Iru KMH aruanne 1.pdf

ESTI 

KOTUSENA .rC;irmnm KAsurAvA sooJus- JA ELEKTRmT\IERGrA 

KOOSTOOTMISPLOKI RAJAMINE IRU ELEKTRIJAAMA 

TERRITOORIUMILE 

Tdii Teostaja: 

AF-Estivo AS 

KESKKoI\tN.lu6.ru HTNDAMTSE ARUAIINE 

Miirts - Juuni 2007

Sisukord 

I Keskkonnam6ju hindamise aruandes kasutatud mdisted.......... ........................5 

2 Kavandatava tegevuse eesmiirk ja vajadus .............. ..................9 

2.1 IRU Elektrijaam (Iru EJ).......... ................. l0 

2.2 Kavandatud tegevuse vastavus digusn6uetele ................. I I 

Eeldatavalt mdjutatava keskkonna kirjeldus ning piirkonna keskkonnaseisundi hindamine l8 

3.1 Looduslikud tingimused.... ........................ l8 

3.1.1 Asukoht........ .............. 18 

3.2 Geoloogilised tingimused ......................... 19 

3.3 Htidrogeoloogilised tingimused.................. .....................20 

3.3.1 

3.3.2 

Pdhjavesi 

Pinnavesi ja veekogud......... 

....................20 

..............21 

3.4 Umbruskonna kaitstavad loodusobjeltid ja kultuurimiilestised.....................................21 

3-4.1 Pirita jdeoru maastikukaitseala ............... .................21 

3.4.2 Kaitstavate loodusobjektide paiknemine Iru EJ suhtes.. .................23 

3.4.3 Kultuurimiilestiste paiknemine Iru EJ suhtes............ ......................23 

3.5 K1iima........... ......................24 

3.6 Sotsiaal-majanduslikud tingimused ja infrastruktuur ............. ................25 

3.6.1 Iru Elektrijaama iirnbruskonnas asuvad elu- ja majanduspiirkonnad ....................25 

3.6.2 Energiaga varustamine.......... ............27 

3.6.3 Logistilised tingimused.... .................29 

3.6.4 Liikluskoormus Peterburi ja Saha- Loo teel ................ ...................30 

JiiAtmed......... .......32 

4.1 Segaolmejiiiitmete koostis..... 

4.1.1 Jiiiitrnete keemiline koostis ja jiiiitmete kiitteviiiirtus 

.................... 34 

....................... 35 

4.1.2 Jiiiitmete sortimine....... ......................36 

4.1.3 Jiiiitmete toksilisus....... ......................37 

5 Kavandatava tegevuse ja selle altematiivide kirjeldus .................... ...............40 

5.1 Altematiiv 0 ....-............... ..........................40 

5.2 Altematiiv I .......-............ ..........................40 

5.3 Alternatiiv 2 .................... ..........................41 

5.4 Altematiiv 3 .................... ..........................41 

5.5 Altematiivide vdrdlev hindamine .............42 

5.6 Kriteeriumid. ......................42 

5.7 Hindamise tulemused..... ...........................43 

6 Jii?itmep6letusploki tehnilised aspeltid ja nendega kaasnevad mdjud...................................45 

6.1 Jiietmete vastuvdtt....... .......45 

6.2 Jliiitmete vaheladustamine.. ... ................46 

6.3 Jiiiitmete juhtimine protsessi ..................... .......................47 

6.4 J?iiitmete pdletamine.... .......48 

6.5 J:iatmete pdletamisel tekkivad emissioonid ja tahked jiingid. .................48 

60 Koostootmisploki sulgemine .....................49 

7 -Kavandatava tegevusega kaasnevate olulise keskkonnam6j uga aspektide hindamine..........50 

8 Mdju viilis6hukvaliteedile............. .................... 56

8.1 Peamised Eesti vAlisdhu kvaliteeti mdjutavad saasteained,... .......................56 

8.2 Iru EJ territooriumi iirnbruskonna v5lisdhu seisundi m66tmine...... .............57 

8.3 Olemasoleva Iru EJ poolt p6hjustatavad dhuemissioonid................... .........59 

8.3.1 Saasteainete hajumine olemasolevas Iru EJ korstnast ...........................60 

8.3.2 Teiste iimbruskonna ettevdtete poolt tekitatav dhusaaste...... ................ 60 

8.4 J:iihep6letusploki m6ju vii1is6hu1e.................... ..................6l 

8.4.1 Iru EJ kavandatava jiiiinnep6letusplokist v?ilisdhku eralduvad sa,steainete kozused .. 65 

8.4.2 Saasteainete hajumine .................._..........6g 

8.4.3 Jii?itmep6letusega kaasnevad emissioonid ja mdju iimbruskonna viilis6hule, inimese 

tervisele ja iikostisteemidele.................. ............76 

8.5 Suitsugaaside puhastus siisteemi va1ik.............. ..................... g5 

9 M6ju veekeskkonnale .................... ................... g9 

9.1 Pinnavesi ...............,............ g9 

9.2 P6hjavesi ............................90 

9.3 Heitvesi .......91 

l0 Jii?itmete pdletamise globaalne mdju.............. ......................95 

10.1 Olelusringip6hine keskkonnam6ju hindamine .................95 

10.2 Jii?itmepdletuse ja prtigilasse ladestamise v6rdlus kasvuhoonegaaside emissioonide osas 

96 

l1 Jiiiitmete pdletamisel tekkivad jtiiigid.................... ...............98 

11.1 olmejiiiitmete pdletamisel tekkiva tutra koostis ja leostusomadused........................... 100 

11.1.1 Tuha leostusomadused........ ............ 101 

I1.2 P6hjatuhat0tjtlemismeetodite valik.. .......... 104 

12 Muud jliEtmete p6letamisega kaasnevad aspektid ja m6jud .........................................,.. 10g 

l2.l Jiiiitmete transport ............ l0g 

l2.l.l Transpordi kasv Saha- Loo teel ...... l0g 

12.1.2 Transpordi kasv iimbruskonna maanteedel................. .................. 109 

12.1.3 Transpordiga kaasnevad heitmed......... .................. 110 

12.2 Hais .............. .................... l il 

12.3 Koostootmisploki jatranspordimiira.......... .................... I12 

12.4 V6imalikud riskid, avariiolukorrad ja dnnetused...... ..... l 14 

12.4.1 Tuleohutus.... ............ 114 

12.4.2 Tiitiohutus ning tervishoid .................... ................. l 15 

12.4.3 Onnetusjuhtumite risk........... .......... 115 

12.4.4 Ohtlike ja hiiiringut pd$ustavate jiVitmete esinemise tdeniiosus pdletamisele 

sutrnatavates jiiiitmetes ja sellega kaasnev risk................ ....... ll5 

12.5 M6ju piirkonna elanike elukeskkonnale ja sotsiaalmajanduslikud tingimused............... 1 16 

l3 Keskkonnamdju eeldatava toime hindamine ning kaasneva negatiivse keskkonnamdju 

viiltimise v6i minimeerimise meetmete kirjeldus ja nende kasutamise eeldatava efektiivsuse 

hindamine..... 

13.1 Ehitusjii.dtmete tekke vliltimine....... 

13.2 Maastikuilme muutuse kompenseerimine.................. 

13.3 Kiituse efelliivne kasutamine.... 

............. 118 

........ l 18 

........................... 1 l8 

............. l lB 

13.4 Ohuheitmete minimeerimine..................... 

13.5 Vee siiiistlik kasutus ja pinnaveekogule m6ju minimeerimine 

13.6 Transpordiga seotud mdju leevendamine 

..................... l 18 

............. ll9 

,..................... l 19

13.7 Pdhjatuhataaskasutamine ....................... 119 

13.8 Miira viihendamine.......,......... ................. I 19 

13.9 Kohustuslikud seirenaude4r. ...,.............. I l9 

14 Loodusvara kasutamise otstar:Fkus ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete 

v6imaluste vastavuse hindamine s?iiistva arengu p6him6tetele ..... 123 

l5 Ulevaade keskkonnamdju hindamise ja ivalikkuse kaasamise kohta............. ................125 

16 Keskkonnamdju hindamisel ja aruande koostamisel esinenud raskused........ ................. 127 

17 Kokkuv6te.... ........................ l2g 

t8 Kasutatud kirjandus........ ...... l3l 

19 Lisad............. ........................ 135

I Keskkonnamdju hindamise aruandes kasutatud mdisted 

Ebameeldiva v6i iirritava ldhnaga aine on inimtegevusest pdhjustatud vlilisdhku eralduv aine 

v6i ainete segu, mis vdib tekitada elanikkonnal soovimatut lOhnataju (Viilisdhukaitse seadus). 

Ebasoodsad ilmastikutingimused on maapinnal2ihedases 6hukihis saasteainete akumuleerumist 

soodustavad tingimused, nagu omavahelises koostoimes temperatuuri inversioon vahetult 

maapinnal?ihedases 6hukihis, vertikaalse turbulentsi puudumine ja tuulekiirus null kuni kaks 

meetrit sekundis (Viilis6hukaitse seadus). 

Elupaik - maismaa v6i veeala, mille dkoloogilistes tingimustes on kujunenud iseloomulik 

elustik: taimestik, loomastik ja seenestik. Elupaigad on niiiteks jArv, mets, rabar. 

Ileide on ainete, vibratsiooni, soojuse v6i miira otsene vdi kaudne viiljutamine kiiitise 

saasteallikast 6hku, vette v6i pinnasesse (Saastuse kompleksse viiltimise ja kontrollimise seadus, 

Jiiiitmepdletustehase ja koosp6letustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise n6uded, RTL 2004, 

83,1316). 

Heitvesi - kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi v6i kanalisatsiooni abil iirajuhitav 

sademevesi (Veeseadus). 

Jiiiitmed on mis tahes Jiiiitmeseaduse $ 2 ldikes 3 loetletud jiiiitmekategooriasse kuuluv vallasasi 

v6i laev, mille valdaja on 'dra visanud, kavatseb seda teha vdi on kohustatud seda tegema 

(Jiiiitmeseadus). 

Jiiiitmete energiakasutus on jiiiitmete taaskasutamismoodus, kus pOletuskdlblikke jiiiitmeid 

kasutatakse energia tootmiseks nende pdletamisel eraldi vdi koos muude jiiAtmete vdi ki.itusega, 

kasutades iira tekkinud soojuse (Jii5tmeseadus). 

Jflfltmepdletustehas on jiiiitmekiiitluskoht, mille pdhielement on paikne v6i teisaldatav tehniline 

kompleks v6i seade, mis on ette niihtud jiiiitmete termiliseks tiicitlemiseks, olenemata sellest, kas 

pdlemisel tekkiv soojus kasutatakse iira vdi mitte. Jiiiitmep6letustehases toimuvad protsessid 

hdlmavad nii j iiiitmete vahetut p6letamist oksiidatsiooni teel kui ka muid termilisi protsesse, nagu 

piiroliiiis, utmine, gaasistamine v6i plasmaprotsessid, juhul kui termilistes protsessides tekkivad 

ained jiirgnevalt p6letatakse (Jiiiitmeseadus). 

Jildtmete sortimisel eraldatakse taaskasutatavad j2iiitrned ning ohtlikud jiintmed Olejiiiinud 

jiiiitmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne tilemii?iraseid kulutusi 

(Jii2itmeseadus). 

I(audne m6ju - keskkonnamdju, mis pole otseselt antud tegevuse tulemus, kuid mis tihti tekib 

kas eemal kavandatud tegevuse elluviimise asukohast vdi on komplekssete mdjutuste tulemus2. 

I(eskkonnaaspekt - organisatsiooni tegenrse, toodete v6i teenuste element, mis v6ib 

keskkonnaga koosm6jus olla. Seejuwes on oluline keskkonnaaspekt niisugune 

keskkonnaaspekt, millel on v6i v6ib olla oluline m6ju keskkonnaler. 

I(eskkonnahiiring on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamdju v6i negatiivne 

keskkonnamdju, mis ei iileta arvulist normi, nagu jiiiitmetest pdhjustatud hais, tolm v6i mtira; 

lindude, niiriliste v6i putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus 6hus vdi j iiiitmete tuulega 

laialikandumine (Jiiiitmeseadus). 

' 

http://www.envir.ee/l 684 

' 

Euroopa Komisjoni juhend 'Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact 

Interactions" (mai I 999, inglise keeles) http://www.envir.eel9 I 5 52 

' 

standardi EVS-EN ISO 14001:1998 miiiiratlused

Keskkonnamdju - organisatsiooni keskkonnaaspelitidest tiiielikult vdi osaliselt tulenev 

igasugune, ebasoodne vdi soodne, muutus keskkonnasa. 

Koosmdju - nii kavandatud tegevusega kaasnevate kui sellele lisanduvate piirkonnas toimuvate 

muude tegevuste mdjude omavaheline reaktsioon'. 

Koospdletustehas on jli.iitmekiiitluskoht, mille p6hielement on paikne v6i teisaldatav tehniline 

kompleks v6i seade, mille kiiitamise peamine eesm?irk on energia tootmine v6i toodete 

valmistamine ning kus jriiitmeid kasutatakse p6hi- vdi lisakiitusena vdi tricideldakse termiliselt 

nende k6rvaldamise eesmiirgil. Kui koosp6letamine toimub nii, et tehase peamine eesmiirk ei ole 

energia vdi materiaalsete saaduste tootmine, vaid i.iksnes jiietmete termiline tdiitlemine, siis 

loetakse seda tehast jiilitmepdletustehaseks (Jti?itmeseadus). 

Koostootmine - iihes protsessis samaaegselt soojuse ja elektri jalvdi mehaanilise energia 

tootmineo. 

I(umulatiivne m6ju - kavandatud tegevusega kaasneva kahe v6i enama keskkonnaaspekti 

koostoimel ajas (minevikus, olevikus vdi tulevikus) suurenev keskkonnamdju'. 

