jõelähtme valla hariduse arengukava 2012-2016 - Jõelähtme vald

JÕELÄHTME VALLAVALITSUS 

EESTI LASTEVANEMATE LIIT 

JÕELÄHTME VALLA 

HARIDUSE 

ARENGUKAVA 

2012-2016 

JÕELÄHTME - TALLINN 

2011-2012

2 

Jõelähtme valla hariduse arengukava 

Sisukord 

I. LOGISTIKA. .................................................................................................................................................................. 3 

Koolide mõjupiirkonnad ............................................................................................................................................ 3 

Neeme Kool ...................................................................................................................................................................... 5 

Kostivere Kool ................................................................................................................................................................ 6 

Loo Keskkool ................................................................................................................................................................... 8 

Väljaspool valda õppijad ......................................................................................................................................... 10 

Väljaspool valda õppijate haridusvalikutest ................................................................................................... 14 

Koolides õppima asuvate laste arvu prognoos aastateks 2012 - 2017 ................................................ 21 

II KOOLIKVALITEET ................................................................................................................................................. 25 

Neeme Kool ................................................................................................................................................................... 25 

Kostivere Kool ............................................................................................................................................................. 27 

Loo Keskkool ................................................................................................................................................................ 31 

Valla koolid väljaspool valda õppijate pilgu läbi ........................................................................................... 37 

Neeme Kool .............................................................................................................................................................. 38 

Kostivere Kool......................................................................................................................................................... 38 

Loo Keskkool ........................................................................................................................................................... 39 

Valla koolid lähiaastatel kooli minevate laste vanemate pilgu läbi ....................................................... 40 

Neeme Kool .............................................................................................................................................................. 40 


Loo Keskkool ........................................................................................................................................................... 41 

Kokkuvõte personali ja lapsevanemate intervjuudest ............................................................................... 42 

Neeme Kool .............................................................................................................................................................. 42 


Loo Keskkool ........................................................................................................................................................... 49 

Kokkuvõte kooli- ja vallajuhtide intervjuudest ............................................................................................. 54 

KOOLIJUHID ............................................................................................................................................................. 54 

VALLAJUHID ............................................................................................................................................................ 55 

III HINNANG HETKEOLUKORRALE JA VÕIMALIKUD ARENGUD JÕELÄHTME KOOLIVÕRGUS, 

SOOVITUSED ..................................................................................................................................................................... 57

I. LOGISTIKA. 

3 


Koolide mõjupiirkonnad 

Rahvastikuregistri (RR) andmetel oli Jõelähtme vallas 2010. aasta 1. oktoobri 1 seisuga 

719 kooliealist (7 … 18-aastast) last. 

Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kohaselt õppis lastest, kelle elukoht RR kohaselt oli 

Jõelähtme vald, erinevates üldhariduskoolides kokku 676 last ehk kokku ca 94% 

vastavast earühmast 2 . 

Lapsi 7 … 18a kokku 719 

sh üldhariduskoolides 676 94% 

sh Jõelähtme valla koolides 355 53% 3 

sh täiskasvanute gümnaasiumites 32 5% 

sh vene õppekeelega koolides 46 7% 

sh HEV koolides 7 1% 

sh väljaspool valda "tavakoolides" 236 35% 

Analüüsides millistes koolides väljaspool valda õpitakse selgub, et küllalt suur osa on 

selliseid õpilasi, kellel on koduvallas haridustee jätkamine võimatu – so täiskasvanute 

gümnaasiumites, vene õppekeelega koolides ja hariduslike erivajadustega laste koolides 

õppijad. Seega õpib väljaspool koduvalda vaid 35% Jõelähtme vallas elavatest 

üldhariduskoolidest käivatest lastest, kelle elukohajärgseks kooliks on Loo Keskkool, 

Kostivere Kool või Neeme Kool. 

Kooliastmeti erineb väljaspool valda õppijate osakaal oluliselt, olles oodatult kõige 

suurem gümnaasiumiosas (62%) ning väikseim I kooliastmes (25%): 

Kooliastmes 

õpilasi 

Õpivad 

Jõelähtmes 

Õpivad mujal 

I kooliaste 157 118 75% 39 25% 

II kooliaste 181 122 67% 59 33% 

III kooliaste (ilma täiskasvanute 

165 77 47% 88 53% 

gümnaasiumita) 

gümnaasiumiaste (ilma 

täiskasvanute gümnaasiumiteta) 

142 54 38% 88 62% 

Üldhariduskoolides õppijad jagunesid erinevate omavalitsuste vahel järgmiselt: 

1 1. oktoober on võetud aluseks, sest sellest kuupäevast varem sündinud lapsed jõuavad vastaval aastal koolikohustuslikku ikka. Näitena: 1. 

septembril 2010.a pidid kooli minema need lapsed, kelle sünnikuupäev on varasem kui 1.10.2003. 

2 Earühmana käsitleme kolmel järjestikkusel aastal sündinud lapsi. Nii kuuluvad 2010/2011. õppeaastal I kooliastmele vastavasse earühma 

lapsed, kes on sündinud vahemikus 1. oktoober 2001 kuni 30. september 2003.a; II kooliastmele vastav earühm on sündinud vahemikus 1. 

oktoober 1997 kuni 30. september 2000.a; III kooliastmele vastav earühm on sündinud vahemikus 1. oktoober 1994 kuni 30. september 

1997.a; gümnaasiumi astmele vastav earühm on sündinud vahemikus 1. oktoober 1991 kuni 30. september 1994.a 

3 Osakaal üldhariduskoolides õppivate õpilastega võrreldes.

Omavalitsus Õpilasi Osakaal 4 

Jõelähtme vald 355 53% 

Tallinn 179 26% 

sh vene õppekeelega 18 

sh eesti õppekeelega 161 

sh täiskasvanute gümnaasiumites 31 

Maardu linn 47 7% 

sh vene õppekeelega 29 

sh eesti õppekeelega 18 

Kuusalu vald 52 8% 

Raasiku vald 20 3% 

Anija vald 6 1% 

Teised omavalitsused 18 3% 

4 


Omavalitsuste lõikes jagunevad väljaspool valda õppijad kooliastmeti järgmiselt: 

4 Osakaal üldhariduskoolides õppivate õpilastega võrreldes. 

I kooliaste 157 

Jõelähtme valla koolides 118 75% 

sh Tallinnas 15 10% 

sh Maardu 4 3% 

sh Kallavere 6 4% 

sh Kuusalus 5 3% 

sh Raasikul 5 3% 

sh mujal 7 4% 

II kooliaste 187 

sh Jõelähtme valla 

koolides 

121 65% 






sh mujal 8 4% 

III kooliaste 165 


koolides 

74 45% 






sh mujal 4 2%

Gümnaasiumiaste 142 


koolides 

51 36% 

sh Tallinnas5 58 41% 

sh Maardus 13 9% 


sh mujal 2 1% 

5 


On oluline tähele panna, et kui I ja II kooliastmes õpib koduvalla koolides valdav osa (üle 

2/3) vallas elavast earühmast, siis kahes vanemas kooliastmes on valla koolide „tõmme“ 

õpilastele oluliselt väiksem, ulatudes III kooliastmes vaevu pooleni (45%) ja gümnaasiumiosas 

napilt üle kolmandiku (36%) earühmast. Languse kolmandas kooliastmes 

põhjustab asjaolu, et valdav osa Neeme koolis õppivatest lastest jätkab III astmes 

kooliteed Kuusalu keskkoolis, lisaks on langus põhjendatav sellega, et valdav osa 

viimastel aastatel valda elama asunud peredest, kelle laps on enne kolimist käinud 

Tallinnas koolis, otsustavad lapse senist kooli mitte muuta. 

Vähenemine üleminekul III kooliastmest gümnaasiumisse on seletatav asjaoluga, et 

peale põhikooli lõpetamist teevad õpilased oma koolivaliku peamiselt oma huvidest ja 

tulevikunägemusest vastavalt ning seetõttu vajavad oluliselt laiemat valikuvõimalust kui 

suudab pakkuda Loo keskkooli gümnaasiumiosa. Väljaspool valda gümnaasiumites 

õppivate noorte osakaal võiks olla oluliselt väiksem, kui Loo keskkooli gümnaasiumisse 

asuksid õppima ka Kostiveres kooli lõpetanud – tänane reaalsus on see, et valdav osa 

Kostivere kooli vilistlastest, kes asuvad õppima gümnaasiumis, jätkavad oma 

haridusteed Tallinnas või Kuusalus. 

Vaatleme järgnevalt valla koolide mõju erinevates valla asulates elavate 

peredele/õppuritele haridusvalikutele. Kooli mõju hindamiseks valla asulatele 

kasutasime järgmist skaalat: 

Hinnang 

Osakaal asulas 

elavatest lastest 

Peamine hariduskeskus 80 … 100% 

Tugev hariduskeskus 79 … 66% 

Keskmine hariduskeskus 40 … 65% 

Nõrk hariduskeskus 10 … 39% 

Neeme Kool 

Neeme algkoolis õppis 2010/2011. õppeaastal I kooliastmes 12 õpilast ehk 8% 

vastavast earühmast. 

5 Ilma täiskasvanute gümnaasiumites õppijateta.

6 


Seega ei ole Neeme kool I kooliastmes hariduskeskuseks Jõelähtme valla mastaabis 

vaadelduna. 

Asulati on kooli mõju erinev: 

ASULA KOKKU Neeme 

IHASALU küla 1 1 100% 

NEEME küla 8 8 100% 

RUU küla 5 2 40% 

KOOGI küla 4 1 25% 

KOKKU 152 12 8% 

Kool teenindab I kooliastmes peamiselt kahte asulat, olles peamiseks hariduskeskuseks 

Ihasalu ja Neeme külas elavatele lastele. Mõju teistes asulates elavatele lastele on nõrk 

või puudub sootuks. 

II kooliastmes õpib Neemes 10 last (5% vallas elavast earühmast) ehk ka see kooliaste 

pole valla mastaabis olulise mõjuga. 

ASULA Neeme 

IHASALU küla 1 1 100% 


RUU küla 3 1 33% 


KOKKU VALLAS 186 10 5% 

Kool on taas peamiseks hariduskeskuseks Ihasalu ja Neeme külas elavatele lastele, teiste 

asulate lastele on kooli mõju väiksem või puudub sootuks. 

Kostivere Kool 

Kostivere koolis õpib I kooliastmes 33 õpilast ehk 22% vastavast earühmast – kool on 

valla mastaabis tervikuna nõrgaks hariduskeskuseks. 

Asulati on Kostivere kooli I kooliastme mõju järgmine: 

ASULA KOKKU Kostivere 

PARASMÄE küla 1 2 200% 6 

KOSTIVERE alevik 27 25 93% 

HALJAVA küla 6 3 50% 

JÄGALA küla 4 2 50% 

JÕELÄHTME küla 5 1 20% 

6 Andmekaitselistel põhjustel polnud meil võimalik arvestada erandolukordi, kus laps on jäänud klassikursust kordama, saanud koolipikendust 

või õpib muul põhjustel oma earühmast varasemas või ka hilisemas kooliastmes, seetõttu võib mõne asula puhul tekkida olukord, kus 

vastavas kooliastmes õpib rohkem õpilasi kui tolles asulas vastavas earühmas elab.

KOKKU 152 33 22% 

7 


Kostivere kooli I kooliaste on peamiseks hariduskeskuseks Parasmäe küla ja Kostivere 

aleviku vastavaealistele lastele. Haljava ja Jägala külade lastele on kool keskmise 

tugevusega hariduskeskuseks, teiste asulate lastele on Kostivere kooli mõju juhuslikum 

või puudub sootuks. 

Kostivere koolis õpib II kooliastmes 31 õpilast ehk 17% vastavast earühmast. Ka selle 

vanuserühma jaoks on kool valla mastaabis nõrgaks hariduskeskuseks. 




REBALA küla 10 5 50% 


HALJAVA küla 3 1 33% 

KOKKU VALLAS 186 31 17% 

Kostivere kooli II kooliaste ei ole peamiseks hariduskeskuseks ühelegi valla asulale ning 

kooli mõju on tugev ainult Kostivere alevikus elavatele peredele! Keskmise tugevusega 

mõju avaldab kool Jägala, Rebala ja Koogi külades elavatele lastele, Haljava küla lastele 

on kooli mõju nõrk. Teiste külade lastele mõju puudub. 

Kostivere koolis õpib III kooliastmes 21 õpilast ehk 13% vastavast earühmast – seega on 

vastav kooliaste valla mastaabis võrreldes nooremate astmetega võrreldes kõige 

nõrgem hariduskeskus. 






SAMBU küla 6 1 17% 

KOKKU 167 21 13% 

Ka III kooliastmes pole Kostivere kool peamiseks hariduskeskuseks ühelegi valla asulale. 

Kool on tugevaks hariduskeskuseks Jägala ja Rebala külade ning Kostivere aleviku 

lastele. Koogi ja Sambu küla vastavaealistele lastele on kool nõrgaks hariduskeskuseks, 

mõju ülejäänud valla asulatele puudub.

8 


Loo Keskkool 

Loo keskkoolis õpib I kooliastmes 73 õpilast ehk 48% vastavast earühmast – seega on 

Loo keskkool I kooliastme osas valla mastaabis keskmise tugevusega hariduskeskuseks. 

ASULA KOKKU Loo 

SAHA küla 5 6 120% 

NEHATU küla 1 1 100% 

PARASMÄE küla 1 1 100% 


LOO alevik 52 51 98% 

LIIVAMÄE küla 3 2 67% 


IRU küla 4 2 50% 



UUSKÜLA küla 10 1 10% 


KOKKU 152 73 48% 

Kooli I aste on peamiseks hariduskeskuseks Saha, Nehatu, Parasmäe, Rebala ja Liivamäe 

külade ning Loo aleviku lastele; tugevaks keskuseks Jõelähtme külade lastele ning 

keskmise mõjuga hariduskeskuseks Iru külale. Teiste valla asulate lastele on kooliastme 

mõju nõrk (Neeme, Uusküla külad), ülejäänud valla asulatele kooli I aste 

hariduskeskuseks ei ole. 

Loo keskkooli I kooliastmes õpib ka 15 õpilast (18% kooliastme õpilaste üldarvust), 

kelle RR järgne elukoht asub väljaspool Jõelähtme valda. Koolist saadud andmete 

kohaselt on nendest suurema osa tegelik elukoht siiski Jõelähtme vallas (Lool või 

lähiümbruses). 

Loo keskkoolis II kooliastmes õpib 80 õpilast ehk 47% vastavast earühmast. Ka II 

kooliastme osas on kool valla mastaabis keskmise tugevusega hariduskeskuseks. 


JÄGALA-JOA küla 1 1 100% 

NEHATU küla 1 1 100% 

VÕERDLA küla 1 1 100% 



MAARDU küla 4 3 75% 

LIIVAMÄE küla 7 5 71% 



ÜLGASE küla 5 2 40%

IRU küla 8 2 25% 


KOKKU VALLAS/KOOLIS 186 80 43% 

9 


Loo keskkooli II kooliaste on peamiseks Jägala-Joa, Nehatu, Võerdla ja Saha külade ning 

Loo aleviku lastele; tugevaks keskuseks Maardu ja Liivamäe külades elavatele lastele 

ning keskmise tugevusega keskuseks Jõelähtme, Rebala ja Ülgase küladele. Teiste valla 

asulate lastele on Loo keskkooli II kooliastme mõju väiksem või puudub. 

II kooliastmes õpib ka 17 õpilast (18% kooliastme õpilaste arvust), kelle RR järgne 

elukoht ei ole Jõelähtme vald. Koolist saadud andmetel elab ka valdav osa nendest 

õpilastest alaliselt mujal, peamiselt Maardus ja Tallinnas. 

Kooli III astmes õpib 56 Jõelähtme valla last so 34% vastavast earühmast – seega on 

valla mastaabis Loo keskkooli III pigem nõrgaks hariduskeskuseks. 




MAARDU küla 4 2 50% 

ÜLGASE küla 3 1 33% 



KOKKU 167 56 34% 

Peamiseks hariduskeskuseks on Loo keskkooli vastav kooliaste Saha külas ja Loo 

alevikus elavatele lastele, Maardu küla jaoks on tegu keskmise; Ülgase ning Rebala küla 

ja Kostivere aleviku laste jaoks nõrgaks hariduskeskuseks. 

III kooliastme õpilastest on lisaks Jõelähtme valla lastele ka 10 last (16%), kelle RR 

järgne elukoht on mujal – peamiselt taas Maardus ja Tallinnas. 

Loo keskkooli gümnaasiumiosas õpib 54 Jõelähtme vallas elavat õpilast so 25% 

vastavast earühmast. Kuna gümnaasiumiõpe ei ole kohustuslik, on siinkohal õigem 

väljendada osakaalu suhtarvuna kõikide gümnaasiumites õppivate laste arvu. Kõigist 

Jõelähtme vallas elavatest gümnasistidest õpib koduvalla koolis 38% – järelikult on Loo 

keskkooli gümnaasiumiosa keskmiseks (või pigem isegi nõrgaks) hariduskeskuseks 

vastavaealistele noortele. 

