISSON<br />
Kogude täiendamine –<br />
näitusele uues majas!<br />
ERMi kogudesse lisandub esemeid peamiselt oma töötajate<br />
ja mitmete Eesti õppeasutuste üliõpilaste ning õppejõudude<br />
välitööde tulemusena. Samuti aitavad kogude täiendamisele<br />
kaasa eraisikute annetatud või müüdud esemed.<br />
Käesoleval hetkel on ERM eriti huvitatud järgmistest esemetest:<br />
n eestikeelsed ajalehed enne aastat 1917<br />
n jalgratas ajavahemikust 1890–1906<br />
n 19.–20. saj esimese veerandi puhkpillid ja muud pasunakooride<br />
tegevusega seonduvad esemed<br />
n telefon enne aastat 1906<br />
n suuremõõtmeline (läbimõõt 2–3 m) 19. saj tööstusettevõttest<br />
pärinev võll, hammasratas vms<br />
n poiste omavalmistatud puust mõõgad, püssid, kadad jne<br />
n Vigala mõisast pärinevad Uexküllide perekonnaga seonduvad<br />
esemed<br />
n 20. saj esimesel poolel kasutatud lendlehtede trükkimise<br />
seadmed<br />
n usu ja uskumustega seonduvad esemed minevikust<br />
tänapäevani<br />
n ajakiri “Vahitorn”<br />
n veskikivid<br />
n Nõukogude armee ohvitseri munder<br />
n “tuunitud” Lada/Žiguli<br />
n nõukogudeaegne piiritsooni tähis või sõjaväebaasidega<br />
seotud liikumist piirav keelu- või hoiatusmärk.<br />
n Juhendeid materjalide vormistamise kohta vt ERMi koduleheküljelt<br />
www.erm.ee/et/Osale/Kaastoo/Kogude-taiendamine.<br />
n Palume kõigil, kes on valmis kaasa aitama ERMi kogude<br />
täienemisele, võtta ühendust peavarahoidja Riina Reinveltiga<br />
(riina.reinvelt@erm.ee, tel 7350 406) või tulla kohale ERMi<br />
peamajja Tartus, Veski 32.<br />
valikuvabadus ja valikuvõimalus:<br />
vabadusaja tarbimislood<br />
Tarbimiskultuuril on inimese elus oluline osa. Ostetud kaup<br />
võib inimesest paljugi rääkida, niisamuti nagu räägib kauba<br />
hankimisviis ühiskonna ja majandusolukorra kohta. Eesti Rahva<br />
Muuseum uurib ja jäädvustab tarbimisharjumuste muutusi taasiseseisvunud<br />
Eestis. Ootame lugusid tarbimisest lähiminevikus ja<br />
kaasajal. Võiksite keskenduda näiteks järgmistele teemadele:<br />
n Kaubaküllus. 1990ndad oli aeg, mil pärast rahareformi hakkasid<br />
poed kaubaga täituma. Meenutage, mida arvasite toona uudsena<br />
tundunud kaubaküllusest? Kuidas leidsite tekkinud valikust<br />
üles “oma” tooted?<br />
n Hankimine. Millised on kaasaja kaubahankimise viisid – kaubandusketid,<br />
kaubakataloogid, taaskasutuspoed või hoopis piiriülene<br />
kauplemine? Palun kirjeldage oma igapäevaste kaupade<br />
ostmisharjumusi.<br />
n Ostlemine. Kas käite vahel kaubanduskeskustes end “tuulutamas”?<br />
Mis olid 1990ndate ja 2000ndate olulisemad kaubad, mida<br />
ühes või teises seltskonnas oluliseks peeti (rõivad, tehnika vms)?<br />
n Keskkonnasäästlik tarbimine. Kirjeldage oma harjumusi, kas<br />
tegelete taaskasutusega, sordite prügi, kasutate ökotooteid?<br />