Lenduvad orgaanilised iihendid ehk LOti (ing VOC) tiihendab juhul, kui ei ole miirgitud 

teisiti, k6iki antropogeenseid orgaanilisi iihendeid, viilja arvatud metaan, mis tekivad 

fotokeemiliste oksiidantide reageerimisel liimmastikoksiididega piiikesevalguse toimelS. 

Liikuv saasteallikas on ptisiva asukohata saasteallikas, mis samal ajal sa"steainete viilisdhku 

eraldamisega v6ib vahetada asukohta (Viilis6hukaitse seadus). 

Natura 2000 ala - Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti Natura 2000 vOrgustikku kuuluv 

alae . 

Olmejfliitmed on kodumajapidamisjii.2itmed ning kaubanduses, teeninduses v6i mujal tekkinud 

oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jeetmed. Olmejiiiitmetes vdib sisalduda nii tavakui 

ka ohtlikke jiietmeid (Jiiiitmeseadus). 

Paikne saasteallikas on ptsiva asukohaga iiksik saasteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant 

teisaldatav saasteallikas, v6i tihel tootmisterritooriumil asuvate saasteallikate grupp 

(VeHs6hukaitse seadus). 

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni 

valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, kiisitsemiseks, kaftetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu 

tsiikli viiltel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmArgil kasutatavad iihekorratooted 

@akendiseadus). 

Pakendijii?itmed on mis tahes pakend v6i pakendimaterjal, mis on jliiitmed jiiiitmeseaduse $ 2 

tiihenduses, viilja arvatud tootmisjiiiigid (Pakendiseadus). 

Pakendijiiiitmete energiakasutus on pdletuskdlbliku pakendimaterjali kasutamine energia 

tootmiseks pakendijii?itmete otsesel pdletamisel eraldi v6i koos muude jiiiitmetega, kasutades iira 

tekkinud soojuse (Pakendiseadus). 

" standardi EVS-EN ISO 1400l:2004 mHratlus 

t 

Euroopa Komisjoni juhend "Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact 

Interactions" (mai I 999, inglise keeles) http://www.envir.eel9 I 5 52 

o 

Drektiiv 2O04/8/EU energia koostootmise edendamise kohta 

' 

Euroopa Komisjoni juhend "Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative lmpacts as well as Impact 

Interactions" (mai I 999, inglise keeles) http://www.envir. ee,/9 I 5 52 

' pnntUtssE 6rrusaasrr KAUGLEVI 1979. AASTA KoNvENTSIooNI pRoroKoLL LENDUVATE 

ORGAANILISTE UTDNDITE VOI I.{ENDE PIIRITiLESTE VOOGUDE VAHENDAMISE KOHTA Koostatud I8. 

novembril 1991. a Genfis RTIL,2OO0,4,25 

n 

http://www.envir.ee/l 684

Parim vdimalik tehnika peab vastama tegevusala ja selles rakendatavate ttiijmeetodite 

t6husaimale ja arenenumale astmele. Seda vdib pdhim6tteliselt pidada sobivaks heite piirvii?irtuse 

aluse miiiiramiseks, et vAltida v6i, kui see pole vdimalik, vdhendada heidet ja selle m6ju kogu 

keskkonnale. Parima vdimaliku tehnika mdistes tiihendab: 

l) tehnika - kiiitises kasutatavat tehnoloogiat ja kiiitise kavandamise, ehitamise, hooldamise, 

kiiitamise, tegevuse ldpetamise ning kiiitise sulgemise viisi; 

2) vdimalik tehnika - kiiitajale m6istlikul viisil kiittesaadavat ni.iiidisaegset tehnikat, mille 

kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse vdttes maj andusl ikult ja tehniliselt vastuvdetavning 

tagab ke skkonnan6 uete parima tiiitmise; 

3) parim - t6husaimat kogu keskkonna kaitsmiseks (Saastuse kompleksse vliltimise ja 

kontrollimise seadus). 

Reostusallikas - vee omaduste halvenemise pdhjustaja reo- ehk saasteainete, organismide, 

soojuse vdi radioaktiivsusega (Veeseadus). 

Reovesi - iile kahjutuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi v6i saastunud sademevesi 

(Veeseadus). 

Saastatuse taseme piirviiiirtus on saasteaine lubatav kogus vZilis6hu ruumalatihikus 

(Valisdhukaitse seadus). 

Saastatuse taseme sihtv[iirtus on saasteaine kogus viilisOhu ruumalaiihikus, milleni tuleb j6uda 

kas kindlaksmiiiiratud aja jooksul vdi vdimalikult kiiresti ja mille eesmiirk on parendada viilisdhu 

kvaliteeti ja viiltida kahjulikku m6ju inimese tervisele (Viilisdhukaitse seadus). 

Saasteaine on keemiline aine vdi ainete segu, mis eraldub viilisdhku tegevuse otsesel vdi kaudsel 

tagajlidel ja mis v6ib mdjuda kahjulikult inimese tervisele v6i keskkonnale, kahjustada vara v6i 

kutsuda esile pikaajalisi kahjulikke tagajaryi (VAlisdhukaitse seadus). 

Saasteaine sisalduse hiiretase on saasteaine kogus viilis6hu ruumalaiihikus, mille iiletamisel ka 

liihiajaline mdju seab ohtu inimese tervise ning mille juwes tuleb kohe rakendada meetmeid 

inimese tervise kaitseks (Viilisdhukaitse seadus). 

Saasteaine sisaldusest teavitamise tase on selline saastafuse tase, millest alates teavitab pideva 

seire teostaja elanikkonda v6i elanikkonna tundlikke gruppe kaitsemeetmete vajadusest. 

Elanikkonna tundlikud grupid on lapsed, haigedja vanurid (VAlis6hukaitse seadus). 

Saasteallika mdjupiirkond on piirkond, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus 

moodustab maapinnaliihedases 6hukihis saasteaine sisalduse, mis on viihemalt kiimme protsenti 

viilisdhu sanstatuse taseme iihe tunni keskmisest piirviiiirtusest (Viilisdhukaitse seadw). 

Saasteallikas on saasteaineid, mi.ira, ioniseerivat v6i ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra- vdi 

ultraheli v[lisdhku suunav vdi eraldav objekt. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks 

saasteallikateks (Velisdhukaitse seadus). 

Saastetaluvuse piirm:iiir on protsent saastatuse taseme piirviiiirtusest, mille v6rra v6ib 

kehtestatud piirviiiirtust ajutiselt i.iletada (V:ilisohukaitse seadus). 

Saastus on ainete, vibratsiooni, soojuse v6i miira inimtegevusest pdhjustatud otsene v6i kaudne 

viiljutamine 6hku, vette v6i pinnasesse nii, et see vdib ohustada inimeste tervist vdi keskkonda, 

p6hjustada varalist kahju vdi kahjustada vdi hiiirida keskkonna puhkeotstarbelist v6i muud 

diguspiirast kasutamist (Saastuse kompleksse viiltimise ja kontrollimise seadus). 

Suubla - veekogu vdi maapdue os4 millesse voolab heitvesi (Veeseadus). 

Siinergiline m6ju - kahe v6i enarna kavandafud tegevuse ga kaasneva vliikese keskkonnamdjuga 

aspekti koostoimel tekkiv oluline keskkonnamdj u. 

Vee erikasutusluba - kiritdend tegevuse lubamiseks, milles teatatakse tingimused kasutatava vee 

hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta (Veeseadus); 

Veeheide - heitvee juhtimine suublasse (Veeseadus).

Viilisdhu saastatuse tase on saasteaine kogus, mis kindla ajavahemiku jooksul sisaldub viilisdhu 

ruumalatihikus 293 kelvini 

(Viilis6hukaitse seadus). 

juures v6i sadestub viilis6hust pinna iihele ruutmeetrile

2 Kavandatava tegevuse eesmflrk ja vajadus 

Keskkonnam6ju hindamise objektiks on Maardu linnas Peterburi tee li?ires asuvale Iru 

Elektrijaam OU (edaspidi Iru EJ) territooriumile kavandatav tahkete olmejiiiitmete 

masspdletamise p6himdttel tiidtav soojuse ja eleklri koostootmisplokk (edaspidi KTP). 

Kavandatava tegevuse eesmiirk on soojuse ja elektri koostootmine jiiiitmete p6letamise teel, 

mille tulemusena vilhendatakse jiiiitmete ladestamist priigilasse ning asendatakse kiitusena 

Iru EJ poolt kasutatavat viilismaist maagaasi v6i kiitte6li. Suur osa Tallinna linna kiittest 

baseerub v?ilismaisel kiitusel. Kavandatava tegevuse elluviimisel suureneb Iru EJ ning seega ka 

Tallinna ja Maardu linna soojusvarustuskindlus kohaliku kiituse kasutuselev6tuga. Iru EJ poolt 

praegu toodetavast soojusest kolmandiku tootmine jeiAtmetest maandaks oluliselt ktituse 

tameriske. Samuti suureneks koostootmisreZiimil toodetava elekfri kogus Iru EJ-s, kuna 

praegustes tingimustes ei ole Iru EJ soojuskoormus piisav aastaringseks elektri tootmiseks 

koostootmisreZiimil. Soojuse ja elektri koostootmisel on j iirgnevad eelised: 

1. Energiamuundamise kdrgem kasutegur - praegu on Narva elektrijaamade vanade plokkide 

elektri tootmise keskmine kasutegur hinnanguliselt 30-3lyo, koostootmise korral saab 

riiiikida aga alates 83o/o energtratootmise kasutegurist, mis tahendab, et taiendavalt ca 53%o 

katlasse antavast energiast kasutatakse efektiivselt v6rreldes ainult elektri tootmisega. 

2. Paraneb varustuskindlus - kohalik koostootmine viihendab riski, et tarbijad vdiksid jiiAda 

ilma elektrita; toimub hajutatud elekhi tootmine, mis tiihendab, et teised piirkonnad ei ole 

iiks-tiheses sOltuvuses Narva liihedal asuvate elektrijaamade poolt toodetavast elektrist ja 

Narvast elektrit iilekandvate liinide tehnilisest seisukorrast (nt avariide v6imalus). 

3. Viihenev kiituse kulu viihendab riigi sdltuvust kiituste impordist ning siiiistab kodumaise 

kiituse ressurssi ning ktituse toimetamise protsessis elektritootmistiksuseni kaasnevat 

kahjulikku keskkonnamdju. Efektiivsem kiituse kasutamine viihendab ka pdletamisel 

tekkivate saasteainete ja kasvuhoonegaaside kogust. 

J'alitmete pdletamisega viihendatakse priigilasse ladestavate jeiltmete kogust, sellega kaasnevalt 

viiheneb ka priigilagaasi (sh. kasvuhoonegaaside) eraldumine viilisdhku. Kasvuhoonegaasid 

pdhjustavad globaalset kliimamuutumist. Ladestamise asemel jiiiitmeid pdletades, vfiendatakse 

kasvuhoonegaaside emissioone hinnanguliselt kaks korda, taandatuna CO2 m6jule (vt liihemalt 

kiiesoleva aruande ptk 10.2). 

Seoses Euroopa Parlamendi ja N6ukogu mitme direktiivi, nagu 2000176f.''A j'dilrmete pdletamise 

kohta, 2000/53/E'0 kasutuselt k6rvaldatud s6idukite kohta, 2002/968U elektri- ja 

elektroonikaseadmete jliiitmete kohta, 94162/EU pakendite ja pakendijiintmete kohta ning 

2004/12/Eii, millega muudetakse direktiivi 94/62/Eii, iiLlekandmisega Eesti digusaktidesse on 

Eesti Vabariigil tekkinud jiiiitmete taaskasutuse kohustused. Jii6tmete p6letamine on kontrollitav 

ja juhitav tegevus, mille eesmiirgiks on jiiiitmete kdrvaldamine koos pdlemissoojuse 

kasutamisega. Viimane teeb jiiiitmete p6letamise iihtlasi ka nende taaskasutamiseks. Piltlikult 

vdib

Jiiiitmete pdletamisel tuleb kinni pidada asjakohastest digusaktidest. Lisaks Eesti digusaktidele 

tuleb jiirgida ka Euroopa Liidu vastavaid digusakte. Jiiiitmete p6letamist reguleerivad Eesti 

digusaktid on juba vastavusse viidud Euroopa Liidu vastavate aktide ja direktiividega. Jliiitmete 

pdletamisega seonduv baseerub Jiiiitmeseadusel (RT I 2004, 9, 52;31,208), mille alusel on 

kehtestatud m:iilrused, mis reguleerivad jiiiitmete pdletamise praktilist teostamist. JiiAtmete 

pdletamist reguleerib Keskkonnaministri 4. juuni 2004. a miidrus nr 66 Jiiiitrnepdletustehase ja 

koospdletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nduded ja EL vastavad direktiivid 

Q000/76/EMO; 94/67/EM'f; 89/429/EMU, 89/369/EWU). Oigusaktidega otmejiiiitmete 

pdletamisele kehtestatud n6uete eesmiirgiks on v6idelda jiiiitmep6letusrajatiste poolt tekitatud 

dhusaaste vastu ning viihendada selliste p6letusainete emissiooni, mis v6ivad saastata keskkonda 

ja olla kahjulikud nii inimtervisele, loomadele, taimedel kui ka keskkonnale tervikuna. Samuti 

reguleerivad need nduded olmejiiiitrnete pdletustehaste lubamist, projekteerimist, n6uetekohast 

seadmestamist, toimimist, opereerimist ja jiirelvalvett r. 

2.1 IRU Elektrijaam Qru EI) 

Iru Elektrijaama territooriumi skeem on toodud Lisas 19. 

Praegu tittttab lru EJ-s kaks energiaplokki, mille kaks aurukatelt TGME - 464, 

nominaalvdimsusega 6 348 M%, on ehitatud 1980. a. NSV Liidus Taganrogi Katlatehases. 