Asulati oli Loo keskkooli gümnaasiumiosas õppijate jaotus järgmine:

ASULA 

KOKKU 

EARÜH- 

MAS 

GÜMN-S 

ÕPPIJAID 

10 

Õpilasi 


Loo 

Osakaal 

earühmast 

Osakaal 

gümnasistidest 

LIIVAMÄE 

küla 4 3 2 50% 67% 

LOO alevik 79 75 48 61% 64% 

SAHA küla 5 7 3 60% 43% 

IRU küla 11 7 1 9% 14% 

KOKKU 214 142 54 25% 38% 

Loo keskkooli gümnaasiumiosa on tugevaks hariduskeskuseks Liivamäe küla ja Loo 

alevikus elavatele õpilastele, keskmiseks keskuseks Saha küla lastele ning nõrgaks 

keskuseks Iru küla elanikele. Tähelepanu vääriva negatiivse asjaoluna tuleks siinkohal 

rõhutada, et Loo keskkooli gümnaasiumiosas ei õpi ühtegi õpilast, kes elavad asulates, 

millele Kostivere ja Neeme koolid on peamiseks või tugevaks hariduskeskuseks! 

Loo keskkooli gümnaasiumiosas õpib lisaks Jõelähtme vallas elavatele lastele 13 õpilast 

(so 20% gümnasistide üldarvust), kelle RR järgne elukoht on väljaspool Jõelähtme valda. 

Väljaspool valda õppijad 

EHIS-e andmete kohaselt õppis seisuga 1. september 2010.a väljaspool Jõelähtme valda 

322 õpilast so 48% 7 … 18-aastaste earühma kuuluvatest lastest. 

Järgnevas tabelis on toodud kõik väljaspool Jõelähtme valda asuvad üldhariduskoolid, 

kus õpivad lapsed, kelle RR järgne elukoht on Jõelähtme vallas: 

KOOL 

KOKK 

U 

I ka II ka III ka GÜM 

N 

KOM- 

MEN- 

TAA 

R 

Kuusalu keskkool 52 5 12 18 17 

Maardu Gümnaasium 21 1 3 6 11 V 

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 20 3 17 TK7 Kallavere keskkool 18 6 6 4 2 

Raasiku Põhikool 17 4 4 9 

Kadrioru Saksa Gümnaasium 12 3 4 4 1 

Jakob Westholmi Gümnaasium 11 1 6 4 E 

Vanalinna Hariduskolleegium 11 3 4 4 E 

Tallinna 32. Keskkool 10 10 

Tallinna Kuristiku Gümnaasium 9 2 2 5 

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute 

TK 

Gümnaasium 9 1 8 

7 TK – täiskasvanute gümnaasium; E – „eliitkool“; V – vene õppekeelega kool; HEV – hariduslike erivajadustega õpilaste kool

11 


Maardu Põhikool 8 3 2 3 V 

Tallinna Ühisgümnaasium 8 1 2 2 3 

Lasnamäe Üldgümnaasium 7 2 2 3 1 

Tallinna 21. Kool 7 2 2 3 E 

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium 7 1 1 2 3 V 

Kehra Gümnaasium 6 2 1 3 

Pirita Majandusgümnaasium 6 2 1 3 

Tallinna Reaalkool 6 2 1 3 E 

Gustav Adolfi Gümnaasium 5 1 1 3 E 

Liivalaia Gümnaasium 4 1 2 1 

Tallinna Inglise Kolledž 4 2 2 E 

Tallinna Prantsuse Lütseum 4 2 2 E 

Tallinna Sikupilli Keskkool 4 1 1 2 

Aruküla Vaba Waldorfkool 3 1 1 1 

Tallinna Järveotsa Gümnaasium 3 1 1 1 

Tallinna Läänemere Gümnaasium 3 1 2 V 

Tallinna Tehnikagümnaasium 3 3 

Kalamaja Põhikool 2 1 1 

Kosejõe kool 2 1 1 HEV 

Lagedi põhikool 2 1 1 

Tallinna Laagna Gümnaasium 2 1 1 

Tallinna Mustjõe Gümnaasium 2 1 1 V 

Tallinna Pääsküla Gümnaasium 2 1 1 

Viimsi Keskkool 2 1 1 

Audentese Erakool 1 1 

EBS Gümnaasium 1 1 

Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool 1 1 HEV 

Kolga keskkool 1 1 

Konguta kool 1 1 

Kunda Ühisgümnaasium 1 1 

Nõo Reaalgümnaasium 1 1 

Mooste Põhikool 1 1 

Peetri Lasteaed-Põhikool 1 1 

Pelgulinna Gümnaasium 1 1 

Põltsamaa Ühisgümnaasium 1 1 

Ristiku Põhikool 1 1 HEV 

Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 1 1 TK 

Rocca al Mare Kool 1 1 

Tallinna Humanitaargümnaasium 1 1 V 

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool 1 1 HEV 

Tallinna Kunstigümnaasium 1 1 

Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool 1 1 

Tallinna Lilleküla Gümnaasium 1 1 

Tallinna Mahtra Gümnaasium 1 1 V 

Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 1 1 V

12 


Tallinna Mustamäe Gümnaasium 1 1 

Tallinna Pae Gümnaasium 1 1 V 

Tallinna Tõnismäe Reaalkool 1 1 V 

Tallinna Vaba Waldorfkool 1 1 

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 1 1 TK 

Tartu Kommertsgümnaasium 1 1 

Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium 1 1 TK 

Vastseliina Internaatkool 1 1 HEV 

Väljaspool Jõelähtme valda õppijad 322 42 66 96 118 

Väljaspool valda õppijatest üsnagi olulise osa 42 õpilast (13%) moodustavad erinevates 

vene õppekeelega koolides õppijad, samuti täiskasvanute gümnaasiumites õppijad (32 

õppurit ehk 10%) ning 7 (2%) hariduslike erivajadustega laste koolides õppijat. Ka on 

koolide nimistus „eksootilisi“ õppeasutusi (Konguta kool, Mooste põhikool, Kunda 

ühisgümnaasium jt), mis viitavad asjaolule, et nendes koolides õppivate laste tegelik 

elukoht on vastava kooli läheduses ning ilmselt on rahvastikuregistris jäänud vajalik 

kanne tegemata. Hinnanguliselt on taolisi õpilasi 7…8 (2%). 

Kõige populaarsem väljaspool valda asuv kool on Kuusalu keskkool, kus õpib kokku 52 

Jõelähtme valla last. Ära märkimist väärib Kuusalu keskkooli gümnaasiumiosas õppivate 

Jõelähtme laste arv – 17 ehk koguni 10% valla vastavast earühmast. Kuusalu kooli 

populaarsust on logistilistest põhjustest keeruline selgitada, sest ta asub inimeste 

igapäevase tööle-koju liikumissuunaga, mis on valdavalt suunatud eelkõige Tallinna, 

vastupidises suunas. Tõenäoliselt tuleb kooli populaarsuse põhjusi otsida valla erinevate 

piirkondades elavate perede traditsioonidest ning harjumustest, samuti kooli poolt 

loodud positiivsest kuvandist. 

Populaarsuselt teine on Maardu gümnaasium 21 õpilasega, kuid kuna tegu on vene 

õppekeelega kooliga ning see ja Maardu põhikool (8 õpilast) on enamikule valla venekeelsetele 

peredele lähimad õppeasutused, on vanemate ja laste valik nende koolide 

kasuks üsnagi loogiliselt seletatav. 

Populaarsustabeli tipus on ka Kallavere keskkool (18) ja Raasiku põhikool (17). Ka 

nende perede valik, kelle lapsed õpivad nimetatud koolides on seletatav koolide 

asukohaga – Kallavere on Uusküla, Kallavere, Saviranna, Ülgase ja Kostiranna külade 

ning Raasiku Aruaru, Haljava ja Sambu külade jaoks kõige lähem õppeasutus. 

Tõenäoliselt logistilistel põhjustel leiame populaarsustabeli eestotsast ka Kadrioru 

Saksa Gümnaasiumi (12), mis on Laagna teed mööda Tallinna sõites esimene tee äärde 

jääv kool ning Tallinna Kuristiku Gümnaasium (9) ja Lasnamäe Üldgümnaasium (7), mis 

on mõlemad Lasnamäe linnaossa Jõelähtme valla suunast sisenedes lähimad koolid.

13 


Küllalt suur osa (47 õpilast ehk 7% earühmast) õpilastest ja nende vanematest on 

valinud oma hariduse kujundamiseks niinimetatud „eliitkoolid“ (Tallinna Kesklinnas 

asuvad pika ajaloo ja traditsioonidega ning keskmisest palju paremate 

riigieksamitulemustega koolid), millest populaarsemad on Jakob Westholmi 

Gümnaasium (11), Vanalinna Hariduskolleegium (11), Tallinna 21. Kool (7) ja Tallinna 

Reaalkool (6). 

Positiivsena tuleb siinkohal ära märkida asjaolu, et „eliitkoolide“ esimeses kooliastmes 

ei õpi mitte ühtegi (!!) valla last. Samas III kooliastmes õpib 18 ning gümnaasiumiosas 

21 õppurit, kelle RR järgne elukoht on mõnes Jõelähtme valla asulas. 

Asjaolu, et „eliitkoolide“ I astmes ei õpi ühtegi Jõelähtme valla last, on kinnituseks 

oletusele, et vanemad valivad vallast väljaspool asuvaid koole peamiselt mitte selle tõttu, 

et neil oleks etteheiteid kohalikes koolides pakutava hariduse kvaliteedile, vaid mingitel 

teistel, eeldatavasti peamiselt logistilistel põhjustel. Jõelähtme valla koolid asuvad väga 

paljude külade jaoks ebamugavalt ligipääsetavates kohtades ning selle asemel, et lapsi 

autoga, ühistranspordiga või ka koolibussidega nendesse vedades palju aega kulutada, 

on valitud ajalises (ja ilmselt ka distantsilises mõttes) lihtsam ja lühem tee väljaspool 

koduvalda asuvasse kooli. 

III kooliastme õpilaste taolist arvu ühe põhjusena on võimalik välja tuua asjaolu, et 

viimase kümnekonna aasta jooksul on valda elama asunud peresid, kelle (vanemad) 

lapsed juba õppisid enne valda kolimist nn „eliitkoolides“ ning nad ei olnud nõus ega 

valmis valitud koole vahetama. „Eliitkoolides“ õppivate gümnasistide nii suurt numbrit 

on osaliselt võimalik põhjendada sama asjaoluga (õppimine enne elukoha vahetust) 

teisalt aga kindlasti ka peale põhikooli lõpetamist noorte poolt tehtud teadliku valikuga. 

Analüüsides väljaspool valda õppivate laste jaotust asulate lõikes, paneme tähele, et on 

terve hulk külasid, kust tervete vanuserühmade kaupa ei õpi (peaaegu) ühtegi last 

Jõelähtme valla koolides. Taolised külad on: 

I kooliastmes: Haapse, Kaberneeme, Kallavere, Kostiranna, Saviranna ja Uusküla külad. 

II kooliastmes: Aruaru, Haljava, Iru, Jõesuu, Kaberneeme, Kallavere, Manniva, Ülgase, 

Uusküla külad. 

III kooliastmes: Aruaru, Haapse, Haljava, Iru, Jägala-Joa, Jõesuu, Kaberneeme, Manniva, 

Neeme, Ruu, Uusküla ja Vandjala külad. 

Gümnaasiumiosas: Haapse, Ihasalu, Jägala, Kaberneeme, Koila, Maardu, Neeme, Ruu, 

Saha ja Uusküla külad ja Kostivere alevik 

Kuna käesoleva töö koostajal puuduvad andmed pikemate aegridade koostamiseks (on 

vaid 2010/2011. õppeaasta andmed) ning enamikus asulates elab vaid paar-kolm 

vastavasse earühma kuuluvat last, siis ei ole võimalik põhjapanevaid järeldusi teha.

14 


Analüüsides kooliastmeti korduvaid asulaid, näeme, et Jõelähtme valla koolidega on 

nõrgemini seotud valla äärealad – Haapse-Kaberneeme kant; Uusküla-Kallavere kant, 

Sambu-Haljava-Aruaru kant – kus vastavad haridusvalikud on ilmselgelt enamasti 

logistikast tingitud, samas kui valla koolide läheduses asuvad külad eelistavad peamiselt 

kohapealseid kodulähedasi õppeasutusi. 

Väljaspool valda õppijate haridusvalikutest 

Väljaspool valda õppivate laste ja nende perede haridusvalikute põhjalikumaks analüüsimiseks 

saatsime välja ca 300 küsimustikku, millest tagastati 69 ehk ca 23%. 

Vastanud jaotusid kooliastmeti/klassiti järgmiselt: 

Mitmendas klassis Teie laps õpib? 

Vastusevariandid % Vastuseid 

I klassis 4,3% 3 

II klassis 10,1% 7 

III klassis 7,2% 5 

IV klassis 4,3% 3 

V klassis 8,7% 6 

VI klassis 4,3% 3 

VII klassis 14,5% 10 

VIII klassis 4,3% 3 

IX klassis 13,0% 9 

gümnaasiumi I klassis 2,9% 2 

gümnaasiumi II klassis 11,6% 8 

gümnaasiumi III klassis 14,5% 10 

Kokku 69 

Vastasid nii lapsevanemad, õpilased kui pered üheskoos: 

Küsimustikule vastas 


lapsevanem 38,2% 26 

õpilane 35,3% 24 

õpilane koos vanemaga 26,5% 18 

Seega olid esindatud kõik kooliastmed ning vastuste põhjal on võimalik teha järeldusi 

laste ja perede haridusvalikute kohta. 

Asulatest laekus vastuseid erinevalt:

Millises asulas elate? 

15 



Loo alevik 11,6% 8 

Kostivere alevik 13,0% 9 

Haapse küla 1,4% 1 

Haljava küla 8,7% 6 

Iru küla 8,7% 6 

Jõelähtme küla 8,7% 6 

Jägala küla 4,3% 3 

Kaberneeme küla 4,3% 3 

Kallavere küla 2,9% 2 

Loo küla 1,4% 1 

Maardu küla 1,4% 1 

Manniva küla 1,4% 1 

Neeme küla 10,1% 7 

Parasmäe küla 1,4% 1 

Rebala küla 1,4% 1 

Ruu küla 4,3% 3 

Saha küla 1,4% 1 

Saviranna küla 1,4% 1 

Uusküla küla 10,1% 7 

Vandjala küla 1,4% 1 

Kokku 69 

Ehkki vastused on asulate vahel üsna killustunud, on „probleemsemad“ asulad (Uusküla, 

Neeme, Kaberneeme, Kostivere) neis elavate laste arvu silmas pidades paremini 

esindatud, mistõttu saab vastuste põhjal üht-teist järeldada. 

Mitmendast klassist alates on Teie laps selles koolis õppinud? 


alates I klassist 47,8% 33 

alates II klassist 11,6% 8 

alates V klassist 2,9% 2 

alates VI klassist 4,3% 3 

alates VII klassist 7,2% 5 

alates VIII klassist 4,3% 3 

alates IX klassist 2,9% 2 

alates gümnaasiumi I klassist 17,4% 12 

alates gümnaasiumi III klassist 1,4% 1 

Kokku 69 

Vastusele mitmendast klassist on laps väljaspool valda asuvas koolis õppinud vastasid 

peaaegu pooled, et alates I klassist, teine rohkem kordunud (aga ka oodatav) vastus oli, 

et gümnaasiumi I klassist, vahepealsetesse klassidesse minekuid ei olnud märkimist 

väärival hulgal. Vastused sellele küsimusele kinnitavad perede haridusvalikute 

konservatiivsust – kord juba ühte kooli õppima asununa hiljem kooli naljalt ei vahetata – 

seda nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.

Kas Teie laps on varem õppinud mõnes Jõelähtme valla koolis? 

16 



Jah, Loo keskkoolis 7,2% 5 

Jah, Kostivere põhikoolis 29,0% 20 

Jah, Neeme koolis 8,7% 6 

Ei, ei ole õppinud Jõelähtme valla koolides 56,5% 39 

Kokku 69 

Vastanutest rohkem kui poolte (56%; 39) perede lapsed ei ole õppinud Jõelähtme valla 

koolides. Varem Kostivere koolis õppinutest 30% (6) on lahkunud väljapoole valda peale 

põhikooli lõpetamist; 20% (4) on lahkunud peale I klassi ja samuti 20% (4) peale VI 

klassi. Neeme koolis õppinutest on kõik asunud väljapoole valda õppima peale Neeme 

kooli lõpetamist. Loo keskkoolis õppinutest lõviosa (60% so 3) on vahetanud kooli peale 

põhikooli lõppu. 

Palusime õpilastel/nende vanematel põhjendada oma praeguse kooli valikut. Vastuste 

(võimalik oli valida mitu erinevat põhjust-põhjendust) jaotus on näha järgnevas tabelis: 

Miks olete valinud just selle kooli kus laps praegu õpib? 


sellel koolil on hea maine 64,7% 44 

lapsel on võimalik paremini tegeleda oma hobiga 51,5% 35 

soovin oma lapsele paremat haridust kui koduvalla 

koolid pakkuda suudavad 

39,7% 27 

soovin oma lapsele paremat õpikeskkonda kui 

koduvalla koolides 

38,2% 26 

koolisõiduks on võimalik kasutada ühistransporti 38,2% 26 

laps sooritas edukalt koolikatsed 29,4% 20 

naabrilapsed/tuttavad lapsed õpivad samas koolis 27,9% 19 

kool asub isa/ema töökoha läheduses 20,6% 14 

kool asus meie eelmise elukoha läheduses 17,6% 12 

lapse vanemad õed/vennad õpivad samas koolis 14,7% 10 

kool asub vanavanemate/sugulaste elukoha läheduses 14,7% 10 

lapse isa/ema on õppinud samas koolis 10,3% 7 

muul põhjusel, palun täpsustage millisel 7 

tuttavad soovitasid last sinna kooli panna 7,4% 5 

lapsel on hariduslikud erivajadused 5,9% 4 

koduvallas pole vene õppekeelega kooli 1,5% 1 

Kokku 68 

Mõnevõrra vastuolulised on sageduselt 3. ja 4. vastusevariantide „soovin oma lapsele paremat 

haridust kui koduvalla koolid pakkuda suudavad“ ja „soovin oma lapsele paremat 

õpikeskkonda kui koduvalla koolides“ nii sage esinemine, sest küsides õppurite/nende

17 


vanemate hinnanguid valla koolide õppekvaliteedi ja koolikeskkonna kohta, oli 

enamlevinud vastus – „Ei ole piisavalt infot hinnangu andmiseks“. 