Välja pakutud teemad on pigem orientiiriks, täpne küsimustest<br />
kinni pidamine ei ole vajalik. Mida põhjalikumalt kaupade<br />
ostmist ning sellega seonduvat meenutate, seda väärtuslikum<br />
on materjal muuseumile. Kasutame materjali ERMi uude majja<br />
kavandataval püsinäitusel.<br />
n Kaastöid ootame aadressile: “Valikuvabadus ja valikuvõimalus:<br />
vabadusaja tarbimislood”, Eesti Rahva Muuseum, Veski 32,<br />
Tartu 51014 või e-postiga: ehti.jarv@erm.ee.<br />
n Tekkivatele küsimustele vastab Ehti Järv (tel 7350 423).<br />
Minu auto<br />
Esimene auto sõitis Eesti teedel teadaolevalt 1895. aastal.<br />
1920 oli Eestis 110 sõidu- ja 34 veoautot. 2007 imporditi<br />
Eestisse 71 915 sõiduautot. Tänapäeval on auto muutunud<br />
igapäevaseks tarbeesemeks. Autoga käiakse tööl ja poes, viiakse<br />
lapsi huviringi ja trenni. Auto aitab sidet pidada erinevates paikades<br />
elavate pereliikmete ja sõprade vahel, viib avastama uusi<br />
paiku. Mõnikord võib lausa igal pereliikmel olla oma auto.<br />
Eesti Rahva Muuseum uurib autode tähendust ja kasutamist<br />
tänapäeval. ERMi huvitab autode osa rahulikus argielus,<br />
inimeste hoiakud oma autode suhtes. Mida auto sümboliseerib –<br />
liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane<br />
kodumasin või pigem kui üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?<br />
Ootame lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega<br />
seotud uskumustest ja rituaalidest, kingikssaamistest, värvikatest<br />
juhtumitest, anekdootegi. Kui olete pikaaegne autoomanik,<br />
oleme tänulikud mälestuste ja võrdluste eest, kuidas autokasutus<br />
on muutunud varasemate aegadega võrreldes.<br />
n Vastused saata aadressil: Tiina Tael, Eesti Rahva Muuseum,<br />
Veski 32, Tartu 51014 või e-postiga: tiina.tael@erm.ee.<br />
n Tekkivatele küsimustele vastavad Kristel Rattus (kristel.<br />
rattus@erm.ee, tel 7350 423) ja Tiina Tael (tiina.tael@erm.ee,<br />
tel 7350 420).
8<br />
K A L E N D E R<br />
Näitused<br />
ERMi näitusemajas<br />
J. Kuperjanovi 9, Tartu<br />
PÜSINÄITUS<br />
“Eesti. Maa, rahvas, kultuur”<br />
14.10.–31.12.2011<br />
“Kiviaja graafika”, “Tsitaat”,<br />
“Saami trummid kunstiteostena”<br />
Kolmiknäitus sedastab meie sidemeid<br />
varasemate põlvkondade ja<br />
hõimurahvastega, püüdes nende<br />
vaimuelu kaudu süüvida ja mõista<br />
meie mõtlemise ning maailmavaate<br />
kujunemist.<br />
Postimuuseumis<br />
Rüütli 15, Tartu<br />
PÜSINÄITUS<br />
“Iga ukseni päikeses ja sajus.<br />
Eesti rahvuslik postiametkond<br />
90”<br />
6.10.–15.03.2012<br />
“Hammastega või hammasteta”<br />
Näitus tutvustab taasiseseisvunud<br />
Eesti oma esimese margi sünnilugu.<br />
Näitused Raadil<br />
Narva mnt 177, Tartu<br />
PÜSINÄITUSED<br />
Veetornis “Raadi läbi aegade”<br />
ja välinäitus “Meie siin maal”.<br />