Kummagi katla aurutootlikkus on 500 t/h temperatuuril 560'C ja r6hul 13,73 MPa ning stabiilne 

tddtamine toimub koormustel 40-100 %o elk alates 200 tih. Lisaks energiablokkidele on 

elektrijaamas veel 3 veesoojenduskatelt KV|M-100 nominaalvdimsusega 6 116MW, ja 

aurukatel DE-25-14 vdimsusega 16,5 MW.. Utes seatud p6letusseadmete nominaalne 

soojusvdimsus on kokku 1064,5 MW" ja elektriline vdimsus 190 MW". Kiiitise lubatud t66aeg24 

tundi

Tabelis 2.1 on toodud Iru EJ territooriumi vastavus Keskkonnaministri 4. juuni 2004. a mii?iruses 

nr 66 ,,Jiiiitmepdletustehase ja koosp6letustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nduded"r3 5 4 

toodud asukoha valiku kriteeriumitele. Miiiiruse n6ue $ 6 lg 9 seab jiiiitmete pSletamisel v6i 

koosp6letamisel tingimuseks ka tekkiva soojuse iira kasutamise vdimalikult suures ulatuses. Iru 

EJ territooriumile jliiitmepdletusploki rajamisel on vdimalik toodetav soojus iira kasutada Tallinna 

ja Maardu linna soojusvarustuseks ning eleltri toomiseks. 

Tabel 2.1 lru EI territooriumi vastavs asukoha valika kriteeriumitele 

2004.a KKM miiiiruse nr 66 n6ue Iru EJ territooriumi vastavus 

Tehasest liihtuv oht keskkonnale ja negatiivne 

- Olemasolev 202 meetri k6rgune korsten on 

keskkonnam6ju oleksid vdimalikult vliikesed. 

saasteainete hajumise seisukohalt soodne; 

- Oskusteabe ja kogemustega meeskonna olemasolu; 

- ol emasol ev (66FuESisT;;D. 

Tehas sobib iimbritsevasse infrastruktuuri. 

- Tdtistusrajooniks planeeritud alal ploki ehituseks 

vajaliku maa olemasolu; 

- Olemasolevad kommunikatsioonid ja juurdes6idu 

teed. 

Tehas asetseb poletamiskolblike j iiatmete tekkekoha - Tallim ja Harjumaa on suurima jli?itmetekkega 

lziheduses. 

piirkond Eestis; 

- Tallinna ja Harjumaa jiiEtmete transportimise 

seisukohast ideaalne asukoht, kuna priigiveo marsruut 

praktiliselt ei muutu, ainult liiheneb. 

Tehas asetseb j ?i?itmete p6letamisel tekkiva soojuse - Olemasolev liitumine soojusv6rguga; 

tarnet vaiava sooiustarbiia vdi sooiusv6rgu l?iheduses. - Olemasolev liitumine elektrivdrguga. 

2. 2 Kuvandatud tegevuse vastavus digusnduetele 

Iru EJ poolt soojuse ja elektri koostoomisploki kavandamist toetavad jiirgmised Euroopa 

Uhenduse dokumendid: 

o Euroopa parlamendi ja ndukogu direktiiv 2004/8/E'0 soojus- ja elektrienergia koostootmise 

stimuleerimiseks siseturu kasuliku n6udluse alusel kiisitleb koostootmise stimuleerimisega 

seotud probleeme. See direktiiv peab viiga oluliseks koostootmise arendamist. 

. Roheline Raamat energiatdhususe kohta ehk kuidas saavutada viihemaga rohkemra r6hutab, et 

Euroopas tuleb eelistada elekhi tootmisel vaid kdige kiitusesiiiiqtlikuma tehnoloogia 

kasutamist ning soojuse ja elektri koostootmist. 

o Roheline Raamat Euroopa strateegia siiiistva, konkurentsivdimelise ja tuwalise energia 

tagamiseksrs kohaselt on olulised muuhulgas integreeritud lii.henemine kliimamuutustele; 

varustuskindluse suurendamine sisefurul; suund s5astvamatele, tdhusamatele ja 

mitmekesisematele energialiikidele; taastuvate energiaallikate kasutuse suurendamine; uute 

energiatehnoloogiate viilj aarendamine. 

Jiirgnevas tabelis on toodud kavandatava tegevuse vdrdlus digusaktidest tulenevate nduetega. 

'" j6ustunud 24.06.2004, (RTL 2004, 83, 1316). 

ta 

http://www.mkm.eelfailid/STl 0368.ET05.DOC 

'' 

Briissel E.3.2006 KOM(2006) 105 ldplik 

http://eur-lex.europa eu,/smartapi/cgi/sga_doc?smartapi !celexplus !prod !DocNum ber&lgn&type_d oc{OMfinal&an_doc=2006&nu_doc= 105 

ll

s 

ri 

ir 

N 

v 

6.i 

F\ 

Fi 

v.) 

(, 

(, 

o 

q, 

at 

ro 

ol 

ro 

DI 

OI 

ro 

ol 

ll cg o\ 

o 

o. 

etr 

o'- 

o 

E.Y 

o 

::l 

.2, tot .O1 .O> .Y, 

: 

a{ 

crla6 

9ro 

's a.l c.l 

.g YR Fr 

d-= F 

EFC 

.:;E '= 

.:, ir 

o .,:i E 

E ="8 

9EE 

q s.= 

E ct,L 

-an cn 

r.I 

tzt to, .4 

6t 

qa- 

-YOl-,1 

al O 

14> 

gb 

z9 

cl 

:o 

'1:l 

ro:6 

>d 

YGI(|) 

-; 

o'= 

=vtE 

=e! 

Eq 5 

ai $ ra) ra) |..| \0 

.?r .2) ro> .zt tol to) 

c.l 

>o 

€c{ 

o- 

!E q) 

:9E 

q)E 

.2i 

a! .,:l 

|F9 

oGl 

=o 

ari 

* o{) 

I 

()

o0= 

bg 

o{D 

oF 

C)F 

cl 

(l).v 

,H 

E(|) 

:a) 

ol 

(D 

r.)@€c\(F-cnr 

* i C..l .a.a t- C- H 

to, to> .o> tot .o) .o1 .4 

ol 

C.l 

t 

q) 

.) 

ol 

o0 

() 

rt) 

o' 

IF 

vz 

a 

o 

GI 

Q) 

q) 

o 

E} 

or0 ra) 

a90 

E> 

a= 

5Y 

6; 

RE 

4) 

lll 

o0 

e 

€ 

j 

oai 

ej 

+9 

F,: 

v-E 

o 

d) 

-d'F 

(JY^ 

io 

C.lF 

a6 

9,i 

dg 

2o 

-;d 

5e 

9* 

!2'E 

E,i 

.fr'E 

-rD 

x=:t 

€;: 

lo'o\o 

Zs- 

o 

E 

oto 

9>,', 

.vto5 

,ltx 

&o 9 

- E 

vs 

E (, 

o 

ro 

d 

6D 

o0 

(D 

-c 

EO\ 

o,^ 

o, >i 

.9 \:i 

Ci 

Ei, 

dE 

(l) 

- 

9 oo' 

Eco 

'do 

tr c..l 

:o9 

o-6 

#8 

,= oo 

E(D 

F6 

F; 

v-a 

ro 

o 

€ 

o0 

o 

I 

+ 

,.4 

9E 

'; .r 

.tg 

.9X 

E,6 

'Fo 

a-6

I 

'd 

bo () 

9F 

LrgX 

.9; 

v-N 

;6 

;= 

E6 

Ec 

oo0 

00 

NF 

E 

C'] 

tr;0) 

EQ3 

EJE 

t; i 

-r.) = 

-- tr 

.-|4 

6s ooo 

:5 

.rE 

vo 

A! 

ftt 

/ai 

a6 

6,9 

Ed 

o:t 

AiE 

c.r 

ol 

, 

.) 

ID 

a 

s bl) 

\> r.) 

o{ 

S-e 

^ Q.) 

i2 

t^ l: 

'li o 

5c) 

rDc 

a 

.^ all 

o\ - c{ c.l 

@ F- 

N 

a\ 

t-1 

!9 

ID 

to) .a, to, .-) .o. .2, * * (a c..l .or +

3= 

Pbb 

69 

,R9 

i-q 

+4 

E!2 

;i= 

'A(! 

>\t 

!4.9 

t6 

EGI 

VE 

a 

ID 

()-: 

.X Q' 

EE.5 

diE 1.v 

ttl o. l 

,r4 rt .y ,"i * 

aao 

,.i t- o 

o, l 

s 

F1 

q) 

c{ 

'(t 

b0 

6 

OD 

t 

C) 

.,1: 

9; 

!: -Y 

-:I 

c.l < 

,^ 

--{ 

Hg 

=lJ 

i> 

oo 

^.: 

=a9 

>tr 

oGl 

>,S 

&,E 

o5 

8-- 

^,= 

14 -c 

i-,, 5 

o 

tO 

o- 

()q 

'E o> 

H.3 

qQ 

:'s 

Oo 

SE 

aro 

a$ (D- 

E6 

Ei6 

6l 

ql 

. 

5p 

oh 

zie 

=l 

P? 

.ta o 

3: 

9t'? 

>.= 

,P:- 

2t- 

2> 

trl 

:! 

,x a) 

.i6 

t ,,:t

4t 

I 

\o 

c- 

od 

L4 

a 

6 

.':, 

:t ar 

14iij 

(.) 

(D 

d 

ts 

lo 

]G' 

l6 

lx 

io 

lF-. 

ra 

6 

o 

Ct^ 

.uv 

gJ 

Q q.) 

.=o 

;: 

CF 

Hd 

c> 

& 

JR 

c 

i: .- i: 

!E ! 

-v 9J 

o:o 

,H.sfi 

-r- G*- V) 

J F+1 Ela 

E.V E v'a 

,,ia . 

trl.i 

>o 

= c.l 

Ed, 

16 Gl 

o 

o 

F 

(D. 

Hlt 

6s 

@'E 

.:, j 

.v, ^, 

gF^ 

p.:v 

'Ul 9? 

kr: 

-tB 

-'o 

.q) ,i 

Ese 

.+ Rs 

E.q 

E$ 

F rO' 

UE 

9q) 

:i 

.tt i:t 

,YO 

rq rq 

a 

a 

.!a€ 

Ne 

,it q) 

(D 

=.1 

FI 

FN 

)(6i 

olI 

'F.) 

UR 

-r!r 

E 

-

nt 

iDi 

iF -v 

';_E 

6€ 

=.v 

53 

d rrl 

9ot 

6l lD 

x.9 

o.o 

v'; 

,,r{ g 

gE 

a= .- .= 

.ct _(d 

(c^ 

9l{ 

.q.v 

o. ,), 

o 

q) 

q? 

, cil

3 Eeldatavalt mdjutatava keskkonna kirjeldus ning piirkonna 

keskkonnaseisun di hindamine 

3.1 Loodwlikud fingimused 

3.f .1 Asukoht 

Iru EJ-a kinnistu asub Maardu linna haldusterritooriumil, Vana- Narva maantee 

tiiiistuspiirkonnas. Maardu linn paikneb Eesti pdhjaosas, Harju maakonnas, Soome lahe kaldal. 

Kiilgnevateks omavalitsusteks on Tallinna linn liiiines, Viimsi vald loodes, pikim iihine piir on 

Maardul Jdeliihtme vallaga" mis piirab linna idast ja l6unast. Kogu tddstuspiirkond on l6unast 

piirafud Tallinn-Narva maarfieega,liiiinest Saha-Loo teega, pdhjast Muuga aedlinnaga ning idast 

Miiduranna raudteeharuga. 

Kaart Iru EJ territooriumi paiknemisega on toodud kiiesoleva aruande Lisas nr. 8. 

Iru EJ territoorium piimeb: 

l. pdhiast: l) Vana-Narva mnt. I (tootmismaa), 2) Vana-Narva mnt. 2 (tootmis-, iiri-, 

transpordimaa), 3) Vana-Narva mnt. 2a (iirimaa), 4) Vana-Narva mnt. 2b (tootmis-, iiri-, 

transpordimaad), 5) Vana-Narva mnt.2c (tootmis-, iiri-, transpordimaad), 6) Vana-Narva 

mnt. 2d (transpordimaa), 7) Vana-Narva mnt 2e (tootmis-, iiri-, transpordimaad) ja 8) 

Kopli 4-96 (sihtotstarbeline maa) kinnistutega; 

2. kirdest;9) Vana-Narva mnt. 8 (tootmismaa), 10) Vana-Narva mnt. 8b (tootmismaa), I l) 

Vana-Narva mnt. 8e (tootmismaa) 

ja 12) Vana-Narva mnt. 8f (tootmismaa) kinnistutega; 

3. idast: l3) Vana-Narva mnt. 14a (tootmismaa) 

kinnistuga; 

4. l6unast: l4) Tankla (iirimaa) kinnistuga ja Peterburi maanteega; 

5. lddnesti 15)Kiiiinimiie(maatulundusmaa), l6)Saha-Lootee6/limmateeTg(i*imaa), 17) 

Saha-Loo tee 8 (iiri-, tootmismaa), 18) Saha-Loo tee 8i (transpordimaa) ja 19) Saha-Loo 

tee l0 (iirimaa) kinnistutega; 

6. loodest: 20) Saha-Loo tee I (tootmismaa),2l) Saha-Loo tee la (tootmismaa), 22) Saha- 

Loo tee 3 (tootmismaa), 23) Saha-Loo tee 3a (tootmismaa), 24) Saha-Loo tee 3b 

(tootmismaa), 25) Saha-Loo tee 9 (tootmismaa), 26) Saha-Loo tee I I (tootmismaa, 

iirimaa), 27) Saha-Loo tee 13 (tootmismaa, iirimaa), 28) Saha-Loo tee l3a (tootmismaa, 

iirimaa), 29) Saha-Loo tee 13b (tootmismaa, Zirimaa), 30) Saha-Loo tee l3c 

(transpordimaa), 31) Saha-Loo tee l3d (sotsiaalmaa), 32) Saha-Loo tee 13e (tootmismaa), 

33) Saha-Loo tee l5 (tootmis-, ff-, transpordimaa) ja 34) Saha-Loo tee 15a (tootmis-, iiri- 

, transpordimaa) kinnistutega. 