Muude koolivaliku põhjustena nimetati veel: kunsti/teatri kallakuga kooli; paremat 

keskkonda teadmiste omandamiseks („Minu arvates peab kool eelkõige olema toeks lapse 

inimeseks kasvamisel. Muu tuleb sinna juurde.“) ja soovi ise valikuid teha („Olen piisavalt 

vana, et ise valida kus ma õpin.“) 

Palusime hinnata ka kooli, kus laps hetkel õpib. 

Mida peate oma lapse praeguse kooli juures kõige paremaks? (kuni 5 valikut) 


head õpitingimused, head õpetajad 70,6% 48 

kõrge (hea, usaldusväärne jms) tase 61,8% 42 

hea asukoht 60,3% 41 

võimalus tegeleda hobidega (muusika, tants, 

sport jne) 

50,0% 34 

õpetajate heatahtlik (hoolitsev jne) suhtumine 45,6% 31 

oma kooli tunne 39,7% 27 

klass on üksmeelne 33,8% 23 

koolivägivalla puudumine, turvatunne 30,9% 21 

kodule (ka endisele) lähim kool 29,4% 20 

kool õpetab lapsi õppima 29,4% 20 

süvendatud õpe 22,1% 15 

häid tulemusi riigieksamitel 20,6% 14 

tugev distsipliin 19,1% 13 

pikaajalised traditsioonid 19,1% 13 

kool on lapsevanema (ema, isa) töökoha lähedal 17,6% 12 

laps saab siin koolis paremini hakkama 13,2% 9 

prestiižne kool 11,8% 8 

eliitklass, valitud õpilased 5,9% 4 

ainus kool (teatava puudega) lastele 1,5% 1 

Kokku 68 

Kahest küsimusest kokku saame järeldada, et eelkõige otsivad väljaspool valda õppijad 

kõrgemat kooli mainet, lapsekesksemat lähenemist („häid õpetajaid“), head (hästi ligi 

pääsetavat) asukohta, võimalusi tegeleda erinevate hobidega ning turvalisemat 

koolikeskkonda. 

Veel palusime vastajatel võrrelda oma praegust kooli nende elukohajärgse (kodule 

lähima) vallakooliga. Hinnanguid tuli anda skaalal 1 – ei ole väitega üldse nõus … 10 – 

väitega täiesti nõus.

Vastusevariant 

Minu laps saab praegusest koolist parema hariduse 

kui elukohajärgsest koolist 

Minu lapse praegused õpitingimused on paremad 

kui on tema elukohajärgses koolis 

Minu lapsel on praegusesse kooli mugavam käia kui 

elukohajärgsesse kooli 

Vahetaksime oma praeguse kooli koduvalla kooli 

vastu kui see asuks praegusega võrreldes meie 

kodule lähemal 


vastu kui õpilastransport sellesse kooli oleks 

praegusega võrreldes paremini korraldatud 


vastu kui kodukoolis oleks praegusega võrreldes 

oluliselt paremad õpitingimused 


vastu kui kodukoolis pakutava hariduse kvaliteet 

oleks praegusega võrreldes oluliselt kõrgem 


vastu kui kodukoolis pakutaks oluliselt rohkem 

võimalusi kooliväliseks tegevuseks/ vaba aja 

veetmiseks 

Me ei ole nõus oma praegust kooli vahetama 

koduvalla kooli vastu mitte mingil tingimusel 

18 


Keskmine 

hinnang 

Enim „punkte“ kogunud hinnangud kinnitavad eelmise küsimuste vastustes ilmnenud 

tõsiasja, et vastajad hindavad oma praeguse kooli poolt pakutavat hariduse kvaliteeti, 

koolikeskkonda ja ligipääsetavust vallakoolide omast kõrgemaks. Tähelepanuväärne on 

see, et vastajad pole valmis koolivahetuseks isegi siis kui koduvalla koolide vastavad 

parameetrid (õppekeskkond, hariduse kvaliteet, koolitransport) oluliselt paraneksid. 

Konkurentsitult madalaima hinde (3,09) sai aga hoopis resoluutsel moel sõnastatud 

väide praeguse kooli vallakooli vastu mittevahetamise kohta, kahjuks ei selgu vastustest 

põhjus või kooli/ koolipidaja poolne tegevus, mis ajendaks vahetama praegust kooli 

koduvalla kooli vastu, samas sellele järgnevale küsimusele antud vastused kinnitavad 

sootuks vastupidist: 

8,58 

6,89 

7,33 

8,31 

4,54 

3,64 

3,70 

3,56 

3,09 

Oleme plaaninud lapse praeguse kooli vahetamist mõne koduvalla kooli vastu 


Jah, oleme otsustanud kooli vahetada 2,9% 2 

Oleme küll arutanud, aga mitte veel otsustanud 0,0% 0 

Ei ole sellele veel mõelnud 16,2% 11 

Ei ole plaaninud, ega plaanigi 80,9% 55

19 


Siit nähtub, et 81% vastanutest ei ole kavaski kooli vahetada. Provokatiivsele 

küsimusele ootamatu koolivahetuse vajadusest vastati järgmiselt: 

Kui peaksime mingil põhjusel otsustama lapse tema praegusest koolist ära võtma, 

siis paneksime ta õppima ... (võimalik mitu valikut) 


Loo keskkooli 33,8% 23 

Kostivere kooli 5,9% 4 

Neeme kooli 4,4% 3 

Mõnda uude Jõelähtme valda ehitatavasse kooli 16,2% 11 

Ei paneks koduvalla kooli mingil tingimusel 44,1% 30 

Ehk siis üle 60% vastanutest on Jõelähtme valla praeguste koolid jaoks „kadunud“ ning 

mingi koolide ja/või valla poolne tegevus ei too neid koduvalla kooli tagasi. 

Avatud küsimusele: „Kirjutage palun mõne lausega mida peaksid koduvalla koolid/vallavalitsus 

tegema senisest teisiti, et otsustaksite oma lapse kooli muuta?“ vastas 36 

inimest. Allpool on toodud nende vastused muutmata kujul: 

1. Muutsime lapse kooli, sest kooli sisekliima läks halvaks ning ka vanem laps hakkas peale kooli 

lõpetamist linnas koolis käima. Loo keskkool asub kaugel ning Tallinna kooli saab isegi kiiremini ja 

lihtsamalt kui Loole. 

2. Valla koolid jäävad väga kaugele 

3. Meie kodule lähim kool asub Kuusalus. Ka see kool ei ole eksamitulemuste põhjal eriti hea kool. Loo 

kool peaks pakkuma mõne võõrkeele süvaõpet ja paremaid riigieksamitulemusi. Pealegi on Loo 

kool liiga Tallinna lähedal, et meie nurga (Haapse) elanikud eelistaksid seda heale linnakoolile. 

4. Koolis peaksid olema tugevad ja head õpetajad, kes suudaks ja oskaks lapsi õppima õpetada. 

Haridust ja ka haritust peaks rohkem tähtsustama. Kooli maine peaks ka paranema ja seda eriti läbi 

paremate tulemuste riigieksamitel. 

5. Lapsele peab meeldima see kool kus ta käib, ja välja kujunenud harjumuste ning tõekspidamiste 

muutmine võtab palju aega 

6. Oleme rahul Kuusalu kooliga ja ei soovi praegust kooli teise vastu vahetada 

7. Praegu on vald teinud piisavalt. Kui elada Tallinna külje all, siis ei tõmba vist küll ükski asi 

vallakooli. Kodukoht määrab millisesse kooli laps panna. Valla koolides on küll väikesed klassid, 

aga laps harjugu varakult inimmassidega. Muidugi sõltub ka lapsest - kui suur kool ei sobi, siis võib 

nii kaua kuni sobima hakkab ka vallakoolis käia. 

8. Elame kõigist valla koolidest nii kaugel, et arvatavasti ei hakka transport (ühis- või valla oma) 

kunagi siia käima. Kuna peab ise lapse kooli viima, siis pigem juba enda töökoha lähemale. 

9. Kui kool oleks kodule lähemal 

10. Kui oleks Iru ja Loo vahel regulaarne ühistransport, poleks meil Loo kooli vastu midagi 

11. Soovin õppida valitud koolis kuni lõpuni 

12. Koolide kohta võiks olla saadaval rohkem informatsiooni, siis saaks paremini võrrelda-hinnata ja 

teha otsuseid. 

13. Muutke suhtumist õppetöösse ja õpilastesse. Õpetage küll vabadust, aga õpetage ka vastutama. 

Koolil võiksid olla suuremad eesmärgid, mitte ainult olla kohaks kus laps 12 aastat õpib. Õpilast 

tuleks suunata tegema otsuseid, mis pakuvad hingerahu, et noor oleks edukas ka pärast lõpetamist. 

14. Kuna laps on käinud esimesest klassist peale samas koolis, siis kooli vahetust ei mõjutaks miski

20 


15. Laps käib Tallinnas I klassis, praegune kool on töökoha lähedal. Kahjuks asuvad vallakoolid meie 

jaoks ebasobivates kohtades. Peale koolibussi ei saaks laps ise koju tuldud (kui peaks tekkima 

hädaolukord, siis peaks olema keegi autoga ja kodune) 

16. Kostivere kool vajab renoveerimist, paremaid vabaaja- ja sportimisvõimalusi. Samuti on vaja 

koolitada pedagooge, olla aktiivsem "oma kooli tunde" loomisel ja reklaamimisel. 

17. Midagi pole teha, sest Kuusalu kool on meie kodule kõige lähem kool. 

18. Koolides võiks olla paremad õpitingimused ja õpetajad, kes suudaksid tunnis korda hoida. Kahjuks 

ei tuleks ka uute spordiringide avamine. 

19. Et vald tuleks rohkem noortele vastu ja ehitaks koolide juurde rohkem atraktsioone (näiteks ramp, 

terviseväljakud jne) 

20. IGAPÄEVANE ELU KÄIB IKKAGI TALLINNAS 

21. Vallavalitsust pole kunagi huvitanud kuidas meie paljulapseline pere hakkama saab. Meile ei tehtud 

laste tasuta koolisööki, kuigi korraga õppis koolis 3 last, kes sõitsid sinna hommikul vara ja tulid 

tagasi õhtul hilja - arvati et meil peaks raha piisavalt olema. Pole saanud vallalt mingeid toetusi 

ehkki vald ei ole just vaesemate hulgas. Need toimingud, mida muidu seaduste järgi peaks tegema 

vallavalitsus, oleme pidanud alati ise tegema - meid saadeti lihtsalt minema ja ei tegeletud meiega. 

22. Koolides tuleb luua turvalisem keskkond, kindlasti ohjeldada laste suitsetamist (mis Loo koolis on 

minu meelest kontrolli alt väljas). Samas hea Neeme kool pakub ainult algharidust. Kostivere kooli 

külastades tekkis mul tunne, et sattusin eelmisesse sajandisse. 

23. Koolides peaks toimuma totaalne õhkkonnamuutus. Jah, õpetajad võivad ju head olla, aga see ei 

tähenda, et õhkkond väga hea oleks. Väikestest maakoolides tekivad paratamatult kambad, kuhu 

kuuluvad suitsetamine, joomine, ropendamine. Kui sa sinna kampa ei kuulu, pole sa lahe, oled erak 

ja sind võidakse kiusata. 

24. Mitte mingil juhul ei vahetaks kooli, sest meie vallas on vaid üks keskkool, kuhu ma minna ei taha ja 

kuhu puudub ka transport. Praeguses koolis saan gümnaasiumisse astudes valida mulle sobiva 

õppesuuna ja kursused. 

25. Koolid ei peagi midagi tegema, sest laps tuleb ise Kallavere keskkoolist ära Loo keskkooli 

26. Me ei liigu linnakoolist enam kuhugi! 

27. Ei saagi midagi teha, sest oleme praeguse kooliga väga rahul - nii hariduse kvaliteedi kui asukoha 

poolest 

28. Õpetajad tuleks paremate vastu vahetada (muidugi mitte kõiki), kuid suhtumine lastesse peaks 

ilmselt teine olema, sest muidu ei jõlguks noored praegu selliselt ringi. Lapsed vajavad kiitust, 

austust, head suhtumist - nad ei ole pahad lapsed vaid nende teod on vahel halvad. See on 

pedagoogide suhtumise küsimus - neid tuleb koolitada 

29. Koolide õpetajad peaksid tunnisegajate vastu rangemad olema ning peaksid õppimise 

huvitavamaks tegema. 

30. Vallal polegi midagi eriti teha kui koole remontida ja õppekava uuendada. Maakool jääb ikka 

maakooliks, mille tase ei ole linnakoolidega võrreldav. 

31. Mõni koduvallakool peaks hakkama kasutama waldorfpedagoogikat. 

32. Pakutava hariduse kvaliteet peaks Jõelähtme valla koolides olema praegusega võrreldes olulisel 

kõrgem. 

33. Kui Kostivere koolis oleks gümnaasiumiosa, õpiksin ma seal! 

34. Võiks sisse viia mõne aine süvaõpe 

35. Tuleks leida üles õpetajates motivatsioon ja tahe panustada laste õpetamisse mitte ainult aine 

tasandil vaid ka suhtluse ja inimlikkuse tasandil. Et laps on oodatud kooli, et ta on oluline. Rohkem 

rõõmu ja märkamist. Samuti suuremat koostöösoovi ja tahet kooli/õpetajate ja vanemate vahel. 

Hetkel tundub, et kumbki pool elaks justkui omas maailmas ja suhtlus toimub vaid probleemide 

korral, ning siis stiilis kaitsja-ründaja. Vanemad ei ole kooli/õpetajate vaenlased, me soovime 

südamest koostööd teha, et meie lastel ja nende õpetajatel oleks meeldiv ja sõbralik õhkkond 

omavahel. Tugisüsteemilt (sotsiaalpedagoog, kooli psühholoog) eeldaks samuti suuremat osalust 

erinevate küsimuste lahendamise toetamisel. 

36. Ei pea midagi tegema. Kõik on korras ja hea


Koolides õppima asuvate laste arvu prognoos aastateks 2012 - 2017 

Õpilaste prognoosi koostamisel võtsime aluseks koolide mõju erinevatele valla asulatele 

2009/2010. õppeaastal. Samas tuleb möönda, et suurte üldistuste tegemiseks ei ole meie 

käes kasutada olev informatsioon piisav, samuti on tegemist suhteliselt väikeste laste 

arvudega, mistõttu võib ennustus osutuda ebatäpseks. Prognoosi koostamisel oleme 

eeldanud, et vallavalitsuse ja koolide teadliku tegevuse tulemusena vallakoolide 

populaarsus (pisut) kasvab, samas oleme olnud prognooside koostamisel 

konservatiivsed ning ennustatavad õpilaste arvud on pigem väiksemad kui suuremad. 

Küsitlesime lähiaastatel kooli minevate laste vanemaid, laekus 78 täidetud ankeeti. 

Vastanud jagunesid kooli minemise aasta põhjal järgmiselt: 

Meie laps läheb kooli ... 


2011. aasta sügisel 37,2% 29 

2012. aasta sügisel 46,2% 36 

2013. aasta sügisel 16,7% 13 

Jaotus koolieelses lasteasutuses käimise põhjal oli: 

Laps käib praegu 


a. Loo lasteaias 31,5% 23 

b. Kostivere lasteaias 47,9% 35 

c. Neeme lasteaias 8,2% 6 

d. Mõnes Tallinna lasteaias 5,5% 4 

e. Mõnes teises omavalitsuses (va Tallinn) asuvas 

lasteaias 

4,1% 3 

f. Mõnes eralasteaias 2,7% 2 

g. Mõnes eralastehoius 0,0% 0 

h. Laps on kodune 0,0% 0 

Vastused lubavad teha oletusi Loo, Kostivere ja Neeme lasteaedades õppivate laste 

kohta, teiste omavalitsuste (sh Tallinna) lasteaedades õppivate laste perede 

haridusvalikute ennustamise juhuslikkus osutub vastanute väikese arvu tõttu liiga 

suureks. 

Kostivere lasteaias õppivast 35 lapse vanemast vastanud, et nad on otsustanud või 

plaanivad oma lapse panna Kostivere kooli 38% (9), võrdselt 21% (5) lapse koolitee 

algab Loo ja Kuusalu keskkoolides, 13% (3) asuvad õppima Raasiku põhikoolis ning 

võrdselt 4% (1) Tallinnas ja/või Lagedil. 

21

22 


Loo lasteaia 23 vastanu hulgas oli üksmeel suurem –19 lapse (83%) koolitee algab Loo 

keskkoolis, 1 lapse vanemad valivad Tallinna kooli ning 3 peret polnud küsitluse läbi 

viimise ajal veel oma otsust teinud. 

Neeme lasteaias õppivad kuuest lapse perest kuus (100%) on kindlad, et laps alustab 

kooliteed Neeme koolis. 

Olgu siinkohal toodud võrdluseks ka väljaspool valda lasteaias käivate perede (9 

vastust) valikud: võrdselt 3 last (a 33%) Loo keskkoolis ja Tallinnas, 2 last (22%) 

Raasikul ja 1 laps (11%) Kallaveres. 