Rahvusvaheline skulptuurinäitus<br />
“Lühiajaline Suuremõõtmeline”<br />
Raadi pargis.<br />
AASTARINGSELT<br />
“Trükitud pildid ja kirjad.<br />
Eesti Rahva Muuseumi müürilehed<br />
ja plakatid siiberkapis”<br />
Muuseumi plakatid annavad<br />
ülevaate ERMi näitustest<br />
ja üritustest ligemale 100 aasta<br />
vältel, 1912. aastast täna-<br />
päevani.<br />
Heimtali muuseumis<br />
Heimtali, Pärsti vald, Viljandimaa<br />
PÜSINÄITUS<br />
“Põlvest põlve elutarkus”<br />
Näitus Narvas<br />
Narva muuseumis<br />
26.09.2011–8.01.2012<br />
“Muuseum näitab keelt”<br />
Millised on erinevad eesti keele<br />
murded? Kuidas kõlab eesti<br />
keel sakslase ja venelase suus?<br />
Milline on viipekeel ja kuidas kõlab<br />
viipekeeles “Põdra maja”? Millisel<br />
viisil ja vahendite abil on keelt eri<br />
aegadel üles tähendatud, milliste<br />
vahendite abil salvestatud?<br />
Giidiprogrammid<br />
n Ekskursioonid ja muuseumitunnid<br />
püsinäitustel<br />
ja vahetuvatel näitustel.<br />
Lisainfo tel 735 0445<br />
n Näitusel “Hammastega või<br />
hammasteta”. Programm tutvustab<br />
meie rahvussümbolite kujunemislugu<br />
postmargimaailmas. Saab<br />
tellida alates 2011. aasta oktoobrist<br />
näitusel “Hammastega või<br />
hammasteta” koos püsinäitusega.<br />
Sobib hästi postmargi või postmargiseeriate<br />
tutvustamise juurde.<br />
Üritused<br />
Oktoober<br />
4.10.<br />
Õppepäev “Eesti Film 100<br />
õppeprogramm muuseumipedagoogidele”<br />
13.10.<br />
<strong>Soome</strong>-<strong>ugri</strong> teemaõhtu ERMi<br />
Vepsa-Karjala välitöödest<br />
14.10.<br />
Hans Ragnar Mathieseni loeng<br />
“Meenutusi Saamimaast”<br />
14.10.<br />
Näituste “Kiviaja graafika”,<br />
“Tsitaat” ja “Saami trummid<br />
kunstiteostena” avamine<br />
18.10.<br />
Õppepäev “Eesti Film 100<br />
õppeprogramm muuseumipedagoogidele”<br />
18.10.<br />
Maakonnamuuseumide<br />
õppepäev<br />
19.10.<br />
Maailmafilmi õhtu<br />
20.10.<br />
Mikk Sarve loeng<br />
Eesti- ja Saamimaa<br />
kultuuriseostest<br />
22.10.<br />
Tartumaa Ehtekoda ERMis<br />
Info ja registreerimine: Kadri<br />
Tomasson, tel 5113806 või<br />
kadri.tomasson@gmail.com<br />
26.10.<br />
Helikoosolek:tartu, vol 18<br />
22.–30.10.<br />
Koolivaheaja pärimuspäevad<br />
November<br />
3.11.<br />
Ott Heinapuu loeng “Kautokeino<br />
mäss, Johan Turi mälestused”<br />
7.–24.11.<br />
Mardi- ja kadriprogrammid<br />
9.11.<br />
Maailmafilmi õhtu<br />
17.11.<br />
Tromsø ja Alta muuseumide tutvustus,<br />
muuseumipedagoogikast<br />
Saamimaal<br />
17.11. kl 17<br />
Raamatunäituse<br />
“Keeleteadlane Paula Palmeos<br />
100” avamine<br />
17.–18.11.<br />
Eesti keele koolitusseminar<br />
“A-B, hakka pähe!<br />
Kui ei hakka, lükkan takka!”<br />
24.11.<br />
Joonistamise töötuba<br />
“Muinasaja pärand”<br />