Iru Elektrijaama territoorium timbritseb 35) Saha-too tee 5 (tootmismaa), 36) Saha-Loo tee 

5a (tootmismaa) ja 37) Saha-Loo tee 5b (tootmismaa) krunte. 

l8

Valdavalt on Iru EJ timbritsetud tootmis-, ari-, ja transpordimaadega. Lihimad elamumaad 

asuvad ca 500 m kaugusel Iru EJ-st. Asukoht tci

3.3 Hiidrogeoloogilised tingimused 

Maardu linna territooriumil esineb kolm aluspdhjalist veekompleksi: 

Ordoviitsiumi-Kambriumi 

i a Kambrium-Vendi. 

3.3.1 Pdhjavesi 

Suurimaks ja olulisemaks pdhjaveega seotud probleemiks valdaval osal Harjumaa territooriumist 

on esimese alusp6hjalise (ordoviitsiumi) veekompleksi kaitsmatus vdi viiga n6rk kaitstus 

igasuguse pindmise l'eostamise eest. 

Maapinnale liihim p6hjaveekiht klindi alusel on valdavait kaitstud, kuid klindi pealsel on 

pdhjavesi kaitsmata v6i n6rgalt kaitstud. Pdhjavee kaitstust Iru EJ territooriumil ja selle iimbruses 

kuj utab joonis 3-2. Iru EJ asub alal, kus on pdhjavesi kaitsmata. Seetdttu peab viiltima igasugust 

kontrollimatut pindmist reostust. Iru EJ on v6tnud kasutusele meetmed pindmise reostuse 

v2iltimiseks elektriiaama territooriumilt. 

kil ) 

n - K"it.-utu I - Keskmiselt kaitstud 

n - Ndrgalt kaitstud E - K"it.tud 

- IRU EJ 

Joonis 3-2 P6hjavee kaitstus (Allikas: Maa-amet) 

I I 

I 

i I 

,I: 

/l 

4 

20

3.3.2 Pinnavesi ja veekogud 

Iru EJ liiheduses asuvad jiirgnevad pinnaveekogud: 

Maardu jiirv (varem ka Liivakandi jlrv) on j:iw Harjumaal Maardu linna l6unaosas Peterburi 

maantee ?i?ires. Jiirv on 170 hektarit suur ja iimara kujuga, suurim siigavus ktiiindib 3. meetrini. 

Asub merepinnast 33. m kdrgusel Pdhja-Eesti lavamaal. L6bivool on suhteliselt tugev, sisse 

voolab kraave ja esineb allikaid, viiljavool toimub Kroodi oja kaudu merre. Maardu jiirv oli 

looduslik veekogu, mis piirast kraavi kaevamist 1894. aastal ttihjaks jooksis. Jiirv taastati 1939, 

piirast mida oli see kasutusel Maardu keemiatehase veereservuaarina. Jiirv j aiatub kergesti ning on 

populaame kalurite seas. 

Kroodioja algab Maardu jiirvest ning suubub Muuga lahte. Oja pikkus on 10,8km, valgala 

23,8 I

Pirita j6es on Euroopa Ndukogu direktiivi 92/43/EWii II lisa liigid: j6esilm, l6he, hink ja harilik 

vdldas. Direl

3v4.2 Kaitstavate loodusobiektide paiknemine Iru EJ suhtes 

Peamised kaitsealused loodusobjeldid hu EJ kiheduses on ku Jdekivi, ku Kuuskivi, Maasepa 

kivi, Ussimiie kivi4 Miku Raudkivid ja hu Aiandi kivi. Iru aiandikivi piiranguvddnd on 10 m, 

teistel loodusobjektidel 50 m. 

K6ige liihemal asuv kaitsealune loodusobjekt ku EJle on Iru J6ekivi, mille kaugus Iru EJ 

korstrast linnulennult on ca 1250 m. 

-IRU EJ 

Joonis 34 Kgititrvrte loodusobJektide paikneminc (Alllkas: Maa-amet) 

3.4.3 Kultuurimilestiste paiknemine Iru EJ suhtes 

Iru EJ vahetus liiheduses asuvad kultuurimdlestised on Kivikalme, Iru kaitsepositsiooni tunnel, 

Asulakoht, Linnus ,,Linnap6ramiigi", Muistsed p6llud, Peeter Suure Merekindluse ku 

kaitsepositsiooni kaevikud koos varjenditega ning kaks kultusekivi, millest iiks asub lru EJ 

territooriumil. 

23

3.5 Kliima 

Joonis 3-5 Kultuurlmilestiscd 

Piirkonnas valitseb mere liihedusest tingitud tuuline kliima. Valdavad on edelatuuled ja tuule 

kiirus on suwem pdwasel ajal. Seega klimatoloogiliselt on tegemist kohaga, kus 6hku paisatavate 

saasteainete hajumine on valdavalt kiire. Ohusaaste arvutustes kasutatav saasteainete hajumist 

mdjutav stratifikatsiooni koefitsient A=160. Piirkonna reljeef on tasane, mist6ttu tasasuse 

koefitsient on l. 

Ohuternperatuurid: 

r k6ige soojernakuu (juuli) keskrnine 

r k6ige kfllmernema kuu (veebruar) keskrnine 

o kdige soojerna kuu keslcrnine kella 13 ajal 

o aasta kesknrine terrp€ratuur 

Tuule kiirused: 

r kdige viiiksern kuu keslgnine (august) 

r kdige suurem kuu keskrnine (detsember) 

+16,6oC 

- 6,0"c 

+21,00c 

+50c 

4,4mls 

6,4mJs 

24

o keskmine aasta kiirus 5,5 m/s 

Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus; 

N NO o SO S SW w NW Tuulevaikus 

l0 8 8 ll 20 2l ll 1l 4 

Piirkonnas on valitsevateks ldunakaarte tuuled, mille esinemissagedus on kuni soyo. 

Talveperioodil on sagedased l6una-ja edelatuuled. Kirdetuuli on rohkem kevadel (mais)ja suve 

algul. Suvel on valitsevaks liiiinetuuled, mille sagedus ulantb 20%o-nt Maist augustini esineb 

k6ige viihem kagu-, l6una- ja edelatuuli. Nende esinemissagedus on maksimaalne novembrist 

jaanuarini. Idatuuli esineb sagedamini kevadel ja talvel (ca l5%o, muul ajal l0%). P6hjast ja 

kirdest puhub tuul kdige harvem talvel ja k6ige sagedamini suvel. 

Aasta jooksul m6Sdetakse maksimaalseid tuule kiirusi tavaliselt oktoobris-novembris. Sellistel 

puhkudel v6ib tuule kiirus ulatuda kuni 30. m/s, vahel enamgi. Tugevaid tuuli (15-20 m/s) esineb 

kiillalt sageli talveperioodil - novembrist jaanuarini. K6ige tuulevaiksem periood Eesti 

p6hjarannikul nii keskmiste kui ka maksimaalsete tuule kiiruste puhul on suvekuudel. 

3. 6 Sotsiaal-maj andus lik ud tingimus ed j a infrastruktuur 

Peatiikis kiisitletakse Iru Elektrijaama iimbruskonnas asuvaid elu-ja majandusrajoone ning Iru 

Elektrijaama toimimiseks vajalikke infiastruktuure ja tingimusi. 

3.6.1 lru Elektrijaama timbruskonnas asuvad elu- ja majanduspiirkonnad 

Iru Elektrijaama liiheduses asuvad jiirgmised elu-ja majanduspiirkonnad: 

Muuga aedlinn enam kui 3 000 eramu ja suvemajaga asub Iru Eleltrijaamast p6hja ja kirde 

suunas 2 kuni 4 kilomeetri kaugusel. 

Iru kiila asub Ha{u maakonnas Jdeliihtme vallas, mis jfib Iru Elektrijaamast ca 500 m l2iiinde. 

0l .01 .2007. a. rahvaloenduse 

andmeil oli ktilas 290 elanikku. 

Kallavere elupiirkond asub Harju maakonnas Jdeliihtme vallas, Maardu Kallavere linnaosa 

liihistel, Muuga lahe kagurannikul. Kallavere elurajoon on Maardu linna administratiivseks 

keskuseks. 

Kroodi elupiirkond asub mdlemal pool Kroodi oja ja P6hjaranna teed. Kroodi elupiirkonna 

koosseisu kuuluvad ka endised flotoliivade ladustamisalad, mis perspektiivis arendatakse viilj a 

'aitootmisalaks 

- viiga oluline on sadamat ja Tallinn-Narva maanteed iihendav 

transiidikoridor.20 

2o 

Maardu linna arengukava-liihiiilevaade, 2005 

25

Muuga Sadam. Maardu p6hjaossa jaab kiirelt areneva rahvusvahelise sadama 

administratiivkorpus ning laienev konteinerterminal. Sadama territoorium laiub kolme 

omavalitsuse administratiivsetes piirides (Maardu linn, J6eliihtme vald, Viimsi vald). Maardu 

linna territooriumile jii6b sadama administratiivkorpus ning konteinerterminal. 

Vana- Narva mnt liiiistwpiirkond on ldunast piiratud Tallinn -Narva maanteega, idast Saha- 

Loo teega, pdhjast Muuga aedlinnaga ning liiiinest Miiduranna raudteeharuga. Peamiselt on 

laomajanduse ja logistikaga seotud piirkond. 

Maardu jiirve iiiirne eldpuhkepiirkond Piirkond on muutunud maardulaste populaarseks 

puhkealaks. Kavas on puhkamistingimuste parendamine 

jiirue pdhja- ning liiiinekaldal. 

3.6.1.1 tlmbruskonnas asuvad ettevdtted 

AS E.O.S.- Trendgate Terminal territooriumil toimub naftaproduktide iimberlaadimine, 

ladustamine ning torujuhtme kaudu naftaproduktide pumpamine Muuga sadama 9, 9,A ja l0A 

kaile, kus naftasaadused laaditakse laevadele. Terminal tdcitab iihesuunalisena - naftasaadused 

saabuvad raudtee vagunitega terminali, kus nad ladustatakse mahutites ning torujuhtmete kaudu, 

mis iihendab terminali ja Muuga sadama 9A kaid, pumbatakse naftaproduktid laevadele. 

Terminalis hoitakse ka Iru Elektrijaama kiitteks vajaliku k0ttedli varu. 

Terminalis laaditakse jiirgmisi produkte: 

o Toomafta 

o Diiselkiitus 

. Masuut 

Kokku 

2 400 000 tonni aastas 

200 000 tormi aastas 



Naftasaadused saabuvad terminali raudteed mtidda ja laaditakse mahutitesse raudtee-estakaadi 

kaudu. Estakaad on rekonstrueeritud 132-st vagunist naftaproduktide mahalaadimiseks. 

Kuna AS E.O.S.- Trendgate ktituseterminal asub Iru EJ-ga iihel territooriumil, siis on vdimalik 

nende ettevdtete koosmdju (6husaaste, veesaaste) olemasolu. AS E.O.S.- Trendgate terminali 

territooriumil hakatakse seirejaamas teostama viilis6hukr/aliteedi seiret. 

Muuga Sadamas asub Venemaa ja Valgevene raske kiittedli iimbervalamisele spetsialiseerunud 

AS E.O.S.- Termoil transiiditerminal, mis kuulub ASle Estonian Oil Service (AS E.O.S.). 

Terminali llibilaskevdimsus on Liiiinemere piirkonna suurimaid. 2005. aastal oli Venemaa raske 

kiitte6li ekspordist (kokku 45,5 miljonit tonni) ca l2o/o pumbatud ldbi ASi E.O.S-Termoil 

terminali. Viilisdhu saasteloaga on ettevdttel lubatud kiiidelda kuni l0 miljonit tonni masuuti vdi 

6 miljonit tonni masuuti ja 1,1 miljonit tonni toomaftat aastas. Toomaftat ei ole terminaalis 

kiiideldud ja ei kiiidelda ka praegu. 

AS E. O. S. - Termoil territooriumile on paigaldatud dhuseireseirej aam. 

26

3.6.2 Energiaga varustamine 

Iru Elektrijaamas toodetud soojust kasutatakse Tallinna (Lasnamiie ja Kesklinna linnaosad) ja 

Maardu ki.itteks ja sooja veega varustamiseks. Elektrit toodetakse praegu ainult vastavalt soojuse 

tootmismahtudele ktitteperioodil. Jaam tiiritab tihtses elektrististeemis. 

3.6.2.1 Iru Elelrtrijaamas kasutatavad kiitused ja nende tarne 

Iru Elektrijaama varustab maagaasiga AS Eesti Gaas Loo gaasijaotusjaamast liibi kahe 500. mm 

liibimd6duga gaasitoru r6hul 6 bar. Maagaasi ostmiseks on s6lmitud leping AS-ga Eesti Gaas. 

Altematiivsed gaasitamijad puuduvad. Reservkiitusena kasutatakse kiittedli. Kiitte6liga 

varustamiseks gaasitamete hiiirete korral on sdlmitud tameleping elektrijaama vahetus naabruses 

oleva Trendgate AS-ga, kes hoiab Iru EJ tarbeks pidevat 5 dcipiieva ktittedlivaru, ning on 

pikemate vdimalike gaasitarne hiiirete korral kohustatud organiseerima edaspidise OU Iru 

Elektrijaam kiittedli vastuvdtu ja edastamise elektrijaama. Jiiiitmepdletusploki rajamisega 

viihendatakse Iru EJ sdltuvust Venemaalt tamitavast maagaasist ning antakse panus fossiilsete 

ki.ituste varude siiilimisele. 

3.6.2.2 Iru Elektrijaama tiiiikoormus 

Aastane Iru Elektrijaama tddkoormus sdltub iildisest energiavajadusest. Reeglina suveperioodil 

elektrit ei toodet4 vaid veekateldega toodetakse ainult kaugkiittesoojust. 