Vastuste kokkuvõtteks võime tõdeda, et Loo ja Neeme lasteaedades käivate laste perede 

haridusvalikud on üsna paikkonnatruud (prognoosides arvestasime et Neeme küla 

lastest 90% alustab oma teed Neemes; Loo aleviku lastest 80% alustab Lool), Kostiveres 

on hajuvus suurem (siiski eeldasime, et 80% aleviku lastest alustab kooliteed 

kodukoolis) ning väljaspool valda õppivate laste perede haridusvalikud on pigem 

juhuslikku laadi, mistõttu teiste asulate laste koolimineku prognoosi me külade kaupa ei 

teinud, arvestasime prognoosi koostamisel koolis õppima asuvate õpilaste võimalikku 

arvu osakaaluna vastaval aastal kooli minevate õpilaste koguarvust. 

Ülaltoodut ning rahvastikuregistri väljavõtet arvesse võttes prognoosime valla 

koolidesse tulevate laste arvusid järgmiselt: 

Kokk 

u 

vallas 

Kooli 2011/12 8 Kooli 2012/13 Kooli 2013/14 

Neem 

e 

Kostiver 

e 

Lo 

o 

Kokk 

u 


Neem 

e 

Kostiver 

e 

Lo 

o 

Kokk 

u 


Neem 

e 

Kostiver 

e 

Põhiasulast 

6 9 21 

6 6 21 

5 10 25 

Mujalt 

vallast 

80 

4 5 11 

67 

5 5 10 

88 

7 8 14 

Kokku kooli 10 14 32 11 11 31 12 18 39 

Kokk 

u 


Kooli 2014/15 Kooli 2015/16 Kooli 2016/17 

Neem 

e 

Kostiver 

e 

Lo 

o 

Kokk 

u 


Neem 

e 

Kostiver 

e 

Lo 

o 

Kokk 

u 


Neem 

e 

Kostiver 

e 

Põhiasulast 

9 12 20 

6 11 21 

6 8 30 

Mujalt 

vallast 

95 

8 9 16 

90 

9 9 16 

100 

10 11 18 

Kokku kooli 17 21 36 15 20 37 16 19 48 

Kuna Neeme asulas suureneb aasta-aastalt kooli minevate laste arv, samuti kasvab 

kooliikka jõudvate laste arv lähiümbruse külades ning võttes arvesse, et kõik Neeme 

8 2011/2012. õppeaasta arvud on (siin ja edaspidi) prognoositud, mistõttu võivad tegelikkust seisust erineda 

Lo 

o 

Lo 

o

23 


lasteaias käivate laste vanemad näevad oma last kooliteed alustamas Neeme koolis, 

prognoosime lähima 5-6 aastaga Neeme kooli õpilaste arvu plahvatuslikku kasvu 9 , mis 

võib koolis õppivate laste arvu 2010.aastaga (22) võrreldes isegi neljakordistada (üle 

90). 

Aasta/ 

klass 

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 

1 2 10 11 12 17 15 16 

2 4 2 10 11 12 17 15 

3 6 4 2 10 11 12 17 

4 5 6 4 2 10 11 12 

5 3 5 6 4 2 10 11 

6 2 3 5 6 4 2 10 

22 30 38 45 62 77 93 

Loo keskkooli I klassi õppima asuvate õpilaste arv hakkab samuti kasvama, mistõttu 

võib lähiaastatel tekkida vajadus kolmanda paralleelklassi avamise järele (kui õpilaste 

arv ületab 48 last aastakäigu kohta). Koos sellega hakkab suurenema ka põhikooli 

õpilaste arv, kasvades 2010/2011. õppeaasta 240-lt 300 … 310-ni. 

Aasta/ 

klass 


1 27 32 31 39 36 37 48 

2 32 27 32 36 39 36 37 

3 26 32 27 27 36 39 36 

4 33 26 32 32 27 36 39 

5 26 33 26 26 32 27 36 

6 33 26 33 33 26 32 27 

7 19 33 26 26 33 26 32 

8 27 19 33 33 26 33 26 

9 17 27 19 19 33 26 33 

240 255 259 271 288 292 314 

Loo keskkooli gümnaasiumiosasse õppima tulijate arvu ennustamise teeb keeruliseks 

õpilaste suhteliselt väike valim. Küsisime 7 … 9 klassis õppivatelt noortelt kui paljud 

neist plaanivad oma haridusteed jätkata Lool, siis sellele positiivselt vastanute osakaal 

oli täpselt kolmandik. Prognooside koostamisel olime pisut optimistlikumad ning 

arvestasime koolilt saadud viimaste aastate andmeid, kus oma koolis jätkavad enamasti 

pooled põhikooli lõpetajad ning lisanduvad mõned õpilased ka mujalt. Murettekitav on 

asjaolu, et Kostivere koolis sama küsimust esitades (Kus plaanid haridusteed jätkata), ei 

9 Neeme kooli õpilaste arvusid prognoosides ei ole arvestatud võimalusega, et piirkonnas hetkel külmutatud kinnisvaraarendused 

taaskäivitatakse. Kui nii juhtub, on Neeme kooli õpilaste arvu oodatav kasv veelgi kiirem. Kua tegemist on ikkagi 

statistilises mõistes väga väikeste arvudega, siis on selle prognoosi juures juhusliku faktori, mis võib tulemust kallutada 

tugevasti ühes või teises suunas suur ning kooliarenduse plaane tehes võiks aluseks võtta Neeme ja Ihasalu külades elavate 

laste arvud.

24 


saanud 23 vastanust ühtegi positiivset vastust: 10 vastanut plaanib jätkata mõnes 

kutsekoolis, 5 mõnes Tallinna gümnaasiumis ja 5 mõnes muus gümnaasiumis! 

Vaatamata sellele prognoosime, et lähema 5…6 aasta jooksul gümnaasiumiklassides 

õppivate noorte arv oluliselt ei muutu, kõikudes aastati vahemikus 50 … 70 õpilast. 

Aasta/ 

klass 


10 26 13 19 15 24 21 26 

11 13 26 13 19 15 24 21 

12 25 13 26 13 19 15 24 

64 52 58 47 58 60 71 

Kostivere kooli mõjupiirkonna lastevanemate valikute ennustamine on nende koolieelistuste 

hajutatuse tõttu keerulisem, kuid eeldades, et suurem osa (2/3) alevikus 

elavatest lastest alustab kooliteed kodukohas ning suureneb ka ümbruskonnas elavate 

kooliikka jõudvate laste arv, prognoosime ka Kostiveres kooli minevate laste arvu küllalt 

suurt kasvu, mistõttu võib kooli õpilaste arv kasvada 2010. aasta ca 90-lt õpilaselt 2017. 

aastaks 130 … 140 õpilaseni. 

Aasta/ 

klass 


1 7 14 11 18 21 20 19 

2 18 7 14 11 18 21 20 

3 8 18 7 14 11 18 21 

4 12 8 18 7 14 11 18 

5 7 12 8 18 7 14 11 

6 13 7 12 8 18 7 14 

7 5 13 7 12 8 18 7 

8 10 5 13 7 12 8 18 

9 7 10 5 13 7 12 8 

87 94 95 108 116 129 136 

Prognoosid võivad muutuda erinevate väliste tegurite mõjul – näiteks Kostivere kooli 

remont suurendaks kindlasti nende vanemate hulka, kes soovivad, et laps selles koolis 

oma haridusteed alustaks. Negatiivselt võib õpilaste arvule mõjuda Haridus- ja Teadusministeeriumi 

poolt suunatav Tallinna koolivõrgu korrastamine või parema 

(ühis)transpordi korraldamisel Tallinna või Loo alevikuga.

II KOOLIKVALITEET 

Koolikvaliteedi hindamiseks kasutasime kolme paralleelset meetodit: 

a) Lastevanemate-õpilaste rahuloluküsitlust 

b) Õpetajate-lastevanemate-(õpilaste) intervjueerimist 

c) Koolijuhtide ja koolipidajaga seotud otsustajate intervjueerimist 

Rahuloluküsitluse ankeedi täitis kokku 257 inimest: 

Kool, kooliaste Vastuseid Lapsi Vastanute % 

Kostivere V-IX 41 42 98% 

Kostivere I-IV 35 40 88% 

Loo V-IX 79 122 65% 

Neeme 13 22 59% 

Loo X-XII 34 64 53% 

Loo I-IV 55 118 47% 

25 


Hindasime koolikvaliteedi mitut tahku: õppekava, õpetamise kvaliteeti, koolikeskkonda. 

Järgnevalt toome tulemused kooli(astme)ti. 

Neeme Kool 

Hinnangud füüsilisele õpikeskkonnale (olen rahul Neeme kooli …): 

Füüsiline õppekeskkond 

Väga rahul 

(5) 

Rahul 

(4) 

Nii ja naa 

(3) 

Pole rahul 

(2) 

Täiesti 

rahulolematu 

(1) 

Keskmine 

(max 

5,00) 

Tualettruumidega 2 0 0 0 0 5,00 

Kooli territooriumiga 2 0 0 0 0 5,00 

klasside heakorraga 2 0 0 0 0 5,00 

kooli territooriumi heakorraga 2 0 0 0 0 5,00 

kooli teenindava personali 

tegevusega 

2 0 0 0 0 

5,00 

kooli juhtkonna tegevusega 9 3 0 0 0 4,75 

koolitoiduga 7 5 0 0 0 4,58 

Aula/saaliga 1 1 0 0 0 4,50 

Raamatukoguga 1 1 0 0 0 4,50 

kooliruumide heakorraga 1 1 0 0 0 4,50 

Klassiruumidega 5 6 0 0 1 4,17 

Koridoride ja teiste üldkasutatavate 

ruumidega 

3 6 0 2 1 

3,67 

Teede ja parklatega 3 6 0 2 1 3,67 

Garderoobiga 3 5 0 4 0 3,58 

Sööklaga 0 1 1 0 0 3,50 

Pesemistingimustega 0 0 0 2 0 2,00 

Spordisaaliga 0 0 1 6 5 1,67

26 


Üldiselt olid vastajad kooli õpikeskkonnaga rahul või väga rahul, probleemsemate 

kohtadena tõid vanemad välja spordisaali ja pesemistingimused (õigemini küll nende 

puudumise), tagasihoidlikumad olid ka hinnangud sööklale ja garderoobile. 

Õppekava, õpetamine 

Väga 

rahul 

Rahul Nii ja 

naa 

Pole 

rahul 

Täiesti 

rahulolematu 

Keskmine 

Ühisüritustega 2 0 0 0 0 5,00 

Turvalisusega 2 0 0 0 0 5,00 

Info liikumisega 9 3 0 0 0 4,75 

Üldmainega 9 3 0 0 0 4,75 

Õpetajatega üldiselt 8 4 0 0 0 4,67 

Õppekavaga 8 4 0 0 0 4,67 

E-posti kirjavahetusega 8 4 0 0 0 4,67 

Õpilastevaheliste suhetega 1 1 0 0 0 4,50 

Õpilaste ja õpetajate vaheliste 

suhetega 

1 1 0 0 0 

4,50 

Pikapäevarühmadega 6 5 1 0 0 4,42 

Koolist valla lehes kirjutatavaga 6 5 0 1 0 4,33 

Koolist keskajakirjanduses 

kirjutatavaga 

5 5 0 1 0 

4,27 

Õppevahenditega 5 6 0 1 0 4,25 

Huviringidega 2 10 0 0 0 4,17 

Distsipliiniga 0 2 0 0 0 4,00 

Interneti koduleheküljega 3 5 0 4 0 3,58 

Muu koolivälise tegevusega 0 1 0 1 0 3,00 

Sportimisvõimalustega 0 1 0 1 0 3,00 

Ka kooli õppetegevusele andsid vastajad peamiselt väga häid ja häid hinnanguid. 

Arenguruumi nähti peamiselt koolivälise tegevuse ja sportimisvõimaluste 

parandamises. 

Palusime vanematel (koos õpilastega) hinnata ka iga õpetaja tegevust järgmiste kriteeriumite 

alusel (kursiivis toodud kriteeriumeid hinnati ainult klassijuhatajate korral): 

Õpetaja on sõbralik 

Tund on huvitav 

Laps saab tunnis õpetatust aru 

Kodutööde maht on paras 

Laps õpib kodus iseseisvalt 

Hindamine on õiglane 

Klassis on hea õhkkond 

Iga õpilane on saanud piisavalt tähelepanu 

Õpilased on informeeritud koolis toimuvast 

Lapsevanemad on informeeritud koolis toimuvast

ja skaalal: 

Toimub aktiivne klassiväline tegevus 

27 


Täiesti nõus (4 palli) 

Üldiselt nõus (3 palli) 

Mitte eriti nõus (2 palli) 

Ei ole üldse nõus (1 pall) 

Ei oska öelda – taoliselt vastanute hinnang ei läinud koondhindesse 

arvesse 

Ehkki üldist rahulolu kooliõpetajatega hindasid vanemad 4,67 palliga (93% 5-palli 

skaalal), tuli reaalsete õpetajate hindamisel keskmine tulemus pisut tagasihoidlikum 

(91%), kuid jääb siiski vea piiridesse. Siinkohal võiks esile tuua asjaolu, et kõrgeima 

(3,89) ja nõrgima (3,21) hinnangu erinevus on vaid 0,68 punkti ehk 17% maksimumist. 

See annab märku kooli juhtkonna heast tööst personalivalikul. 

Üldise kooliga rahulolu hindamiseks selgitasime välja lapse subjektiivse rahulolu 

erinevate koolielu aspektidega. 

Subjektiivne koolirahulolu 

Väga 

rahul 

Rahul Nii ja 

naa 

Pole 

rahul 

Täiesti 

rahulolematu 

Keskmine 

Laps tahab hommikul kooli tulla 10 2 0 0 0 4,83 

Kooli õpetajad on sõbralikud 10 2 0 0 0 4,83 

Väikesed klassid võimaldavad 

parema hariduse 

10 1 1 0 0 4,75 

Koolis toimuvad perevestlused on 

kasulikud 

11 0 0 1 0 4,75 

Koolis on turvaline keskkond 9 2 1 0 0 4,67 

Laps naaseb koolist heatujuliselt 1 1 0 0 0 4,50 

Koolis on palju erinevad 

valikaineid 

4 3 2 0 0 4,22 

Koolis ei ole koolivägivalda 6 4 0 2 0 4,17 

Koolis tegutseb lai valik huvi- ja 

spordiringe 

1 3 1 6 1 2,75 

Ka selles valdkonnas olid Neeme kooli tulemused erakordselt kõrged. Ainult rahulolu 

koolivälise tegevusega jättis pisut soovida. 

Kõigi rahuloluaspektide keskmiseks kujunes Neeme koolis 4,25 punkti, mis moodustab 

maksimaalsest tulemusest 85%, mida tuleb pidada märkimisväärselt heaks 


Kostivere koolis hindasime eraldi rahulolu algkoolis (klassid 1. kuni 4.) ja põhikoolis 

(klassid 5. kuni 9.)

Algkool: 


Väga 

rahul 

Üldiselt 

rahul 

28 

Nii ja 

naa 


Pole 

eriti 

rahul 

Olen täiesti 

rahulolematu Keskmine 






kooli teenindava personali tegevusega 1 3 3 0 0 3,71 



Sööklaga 1 2 3 0 1 3,29 




Spordisaaliga 6 9 2 6 8 2,97 

Aula/saaliga 0 3 2 0 2 2,86 


ruumidega 

2 10 2 13 4 2,77 


Kostivere algkoolis õppivate laste vanemate rahulolu kooli füüsilise õpikeskkonnaga on 

üldiselt hea, eriti selles osas, mis on kooli juhtkonna poolt korraldatav. Samas on 

vanemate hinnangud koolimajaga seonduvale oluliselt tagasihoidlikumad ning viitavad 

sellele, et koolimaja vajab vanemate hinnangul hädasti kapitaalset remonti. 


Väga 

rahul 

Üldiselt 

rahul 

Nii ja 

naa 

Pole 

eriti 

rahul 

Olen täiesti 


Õppekavaga 10 19 1 1 0 4,23 


E-kooliga 10 13 2 2 0 4,15 



Õpilaste ja õpetajate vaheliste suhetega 2 3 2 0 0 4,00 




Koolist keskajakirjanduses kirjutatavaga 7 13 4 4 0 3,82 



Valikainetega 8 14 1 2 4 3,69

29 



Üldmainega 4 17 3 7 0 3,58 






Ka õppetööga seonduvaga ollakse Kostivere algkoolis enam-vähem rahul. Probleemsemateks 

peetakse kehvasid sportimis- ja huviringide tingimusi/võimalusi. Madalamad 

hinnangud on saanud veel distsipliin ning õpilastevahelised suhted. Eriti just kaks 

viimast sõltuvad õpetajatest ja koolijuhtkonnast ning nendele tuleks senisest veelgi 

enam tähelepanu pöörata. 

Kui hinnang Kostivere algklasside õpetajatele üldiselt oli 4,19 (84%), siis iga õpetaja 

konkreetsete hinnangute keskmine oli mõnevõrra kõrgem, ulatudes 88%. Ehkki ka siin 

jaotusid hinnangud üpriski ühtlaselt, on saadud „hinnet“ arvesse võttes ja võrreldes 

Neeme kooli õpetajatele antud hinnangutega siin ruumi arenguks ning kooli juhtkond 

võiks senisest veelgi enam õpetajatele arenguvõimalusi pakkuda. 