30.11.<br />
Helikoosolek:tartu, vol 19<br />
Detsember<br />
1.12.<br />
Loit Jõekalda loeng kaljutaidest<br />
2.12.<br />
Koolidevaheline<br />
võistujoonistamine<br />
15.12.<br />
ÖÖkontsert ja jutuvestmine<br />
ERMi püsinäitusel<br />
5.–18.12.<br />
Jõuluprogrammid<br />
2012<br />
2.–6.01.<br />
Koolivaheaja pärimuspäevad<br />
18.01.<br />
Maailmafilmi õhtu<br />
26.01.<br />
Noorte autorite kontsert<br />
27.01.<br />
ERMi konverents<br />
“MusKul(a)tuur” – “Asjade elu”<br />
15.02.<br />
Maailmafilmi õhtu<br />
16.02.<br />
Noorte autorite kontsert<br />
21.02.<br />
Vastlapäev Raadil<br />
24.02.<br />
Eesti Vabariigi aastapäev<br />
14.03.<br />
Emakeelepäeva tähistamine,<br />
Gustav Suitsu luulepreemia<br />
kätteandmine<br />
19.–25.03.<br />
Maailmafilmi festival<br />
n Muuseum jätab endale õiguse<br />
teha kavas muudatusi.<br />
n Värskeima info ürituste<br />
ja näituste kohta leiate meie<br />
kodulehelt: www.erm.ee.<br />
EESTI RAHVA MUUSEUMI NÄITUSEMAJA (J. Kuperjanovi 9, Tartu). Näitused ja muuseumipood avatud T–P 11–18,<br />
kohvik avatud T–R 10–18, L 11–18, P 11–17. Reedeti sissepääs tasuta! Tel 735 0445.<br />
ERMI POSTIMUUSEUM (Rüütli 15, Tartu). K–P 11–18 (sissepääs tasuta). Tel 731 1450.<br />
RAAdI MÕISAPARK (Narva 177, Tartu). Avatud iga päev kella 7–22. Näituste külastamiseks helistada ette tel 735 0442.<br />
HEIMTALI MUUSEUM (Heimtali, Pärsti vald, Viljandimaa). Avatud T–P 9–13.30 ja 14.15–17; talvel T–L 9–13.30 ja 14.15–17. Tel 439 8126.<br />
RAAMATUKOGU, ARHIIV JA FOTOKOGU (Veski 32, Tartu). Avatud E–R 9–16 (pärast kl 13 fotosid juurde ei laenutata,<br />
küll aga saab juba laenutatud materjalidega tutvuda kuni kl 16ni). Tel 735 0420.<br />
ESEMEKOGUd (Veski 32, Tartu). Avatud E–R 10–14 (pärast kl 14 esemeid juurde ei laenutata,<br />
küll aga saab juba laenutatud esemetega tutvuda kuni kl 16ni). Tel 735 0407.<br />
R AAMATUD<br />
Suured peod on peetud<br />
ja aeg kaunid rahvarõivad<br />
kappi panna. Et järgmine kord<br />
oleks piduriided kohe võtta, anname<br />
Sulle väikese meelespea,<br />
mida rahvarõivaste hoidmisel<br />
tähele panna.<br />
n Võta särgi või käiste küljest<br />
ära ehted.<br />
n Pane rõivad riidepuudele<br />
mõneks päevaks tuulduma. Pea<br />
meeles, et seljast võetud rõivaid<br />
ei panda kunagi kohe kappi.<br />
n Seejärel vaata rõivad hoolikalt<br />
üle. Üsna kindlasti vajavad pesemist<br />
särk, ehk ka käised ja põll.<br />
Päris kindlasti tuleb pesta sukad,<br />
sokid ja kaelarätid. Vaata üle ka<br />
tanu. Kontrolli, et tikandite litrid<br />
või helmed oleksid korralikud<br />
kinnitatud.<br />
n Pese kõik määrdunud esemed<br />
ükshaaval ja soovitavalt käsitsi<br />
puhtaks. Kuivata riidepuule<br />
riputatud rõivaid varjulises<br />
kohas, mitte heleda päikese<br />
käes ega radiaatori peal. Enne<br />