Efektiivsem on toota elektrit ja soojust energiaplokkidegaja k6ige efektiivsem oD toota energiat 

plokiga mille koosseisu kuulub vasturdhuturbiin. Energiaplokkide ja eriti just 

vasturdhuturbiiniga ploki kasutamisvdimalus on piiratud neile tiiiiks vajaliku soojuskoormuse 

puudumisega. I)ks energiaplokkidest oleks v6imeline tootma elektrit ka soojuskoormuse 

puudumisel, kuid arvestades kasutegurite erinevusi koostootmisel, kus energiaploki kasutegur 

iiletab 83% ja ainult elektri tootmisel, mil kasutegur kiiiinib vaevalt 35 protsendini, on viimase 

reZiimi kasutamine p6hjendatud ainult erakordsetel juhtudel. Eelnevast liihtuvalt kasutataksegi 

tootmiseks energiaplokke ainult kiiLllaldase soojuskoormuse olemasolul s.t. kiitteperioodil ning 

viiiksemad soojuskoormused ja tippsoojuskoormused kaetakse veekateldega. Talvisel ajal 

kasutatakse veekatlaid ja energiaplokke ndutavale soojuskoormusele vastavates 

Eeltoodust tulenevalt oleks jiiEtmeid kiitusena kasutava energiaploki ehitamine Iru Elektrijaama 

territooriumile ja koosseisu vajalik, h4gf4iEglqa vdimsusega kgeste:olmisplgki.ga-on-y0imalk_ 

aastaringselt k6rge kasuteguriga to-ota soojust ja elektrit. Olemasolevaid suure v6imsusega 

@-[@jamisel neile vajaliku suurema 

sooj uskoormuse olemasolul. 

27

3.6.2.3 Tallinna ja selte tihiiimbruse soojusvdrk 

Suurem osa kaugkiittesoojuse tarbijatest on liitunud AS-i Tallinna Kiite hallata olevate suurte 

soojusvdrkudega (Kesklinn, Lasnamie ja Mustamiie), mida varustavad soojusega Mustamee ja 

Kadaka katlamajad ning Iru EJ. Iru EJ varustab soojusega Lasnamde (ka Maardu) ja Kesklinna 

piirkonna soojusv6rke. Iru EJ toodab soojust vastavalt Tallinna Ktitte AS tellimusele. 

Tallinnas on hetkel kaks eraldi seisvat soojusvdrku, kuid kavandatakse nende iihendamist iiheks 

suureks v6rguks. Soojusv6rkude sunnraame soojustarve koos soojuskadudega Tallinnas ja selle 

liihiiirnbruses on praegu vahernikus 2100-2200 GWh/a. Vdrkude iihendamine muudab olukorda 

Tallinna soojusturul. Uhest kiiljest kasvaksid Iru EJ v6imalused rohkern soojust toola, teisest 

hiljest v6ib suureneda konkurents. 

'abel 

3.1 Tallinna ,arbimine. 

V6rk Tarblmine- GWh/a 

Lflnne (Mustamiie) piirkonna sooiusv6rk 900 

Lamamle ja Kesklinna sooj usvbrgud 1200-1 300 

Kokku 210i,-l200 

Jiirgrreval joonisel on toodud Tallirma ja Maardu kaugk$ttetug praegusel hetkel ning ku 

Elektrijaama osakaal turul. 

I lru EJ tootnl.m{rl 

I flu't.m5. l. l.d.k 

tsr||rn{r.lC 

rootmlr|tlelrt 

u 0|.mlet t .mrf. 

toornrl|,rrdrt 

Joonls 3-6 Tallinna ja Maardu sooJuse turu jrotus 

Viimastel aastatel avaldab soojustarbimine kasvutendentsi. Tarbimise kasvu p6hjusteks on vilgas 

ehitustegevus ja kaugktittev6rgu laiendamine. Kaugkiittesoojuse tarbimine s6ltub 

kaugkiittesoojuse hinna konkurentsiv6imest kohalike katlamajade poolt toodetud soojuse 

hinnaga. Kui arvestada, et ktittedli (it. kohalikes katlamajades kasutatavate ktituste) hinnad on 

viimastel aastatel t6usnud ning v6ivad t6usta veelgi, v6ib uskuda kaugkiittesoojuse 

konkurentsiv6imesse. 

Viimase kahe aasta jooksul on maagaasi (Iru EJ pdhiktitus tiina) hind t6usnud hinnanguliselt kaks 

korda. Jiiiitrneid kiitusena kasutav koostoofinisplokk viihendaks miirgatavalt soojuse hinnat6usu 

survet. 

28

3.6.3 Logistilised tingimused 

ku EJ asub kahe suure liiklustihedusega tee - Peterburi teeja Saha-Loo tee ristumiskoha vahetus 

liiheduses. 

Iru EJ on olernasoleva teedevdrguga iihendatud kahest kohast: 

r Ristnik Peterburi teega, kus on v6imalik sooritada parenrpiidrded, Saha-Loo teele 

ja Peterburi teele (Tallinna suunas). Tallinna linna poolt tulles tuleb enne Saha - 

Loo teele parempddrde sooritamist, sooritada tagasipddre Peterburi maanteel 

tagasipddrdekoha kaudu, mis asub Peterburi tee ja Saha-Ioo tee ristmilcrst ca 

800 m Narva suunas. 

o Teine juurdeptiis Iru EJ on Vana-Nawa maanteelt, kust on v6imalik sooritada ku 

EJ territooriumile sisse- ja vliljasdidul nii vasak- kui ka parempd

Uue kolmetasandilise liikluss6lme mjamisel on ku Elektijaam jiiiitmete tarnimiseks logistiliselt 

soodsas asukohas. JiiStrnete transpordi juurdepiiiis Iru EJ territooriumile planeeritakse Peterburi 

maantee poolsest osast. Selliselt on jliiitrnete transpordiga seotud hiiiringud (miira, 6husaaste) 

Saha- Loo tee Vana- Narva mnt poolses osas paiknevale Iru kiilale minimaalsed. 

Joonis 3{ Planeeritav lru-Loo s6lm 

3.6.4 Liikluskoormus Peterburi ja Saha- Loo teel 

Viio-Maardu teel6ik Petefturi teel on Eesti tiks suurima liiklussagedusega maanteel6ike - 

liiklussagedus 

28 250 autoV0dpiievas2r. 

04. aprillil 2C07.a. teostati AF-Estivo AS t0dtaja Marek Laht poolt Saha-Loo teel Iru 

Elektrijaama juures liiklusloendus. Autosid loendati hommikul kella 7.30 - 9.30-ni ning 

6htupoolikul kella 15.30 - 17.30-ni. Arvestati, et tegemist on tipptundidega ja liikluskoorrnus on 

suur. 

Esimesel loendamisel kella 7.30 - 8.30-ni m

Kahe loenduse keskmisena oli veoautode arv 133 veokit tunnis. 

Saha- Loo tee liikluskoormus tipptundide ajal on suhteliselt suur. Iru EJ asetsemine Peterburi tee 

liiheduses vdimaldab jiiiitmete tametest tuleneva liikluskoormuse tdusu Saha- Loo teel Iru kiila 

poolsel l6igul hoida minimaalsena, kui jiiiitmeveokid kasutavad Peterburi tee poolset juurdepiiiisu 

IruEJ-le. 

3t

4 Jiiiitmed 

Iru Elektrijaama territooriumile rajatava v6imaliku jiiiitmep6letusploki varustamiseks jiiatmete 

kogumise piirkonnaks arvestatakse jaamast hinnanguliselt 150 kilomeetrise raadiusega alaga 

Eesti Vabariigis. Ala hdlmab: 

. Harjumaad (sb Tallinn); 

r LiiInemaad, Haapsalu - Tallinn ca 100 km; 

o Jiirvamaad, Paide-Tallinn 93 km, 

o Raplamaad, Rapla-Tallinn 48 km, 

r Lflflne-Virumaad Rakvere-Tallinn ca 100 km. 

. Piirnumaad, Piimu-Tallinn ca 130 km, 

o Ida-Virumaa Jdhvi- Tallinn ca 140 lon. 

Iru Elektrijaam asub Tallinna kesklinnast ida suunas ca 10 km kaugusel. 

Elanike arv nimetatud piirkonnas on ca 954 000 inimest (ca 70o/o, Eesti elanikkonnast). 

Olemjiiiitmeid tekkis piirkonnas 2005. aastal ca 367 000 t. Jiiiitmekogus on arvutatud SEI- Tallinn 

poolt, tuginedes jiiiitmeregishi, statistikaameti ja SEl-Tallinn andmetele. Ule 60% Eesti 

olmejiiAtmetest tekib Tallinnas ja Harjumaal. V6ib eeldada, et edaspidi suureneb mdneti Tallinna 

ja Harj umaa osakaal olmejiiiitmetekkes". 

teke lru 

Maakond Rahvaarv 

Jiifltmeteke 

piirkonnast (7o) 

Olmejf,f,tmete 

teke (t) 

Olmejiiltmete teke 

kglinimese kohta 

Tallinn 

Harjumaa 

396010 

125028 

63,23 232104 445 

Ida- Virumaa 173777 13,62 50015 28E 

Plimumaa 89343 9,78 35892 402 

Idrvamaa 

Raplamaa 

3El4l 

37032 

5,73 21038 280 

Liiiine- Virumaa 66464 5,03 r8457 278 

Liiiinemaa 27990 2,61 9594 343 

Kokku: 9s378s r00 367r01 3E5 

Iru EJ vdimalikku jiintmete kogumispiirkonda kuuluvates maakondades on 2005. aastal 

Keskkonnaministeeriumi Info ja Tehnokeskuse andmetel ladestatud jiiiitmete kogused priigilate 

kaupa on toodud jiirgmises tabelis: 

" Ktitusena j?iatmeid kasutava soojus- ja elektrienergia koostootmisploki rajamine Iru Elektrijaama territooriumile, 

SEI-Tallinn 

32

'abel 

4.2 lru iddtmepdletustehase oiirkonnas asuvad 

Prli$la Priigila nimi Ettev6tte nimi Ledcstatud 

kood 

kogus. Ua 

Harjumaa priigila 6882 03 Tallinna priieila Tallinna Priigila AS 179580,760 

Ida-Virumaa priigila 3562 02 Uikala priieila Uikala hiigila AS 52901,055 

Jiirvamaa priigila 0937 M Viitsa priisila Vd.itsa Priigila AS 167r0,339 

Lii6ne-Virumaa priigila 8740 04 Ussimiie priieila Ragr-Sells AS 17826,550 

PEmumaa priieila 062s 0l Pimu priieila Minu Vara Liiiine AS 41458,160 

KOKKU 308476.85" 

Pullapiiii priigilasse I-iidnenaal ladestati 2005. aastal 8562,415 tonni jiiatrneid. Tiinaseks on 

Pullaptiii priigla suletud ning Uiiinemaalt kogutavad jliStmed transporditakse tiina Vddtsa, Piirnu 

vdi Tallinna priigilatesse. Seega on vdimalik ka Lii?inemaa jiiiltmed transportida kavandatavasse 

Itu Elektrijaama jniitmep6letusploldci pdletamisele. 150 lsn raadiuses asuvatesse prtigilatesse 

ladestati 2005.aastal ca 317 030 tonni jaiatneid. Tuleb siiski arvestada, et k6iki priigilasse 

ladestatavaid jiiStmeid pdletusele suunata ei ole vdimalik. 

Seetdttu v6eti lru Elektrijaama p6letamisele suunatavate jiiatmekoguste hindamise aluseks SEI 

Tallinn poolt arvutatud jii.iitrneteke nimetatud piirkonnas, milleks oli 367 000 Ua ja konigeeriti 

seda jfitrnetekke kasvuprognoosiga (kesloniselt kasvab jiiiuneteke 5% aastas). J,iAtmetekke 

kasvu hinnati Tallinna Tehnikaiilikooli poolt koostatud jiiatrnep6letusuuringus'" toodud 

jiintrnetekke ja SKP ostuj6ustandardi vahelise seose ning Eesti SKP eratarbimise kasvu prognoosi 

p6hjal. P6letustehasesse vdimalike suunatavate jiietrnete osakaalu hindamisel v6efi arvesse ka 

jiititrnete taaskasutus ringlussevdtuna ning bioloogilisse ringlussevdttu suunatavad 

jiiiitrnekogused. 

J?irgnevas tabelis on toodud jiiaunetekke prognoos ja vdimalik pdletustehasesse suunatavate 

j?iAfiiete kogus aastani 2020. 

43 JdAtuerc rcl@ ia ltittesaadavus lru EJ-le 

Kokku 

Taaskasutus 

ringlussev6tuna 

Bioloogiline 

ringlussev6tt 

Priigilasse 

ladestamine 

Jiiiitrnete 

p6letamine 

Osakaal 

iddtmeteklest I 0,24 0,1 0,15 0,51 

2005 367 000 88080 36700 550s0 187t70 

2006 389020 9Te,8 38902 583s3 198400 

2007 412361 98967 41236 61854 210304 

2@9 454628 t09l1I 4s463 68194 23t860 

2010 472813 113475 47281 70922 241135 

2011 491726 I 18014 49173 73759 250780 

2012 5 r 1395 122735 51139 76709 26081 I 

a Lisanduvad Liiiinemaal tekkivate jAiitmete kogused 

2a Tallinna Tehnika Ulitooti Soojustehnika Instituut, 20U-2005 ,,Tehnilis-majanduslik hinnang j,ietmep6letusele 

Eestis" 2004-2005 

33

2013 53r 851 t27U4 s3185 79778 271244 

2014 547806 131413 54781 82).'71 279381 

201s 564240 135418 5&24 84636 281'763 

2016 575525 r38126 57553 97839 282001 

2017 s87036 140889 587M 99796 287648 

2018 598776 143706 59878 101792 293400 

2019 610152 146580 61075 103828 299268 

2020 622967 r495t2 6229'r 1059(X 305254 

Tabelist liihtub, et alates aastast 2008 on vdimalik 150 km raadiusest Iru EJ jiiiitrnep6letusplokile 

saada vdimsuse tagamiseks 220 000 tonni jiidtrneid. Arvestades jii6tmetekke kasvuprognoose 

suureneb aasta-aastalt Tallinnast ja Harjumaalt kogutavate jiiatmete osakaal, mis v6imaldab 

vZihendada kaugemalt maakondadest toodavate jiiatmete osakaalu, mis avaldab m6ju eelkdige 

j iiiitrnete transpordi aspektidele. 