Ka subjektiivse rahulolu hindamisel tulid välja enam-vähem samad kitsaskohad, millele 

eespoolgi viitasime: 


Täiesti 

nõus 

Üldiselt 

nõus 

Nii ja 

naa 

Pole 

eriti 

nõus 

Ei ole 

üldse 

nõus 

Keskmine 


Väikesed klassid võimaldavad parema 

hariduse 

20 8 1 1 1 

4,45 


Koolis toimuvad perevestlused on kasulikud 15 10 3 1 2 4,13 



Koolis on palju erinevad valikaineid 6 10 2 9 4 3,16 


Koolis tegutseb lai valik huvi- ja spordiringe 3 10 1 11 5 2,83 

Need on eelkõige koolivälise tegevuse laiendamine ning senisest veelgi suurema 

tähelepanu pööramine koolivägivägivalla vähendamisele ja õpilaste ja õpetajate 

vaheliste suhete hoidmisele ja parendamisele. 

Kõiki rahulolukriteeriumeid arvesse võttes kujuned Kostivere algklasside õpilaste ja 

nende vanemate rahulolu hindeks 3,61 punkti (72% maksimumist)

Põhikool 


Väga 

rahul 

Üldiselt 

rahul 

30 

Nii ja 

naa 


Pole 

eriti 

rahul 

Olen täiesti 







Sööklaga 6 20 11 6 0 3,60 








ruumidega 

1 11 23 7 1 3,09 


Aula/saaliga 1 10 14 10 8 2,67 


Hinnangud füüsilisele õppekeskkonnale ei erine ka Kostivere põhikooli osas algkooli 

küsitluses vastanutest – kool vajab vastanute (siin vastasid peamiselt õpilased ise) 

kiiremas korras kapitaalremonti! 


Väga 

rahul 

Üldiselt 

rahul 

Nii ja 

naa 

Pole 

eriti 

rahul 

Olen täiesti 






Õppekavaga 5 24 12 2 0 3,74 





E-kooliga 14 10 12 2 5 3,60 

Koolist keskajakirjanduses kirjutatavaga 5 19 15 4 0 3,58 




Üldmainega 3 21 14 4 1 3,49 

Turvalisusega 8 16 10 6 3 3,47

31 




Valikainetega 1 20 16 3 3 3,30 


Ka põhikooli õpilased sooviksid senisest enam ja paremaid sportimis- ning huvitegevuse 

võimalusi. 

Õpilased olid õpetajatele hinnangut andes algklassidest kriitilisemad, andes õpetajatele 

üldiseks hinnanguks (5-pallisel skaalal) 3,81 punkti (76% max). Hinnangud igale 

õpetajale eraldi võttes andsid aga keskmiseks hindeks (4-pallisel skaalal) 3,24 (81% 

max), mis on üldhinnangust mõnevõrra parem. Veelgi kõrgemalt hinnati põhikooli 

klassijuhatajate tegevust moodustades 89% maksimaalsest hindest. Kui hinnangud 

klassijuhatajatele olid enam-vähem ühtlased, siis hinnangud õpetajatele kõikusid väga 

suures ulatuses (min 2,48 … max 3,78) 

Hinnangud subjektiivsele rahulolule olid järgmised: 


Täiesti 

nõus 

Üldiselt 

nõus 

Nii ja 

naa 

Pole 

eriti 

nõus 

Ei ole 

üldse 

nõus 

Keskmine 



12 14 14 2 1 3,79 


Naasen koolist heatujuliselt 5 15 17 6 0 3,44 


Tahan hommikul kooli tulla 4 17 11 7 4 3,23 


Koolis tegutseb lai valik spordiringe 3 13 18 7 2 3,19 

Koolis tegutseb lai valik huviringe 1 13 14 13 2 2,95 


Jällegi selged viited huvitegevuse, aga ka valikainete arendamiseks ning senisest suurem 

tähelepanu koolivägivalla probleemidega tegelemiseks. 

Kõiki rahulolukriteeriumeid arvesse võttes kujunes Kostivere algklasside õpilaste ja 

nende vanemate rahulolu hindeks 3,44 punkti (69% maksimumist) 

Loo Keskkool 

Ka Loo keskkooli, nagu Kostivere kooligi puhul, vaatlesime kolme kooliastet algkooli, 

põhikooli ja gümnaasiumit eraldi.

Algkool: 


Väga 

rahul 

Üldiselt 

rahul 

32 

Nii ja 

naa 


Pole 

eriti 

rahul 

Olen täiesti 





Aula/saaliga 29 15 2 0 0 4,59 


ruumidega 

25 20 1 0 0 

4,52 

Sööklaga 29 14 1 2 0 4,52 











Ehkki algklasside õpilaste vanemate poolt antud hinnangud olid peamiselt kas väga head 

või head, joonistus vastustest suurema probleemina välja spordisaal, õigemini selle 

puudumine kooliga samal kinnistul. 


Väga 

rahul 

Üldiselt 

rahul 

Nii ja 

naa 

Pole 

eriti 

rahul 

Olen täiesti 




Õppekavaga 19 23 2 2 0 4,28 











Üldmainega 15 17 10 4 0 3,93 

Koolist keskajakirjanduses kirjutatavaga 10 15 19 2 0 3,72

33 






E-kooliga 12 12 10 9 3 3,46 

Õppetegevusega seotud kriteeriumitest anti konkurentsitult kõrgeim hinnang 

kooliastme õpetajatele üldiselt (89% max), sama tulemuse saime kui vaatasime igale 

konkreetsele õpetajale antud hinnanguid - Loo keskkooli algklassides töötavad head või 

väga head õpetajad ning kooli juhtkonnal tuleks saavutatud taset hoida. 

Keskmisest oluliselt madalamalt hinnati E-kooli (kahjuks ei selgu küsitlusest millega 

täpselt rahul ei olda), tähelepanu väärivalt said madalama hinded ka õpilaste vahelised 

suhted ja turvalisus – need, ja lisaks info liikumine ja distsipliin, on valdkonnad, millele 

lähiaastatel enam tähelepanu võiks pöörata. 


Täiesti 

nõus 

Üldiselt 

nõus 

Nii ja 

naa 

Pole 

eriti 

nõus 

Ei ole 

üldse 

nõus 

Keskmine 



36 9 1 0 0 4,76 


Koolis toimuvad perevestlused on 

kasulikud 

26 9 9 2 0 4,28 



Koolis tegutseb lai valik huvi- ja 

spordiringe 

20 13 11 2 0 4,11 




Samad tendentsid (koolivägivalla olemasolu, vähene turvatunne) ilmnes ka subjektiivse 

rahulolu plokis. 

Kõiki rahulolukriteeriumeid arvesse võttes kujunes Loo keskkooli algklasside õpilaste ja 

nende vanemate rahulolu hindeks kõrged 4,12 punkti (82% maksimumist) 

Põhikool 


Väga 

rahul 

Üldiselt 

rahul 

Nii ja 

naa 

Pole 

eriti 

rahul 

Olen täiesti 


Aula/saaliga 47 21 2 0 2 4,54 

Raamatukoguga 49 14 7 0 2 4,50

34 


Sööklaga 42 22 5 1 2 4,40 









koolitoiduga 35 21 10 3 3 4,14 


ruumidega 

25 31 13 1 2 4,06 




Sarnaselt algkooli hinnangutega, tundsid põhikooli õpilased puudust spordisaalist. 

Üllatuslikult hinnati selles kooliastmes madalamalt veel ka tualettruume, garderoobi ja 

üldkasutatavaid ruume. 


Väga 

rahul 

Üldiselt 

rahul 

Nii ja 

naa 

Pole 

eriti 

rahul 

Olen täiesti 






kirjutatavaga 

37 21 11 0 3 4,24 


Üldmainega 37 18 11 3 3 4,15 



E-kooliga 32 25 6 2 7 4,01 







Õppekavaga 21 28 17 2 4 3,83 



suhetega 

23 22 20 4 3 3,81 


Õpilastevaheliste suhetega 22 20 16 9 5 3,63

35 


Samuti hindasid põhikooli õpilased keskmiselt madalama hindega õpilastevahelisi 

suhteid, distsipliini (!?!), õpilaste ja õpetajate vahelisi suhteid ning turvalisust. Kõik need 

on valdkonnad, mida peetakse traditsiooniliselt koolirahulolu vundamendiks. Ehkki tegu 

on ühekordse küsitluse vastustega ning hinne on pigem hea kui rahuldav (73% 

maksimumist), on see koht kooli juhtkonnale ja –pidajale mõtlemiseks kuidas olukorda 

laste jaoks meeldivamaks muuta. 

Ehkki õpilased hindasid põhikoolis õpetavaid õpetajaid üldiselt keskmise hindega 3,88 

(5st, 78% max), siis pedagoogidele eraldi hinnanguid andes, oli tulemus oluliselt kõrgem 

(85%). Kuigi hinnangud kõikusid 68% … 97%-ni, oli valdava osa õpetajatele antud 

hinnag üle 80%, mida võib lugeda väga heaks tulemuseks. Et õpetajatele antud keskmine 

hinnang tuli madalam kui algkoolis, siisilmselt on siin tegu õpilaste vanusest tuleneva 

eriti kriitilise suhtumisega õpetajasse „kui sellisesse“ Klassijuhatajate tegevusele antud 

hinnangute põhjal (keskmine hinne 84%) võib järeldada, et ehkki õpilased on õpetajate 

suhtes üpriski kriitiliselt meelestatud, hindavad nad klassijuhatajate tegevust väga 

kõrgelt. 


Täiesti 

nõus 

Üldiselt 

nõus 

Nii ja 

naa 

Pole 

eriti 

nõus 

Ei ole 

üldse 

nõus 

Keskmine 



32 20 13 3 4 4,01 









Ka subjektiivse rahulolu küsimustikust ilmnevad samad probleemid, millele juba 

eespool viitasime – koolivägivald, turvalisus ning koolirõõmu puudumine. 

Kõiki rahulolukriteeriumeid arvesse võttes kujunes Loo keskkooli algklasside õpilaste ja 

nende vanemate rahulolu hindeks head 3,99 punkti (80% maksimumist) 

Gümnaasium 


Väga 

rahul 

Üldiselt 

rahul 

Nii ja 

naa 

Pole 

eriti 

rahul 

Olen täiesti 



Aula/saaliga 15 16 2 0 0 4,39

36 


Sööklaga 14 16 3 0 0 4,33 









ruumidega 

5 23 5 0 0 4,00 






Gümnaasiumiõpilaste rahulolematus väljendus mõningates koolimajaga seotud 

eripärades (tualettruumid, spordisaal(i puudumine), garderoob), aga ka juhtkonna ja 

kooli teenindava personali tegevuses. Mida kahe viimase all õpilased silmas pidasid, 

küsimustike vastustest ei selgu. 


Väga 

rahul 

Üldiselt 

rahul 

Nii ja 

naa 

Pole 

eriti 

rahul 

Olen täiesti 










kirjutatavaga 

6 17 9 1 0 3,85 

Üldmainega 3 21 8 1 0 3,79 





suhetega 

3 17 12 0 1 3,64 

Õppekavaga 2 19 7 4 1 3,52 





Distsipliiniga 2 13 10 6 2 3,21

37 


E-kooliga 2 14 7 9 1 3,21 

Ka gümnaasiumiõpilaste suurim rahulolematus on seotud e-kooliga, aga rahul ei olda 

distsipliiniga, info liikumise ja ühisüritustega. Seevastu hinnatakse kõrgelt kooli poolt 

pakutavaid sportimisvõimalusi (vaatamata sellele, et spordisaali puudumist eelmises 

plokis probleemiks peeti!). 

Rahulolu õpetajatega on üldiselt hea 3,67 punkti (5st, 73%), samas õpetajaid 

personaalselt hinnates selgub, et hinnang konkreetsete õpetajate tegevusele tuleb 

oluliselt kõrgem 3,18 punkti (4st, 79%), jäädes valdavalt 80% kanti, on madalaima 

(58%) ja kõrgeima (97%) hinde erinevus ootamatult suur, ei tohiks selle ühekordse 

hindamise põhjal teha kaugeleulatuvaid järeldusi õpetajate vahetamise vajaduse kohta. 


Täiesti 

nõus 

Üldiselt 

nõus 

Nii ja 

naa 

Pole 

eriti 

nõus 

Ei ole 

üldse 

nõus 

Keskmine 



6 18 6 3 0 3,82 









Mõnevõrra vastuolulisena toovad gümnaasiumõpilased subjektiivset rahulolu 

kirjeldades välja probleemid koolivägivallaga (eelmises küsimuste plokis see nii selgelt 

välja ei joonistunud), samuti hinnatakse madalamalt koolirõõmu olemasolu. 

Valla koolid väljaspool valda õppijate pilgu läbi 

Koolide kvaliteedist ja mainest parema pildi saamiseks palusime anda Jõelähtme valla 

koolidele hinnanguid ka nendel õpilastel/laste vanematel, kes õpivad väljaspool 

koduvalda ehk nii öelda „kaotsi läinud klientidelt“. 

Hinnangute saamiseks pidid vastajad hindama kooli kohta käivaid erineva sisuga väiteid 

skaalal „Täiesti nõus“ – 5p … „Ei ole üldse nõus“ – 1p, keskmise hinde arvutamisel ei 

võetud arvesse neid vastuseid, mille kohta kirjutati „Ei oska hinnata“.

Neeme kool 

Neeme kool 

Koolimaja ja selle ümbruse 

heakord on hea 

Täiesti 

nõus 

Üldiselt 

nõus 

38 

Nii 

ja 

naa 

Mitte 

eriti 

nõus 


Ei 

ole 

üldse 

nõus 

Ei oska 

hinnata Keskmine 

% 

max 

7 8 3 0 0 50 4,22 84% 

Koolis töötavad head õpetajad 4 8 3 0 0 53 4,07 81% 

Tingimused koolimajas vastavad 

kaasaja nõuetele 

2 8 4 0 1 53 3,67 73% 

Koolil on hea maine 7 6 4 1 3 47 3,62 72% 

Kooli õppekava on atraktiivne 2 4 1 1 1 59 3,56 71% 

Info kooli kohta on kergesti 

kättesaadav 

3 7 6 1 1 50 3,56 71% 

Kooli juhtkonna tegevus kooli 

tutvustamisel on piisav 

Koolis on mitmekülgsed 

4 2 4 3 2 53 3,20 64% 

võimalused vaba aja 

sisustamiseks 

2 3 5 1 2 55 3,15 63% 

Koolis on head 

sportimisvõimalused 

0 4 4 2 3 55 2,69 54% 

Meie kodust on kooli lihtne jõuda 6 5 1 6 20 30 2,24 45% 

Kool asub meie kodule lähedal 7 2 4 4 22 29 2,18 44% 

Keskmine 3,29 66% 

Neeme kooli puhul hinnati väga kõrgelt koolimaja ja selle ümbruse heakorda, samuti 

kooli mainet ja siin töötavaid õpetajaid, paraku viib kooli keskmise hinde alla kooli 

asukoht valla servas, mida vastajad pidasid ebamugavaks. Sarnaselt kooliga seotud 

vastajatega hindasid mujal õppijad madalalt ka sportimis- ja vabaaja veetmise võimalusi 

Neeme koolis. 

Kostivere põhikool 

Kostivere põhikool 

Täiesti 

nõus 

Üldiselt 

nõus 

Nii 

ja 

naa 

Mitte 

eriti 

nõus 

Ei 

ole 

üldse 

nõus 

Ei oska 




8 7 10 3 1 40 3,62 72% 


kättesaadav 

5 10 8 3 2 41 3,46 69% 


Koolis töötavad head õpetajad 


4 5 7 5 1 47 3,27 65% 


sisustamiseks 

4 7 5 4 3 46 3,22 64% 




4 6 8 2 6 43 3,00 60% 

% 

max

39 




2 5 11 4 4 43 2,88 58% 



1 4 10 9 2 43 2,73 55% 




Erinevalt Neeme koolist, hinnati kõrgemalt Kostivere kooli kaugust ja kooli jõudmise 

võimalusi, ka koolimaja ja selle ümbruse heakorda. Nõrgemalt hinnati koolimajas 

valitsevaid õpitingimusi, õppekava atraktiivsust ning kõige nõrgemini kooli mainet. 

Loo keskkool 

Loo keskkool 

Täiesti 

nõus 

Üldiselt 

nõus 

Nii 

ja 

naa 

Mitte 

eriti 

nõus 

Ei 

ole 

üldse 

nõus 

Ei oska 


% 

max 



17 17 6 1 0 27 4,22 84% 



12 19 12 1 1 23 3,89 78% 




10 16 10 4 0 28 3,80 76% 


sisustamiseks 

8 14 11 2 0 33 3,80 76% 


kättesaadav 

11 18 10 2 2 25 3,79 76% 




5 9 11 5 5 33 3,11 62% 






Oodatult kõrge hinnang anti Loo kooli õpikeskkonnale ja selle heakorrale, kuid 

üllatusena ka siinsetele sportimisvõimalustele ja vaba aja sisustamise võimalustele. 

Nõrgemaks peetakse kooli õppekava atraktiivsust ja mainet. Kõige madalama hinde sai 

kooli asukoht (vastajate elukoha suhtes) ning sellele ligipääsetavus. 

Kokkuvõttes sai Loo keskkool mujal õppijatelt kõige kõrgema keskmise hinde. Siiski 

tuleb saadud vastusi analüüsinuna järeldada, et info koduvalla koolides toimuvast (sh ka

40 


õppe- ja klassivälisest tegevusest) on mujal koolis käivate laste jaoks raskesti 

kättesaadav või siis puudub neil huvi saamaks teada, mis koduvalla koolides toimub. 