kuivama panemist silu märjal<br />
esemel kortse välja, nii on pärast<br />
kergem triikida.<br />
n Triigi kuivanud esemed sobiva<br />
kuumusega, arvesta, et tikand ei<br />
pruugi taluda linasele mõeldud<br />
NELJAPÄEV, 29. SEPTEMBER 2011<br />
Ehtimine<br />
Koostaja: Reet Piiri<br />
n Omanäolise sarja järjekordne raamat<br />
tutvustab rahvarõivakostüümi<br />
juurde kuuluvaid esemeid, mida eesti<br />
talunaine või talumees 19. sajandil<br />
enda ehtimiseks kasutas. Värvikad<br />
lisandid rikastavad tavapärast<br />
kostüümi, muutes selle isikupäraseks<br />
ja ainulaadseks. Meie esivanemad<br />
armastasid end ehtida ja kui majanduslik<br />
olukord vähegi võimaldas, täiendati ning uuendati<br />
oma ehteid. Raamat annab ülevaate ehtimiskombestikust ja<br />
sisaldab ohtralt illustratsioone.<br />
Endel Taniloo.<br />
Teekond muusa juurde<br />
Koostaja: Endel Eduard Taniloo<br />
n Endel Eduard Taniloo on eesti<br />
skulptor, kes sündis 5. jaanuaril 1923<br />
Tartus. Ta on alates 1959. aastast<br />
töötanud Tartu Kunstikoolis õpetajana,<br />
Tartu Ülikooli maaliosakonna<br />
õppejõuna, Kunstnike Liidu Tartu osakonna<br />
esimehena ning olnud hiljem<br />
pikaaegne juhatuse liige. Aastal 1944<br />
mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, mille tagajärjel tuli viibida ka<br />
sõjavangina Novosibirskis ja Kemerovos. See on huvitava eluloo<br />
raamat, mis on läbi põimunud asjakohase fotomaterjaliga.<br />
Minu jõulujutt 3. osa<br />
n ERMi jutusarja kolmandas raamatus<br />
saavad kokku ERMi püsinäitusel<br />
valminud lastejoonistused ja 2010.–<br />
2011. aastal muuseumile saadetud<br />
jõululood. Raamatuga on kaasas ka<br />
audio plaat.<br />
Armas laulu- ja tantsupeoline<br />
või muidu agar rahvarõivaste kandja!<br />
kuumust. Pea meeles – värskelt<br />
triigitud esemeid ei panda kohe<br />
kappi.<br />
n Loodetavasti piisab paksudele<br />
villastele esemetele (seelikutele,<br />
kampsunitele, liistikutele,<br />
vattidele, vestidele, pükstele,<br />
kaapkübaratele ja pikk-kuubedele)<br />
harjamisest või tolmuimejaga<br />
puhastamisest. Kui siiski on vaja<br />
põhjalikumat puhastust, vii need<br />
parem keemilisse puhastusse.<br />
n Pastlad, kingad ja saapad<br />
puhasta tolmust. Kui panna need<br />
pikemaks ajaks seisma, siis on<br />
hea toppida kuivadesse jalanõudesse<br />
vormi hoidmiseks paberit<br />
või teha papist toed.<br />
n Õmble tagasi kadunud nööbid-haagid,<br />
paranda katkenud<br />
paelad.<br />
INGE TUvIKE<br />
tekstiilikonservaator<br />
Üksikasjalikumalt on rahvarõivaste<br />
hooldusest kirjutatud<br />
Väratis nr 2 (8), 17.09.2010 Laili<br />
Kuusma artiklis “Kuidas säilitada<br />
rahvarõivaid üle talve”. Nõu<br />
saab küsida ka ERMi konserveerimistalitusest<br />
tel 7350 439 või<br />
meili teel: konservaator@erm.ee
Change language