Ragn- Sells AS ja OU Adelan priigiveod on hinnanud 5 aasta perspektiivis eelpoolnimetatud 150 

km raadiusega piirkonnast kogutavaks jiiiitrnekoguseks ca 200 000 Va (vt. Lisad 16 ja 17 AS 

Ragn- Sells'ist ja OU Adelan Priigiveod tulnud kirjad). 

4.1 Segaolmejddtntete koostis 

Segaolmejiiiinnete koostis on vdga varieeruv nii piirkonniti kui ka ajalises m6istes. Olmejiiiitmete 

koostise viiljaselgitamiseks on teostatud mitneid uuringuid. SEI- Tallinn poolt teostatud uuringus 

on olmejiiAtmete liigilist koostist hinnafud Eestis liibi viidud olmejiiiitrnete sorfimisuuringute 

tulemuste, ITK pakendi- ja jiiiitneregistri andmete ning jiiiitmekiitlejate hinnangute p6hjal. 

OlmejiiEtmete koostis vdib varieeruda erinevates piirkondades (sbltub asulatiiiibist, ettevdtluse 

olemasolust jms). 

Muud o6lcvld 

El.kt oonit} i6atrn d (i.t!) 

tomu 6X 

z% 

Ohdikud 

iattrEd 

lta 

Puit 

3r 

Muud inrrtlcd 

{ mittc pa lcvld ) 

t$tln d 

7X 

Joonis 4-1 Ohn€jeiitmete liigiline kooatis 

TrrEc-j! 

mct!lli-iSlihrc d 

4% 

34

SEI- Tallinn on hirmanud olmejiiiitrnetes sisalduvate biolagunevate jiiiitnete osakaaluks 65,50/o, 

pdlevate jiiiitnete osakaal olmqjiatrnetes onhiman{Effi (vt. kiesoleva aruande Lisa nr 10. t0 

SEl-Tallinn poolt koostatud ku EJ territooriumile kavandatava jedfrneid kiitusena kasutava 

koostootmisploki olelusringipdhine keskkonnamdj u hindamine) 

r AnorS!.niliscd (mitt! pdlcvld ) 

illlEncd 

r P6lcv!.t jittrnr d 

Joonis 4-2 Pdlevr jlitmefraktsioonl osrkul olmejnftmctcs 

4.1.1 Jlntmete keemlline koostis ja jflitmete kiitteviiirtus 

Jiiitmepdletusploki kiitusena losutatavate jiiiitmete koostisest ja niiskusesisaldusest sOltub 

jiiitnete ktiffevdiirtus. Olmej6Atmete alumine kiitteveiiirtus on tavaliselt 8-12 MJkg, s6ltudes 

pdlevate komponentide (peamiselt siisinik, vesinik) sisaldusest jiiAtmetes. Keemiliste elementide 

minirnaalse ja maksimaalse sisalduse varieerumine on suhteliselt suur. Jiiehxrete koostist teades 

on vdimalik jiietnete kiitteviiitrtust hirmata, teades iiksikute komponentide sisaldust jiiiinnetes ja 

nende k[ttwii.irhrst (vt tabel 4.4). 

4.4 Ukstfute Uksihrte iddtmeliikide Mttevlldrtused on toodud 

Jtltmcliik K iittevttrtus (MJ/ks) 

Toiduiniitrned 

Tekstiil ls,6 

Paber 16,7 

Papp, kartong 16,3 

Plastikud 32,6 

Puidujeetmed t8,6 

Klaas 

0,1 

Tabelist laihtub, et k6rgeima ktitteviidrtusega on plastikud ja madalaima kiittevdiirtusega 

toidujEiitned. Toidujdiifrnete madd Hitteviiiirtus tuleneb ka nende jiiiitrnete k6rgest 

niiskusesisaldusest. Jliiifineid tuleb seetdttu enne nende pdletamist korralikult segada, et valtida 

suuri kiittevii'iirtuste k6ikumisi. 

A1 

35

JiiAtmete keemilist koostist hinnati Iru EJ rajatava jzi.?itmeid ktitusena kasutava koostootmisploki 

pdlemisarvutuste teostamiseks erinevate kirjandusallikate -pr6hjal. Pdlemisarvutuste teostamiseks 

vdeti aluseks jiirgnev keskmine jii2ihnete keemiline koostis'). 

Itoostis i a kiiltevddrtus 

Kiituse tarbinrisaine koostis massi 7o 

- Stisinik, C 26,4 

- Vesinik, H 

- Viiiivel, S o,20 

- Kloor, Cl 0,3 

- Tuhasus, A' 2t,l 

- Veesisaldus. W' 30 

K0tuse alumine ktlfteveAxtu s: 

- kiituse tarbimisaine Q'., MJ/kg 10,5 

- kiltuse kuivaine Q"", MJ/kg t 6,l 

JiiAtmekiiitlusettevdtetega s6lmitavates lepingutes tuleb ette niiha 

eest, et jiiAtmed ei sisaldaks pdletamiseks mittesobivaid jiiAtmeid. 

4.1.2 Jld,iltmete sortimine 

Harjumaale on rajatud 2004. a seisuga kolm sorteerimistehast. 

Tallinna Jii:itmete Sorteerimise Tehas OU (TJST OtJ) alustas oma tegevust 2003. a. Tehase 

pdhitegevusalaks on segaolmejiiiitmete sorteerimine. Ettevdttesse tuuakse Tallinna linnast ja 

Ha{umaalt kogutud segaolmejiiAtmeid, kust sorteeritakse vlilja taaskasutavaid jiiiitmeid l8-2lyo. 

Sorteerimistehase aastane vdimsus on 100 000 tonni, millest sorditakse viilja ca 20 000 tonni 

taaskasutavaid j Aiitmeid. 

Viilja sorteeritakse jiirgnevad jii6tmed: metall (must ja viirviline), klaas (valge, viirviline ja 

standardne 6llepudel), plast (valge ja v[rviline 6huke ning paks plastik), PET - joogitaara, 

tetrapak-joogitaara, tekstiil, puit, mineraalne ehitusmaterjal, autokummid, elektroonikajiiiitmed, 

ohtlikud jii5tmed. P6letatavaid jiietmeid eraldi viilja ei korjata" kuna puudub vastav ndudlus. 

Mainitud jii5tmetest puudub kasutus paksule plastile ja tekstiilile. 

AS VSA Eesti AS on Harjumaal Assakul iiiiitmete sorteerimis-iimberlaadimisiaam. VSA Eesti 

AS poolt kogutakse ja sorteeritakse nii olmejiiZitmeid, pakendijiiiitmeid, tridstusjiiiitmeid kui ka 

ohtlikke jiiiitmeid. 2002. aastal kogus AS Vaania (AS Vaania uus iirinimi on AS VSA Eesti) 

umbes 4 900 tonni jiiAtmeid, mis ei liiinud priigimiiele. 

Raen-Sells AS avas juunis 2003 Tallinna sorteerimisjaama ja elekhoonikalammutustitdkoja. 

Jaam suudab timber tridtada kuni 5 000 tonni eelsorteeritud jiiiitmeid aastas. Kava kohaselt 

sorteeritakse peamiselt kolme liiki tarskasutatavaid materjale, millest paber ja papp moodustavad 

2t 

G. Tchobanoglous, F.Kreith Handbook of Solid Waste Management 2-nd edition,2002. 

36 

./

70olo sorteeritavast mahust, joogipakend 2O%o ja kile l0% mahust. Ohtlikud jiiEtmed kiiideldakse 

vastavalt kehtivatele nduetele, tavajiiatmed liihevad prtigilasse ja taaskasutatavad fraktsioonid 

suunatakse uuesti ringlusse. Ragn- Sells AS Sorteerimisjaamas tekib p6letamiseks sobilikku jiiiiki 

ca 1000 t/a pakendite sorteeriqisest ja 2000 Va ehitusjiiiitmete sorteerimisest. Nimetatud jiiiikide 

mahud kasvav ad ca 5%o aastas'o. 

Valdavalt sorditakse sorteerimistehastes olmejiiiitmetest vAUa mittep6levad jiiiitmed ja k6rge 

ktitteviiiirtusega plastikujiiiitmed ja pakendid. Biolagunevaid jiiAtmeid viilja ei sordita. Sellest 

tulenevalt ei ole eeldatavalt sorteerimistehases piirast sortimist jiirelejiiiivad jiietmed kdrgema 

ki.ittevii2irtusega kui sortimata olmejiiiitmed (piirast esialgset sortimist jiiiitmetekitaja juures). 

4.1.3 Jiiiitmete toksilisus 

ydt11ge_ (!9l_Q_+4atel) on ohtlike ainete hulk 

olmejiiiitmetes pidevalt lg5-Va4u_.d..,_. Olmejiiiitmetes sisalduvad peim-iseilohilikud ained -oi 

,rasdrefdffdGtii (Fbl, taaOmiuni(COl, nikkel (Ni), elavhobe (Hg)), klooritud siisivesinikud 

(perkloroetiileen, trikloroetiileen, metiileenkloriid), aromaatsed iihendid (naftaleen, tolueen), 

pestitsiidid, biotsiidid ja kasutatud mootorioli. 

Kui ohtlikke komponente sisaldavad materj alid iira visatakse, satuvad nad valdavalt priigimliele 

vdi pdletustehasesse. Priigilas on oht, et jiiiitmetes olevad ohtlikud ained leostuvad pinnasesse 

n6rgvee kaudu ja samuti emiteeritakse priigilagaasiga ohtlikke aineid atmosfiiiiri. Pdletussiisteem 

kasutab suitsugeeside puhastust ning seet6ttu on 6huheitmed vdrreldes prtigilas atmosfii?iri 

paisatavate heitmetega vliiksemad, samuti on kahjulike ainete kontsentratsioonid kontrollitavad. 

Samas tuleb arvestada p6letamisel tekkinud tuha ladestamisel samuti saasteainete leostamise 

mdjuga, mistdttu tuleb leostumise v?ihendamiseks kasutada sobiliku tuha ttiiitlusmeetodit. Kui 

miiLrgised ained satuvad keskkonda v6ivad nad ohustada dkosiisteeme, elusloodust, inimeste 

tervist. 

Jiirgnevas tabelis on toodud olmejiiAtmetes sisalduvad levinumad ohtlikud ained ja materjalid 

ning nende vdimalik mdju tervisele. 

4.6 Toksilisust keemilised elemendid ia iihendid 

Ohtlik aine Piiritolu (iiiiitmed, milles 

esineb) 

Kaadmium (Cd) Patareid, v?rvid, printerite 

tindikassetid, plastikud. 

Tina (Sn) Patareid, lakid, juuksevdrvid, 

isolatsioonimateri alid 

Elavhobe (Hg) Patareid, viirvid, 

luminestsentslambid, 

kraadiklaasid. termostaadid. 

Metiileenkloriid (CHrClr) Viirvid, v?rvieemal did, tiimid, 

pestitsiidid. 

Metiiiilettiiilketoon (Cat[O) Viirvide lahjendid, liimid, 

puhastusvahendid, vahad. 

26 

Kiri Ragn- Sells AS, 30.04.2007 (Lisa l6) 

M6ju tervisele 

Kantserogeen, iikotoksiin, m6ju j:irglaste 

saamise v6imele. 

Neurotoksiin, m6ju jarglaste saamise 

vdimele. 

Okotoksiin, neurotoksiin m6ju jlirglaste 

saamise vdimele. 

Kantserogeen. 

Neurotoksiin, m6ju jiirglaste saamise 

vOimele. 

t,

Perkloroettileen (C2Cla) Vaibapuhastusvahendi d, Kantserogeen, 6kotoksiin, m6ju j?irglaste 

plekieemaldid, tehismaterjalidest saamise v6imele. 

kangad 

Fenool (C6HsOFI) Kunstitarbed. liimid. Okotoksiin, miirgine. 

Tolueen (C7H6) Varvid, kiiunelakid. 

Okotoksiin, mutageen, mdju jiirglaste 

kunstitarbed, liimid. 

saamise v6imele. 

Poliiviniiolkloriid (-CFIr-CHCI-)" Plastikust aknaraamid, uksed, Dioksiinide tekke vdimalikud 

viilisvoodrimaterjalid, 

pdhjustajad. Kantserogeen, mutageen, 

p6randakatted, elektrikaablite 

katted, pakendid. 

m6ju jiirglaste saamise v6imele. 

PCB-d (poli.iklooritud bifentiiilid) on tugevalt klooritud ained, mis Sotsiaalministri 28. veebmari 

2005. a m?iiiruse nr 36 Elanikkonnale ja loodusele ohtlike kemikaalide kiiitlemise piirangud (RTL 

2005,29,407) $ 2 kohaselt Eestis keelatud turwtada ning kasutada PCB-sid ning valmistisi, mis 

sisaldavad PCBsid ii'le 0,005 massiprotsendi. 

Toksiliste ainete viihendamiseks jiiiitmetes on vdimaluseks ohtlike jii5tmete eraldi kogumine ja 

taaskasutamine, mis on i.iks j ii?itmekiiitluse siisteemi osa pdletamise kdrval ning mida paremini 

on ohtlike jfliitmete eraldi kogumise siisteem vAlja arenendatud, seda viiiksem on ohtlike 

ainete pdletamisprotsessi sattumise risk Sorteerimistehases sorteeritakse viilja ka ohtlikud 

jiiAtmed. 