Valla koolid lähiaastatel kooli minevate laste vanemate pilgu läbi 

Koolide kvaliteedile saab anda hinnangut ka „tulevaste klientide“ arvamuse põhjal. 

Järgnevalt on toodud lähiaastatel kooli minevate laste vanemate hinnangud Jõelähtme 

valla koolidele. Ka siin tuleb tõdeda, et väga paljude koolielu aspektide kohta ei osanud 

vastajad hinnanguid anda. Siin ei saa pidada süüks nende huvipuudust – eeldatavasti 

tunnevad vanemad vägagi suurt huvi lapse (võimalikus) tulevases koolis toimuva kohta, 

pigem saaksime teha etteheiteid kooliperedele avalikkuse, eriti lasteaedade vanemates 

rühmades õppijate hulgas, vähest informeerimist koolis toimuvast. 

Ka siin pidid vastajad hindama kooli kohta käivaid erineva sisuga väiteid skaalal „Täiesti 

nõus“ – 5p … „Ei ole üldse nõus“ – 1p, keskmise hinde arvutamisel ei võetud arvesse neid 

vastuseid, mille kohta kirjutati „Ei oska hinnata“. 

Neeme Kool 

Neeme kool 

Täiesti 

nõus 

Üldiselt 

nõus 

Nii 

ja 

naa 

Mitte 

eriti 

nõus 

Ei 

ole 

üldse 

nõus 

Ei oska 


% 

max 





7 8 3 1 0 52 4,11 82% 



2 11 3 1 1 53 3,67 73% 

kättesaadav 



sisustamiseks 





2 6 7 0 2 54 3,35 67% 

2 3 8 1 1 56 3,27 65% 

3 3 4 4 1 56 3,20 64% 



1 3 4 2 5 56 2,53 51% 




Traditsiooniliselt hindavad ka peatselt kooli minevate laste vanemad Neeme kooli puhul 

häid õpetajaid, kooli kõrget mainet ning suurepärast heakorda; samamoodi jäävad 

Neeme kooli „nõrgemateks“ külgedeks tema kaugele jääv asukoht, raskesti 

ligipääsetavus ning sportimisvõimaluste puudumine.


Kostivere kool 

Täiesti 

nõus 

Üldiselt 

nõus 

41 

Nii 

ja 

naa 

Mitte 

eriti 

nõus 


Ei 

ole 

üldse 

nõus 

Ei oska 


% 

max 



kättesaadav 

7 9 10 6 2 39 3,38 68% 




2 13 14 5 1 38 3,29 66% 





3 10 8 7 1 44 3,24 65% 


sisustamiseks 

2 11 7 5 3 45 3,14 63% 




2 8 12 6 2 43 3,07 61% 




2 5 9 11 6 40 2,58 52% 


Kostivere kooli puhul hinnati kõrgemalt lihtsalt ligipääsetavust ja häid õpetajaid; 

oluliselt nõrgemaks peeti kooli mainet ning koolimajas valitsevat füüsilist keskkonda. 

Loo Keskkool 

Loo keskkool 

Täiesti 

nõus 

Üldiselt 

nõus 

Nii 

ja 

naa 

Mitte 

eriti 

nõus 

Ei 

ole 

üldse 

nõus 

Ei oska 


% 

max 



20 21 1 2 1 28 4,27 85% 




22 28 3 1 1 18 4,25 85% 


sisustamiseks 

19 21 4 1 1 27 4,22 84% 





22 16 7 1 2 25 4,15 83%

42 



kättesaadav 

17 22 12 3 0 19 3,98 80% 



12 17 5 3 1 35 3,95 79% 





Loo keskkoli tugevateks külgedeks hinnati hästi ja kaunilt remonditud ning 

heakorrastatud koolimaja , samuti siinseid õpetajaid; nõrgemateks külgedeks peeti kooli 

mainet, aga ka asukohta ja ligipääsetavust. 

Siiski oli ka selles rühmas vastanute hulgas küllaltki suur nende osakaal, kes valisid 

vastusevariandiks „Ei oska hinnata“ – seega peavad koolid senisest oluliselt rohkem 

panustama teavitustööle ja suisa reklaamile lasteaedade vanemates rühmades. 

Võrreldes kooli „seestpoolt“ näinute hinnanguid õpetajatele, mainele jms, näeme, et 

need kipuvad olema kõrgemad kui neil, kellel kooliga otsene kokkupuutuvus puudus – 

selle vastuolu vähendamine võimaldaks koolidel oluliselt lihtsamalt komplekteerida 

esimesi klasse. 

Kokkuvõte personali ja lapsevanemate intervjuudest 

Neeme Kool 

MILLINE ON HEA ÕPETAJA, KUIDAS TEDA MOTIVEERIDA? 

Neeme kooli õpetajad leidsid, et hea õpetaja on see kellel on närvi ja inimene kes tahab 

oma tööd teha ning on oma tööst vaimustuses, hea õpetaja teeb pidevalt tööd iseendaga 

on abivalmis, tal on uued ideed ning hea õpetaja tunnis on lapsel huvitav. Hea õpetaja 

seostab kogu õpitud programmi eluga (vaatleb/uurib metsas koos lastega, mis vahe on 

kuusel ja männil, osaleb RMK talvelindude programmis jne.) Õpetaja ise on arenev ja 

näeb lastes ennekõike head. Halb õpetaja õpetab õpikut. 

Neeme kooli lastevanemate arvates on hea õpetaja see, kes on sündinud õpetaja, 

õpetaja teenib välja austuse on sõbralik, pühendunud, oskab läheneda individuaalselt. 

Õpetaja kellel on aega ja kelle poole saab igal ajal pöörduda ja ta on valmis suhtlema 

lapsevanemaga 24H. 

Neeme kooli õpetajad nimetasid järgnevaid õpetajate väärtustamise võimalusi: 

Lapsevanem märkab ja avaldab tunnustust - see on kõige olulisem 

Palk (õpeaja saab hakkama tänu abikaasa toetusele) on väga väike ja tunnikoormus liiga 

suur õpetaja aega ei väärtustata, oleks normaalne kui õpetaja koormus oleks 13- 15 

tundi nädalas, siis saaks õpetaja ennast täiendada ja tunde ette valmistada. Eraldi 

klassiõpetaja tasustamine. 

Meedia poolne õpetajate positiivne tunnustamine/tähelepanu.

43 


Neeme kooli lapsevanemad usuvad, et kõige olulisem tunnustamise viis on vääriline 

palk, preemiad, üldine tunnustus ja märkamine, lastevanemate poolt tunnustamine, 

KOVi poolne väärtustamine (rohkem kui seni), hoolekogu poolsed tunnustused. 

MILLINE ON HEA KOOL? 

Neeme kooli õpetajad leidsid, et õpitulemused ei ole kvaliteedi näitajad, oluliseks peeti 

teadmiste omandamist. Kuigi õpetaja kvaliteeti on raske mõõta on kõige olulisemaks 

mõõdikuks laste ja nende vanemate arvamused ja tagasiside. 

Neeme kooli lastevanemate arvates on näitejaks lapse edukus, kas laps tahab kooli 

minna, õpetaja peab tahtma oma tööd teha ja tekitab nö. aukartust ja on autoriteetne. 

Konkreetset ja ühest mõõdikut polegi olemas kuna lapsed on erinevad. 

PERSONALI RAHULOLU KOOLIGA 

Neeme kooli õpetajatele meeldib oma koolis väga-väga. Meeldivad lapsed, kollektiiv, 

planeeritakse tegevusi ja tunniplaani vastavalt olukorrale, väike kool, ollakse üks pere, 

kasvatakse koos. 

Neeme koolis teeb töötamise eriliseks see eriline MEIE tunne, liitklassid, ilus koht, 

koduvallas on palju mida uurida ja mille kaudu õppida. Kool on moodne (tehnika) 

puhas. „Meil on hea“ 

Neeme kooli õpetajad on muutustele avatud ja teevad selle nimel endaga palju tööd. 

Teavad kolleegide tugevusi ja neid jagatakse teine teisele, tehakse koostööd. Neeme 

kooli õpetajad osalevad erinevates innovaatilistes ja rahvusvahelistes projektides. 

Neeme kooli õpetajatele, meeldib jagada ja hinnatakse meeskonnatööd. Kui tuleb mõni 

uus idee või mõte siis seda räägitakse tehakse koosviibimisi, et leida parimad 

lahendused. E-õpe, õuesõpe, lapsed saavad pidevalt katsetada ja õpetajad otsivad 

uusimaid materjale mida lastele pakkuda. 

MILLISENA NÄEB ÕPETAJA/LAPSEVANEM KOOLI? 

Neeme kooli õpetajate arvates on nende kool praktiseeriv, inimsõbralik, moodne, 

kodune ja uuriv kool. Neeme kooli lastevanemate hinnangul on tegu väga, väga 

armsa kodu kooliga! Neeme kool on lapsesõbralik ja õpetajal on aega 

Neeme kooli õpetajad arvasid, suhtutakse erinevalt kuid iga aastaga maine tõuseb. 

Suhtumine on positiivne ja kooli õpilased ning vilistlased on uhked oma kooli üle. 

„Tublide laste kool“ 

Neeme kooli lastevanemate arvates suhtutakse positiivselt, tehakse koostööd küla 

elanikega, tegemisi kajastatakse lehes seega infot liigub rohkem, mis liidab kohalikke. 

Enamus vanemaid valib oma lapsele Neeme kooli. 

Neeme kooli õpetajad ja lapsevanemad olid ühel meelel, et valla koolid ei ole 

võrreldavad, kuid usutakse et Neeme koolil on kõige parem maine. Kool on 

usaldusväärne ja lapsevanemad teistesse valla koolidesse oma lapsi ei paneks. 

KES ON MEIE ÕPILASED?

44 


Neeme kooli õpetajad, lapsevanemad nimetasid, et nii põliselanikud kui ka uusneemelased 

valivad Neeme kooli. Neeme kooli lapsevanemad on haritud, jõukad, 

edukad, laia silmaringiga, mõnikord ka ülihoolitsevad, lugupidavad ja kooli tehakse 

koostööd. 

MILLEGA ERISTUB KOOL TEISTEST? 

Neeme kooli õpetajate arvates on põhiliseks eristumiseks kodune tunne ja head 

suhted, puudub koolistress ja lapsed ei ole haiged, koostöö, paindlikus, palju eriala 

õpetajaid, õppekäigud, hea varustatus 

Neeme kooli lastevanemate arvates eristutakse sellega, et kool on väike, kodule 

lähedal, avatus, võimalik tegeleda erinevate huvitegevustega. 

TUGEVUSED 

Neeme kooli õpetajad nimetasid kooli tugevustena järgnevaid omadusi/tegevusi: 

ainete integreeritus, laps õpib liitklassis seega omandab õpitut kaks korda (jälgitakse 

teise kl. tegevust), kooli traditsioonid, kool on avatud külarahvale, osatakse kaaslastega 

arvestada, kuid samas säilib privaatsus, on aega olla ja mõelda, elada omas tempos, 

puudub agressiivsus 

Neeme kooli lapsevanemad nimetasid, et kõik on oluline mida tehakse, kodu lähedal, 

huvitegevuse valik on väike kuid need mis on, on kõik tugevad, keeled, lapsele 

laiapõhjaline areng 

Neeme kooli õpetajad ja lapsevanemad olid veendunud, et oluline on see, et laps saab 

ise kooli ja koju, saab hommikul kauem magada, turvaline, traditsioonid, käiakse teatris 

ja õppekäikudel, head huvitegevuse võimalused, koostöö, kodune, südamlik. Väga 

oluliseks peeti head haridust ja kvaliteeti 

NÕRKUSED 

Neeme kooli õpetajad nimetasid puudustena, et kuna õpetajad ei saa koolis töötades 

täiskoormust siis sõidetakse ühest kohast teise, tunniplaan lähtub õpetajast mitte 

lapsest, puudub logopeed, rohkem lapsi võiks olla, sportimise võimalused kesised ja 

korvpallist ei tea Neeme lapsed midagi. Vanemad kardavad, et lapsed ei saa 7 kl. 

suuremas koolis hakkama (harjunud väikese kollektiiviga) kuid see ei vasta 

tegelikkusele 

Neeme kooli lapsevanemad nimetasid järgnevaid nõrkusi: kool on väike ja siis 

puuduvad vahendid nagu näiteks võimlemiseks saal ja tööõpetuseks vajalik, muusikas 

paljud klassid koos. Peale 6 kl. pole võimalik kohapeal õppida. 

VÕIMALUSED 

Koolis eelisarendamist vajavate suundadena nimetasid Neeme kooli õpetajad ja 

lastevanemad järgnevat: võõrkeeled tugevad, loodus õpetus, kodulugu, kunstid, 

huvitavat tegevust, rohkem sporti, muusika kool väga hea, tugev näitering, Põhikoolis ei 

peagi olema eraldi kallakut peab olema võimalus tegeleda erinevate huvialadega, et leida 

omad tugevused.

45 


Õppekava ja pedagoogilise tegevuse muudatuse vajaduste osas leidsid Neeme kooli 

õpetajad, et ka praegu on ka väga hästi, õpetajad peaksid saama täiskoormuse, 

kasutusel uued metoodikad. 

Lapsevanemad nim: õppes võiks olla senisest enam valikuvõimalus, aga ka praegu on 

kõik hästi ja korras. 

OHUD 

Neeme kooli õpetajad koolile erilist ohtu ei tunneta. Muret tekitab vast ainult see, et 

kas ka tulevikus on ikka piisavalt häid õpetajaid kuna paljud õpetajad käivad tööle 

kaugemalt. Seevastu lapsevanemad pidasid suurimaks ohuks seda, et laps peab 

minema peale 6 kl. teise kooli ja enamasti valitakse kas Tallinna või Kuusalu kool. Lapsi 

viiakse ka praegu Neeme koolist linna trennidesse. Ohuks on riigi poliitika ja eelarve 

(makromajanduslikud ohud) 

KUIDAS EDASI? 

Neeme kooli õpetajate arvates liigub kool stabiilsuse suunas, kooli õpilaste arv 

suureneb aasta-aastalt, rakendatud diferentseeritud õpe, elatakse juurdeehituse või 

isegi uue koolimaja ootuses. Ka Neeme kooli lastevanemate arvates tuleb lapsi juurde ja 

juurdeehitus on hädavajalik, õppetöö kvaliteet paraneb ja kool liigub innovaatilisuse 

suunas. 

Neeme kooli õpetajate ja lastevanemate nägemuse kohaselt on tulevikus (5…7 aasta 

pärast) suurem maja, rohkem õpilasi ja on eraldi klassid. Oleme endiselt tublid ja 

toredad, kodune kool ja säilib MEIE tunne, olemas abiõpetaja. Õpetajal on olemas isegi 

oma laud ja õpetajate tuba, ruume on rohkem, võimla on valmis ja kehalist tegevust on 

rohkem. Tulevikus on Neeme kool põhikool. 



Kostivere kooli õpetajad leidsid, et hea õpetaja oskab peale õpetamise olla lapse 

tasemel, õpetaja ise on õpihimuline, kes uurib ja küsib. Oskab olla kasvataja, hoolib ja 

armastab lapsi. Hea õpetaja kehtestab piire, informeerib lapsi ja lastevanemaid (e-kool) 

on suunav, selgitav, teeb koostööd kolleegide ja lastevanematega. Hea õpetaja õpilased 

saavad edaspidi sisse teistesse koolidesse ja hea õpetaja saab määrata laste ja 

lastevanemate tagasidestusest (küsitlused). Kostivere kooli on viimasel ajal tulnud noori 

õpetajaid, kellel on klassis distsipliiniga probleeme kuid distsipliin on kõige alus. 

Kostivere kooli lastevanemate ja õpilaste arvates on hea õpetaja see, kelle tunnis 

lapsel ei ole igav ja lapsel tekib aine vastu huvi, hea õpetaja teeb koostööd ja on ennast 

kehtestav. Hea õpetaja on aus, konkreetne, range, sõbralik, avatud, julgustav, 

usaldusväärne ja eelarvamustest vaba. Hea õpetaja läheneb igale lapsele individuaalselt 

kuid samas kaasab tervet klassi õppe protsessi, oskab edasi anda oma ainet. Halb 

õpetaja on laisk (näitab ainult filme) ja huvitu õpilaste tegelikest vajadustest.

46 


Kostivere kooli õpetajad leidsid, et õpitulemused on tavaliselt need, millega kvaliteeti 

mõõdetakse kuid hinded ei ole alati ainsad näitajad. (Mõne õpilase hinne 3 tuleb 

suurema pingutusega kui teise õpilase 4) Õpetaja kvaliteedi näitajaks peeti seda kui 

õpilased saavad edaspidi (teistes koolides ja elus) hästi hakkama. Oluliseks kvaliteedi 

näitajaks on tunniväline tegevus, olümpiaadidest osavõtt ja head tulemused. Rõhutati 

distsipliini kehtestamise oskust ja head töö planeerimise oskust. Väga oluliseks peeti 

tagasisidet ja seda kui palju on koolis õpilasi. Kõik õpetajad tõid näitena seda kui palju 

õpilasi asub kooli õppima ehk siis pigem valitakse (1.kl) õpetajat mitte ainult kooli. 

Kostivere kooli lastevanemate ja õpilaste arvates saab õpetaja kvaliteeti määrata 

õpilaste õpihuvi ja õpitulemuste järgi. Kui lapsele meeldib koolis ja õpetaja oskab oma 

ainet õpetada siis lapsevanema ja õpilase jaoks on see oluline kvaliteedi näitaja, 

(tunni)reeglite kehtestamist peeti oluliseks kuna see tagab turvalisuse klassis. Mõõta 

saab kvaliteeti laste arvamuste kaudu. 