Joonisel 4-l jitilmete koostise kohta on viilja toodud, et Eesti olmejflfltmetes moodustavad 

ohtlikud jiiitmed alla lo/o. J:iitmete kontrollitud pdletamine toimub k6rgel temperatuuril, 

v6hemalt 850'C juures, kuid kui jiiiitmed kloorina viiljendatuna sisaldavad halogeenitud 

orgaanilisi aineid iile 1 massiprotsendi, siis tuleb kolde temperatuur vahemalt 2 sekundiks t6sta 

1100 'C-ni27. Jiiiitmepdletusseadmele paigaldatakse suitsugaaside puhastusseadmed, mis on 

vdimelised minimeerima dhusaaste. Tuhk, mis sisaldab ohtlikke aineid (raskmetallid jne) tuleb 

samuti keskkonnaohutult kiiidelda ja k6rvaldada. 

Iru EJ jiiiitmepdletusploki projekteerimisel arvestatakse Eestis olmejiiiitmete hulgas olevate 

ohtlike jiiiitmete kogusega ftlruranguliselt l7o). Oluline on, et pdletusele suunatavad ohtlikud 

jiidtmed ei sisaldaks halogeenitud orgaanilisi aineid kloorina viiljendatuna iile 1 massiprotsendi. . )r;it 

Kuna Eesti olmejiiAtmetes on hinnatud ohtlike jiiiitmete osakaaluks tervikuna 1oZ, mistdttu-1-61r/ / 

temperatuuri t6stmine I 100' C ei ole vajalik. 

Suitsugaaside puhastusseadmed projeldeeritakse toime tulema suure jiietmete koostise 

k6ikumisega. Suitsugaaside puhastamisel jiilgitakse pidevalt HCI jt saasteainete sisaldust 

puhastamata suitsugaasides, mille alusel arvutatakse koheselt puhastamiseks vajaminev 

reagentide kogus, et saavutada normidekohased emissioonid. Soomes Kotka jaama 

puhastusseadmete projekteerimisel arvestati jiiiitmete kloorisisaldusest 0,5 - 1,57o (tegemist on 

jaamaga, mis lisaks olmejiiAtmetele pdletab ka ttitistuslikke jiiiitmeid ja reoveepuhasti 

muda). Euroopa kogemusele tuginedes ei iileta olmejaiitmetes kloorisisaldus lolo. 

Jiifltmekiiitlusettev6tetega sSlmitavates lepingutes tuleb ette niiha jii6tmete tarnija vastutus selle 

eest, et jii?itmed ei sisaldaks pdletamiseks mittesobivaid jei6tmeid. 

'' KKM 2004. a. miiiirus nr.66 

38

Suitsugaaside puhastusseadmed projekteeritakse toimetulemiseks maksimaatse ohtlike 

jiidtmete sisaldusega otmejflXtmetes, mistdttu puudub oht ohtlike jiiiitmete osakaalu 

suurenedes ohtlikuks iikkheite tekkeks. 

39

5 Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus 

Pdletamine on htigieeniline moodus jiiAtmete mahu ja kaalu viihendamiseks, mis tekitab iihtlasi 

viihem heitmeid kui ladestamisel. Elektri vdi sooja vee ja auru tootmine pdletamisprotsessi 

kdrvalproduktina on kahekordselt kasulik, asendades iihelt poolt piiratud fossiiise kiitus;ressursi 

tarbimist ja teiselt poolt stimuleerides 

^pajanduslikult 

jiiiitmete pdletamist kui vdga 

kapitalimahukat jiiiitmete tcidtlemise protsessi28. 

Iru EJ soovib kasutusele vdtta jiidtmete masspdletamise tehnoloogia (vt Lisa l), kus jiiiitmete 

p6letamine hakkab toimuma liikuvate restidega koldes, mis on antud jiiiitmete voogusid 

arvestades parim v6imalik tehnikarv. Jiiiitmepdletusploki raj amisega kaasnevad positiivsed 

keskkonnamdjud on jiirgmised: l) viihendatakse Iru Elektrijaamas fossiilkiituste kasutamist andes 

sellega panuse fossiilse ki.ituse varude siiilimisele, 2) Narva Elektrijaamades toodetakse 

p6levkivist viihem elektrit, millega vZihendatakse p6levkivienergeetika kahjulikku 

keskkonnamdju ja antakse panus pdlevkivivarude sdilimisele ning 3) jiiiitmete priigilasse 

ladestamise viihenemisel viihenevad priigilast emiteeritavad priigilagaasi (peamiselt CFIa) 

heitmed, mida loetakse iiheks kliimamuutuste pdhjustajaks. Iru EJ-s on vdimalik toota 

koostootmisreZiimis senisest rohkem elektrit ja tihtlasi antakse panus Tallirura elektrivarustuse 

varustuskindluse suurenemisele ning toetatakse hajusat elektritootmist. 

Liihtudes kavandatava tegevusega kaasnevast eeldatavast keskkonnamdjust seoses 

segaolmejiiiitmete tekkivate koguste ja sortimisel saadava pdlevjiiîitmete osa kiittesaadavusega 

saab kiisitleda jiirgnevaid reaalseid altematiive: 

5.1 Alternatiiv 0 

Olemasoleva olukorra jiitkamine - jiifltmepdletusplokki ei rajata Iru EJ territooriumile: Iru 

EJ tdtitab edasi olemasolevatel tootmisv6imsustel. kasutades kiitusena Venemaalt tarnitavat 

maagaasi ja reservkiitusena kiittedli. Elektri tootmine Iru EJ-s on raskendatud soojuskoormuse 

mittepiisavuse tdttu. SegaolmejiiAtmed v6i j?iiitmete sortimisel jiirelejliiiv kasutusk6lbmatu 

p6letatav jiiiik ladustatakse pr0gilasse ja digusaktidega sAtestatud jiiatmete taaskasutuseesmiirgid 

saavutatakse lebi jiiiitmete materjalina- ja bioloogilise ringlussev6tuga. 


Sortimata olmejiiiitmete pdletamisel p6hineva KTP rajamine Iru EJ territooriumile: 

kavandatav tehnoloogia vdimaldab pdletada sortimata olmejiiiitmeid hinnanguliselt kuni 220 000 

t!a. J'diltmete tekke jaotus piirkonniti ja kiittesaadavus on esitatud aruande ptk-s 4. Seejuures 

" Jahtmete P6letamine. Maailma Terviseorganisatsioon. Euroopa Regionaalne keskus. 1995 

2e 

Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on the Best Available Techniques for Waste 

Incineration. European Comission. 2006. 

40

plaanitakse pdletada pakendiseadusega seatud taaskasutuseesmiirkide tiiitmise iilejiiiik ning 

arvestatakse kompostitavate biolagunevate jii6tmete kogusega. Potentsiaalselt v6iks p6letuse 

jaoks olla kattesaadav hinnanguliselt ca 5OYo Eestis tekkivast olmej?iiitmete kogusest. 

Segaolmej iiiitmed antakse jiiEtmekliitlejate poolt (Tallinna priigila vm jiiiitmekiiitluskoha asemel) 

iile Iru EJ p6letatavate jiiAtmete vastuvdtule ja jiiiitmed ladustatakse spetsiaalsesse kinnisesse 

punkrisse (mahutab ca 3-4 piieva kiitusevaru), kus toimub greiferkraanaga jliiitmete etteanne 

liikuvate restidega koldesse. J:i2itmete pdletamisel tekib p6hjatuhk ja lendtuhk ning suitsugaasid, 

mis sisaldavad erinevaid koostisosi. 

Jitiitmete pdletamiseks rajatav KTP plokk ehitatakse uude tootmishoonesse. KTP plokk 

varustatakse suitsugaaside puhastusseadmetega, mis tagaksid minimaalse heitmete koguse 

atmosftiiiri nii, et heitmed vastaksid kehtestatud normidele ja piirangutele ning et tehnika oleks 

kooskdlas parima v6imaliku tehnoloogia mdistega tiinapiieval. Suitsugaaside puhastusseadmed 

projekteeritakse toimetulemiseks maksimaalse ohtlike jiiiitmete sisaldusega olmejiiiitmetes, 

mist6ttu puudub oht ohtlike jliiitmete osakaalu suurenedes ohtlikuks iikkheite tekkeks. 

Kuna tekkivat tuhka ei ole esialgu plaanis taaskasutada, siis fuleb see suunata ladestamisele 

selleks otstarbeks sobivasse priigilasse v6i ladestuskohta. Samuti vdib tekkida vajadus enne 

ladestamisele suunamist tuhka t66delda. 

5.3 Alternaliiv 2 

Sorditud olmejiiiitmetest saadavat p6twjiindet kasutava KTP ploki rajamine Iru EJ 

territooriumile: kasutatakse samasugust tehnoloogiat kui Altematiivi I puhul (vt ka pdhimdtte 

kirjeldus peatiikis 5.2). P6levj?iiitmete all m6eldakse sorteerimistehastes pZirast viiiirtusliku 

tooraine viiljasorteerimist jiirelejiiAvaid j iiiitmeid, mis sobivad pdletamiseks. Altematiiv eeldab 

eeltciddeldud jiiAtmete kiittesaadavust, mis omakorda s6ltub sorteerimistehaste edukast 

laialdasemast toimimisest. Peattikis 4.1.2 on toodud niiitajad Tallinna Jiiiitmete Sorteerimise 

Tehas kohta. Tallinna Jliiitmete Sorteerimise Tehases jii?ib sortimisest jiirele (peale taaskasutatava 

materjali eraldamist) 80 000 Va taaskasutamiseks kdlbmatut j:iiiki. Samas tuleb silmas pidada, et 

k6ik jiirelejliAvad jiiiitmed ei ole sobilikud pdletamiseks. Samuti tekib Ragn-Sells AS 

sorteerimistehases tiina ca 3000 tla pdlelatavat jiiZiki. Selleks, et jA?itmetel oleks kdrgem 

kiittev2iiirtus, peaks viiJja sortima ka suurema osa biolagunevatest j:ietmetest ja nende jaoks looma 

eraldi kiiitlusvdimalused, mille kompostimisega kaasneb samuti negatiivne keskkonnam6ju. 

Kompostimisega kaasneva globaalse teskkonnamdju aspekte kiisitleb ka SEI -Tallinn poolt 

koostatud olelusringipdhine hindam ine'". 


Kiitusena kombineeritult sortimata olmejiiiitmeid ja sorteerimistehastest saadavaid 

pdlwjiiiitmeid kasutava KTP ploki rajamine Iru EJ territooriumile: kasutatakse samasugust 

tehnoloogiat kui altematiivi L ja 2. puhul (vt. p6him6tte kirjeldust peatiikis 5.2). Altematiivi 

30 Vt- Aruande Lisa I I 

4l

puhul p6letatakse nii sortimata jiietmeid (Altematiiv 1) kui ka eelsorteerimisel saadud jiiiitmeid. 

(Altematiiv 2). Ka siin eeldab jiiiitmete pdletamine eeltdtitlemisel saadavate jiiiitmete 

kiittesaadavust, mis omakorda sdltub sorteerimistehaste edukast toimimisest. Nii 

segaolmejliAtmete kui ka sorditud jiiiitmete kasutamine kiitusena on paindlik lahendus, kuna ei 

piira eelsorteerimisel saadavate pdlevjliiitmete vdimaliku puuduj iiiigi korral kasutamast sortimata 

jriAtmeid. 

5.5 Alternatiivide vdrdlev hindamine 

Alternatiivide hindamine teostati paaritivdrdlus meetodiga: 

Paaritiv6rdlus: k6iki altematiive vdneldakse paarikaupa kdikide kriteeriumide alusel ning 

otsustatakse, kumb v6rreldav on parem (Kas Al on parem kui ,A2 esimese kriteeriumi alusel? 

Kas Al on parem kui ,,{3 1. kriteeriumi alusel? jne. Vdrdlus teostatakse kdikide kriteeriumide 

alusel kdikide alternatiivide kohta). Arvutustehnilistel kaalutlustel lisatakse iiks frktiivne 

altematiiv, mis on k6igist halvem. Alternatiiv, mis osutub vdrdluses paremaks, saab 

hindepunktiks l, allajiiiija saab 0, vdrdse paari korral saavad mdlemad 0,5. Puntlid 

summeeritakse ning jagatakse k6igi altematiivide punktisummaga. Saadud hinne niiitab, milline 

on altematiivi suhteline paremusjiirjestus valihrd kriteeriumi pdhj al - k6rgeima hinde saab parim 

alternatiiv. Kriteeriumitele kaalu andmiseks teostati kriteeriumitele samuti paaritiv6rdlusrr. 

Kriteeriumite vdrdluses tugineti peatiikis 7. toodud keskkonnamdju oluliste aspektide hindamise 

tulemustele, kus leiti kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnaaspektid ja viidi liibi iga 

aspekti m6ju, t6siduse ja ulatuse hindamine. Samuti^^tugineti SEI Tallinn poolt liibiviidud 

olelusringip6hise keskkonnam6ju hindamise tulemustele". 

5.6 Kriteeriumid 

Altematiive hinnati jiirgnevate kriteeriumite alusel: 

Jiiltmete kiittesaadavus (kaal paaritiv6rdlusel 0.19) - praegu tii

toodetakse jiiiitmete asemel elelcrit pdlevkivist, mille korral emiteeritakse 104,9 GWh elektri 

tootmisel uute keevkihtplokkide korral hinnanguliselt I l9 586 tonni CO2_te33. 

Transpordiea seotud nesatiivsed aspektid (kaal paaritivdrdlusel 0.166) - siinjuures arvestati, et 

Tallinna piirkonnast toodavate segaolmejiiiitmete puhul hoitakse jiiiitmete toomisega Iru EJ-a 

v6rreldes transportimisega J6eliihtme priigilasse iihe sdiduga kokku ca 20 kilomeetrit. Teisest 

kiiljest tuha transportimine Jdeliihtme pr0gilasse kompenseerib viihesel miiiiral selle vahe. 