Kostivere kooli õpetajad, lapsevanemad ja õpilased nimetasid järgnevaid 

väärtustamise viise (loetelu pingerea alusel): Palk, koolisisene motivatsiooni süsteem, 

preemiad, kolleegi või õpetaja toetamine (et märgataks ka häid asju mitte ainult halba), 

õpilaste suhtumine õpetajasse, olümpiaadides ja/või tunnivälise tegevusega tegelevatele 

õpetajatele ja osavõtnutele tunnustamise süsteem (diferentseeritud palk), riiklik 

väärtustamine. 

KES ON MEIE ÕPILASED? 

Kostivere kooli õpetajad, lapsevanemad ja õpilased nimetasid üheselt, et kohalikud 

pered valivad Kostivere kooli kuid aluseks on esimese kl. õpetaja. Oluliseks peetakse 

seda, et laps saab õppida turvalises keskkonnas, saab osaleda huvitegevuses ja saab ise 

kooli ja koju. Lisaks leiti, et ka sotsiaalsete probleemidega lapsed/pered (puudub raha, 

et osaleda näit. ekskursioonil) õpivad Kostivere koolis. 

Kostivere kooli õpetajad, lapsevanemad ja õpilased olid veendunud, et määravaks 

saab kodu lähedus ja 1. kl. õpetaja. Vilistlased valivad tihti Kostivere kooli. Mainiti ka 

kodulehte ja selle olulisust. 


Kostivere kooli õpetajatele meeldib oma koolis töötada „ei kujuta end mujale ettegi“, 

isiklikud raskused ununevad kui klassi astutakse, hea koostöö lastevanematega. Elan 

koolile lähedal ja saan jala tööle ja tagasi. Kostivere koolis töötamist peetakse 

meeldivaks elustiiliks. 

Õpetajate arvates teeb Kostivere koolis töötamise eriliseks siinsed lapsed ja koostöö 

lastevanematega, väikesed klassid ja õpetaja jõuab iga õpilaseni, kõik on tuttavad, hea 

keskkond.

47 


Kostivere õpetajad leiavad, et nad on avatud muutustele kuigi tehnika arengute osas 

ollakse mõnevõrra umbusaldavad. Samas soovitakse juurde või lisaks õppida 

psühholoogia valdkonda kuuluvaid teadmisi, et mõista lapsi paremini. 

Kostivere õpetajad usuvad, et on kuid nad ei ole ise pealetükkivad, et kolleegidele, 

midagi uut õpetada aga kui tehakse ettepanek (kui nad on käinud mõnel koolitusel) siis 

teevad seda meelsasti. Pigem kulutatakse aeg lastele kui kolleegidele, millegi uue 

õpetamisele. 

MILLISENA NÄEB ÕPETAJA/LAPSEVANEM KOOLI? 

Kostivere kooli õpetajad leidsid, et kool on arenev ja uuenev, uus direktor ja uued 

nägemused, toimuvad sisekoolitused, paranenud on tehniliste vahendite kättesaadavus 

ja kasutamise võimalus. Varem oli tugev põhikool nüüd on püüdlik kool. Õpetajad 

vaatavad lootusrikkalt tulevikku. 

Kostivere kooli lastevanemate ja õpilaste arvates on kool praegu paremas seisus kui 

varem, uuendusi ei rakendata jõuliselt, on vana sisseharjunud rütm. Mõni asi võiks 

parem olla (koolil ei ole oma vaimu, puudub meekonnatöö, ei tehta koostööd kohaliku 

lasteaia või mõne teise asutusega (näitena toodi, et õpetajad ei osale kohalikel üritustel). 

„Pisike ja suurte unistustega kool“ „Juttu rohkem kui tegusid“ (näiteks: remonti on 

aastaid lubatud kuid seni pole RAHA). Üldiselt tõdeti, et Kostivere on väike tore kool, 

kus on mida parendada. Väga oodatakse remonti! 

Kostivere kooli õpetajad arvasid, et arvemusi on erinevaid, pigem valitakse õpetajaid 

kui kooli (1.kl), probleemid levivad rahvasuus kiiremini kui head asjad, väike koht kõik 

on teada, kolmas kooliaste katsetab (osaleb kooli katsetel) Tallinna koolidesse, oluline 

on esimene õpetaja. 

Kostivere kooli lastevanemate ja õpilaste arvates on et suust-suhu liiguvad pigem 

negatiivsed juhtumised ja selle tõttu ei ole rahva arvamus just kõige parem kuid 

respondentide hinnangul on arvamus koolist vast pigem keskmine. Kooli valikul saab 

määravaks 1. kl. õpetaja 

Kostivere kooli õpetajad, lapsevanemad ja õpilased olid ühel meelel, et valla koolid 

ei ole võrreldavad, kuna Neeme kool on teistest kaugel ja Kostivere kooli maine on 

parem kui Loo koolil. Nimetati küll, et Loo kool on väliselt ilusam kuid Kostivere sisult 

oluliselt parem. Nimetati, et Kostivere koolis on tugevad ainete õpetajad kuid on ka 

mitmed nõrgad õpetajad, kusjuures puudusi nimetasid ainult lastevanemad ja õpilased, 

õpetajad keeldusid seda tegemast. 

MIS TEEB MEID ERILISEKS?

48 


Kostivere kooli õpetajate arvates võiks veelgi arendada keelte õppimise võimalust ja 

poistele meisterdamise võimaluste loomist. Muusikakool, rahvatants, sport, kunst ja 

inglise keel algab juba esimeses klassis. Tublid lapsed, head õpitulemused, tugevad 

traditsioonid, head sidemed lastevanematega, tugevad tugisüsteemid. Individuaalne 

lähenemine (mis ei meeldi kõigile) ja koostöö. Üks (algklasside) õpetaja oli lastele 

esitanud küsimuse, et miks neile meeldib Kostivere koolis ja kas nad paneksid oma 

lapsed tulevikus Kostivere kooli. Vastused olid väga positiivsed ja lapsed soovisid õppida 

palju erinevaid keeli ja omad lapsed paneks nad kindlasti just Kostivere kooli. 

Kostivere kooli lastevanemate ja õpilaste arvates eristub kool väikeste klassidega, 

õpetaja jõuab iga õpilaseni, kodu lähedal, kool asub looduskaunis kohas, avatud 

suhtlemine 

TUGEVUSED 

Kostivere kooli õpetajad, lapsevanemad ja õpilased nimetasid järgnevaid tugevusi 

(loetelu pingerea alusel): Lapsed saavad hakkama, saavad proovida erinevaid 

huvitegevusi, tublid õpetajad (nim. ainete õpetajaid- matemaatika, inglise keel, eesti 

keel, loodusained), väikesed ja kodused klassid. Iga laps on oluline! 

NÕRKUSED 

Kostivere kooli õpetajad, lapsevanemad ja õpilased nimetasid järgnevaid nõrkusi 

(loetelu pingerea alusel): MAJA, MAJA, MAJA (õpikeskkond vananenud, puudub aula, 

puudub staadion), väikeste klassidega seotud probleemid näitena toodi, et 

ekskursioonidele minnes ei saa bussitäit lapsi kokku. Taas nimetati mõnede ainete 

nõrka õpetamist (eelnevalt juba nim) 

VÕIMALUSED 

Kostivere kooli õpetajad, lastevanemad ja õpilased nimetasid kooliarenduses 

järgmisi võimalusi: Looduained ja kodulugu, keeled, muusika, kunst, tehnika, kodundus, 

sport, rahvatants. 

Kostivere kooli õpetajad nimetasid ka: rohkem loovust nii õpetajale kui õpilasele, 

saab hakkama väheste vahenditega, õpikute muutumine, vajalik sotsiaalne suhtlus, 

väärtused, koostöö, eesmärgi pärane tegevus, kokkulepped. 

Lapsevanemad ja õpilased nimetasid: huvitegevuse ja -hariduse võimaluste 

laiendamist, giidiõpet võiks rohkem olla. Kohalik loodus ja kooli asukohast lähtuvalt 

rohkem tundma õppida kodukohta. 

OHUD 

Kostivere kooli õpetajad arvasid: Raha puudus, maja ei renoveerita, õpetajad ei vasta 

ootustele, kõrgkooli süsteem kehv (noored õpetajad ei saa koolis hakkama), HTMi 

poliitika on ohumärk, koostöö kooli ja KOVi vahel nõrk, kui kogu õppimine suundub

49 


arvutisse jääb sotsiaalne suhtlus nõrgaks, KOV väärtustab liiga vähe haridust ja eriti 

Kostivere kooli. 

MILLINE ON KOOLI TULEVIK? 

Kostivere kooli õpetajate arvates liigub kool renoveerimise suunas, on kaasaegne 

kuigi ei ole kõiki võimalusi, kunsti-ja muusika suund, noorenev õpetajaskond ja tublid 

vanad õpetajad. Juhtkond on suunatud edasiminekule, tehakse koostööd ja on 

tahtejõuline. 

Kostivere kooli lastevanemate ja õpilaste arvates liigub kool remondi suunas, Uue 

direktoriga on asi paranenud, koolil uuenduslikum suund. 

Kostivere kooli õpetajate, lastevanemate ja õpilaste unistus on, et maja on 

renoveeritud. Usutakse et tulevikus on rohkem õpilasi (klassis 15-20 õpilast) isegi 150- 

200 õpilast võiks olla peale maja renoveerimist. Tulevikus on koolis paremad sportimise 

võimalused ja valikainete paljusust (huvihariduse ja/ning õppekava raames) peeti ka 

oluliseks. 

Lapsevanemad ja õpilased arvasid: kui remonti ei tehta pannakse (tublid ja 

võimekad) lapsed teistesse koolidesse ja enamasti Tallinna. Koolis on vähe 

tähelepanupööratud hügieenile. 

Loo Keskkool 


Loo kooli õpetajad leidsid, et hea õpetaja on see kes armastab oma tööd ja lapsi, ei 

vaata kella, suudab õpilasega suhelda, on sõbralik, piisavalt range, kehtestab piire ning 

suudab tagada turvatunnet ja samas tunneb oma ainet ning suudab seda teha huvitavaks 

õpilaste jaoks. Oluliseks peeti seda, et õpetaja on hea inimene suudab motiveerida nii 

ennast kui teisi, märkab lapse vajadusi. Hea õpetaja on rahumeelse (õpi)keskkonna 

looja. Mainiti ka, et õpetajal peavad olema õpetaja kutseks vajalikud isikuomadused, 

mida ei saa õppida. 

Loo kooli lastevanemate ja õpilaste arvates on hea õpetaja see, kes õpilasi mõistab ja 

suhtub kõigisse võrdväärselt, infot saadakse lapse kaudu. Hea õpetaja on tore ja Loo 

koolis on küll mõned vanad (vanuse poolest) õpetajad kuid nad on moodsad. Hea 

õpetaja suudab end kehtestada ja korda luua/hoida, kelleõpilaste õpitulemused on 

stabiilselt head (asudes õppima teise kooli või teise õpetaja alla „hinded ei lange“) hea 

õpetaja on hea suhtleja, hea õpetaja annab jõukohaseid ülesandeid, kusjuures 

ülesannete keerukus kasvab koos lapsega. 

Loo kooli õpetajad leidsid, et õpitulemused ehk hinded (eksamite hinded) ei ole 

kvaliteedi näitajad = „kool ei ole vorstivabrik“. Kvaliteeti saab mõõta lapse arengu järgi

50 


ning õpetaja saab last toetada ja iga laps areneb omas tempos. Oluline kvaliteedi näitaja 

on lapse hinnang. Kvaliteeti saab mõõta (subjektiivne+objektiivne) kolmest 

komponendist koosneva süsteemiga: õpetaja eneseanalüüs+õpilaste 

arvamus+tulemused= kvaliteedi näitaja 

Loo kooli lastevanemate ja õpilaste arvates on näitajaks lapse rahulolu, tagasiside ja 

kool võiks õpilaste arvamuste osas ka (rohkem) huvi tunda. Kvaliteedi näitajaks on see, 

kui õpetaja on vastutustundlik, hoolib lastest ja naudib oma tööd, hinded ei ole näitajad, 

samas õpitulemused on lapsevanemale olulised, kvaliteedi näitajaks peetakse seda kui 

laps tahab kooli/tundi minna. Kvaliteedi näitajaks loetakse ka seda kui õpetaja innustab 

õpilast, on autoriteetne. „Kiidan kooli, usaldan õpetajat, õpetaja järjepidev“. 

Loo kooli õpetajad nimetasid järgnevaid väärtustamise võimalusi: atesteerimine, palk 

(seda nimetasid kõik õpetajad kuid mitte esimese väärtusena) + preemiad, KOVi poolne 

tunnustus, lastevanemate poolne tunnustus ja märkamine („Märkame HEAD“), avalik 

kiitus (kuid siin peaks järgima ka persooni vajadusi, kõik ei õpetajad ei soovi suurt 

„aplausi“). Iga kingitud lilleõis valmistab rõõmu ja on tunnustus. Oluline on, et 

metoodikutel oleks töö(tunni)koormus väiksem. Vajalik õpetajat tunnustada 

loomingulise aastaga! 

Loo kooli lapsevanemad ja õpilased usuvad, et lapsevanem võiks ise ka rohkem 

initsiatiivi näidata, et õpetajat rohkem tunnustada, kooli sisene ja KOVi poolne 

tunnustus õpetajatele. Usutakse, et oluline on ikkagi ka palk, rohkem võiks olla üritusi 

õpetajatele. Õpetajatele peaks olema soodustusi, head töötingimused, valiku võimalused. 

Kingitused (SPA, kinkekaardid jms). Tagasiside. 


Loo kooli õpetajatele meeldib oma koolis töötada. Loo Koolis on meeldivad kolleegid kes 

on abivalmis ja teotavad, direktoriga on vedanud, on olemas ajalikud vahendid, usaldus, 

paraja suurusega kool, (kõik tunnevad kõiki). Meeldib veel kuna ollakse kodukoha 

patrioot, ja ka selle pärast, et laps on samas koolis õpilane. Loo koolis on rahumeelne 

keskkond. 

Loo koolis väärtustatakse õpetajat (direktsioon), eriline kollektiiv ja lapsed, mõistliku 

suurusega kool, mõistlikud suhted kolleegidega. Positiivne kool, kus on mõnus õhkkond 

ja asub linna lähedal. 

MILLINE ON MEIE KOOLI ÕPETAJA? 

Loo kooli õpetajad on üldiselt muutustele avatud („küllap vist“, „alati, neile mis edasi 

viivad“, „oleneb muutusest“), sest „õpetaja peab olema avatud muutustele muidu ei 

saagi“. Mitmeid asju tuleb ise algatada, luua õppematerjalid (õppevideod). Õpetajad ei 

salli mõttetute asjade tegemist (muutusi, mis pole piisavalt läbi mõeldud ja on nn. 

sunniviisilised)

51 


Loo kooli õpetajatel ei ole aega teistega jagada kuid kui on teema (enamasti täiendatakse 

end nö. omal erialal), mis võib teisi ka huvitada siis küll jagatakse. Samas jagatakse ka 

teiste koolide õpetajatega oma teadmisi (Tiigrihüppe SA kaudu, e-koolitused, SMART 

tahvli koolitused üle Eesti, koostatakse õppe materjale mis on Internetis kõigile 

kasutamiseks. 

MILLINE KOOL ON KOOL TÄNA? 

Loo kooli õpetajate arvates on arenev kool, lapsi tuleb juurde, käime ajaga kaasas, 

inimese keskne kool, tugevate tugisüsteemidega kool, olemas reaal-ja humanitaar suund 

(kolm suunda on liiga palju), edasi pürgiv kohalik kool, tavaline kool, „Kool, kes on 

sattunud ebakindlasse olukorda“. (ei tea kas KK jätkab) 

Loo kooli lastevanemate ja õpilaste hinnangul on avatud kool, lapsesõbralik kool, 

SUPER kool- kolmnurk toimib suurepäraselt (algklassid), „Loo kool on hea kool olen ülirahul“, 

arenemisvõimeline ja teotahteline kool, turvaline väike kodune kool, PK osas 

kindel valik. 

Loo kooli õpetajad arvasid et väljaspool oma kooli, suhtutakse kooli erinevalt, 

mõnikord seostatakse „linnuka maffiaga“ ehk röövlitega, lastevanemate suhtumine 

stagnantne, need kelle lapsed ei Loo koolis arvavad, et linna kool on parem kui maakool. 

Kuigi leiti on suhtumist on seinast-seina on siiski suhtumine, et viimasel ajal pigem 

positiivne. Usutakse, et Loo ja Kostivere koolide suhted on ka ajapikku leebunud. Loo 

kooli õpetajad on tuntud vabariigis 

Loo kooli lastevanemate ja õpilaste arvates suhtutakse meie kooli ka väljaspool hästi, 

kõik on olemas, usutakse, et alg-ja põhikooli osa on tugev kuid keskkooli osas valitakse 

tihti nn. linna kool. Kool peaks end rohkem reklaamima/tutvustama. Usutakse, et koolis 

õpivad nn. päti-poisid. Samas leitakse, et ringide tegevust küll alustatakse kuid puudub 

järjepidevus (tihti pakutakse midagi välja, lapsed lähevad hea meelega kuid asi on igav ja 

tegevus hääbub laste vähesuse tõttu) 

Võrreldes valla koolide mainet arvasid Loo kooli õpetajad, et Neeme kool on eraldi ja 

on „nunnu kool“. Samas leiti, et valla koole ei saa ega tohigi omavahel võrrelda. Siiski 

arvati, et Loo kooli maine on parem kui Kostivere koolil. Räägiti Kostivere kooli 

sisepingetest, ning usuti, et Loo koolis on tugevamad õpetajad. Kostivere ja Loo koolide 

(kogukondade) vahel on ajalooline pinge (mille tausta ei mäleta enam keegi), mis siiski 

hakkab rahunema. 

Ka Loo kooli Lastevanemate ja õpilaste arvates on Neeme kool tubli ja parem kui 

Kostivere kool, üldiselt usuti, et Loo kooli maine on kõige parem või ei teata teistest

52 


üldse midagi. Ühiseid tegemisi /üritusi võiks rohkem olla, ka selliseid kus oleksid 

kaastaud ka lastevanemad. 

MILLE POOLEST OLEME ERILISED? 

Loo kooli õpetajad ei osanud mingeid erilisi eristumisi välja tuua ja küsiti, et miks 

üldse peavad koolid eristuma. Arvati, et eristustakse vast heade saavutuste poolest ja 

ollakse ainuke valla gümnaasium. 

Loo kooli lastevanemate ja õpilaste arvates eristutakse sellega, et koolis on väikesed 

klassid, kodule lähedal ja õpetajad tunnevad kõiki õpilasi, ühtekuuluvus tunne, head 

sportimise võimalused (staadion, ujula, saal), tasuta (ka keskkoolile) ja väga maitsev 

koolisöök. Kultuurimaja, raamatukogu jms. on kõik olemas. Muusika- ja kunsti kool, 

tugevad keeled (saksa keele traditsioonid) 

TUGEVUSED 

Loo kooli õpetajad nimetasid järgnevaid tugevusi: muusika ja tugev keeleõpe, elukoht, 

abi- ja tugisüsteemid tugevad, erinevad kallakud (ehk siis valiku võimalused) 

Loo kooli lapsevanemad ja õpilased nimetasid, et keskkooli erialaained: keeled, 

autokool, õpetajad ja õpilased saavad hästi läbi, koolimaja on korras, saab uisutada. 

NÕRKUSED 

Loo kooli õpetajad arvasid, et nõrkuseks on see, et koolil pole võimlat, lapsed lähevad 

mujale, lastevanemate huvi puudumine (ei huvitu laste tegemistest), keskkooli õpilastel 

ei ole ambitsioone, õpilasi on vähe, viimastel aastatel olnud suur kaadri voolavus, 

õppesuundade rühmad liiga väikesed. 

Loo kooli lapsevanemad ja õpilased nimetasid järgnevaid nõrkusi: õpetajaid on raske 

leida ja õpetajad „käivad“ mujalt, gümnaasiumis on vähe õpilasi, hirm keskkoliosa 

sulgemise ees, huvitegevus on nõrk – võimlused olemas kuid neid ei kasutata (näit. 

olemas uisuplats ja seda kasutata), suusatamine ja õue tunnid talvel puuduvad. 

KES ON MEIE ÕPILASED? 

Loo kooli õpetajad nimetasid, et nii põliselanikud kui ka uued elanikud valivad Loo 

kooli. Tavalised tublid inimesed. 

Loo kooli lapsevanemad ja õpilased arvasid, et seinast-seina ehk siis lapsevanemad 

on läbilõige Eestist on töötuid ja rikkaid lastevanemaid, enamasti Loo inimesed kuid on 

ka linnast. 

Loo kooli õpetajad, et klassid on paraja suurusega, õpetaja jõuab kõigini, kui 

lapsevanem on ise käinud siis paneb ka lapse siia, rahumeelne, hoomatav, väike kool. 

Õpetaja kuulab ära ja tegeleb lapsega, õpetajal on aega lapse jaoks.

53 


Loo kooli lapsevanemad ja õpilased usuvad, et Tallinna lähedal maakool, laps saab ise 

kooli ja koju, kool on usaldusväärne, keskkond on turvaline, väikesed klassid, õpetaja 

märkab kohe ja info liigub, õppesuunad, autokool, kool on moodne (maja, tehnika), 

õpetajad on keskealised, head sportimise võimalused, turvaline, esimese klassi 

klassijuhataja on ülioluline. 

VÕIMALUSED 

Loo kooli õpetajad nimetasid kooli arenguvõimalustena järgnevat: saksa keelt peaks 

toetama, gümnaasiumisse reaal-tehnoloogiline suund, suhete jätkamine 

sõpruskoolidega, keeled, turism, kutseõpe, Täiskasvanute Gümnaasiumi loomine. 

Loo kooli lastevanemate ja õpilaste peaks eelisarendama: IT- valdkonda, 

matemaatikat, majandus (neid mis juba pragu on tugevad), teatri õpetuse suunda peaks 

varem alustama, et laps teaks kas talle see ikka sobib. 

OHUD 

Loo kooli õpetajad arvavad, et suurimaks ohuks on gümnaasiumiosa sulgemine, 

õpilased lähevad siis ära juba varem, seadused, mis takistavad tegevust, ohuks võib olla 

see kui elanikkond väheneb kui KOV ei võta midagi ette, et arendada kinnisvaraturgu. 

Ka Lapsevanemad ja õpilased pidasid suurimaks ohuks seda, et gümnaasiumiosa võib 

kaduda, seetõttu võib väheneda õpilaste arv ka põhikoolis, raha vähesus ja tulevad uued 

kärped, õpetajad peavad head olema, ei õpita (ei looda soodsat õppimise keskkonda), 

kui langeb kooli maine siis pannakse lapsed mujale kooli, KOVi ja riigi ebasoodne 

poliitika 

VAJALIKUD MUUDATUSED 

Loo kooli õpetajad leidsid, et praegu on realistlik ja polegi vaja midagi muuta, paika 

tuleks loksutada see, mis on. Üldaineid on vähe ja liiga palju rõhutatakse kallakuid. Noori 

õpetajaid vähe. 

Lapsevanemad ja õpilased arvasid samuti, et kõik on hästi. Arvestama peab õpilase 

vajadustega, uus õppekava jube tihe (1. kl. lapsel on rohkem õppida kui vanematel 

lastel). Aineid võiks õpetada semestritena. 

MILLINE ON KOOLI TULEVIK? 

Loo kooli õpetajate arvates liigub kool stabiilsuse ja paremuse suunas, veel usutakse, et 

Loo ja Kostivere koolid liidetakse, säilitatakse kõik mis on hea. Loodetakse, et tekib 

kindlam tunne, säilib keskkool. Vajalik piirkonna arendus (ehitus) siis tuleb ka lapsi 

juurde.

54 


Loo kooli lastevanemate ja õpilaste hulgas valitseb samuti segadus ei teata, kas 

jätkatakse keskkoolina, usutakse, et gümnaasiumiosa kadumine on hukatuslik tervele 

piirkonnale. Veel usutakse, et liigutakse avatuse suunas, pere ja kooli koostöö suunas, 

märgatakse ka juba toimunud muutusi ja loodetakse, et autokool/õpetus jätkab 

Loo kooli õpetajate nägemuse kohaselt on tulevikus koolis rohkem arvuteid ja lapsi, 

inimese sõbralik kool. KK on tugevam ja rohkem lapsi valib just Loo KK osa. Kindlasti 

on tulevikus ka Lool KESKKOOL. 

Loo kooli lastevanemate ja õpilaste arvates on endiselt keskkool ja koolis toimub 

rohkem ühiseid tegevusi, toimub koostöö valla teiste asutuste vahel. IT- valdkond on 

arenenud, arvutid asendavad vihikuid ja raamatuid, rohkem õpilasija mujal ka teatakse 

ja tullakse Loo kooli, kehalist poolt arendatakse, on huvijuht, kes pakub lastele 

arengukeskkonda, näiteringid. Veel ilusam ja sisulisem keskkond kui praegu, oluline on , 

et KK õpilased ka välja paistaksid ja üritustel osaleksid oleksid eeskujuks (praegu 

nooremad nagu ei teagi, et neil on KK õpilased) 

Kokkuvõte kooli- ja vallajuhtide intervjuudest 

KOOLIJUHID 

- Koolijuhid on pedagoogilise kaadriga üldjoontes rahul, erilist vajadust ümberkorraldusteks 

nad ei näe. 

- Juhid soovivad pöörata suuremat tähelepanu õpetajate motiveerimisele, millest 

palk moodustab küll olulise, kuid mitte kõige tähtsama osa. Oluliseks 

motivaatoriks peeti ka head töökeskkonda ning meeldivat kollektiivi ning 

õpetajate isiklikke arenguvõimalusi. 

- Hindavad oma koolide majanduslikku hetkeseisu pigem heaks. Paremate eelarvevõimaluste 

juures investeeritaks eelkõige õppevahenditesse, ehkki ka siin peeti 

üldist varustatust heaks. 

- Kostivere koolihoone remont ning Neeme kooli juurdeehitus (või ka uut maja) 

nähakse möödapääsmatutena. 

- Juhid hindasid pregust stabiilsust vallavalitsuses ning väljendasid lootust, et 

selline olukord aitab kaasa ka koolide arengule. 

- Stabiilsena nähakse ka koolide tulevikku – koolijuhtide meelest on Jõelähtme 

valla koolivõrk optimaalne ning suuri muudatusi selles vaja teha ei ole. 

- Koolijuhtide kinnitusel on koolid valmis täitma nii hiljuti jõustunud Põhikooli- ja 

gümnaasiumiseadusest kui ka Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklikest Õppekavadest 

tulenevaid nõudeid ilma, et koolipidaja peaks koolidesse olulisel määral 

täiendavaid vahendeid suunama.

55 


- Kõige suuremat muret tundsid koolijuhid Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 

aetava poliitika heitlikkusest – mängitakse erinevate õpilaste arvudega 

gümnaasiumiosas kui ka võimalike muudatustega koolide 

rahastamispõhimõtetes. Kõik see võimaldab koolide arengut planeerida 

äärmiselt lühiajaliselt ning tekitab kooliperes asjatut stressi. Oodatakse 

vallapoolset kinnitust, et praegune olukord säilib ning koolipidaja ei näita üles 

endapoolset initsiatiivi muudatuste ellu kutsumisel. 

VALLAJUHID 

Intervjueerisime valla juhtivpoliitikuid – vallavanemat ja sotsiaalvaldkonna 

abivallavanemat, volikogu esimeest, hariduskomisjoni esimeest ning kõikide volikogus 

esindatud poliitiliste jõudude (6) esindajaid. 

- Vallajuhid hindasid valla koolide kvaliteedi enamasti heaks või väga heaks. Samas 

oli üksikuid kahtlejaid valla väiksemates koolides pakutava hariduse kvaliteedi 

osas. 

- Koolide mainet peeti üldiselt heaks. Peamise tugevusena nimetati kodulähedust 

ning õpilassõbralikku keskkonda (väiksed klassid, anonüümsuse puudumine). 

- Kõrgelt hinnati ka valla koolides töötavate õpetajate professionaalsust ning 

pühendumist. 

- Ehkki ka koolide eelarved pole majandussurutise tõttu puutumata jäänud, hinnati 

koolide majanduslikku seisu pigem heaks. Enam vahendeid suunaksid poliitikud 

võimaluse tekkimisel õpetajate palkadeks, aga ka õppevahendite soetamiseks 

ning õpikeskkonna parandamiseks. 

- Poliitikud olid üksmeelsed Kostivere kooli hoone renoveerimise vajaduses. 

Ainukese takistusena nähti Euroopa Liidu vahendite eraldise vaidlustamist Harku 

valla poolt, kuid kui see takistus ära langeb, läheb kooliremont lahti esimesel 

võimalusel. 

- Ka Neeme kooli ruumipuuduse probleemi teadvustasid enamus poliitikuid, kuid 

selle lahendamiseks nähti kahte erinevat teed – olemasolevale majale 

juurdeehituse tegemises või siis päris uue koolimaja ehitamises Neeme lasteaiaga 

samale krundile. Esialgu on veel ebaselge kumb lahendus peale jääb. 

- Üldiselt pidasid poliitikud valla koole jätkusuutlikeks. Küsimusi ei tekkinud 

Neeme ega ka Kostivere kooliga, mille jätkumist vähemalt praegusel kujul (kahe 

erandiga) kahtluse alla ei seatud. Pigem tunnetati vajadust Neeme kooli 

kasvatamiseks põhikooliks, aga sellele seab füüsilised piirid praegune 

koolihoone.

56 


- Suuremaid kõhklusi tekitas poliitikutes aga Loo keskkooli gümnaasiumiosaga 

seonduv. Enamaltjaolt oldi arvamusel, et gümnaasiumiklasse tuleks kooli juures 

säilitada viimase võimaluseni. Oldi valmis senisest enam selleks isegi 

vallaeelarvest vahendeid eraldama. Samas tõdeti, et gümnaasiumiosa jätkumine 

või mittejätkumine ei sõltu niiväga valla tahtest, vaid pigem riiklikust poliitikast. 

Kui ministeerium seab ette kindlad piirid ja/või teeb olulisi korrektiive 

kooliastmete rahastamises, võib praeguse suurusega gümnaasiumiosa pidamine 

osutuda vallale ülejõu käivaks. Samas ei ole kavas astuda ennetavaid samme 

ministeeriumist lähtuva poliitika ellu viimiseks.

57 


III HINNANG HETKEOLUKORRALE JA VÕIMALIKUD ARENGUD 

JÕELÄHTME KOOLIVÕRGUS, SOOVITUSED 

1. Tuginedes läbi viidud analüüsile, hindame Jõelähtme valla koolide hetkeolukorra 

heaks või isegi väga heaks. Valla koolides õpib optimaalne arv kooliealistest 

lastest, väljapoole valda ajendab vanemaid oma lapsi viima mitte rahulolematus 

koolides pakutava kvaliteediga, vaid pigem logistilised põhjused. 

2. Ehkki vallal oli käesolevat tööd ellu kutsudes soov leida võimalusi koduvalla 

koolides õpilaste arvu suurendamiseks, peame nentima, et ainuke, mis koolide 

õpilaste arvu kasvatada saab, on lasteaiakohtade defitsiidi likvideerimine (mis on 

praeguseks hetkeks juba tehtud), sest tõenäosus, et kohalikus lasteaias käiv laps 

oma kooliteed koduvalla koolis alustab, on oluliselt suurem kui võimalus, et mujal 

lasteaias käiv laps koolina vallakooli valib. 

3. Kahjuks ei näe ekspert muid võimalusi kooli tulevate laste arvu suurendamiseks. 

Võib küll tihendada ja laiendada õpilasliine, kuid kardetavasti on sellega kaasnev 

kulu suurem, kui õpilaste arvu kasvust tingitud nn „pearaha“ tõus. Kaaluda võiks 

õpilasliinidest kaugemale jäävate peredega personaalset suhtlemist (umbes 

aasta) enne lapse kooliminekuikka jõudmist ning koos peredega leida 

optimaalseim lahendus transpordi korraldamiseks, et pere valiks lapse kooliks 

mõne Jõelähtme vallas asuva õppeasutuse. 

4. Teine, siiani kasutamata ressurss, on Kostivere ja Neeme kooli lõpetajate „meelitamine“ 

koduvalla õppeasutusse. Ajaloolistest suundumustest, osalt ka ilmselgelt 

logistilistest põhjustest lähtuvalt, valivad eranditult kõik nende koolide 

lõpetanud oma haridustee jätkamiseks väljaspool koduvalda asuva õppeasutuse 

(peamiselt Kuusalus või Tallinnas). Põhjusena tuuakse sageli arusaamatu 

„asulatevahelise vastuolu“, mille algallikas ammuilma ununenud on. Koolipidaja 

saaks taolise vastuolu vähendamisele kaasa aidata luues (eriti) Loo kooli ümber 

senisest positiivsema aura ning soodustades kõikvõimalikke koolide 

ühistegemisi, mis aitavad kaasa koostööõhkkonna ja sõprussidemete tekkimisele 

erinevate koolide samaealiste õpilaste vahel. 

5. Ehkki valla koolide majanduslik seis on hea, tuleks lähiajal koolidega läbi rääkida 

ning ühiselt kokku leppida tegevuskava võimalike riiklikest poliittuultest 

tulenevate lainetuste tasandamiseks. Siin vajavad eelkõige kindlustunnet 

Kostivere kool (kooliremont tuleb) ning Loo keskkooli gümnaasiumiosa 

(koolipidaja toetab kooliosa säilimist ning otsib võimalusi selle kindlustamiseks). 

Poliitikud võiksid kokku leppida vahendite allikad ja ülempiiri, mida ollakse 

valmis vajaduse korral Loo keskkooli gümnaasiumiosa säilitamiseks kulutama. 

Samuti tuleks langetada põhimõtteline otsus Neeme kooli 

tulevikuinvesteeringute osas – kas juurdeehitus või uus hoone ja millal.

58 


6. Koolivõrgu muutmise vajadust (olemasolevate koolide reorganiseerimist 

madalama astmega koolideks) käesoleva töö koostajad ei näe. Küll aga soovitame 

Neeme poolsaare rahvaga alustada mõttetalguid kooli tuleviku osas – kas 

nähakse tulevikus lihtsalt suuremat kuueklassilist algkooli või ollakse valmis, et 

kool kasvab täismõõtmeliseks 9-klassiliseks põhikooliks, mille ülalpidamine võib 

esimestel aastatel tekitada vallale olulist lisakulu, kuid pikemas perspektiivist 

peaks andma olulist kokkuhoidu õpilastranspordi ning naaberomavalitsustele 

makstavate õpilaskohatasude osas.

jõelähtme valla hariduse arengukava 2012-2016 - Jõelähtme vald

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?