Transport kasvab viiljastpoolt Tallinna ja Harj umaad toodavate jiiiitmete osas. Kuid kui j ii?itmed 

viiakse kdigepealt sorteerimistehasesse (sh viiljastpoolt Tallinna ja Harjumaad kogutud jii?itmed), 

siis sellega seoses tekib vajadus lisatranspordi-ja logistika jiirele. Hindamisel arvestati 

sorteerimistehaste korral kaasneva lisatranspordi -ja logistika vajaduse tekkimise negatiivse 

mdjuga. 

Jiifltmete kiiitlussiisteemi maksumus (kaal paaritivdrdlusel 0.071) - siinjuures tugineti SEI - 

Tallinn poolt hinnatud erinevatele kiiitlussiisteemi maksumustele. Jiiiitmete pdletamise 

stsenaariumi korral on kulud I tonni jiidtmete kiiitlemisel vaadeldud variantide puhul kdige 

viiiksemad. K6ige kallimaks osutus mate{ali- ja bioloogilise ringlussevdtu lahenduste (sh. 

kompostiplatside rajamise ja opereerimise) kulu, mis on I tonni jiiiitmete kohta ca 5 korda 

suurem'" kui pdlefamise korral. Praeguse olukorra j iitkumine, kus enamus jiiiitmetest ladustatakse 

priigilasse (selle variandi puhul ei saavutata Sigusn6uetega siitestatud eesmiirke) on samuti kallim 

kui p6letamine. Altematiivide vdrdluses arvestati, et kui sorteerimistehases sorteeritakse viilja ka 

biolagunevad jiiiitmed, siis tuleb need viia edasisele tiiiitlemisele nt. kompostimisele, mis tdstab 

maksumust. 

Fossiilsete kiitusevarude siiilimine (kaal paaritivdrdlusel 0.119) - jiiAtmete p6letamisega 

aidatakse kaasa fossiilsete kttuste varude (sh. pdlevkivivarude) siiilimisele. Materjalide 

ringlussevdtuga on fossiilsete ktitusevarude siiilimine teoreetiliselt veelgi suurem, sest ka uute 

toodete valmistamiseks kasutatakse viihem naftavarusid. 

Kohaliku elukeskkonna kvaliteet (kaal 

Eraritivdrdlusel 0.214) - k6igi kolme pdletusaltematiivi 

osas on alternatiivide vee ja dhusaaste iihesugune sdltudes puhastusseadmete valikust. Seega 

jiiiitmete koostis ei mdjuta oluliselt dhusaaste hajuwspiirkonda ega viilisdhku emiteeritavaid 

saasteainete koguseid. Selle kriteeriumi juures v6eti arvesse ka vdimalikke keskkonnahiiiringuid 

kohalikul tasemel (mtira, v6imalik haisu teke) ja tiLrnbruskonna elanike suhtumisega, kes ilmselt 

pooldavad j iiiitmep6letustehase raj amist muj ale. 

5.7 Hindamise tulemused 

Hindamise tulemused on esitatud jiirgnevas tabelis: 

33 

A. Ots. Kiitused, p6temine ja keskkonnakaitse. Loengukonspenkt. Tallinna Tehnikatilikool, Soojustehnika 

Instituut. 2002. 

to 

SEI-Tallinn, Oletusringip6hine keskkonnam6ju hindamine 

43

el 5.1 P, teos tand hindamis e tul em used. 

Kriteerium Kdtee- AO AO AI AI A2 A2 A3 A3 

riumikaalu- 

kaalu-tud kaalu-tud kaalu-tud 

kaal 

tud 

t Jiietmete 

k?ittesaadavus 

0,190 0,250 0,048 0,350 0,067 0,150 0,o29 0,250 0,048 

2 Globaalne 

0,238 0,100 o,o24 0,200 0,048 0,400 0,095 0,300 0,071 

kliimamuutumine 

J Transpordi ga seotud 

negatiivsed 

keskkonnam6iud 

0,167 0,250 0,u2 0,400 0,067 0,150 o,025 0,200 0,033 

4 Fossiilsete 

kiitusevarude 

seihmist sh. 

p6levkivi 

0,119 0,100 0,o12 0,200 o,o24 0,400 0,048 0,300 0,036 

5 Kohaliku 

elukeskkonna 

kvaliteet 

0,2r4 0,400 0,086 0,100 0,021 0,200 0,043 0,300 0,064 

6 Jiiiitmete kiiitluse 0,071 0,r50 0,01l 0,400 0,029 0,150 0,011 0,300 0,021 

maksumus 

Kokku: 0J,zr 0rss 0,250 oJ74 

Hindamise liibiviimise tulemusena saadi jergnev altematiivide paremusj arj estus: 

l. Alternatiiv 3 

2. Altematiiv 7 

3. Alternatiiv 2 

4. Altematiiv 0 

Altematiiv 3 - Ktitusena kombineeritult sortimata olmejAiitmeid ja sorteerimistehastest saadavaid 

pdlevjeatmeid kasutava KTP ploki rajamine Iru EJ territooriumile osutus parimaks alternatiiviks. 

Selle altematiivi eeliseks on paindlikkus jeatmete kiittesaadavuse osas ja ta h6lmab endas nii 

alternatiivi I kui ka altematiivi 2 positiivseid aspekte. 

Alternatiiv 2 puhul on olulisemaks puuduseks jiiiitmete kattesaadavus - selliseid jiiiitmeid Iru EJ 

territooriumile kavandatava koostootmisploki v6imsuse tagamiseks ei ole tiina piisavalt. Samuti 

nduab jaiatmete sorteerimistehaste rajamine tiiiendavaid investeeringuid ning transpordi osas tuleb 

jeetrned transportida kdigepealt sorteerimistehastesse ja alles siis p6letusele, mist6ttu tekivad 

jii5tmete transpordi marsruutidesse lisaks nci. vaheltlid. Lisaks Iru EJ territooriumile tekib 

suurenev liikluskoormus vdimalike sorteerimistehaste asukohtade juutde. 

Alternatiiv I on t6nastes tingimustes k6ige odavam I tonni jiiiitnete kiiitlemisel ning samuti 

kaasneb positiivne aspeld transpordil viihimate negatiivsete m6jude n6ol. 

Alternatiiv 0 oleks kohalikke elanike seas k6ige vfiem vastuseisu tekitav (kuna p6letustehast ei 

rajata), kuid on keskkonnale k6ige kahjulikum. 

44

6 Jiiiitmep6letusploki tehnilised aspektid ja nendega kaasnevad 

mdjud 

Keskkonda m6jutab koostootmisploki ehitustegevus Iru Elektrijaama territooriumile, 

koostootmisploki kiiitamine ning jaama sulgemine. Pdhiline m6ju tuleneb siiski 

jiintmepdletusploki kiiitamisest. 

Pdhiline jiiiitmepdletusjaama kiiitamise tegevuste struktuur on jiirgmine (vt. joonis Lisas 1): 

o sissefulevate j,ietmete vastuvdtt; 

c j'diltmete vaheladustamine punkris; 

r jiietmete juhtimine protsessi; 

o jiiiitmete termiline tiititlemine (p6letamine); 

r energia genereerimine ja muundamine; 

o suitsugaasidepuhastamine; 

o suitsgaaside puhastusest tekkivatejiiiikide triritlemine; 

r suitsugaaside viiljutamine korstna kaudu; 

o emissioonide monitooring ja konholl; 

o heitvee tiiiitlemine ja konholl; 

o tuha tii

Viiltimaks selliste jiiiitmete sattumist koldesse, mis v6ivad pdhjustada mingi saasteaine lubatud 

piirmiliira iiletamist suitsugaasides, on otstarbekas eelnevalt tutvuda uue jaama planeerimisel 

planeeitav ale jaamale analoogsete olemasolevate j aamade kogemustega. 

Jiietmed piirinevad erinevatest allikatest ja on erineva koostisega. Jfliitmepdtetusjaam peab 

sdlmirna jiitmetarnijaga lepingu, mille kohaselt on tarnija vastutav jiiiitmete koostise osas, 

ning peab tegama, et jfliitmetes ei ole koostisosi, mis v6ivad p6hjustada hiiiringuid 

pdletusseadme tii6s. 

Sissetulevate jiiiitmete kvaliteedi hindamine on vajalik, et olla kindlad, et jiiiitmed on selles nn 

vahemikus, mis on vajalikud p6letusseadmele: 

r Kas jiiiitmed vajavad eeltOdtlust vdi protsessist eemaldamist; 

. Kas j:ietmed vastavad tamiiapoolsele kirjeldusele. 

Olmejiiiitmete kvaliteedi kontrollimiseks rakendatakse jiirgnevaid meetmed: 

. Visuaalne vaatlus punkris 

o Pisteline tamitavate jiiEtmete visuaalne kontroll 

o Tamitavate jii[tmete kaalumine 

r Radioalitiivsuse kontrollimine (viilditakse radioaktiivsete ainete piiAsemist keskkonda). 

Jiiatmete kontrollimise eesmerk on heitmete piitmliiira iiletamise villtimine ja p6letusseadme 

tdrgeteta tiid tagamine. 

JiiAtmete vastuvdtmisel tuleb jiilgida keskkonnaministri 4. juuni 2004. a miiiiruses nr 66 

"Jiiiitmep6letustehase ja koosp6letustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nduded" 

toodud n6udeid: $ 5. Jiiiitmete tehasesse vastuv6tmine. 

Jaamas toimub jiiiitmete visuaalne vaatlus punkris, mille korral on v6imalus avastada 

suuremddtmelised h5iringut p6hjustada vdivad ebasoovitavad jitiitmeid. Tdiendavalt 

kontrollitakse iga koormaga kaasas olevat saatelehte, kus on kirjas, kust piirkonnast ja kellelt 

jaiitrned piirinevad. Pisteliselt teostatakse ka vastu vdetavatele j?iiitmetele p6hjalikumat kontrolli 

(kallatakse mdni koorem mahalaadimisalale iimber ja kontrollitakse koostist). Ohtlikke jiiiitmeid 

jaama pdletamisele vastu ei vdeta. Kui tegemist on ohtlikke jiiiitmeid sisaldava koormaga on see 

jiiiitmevedajale teada. Jaama ja jiiiitmevedaja vahel s6lmitava lepingu alusel sellist koormat jaama 

vastu ei vdeta. Jdatmevedaja saab tagadateabe jdatmete piiritolu kohta - kas vastav koorem on 

tulnud kodumajapidamistest vdi ettevdtlusest. Reeglina v6ivad sattuda suured kogused 

vdimalikku hiiiringut pdhjustada vdivad ohtlikud jiiiitmed jiiiitmevedajale ettevdtlusest. 

6.2 Jiiiitmete vaheladustamine 

Vastavalt PVTIe laaditakse jiiiitmed maha ja vaheladustatakse kinnises ruumis, mis on 

varustatud vedelikke mitte liibilaskva betoonpohja ja seintega jii?itmete mahu ulatuses. Jiiiitmete 

ladustamistasemest kdrgemale poole jiiiivad seinad ehitatakse hermeetilised. 

46

Piirast jiiiitmete kaalumist laetakse j:i?itmed autost maha ja need liiguvad mtitida kaldteed 

punkrisse v6i kallatakse autost otse punkrisse. PArast suletakse mahalaadimisala ja punkri 

vahelised avad, et t?iiendavalt viiltida halva l6hna leviku vdimalust. Avade sulgemine teidab ka 

tuletdkke eesmiirki. 

Jiiiitmete mahalaadimise ala ja punker varustatakse drenaaZiga, tekkivad ndrgveed kogutakse ja 

kliideldakse. Mahalaadimisalalt drenaaZiga kogutava ndrgvee puhastamine toimub vastavalt 

miiiiruse "Priigila rajamise, kasutamise ja sulgemise nduded" (RTL 2004, 56, 938), $13, l6ike 3 

alusel. See s?itestab, et n6rgvesi kogutakseja puhastatakse

6.4 liiiitmete pdletamine 

Jii?itmete p6letamisel tuleb jiilgida keskkonnaministri 4. juuni 2004.a mii?iruses nr66 

,rJiiiitmep6letustehase ja koospSletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise n6uded" 

toodud ndudeid pdletusseadme kiiitamistingimustele : 

l. Tehases tuleb saavutada jii?itmete selline pdlemistase, et p6lemisel tekkinud riibu ja tuha 

orgaanilise siisiniku iildsisaldus (Total Organic Carbon - edaspidi TOQ on alla 3Yo vdi nende 

kuumutuskadu on alla 5oh aine kuivmassist. Vajaduse korral tuleb TOC-i viihendamiseks 

kasutada jiiAtmetele sobivaid eelttidtlusvdtteid. 

2. Tehas tuleb projekteerida, ehitada ja varustada ning tehast kiiitada nii, et pdlemisest ja 

koospdlemisest tekkiva gaasi temperatuur tduseks juhitavalt ja iihtlaselt piirast viimast 

p6lemis6hu sisestamist isegi ebasoodsaimates tingimustes viihemalt kaheks sekundiks 

temperatuurini 850 oC, m66detuna p6lemiskambri siseseina juures vdi m6nes muus loa andja 

miiiiratud esinduslikus punktis. 

3. Tehase iga jiiiitmep6letusseade tuleb varustada viihemalt iihe abipdletiga, mis peab tagama 

p6lemisgaaside n6utava temperatuuri. Pdleti peab automaatselt tciiile hakkama, kui 

p6lemisgaaside temperatuur langeb piirast viimast p6lemis6hu sisestamist alla 850 "C. Abip6letit 

kasutatakse tehase j iiiitmepdletusseadmete kiiivitamisel ja seiskamisel, et temperatuur ei langeks 

alla 850 kogu kdnealuste toimingute aja kestel ja seni, kuni pdlemiskambris on veel pSlemata 

j?iAtrneid. 

4. Kiiivitamisel ja seiskamisel vdi siis, kui pdlemisgaasi temperatuw langeb alla 850 'C, ei tohi 

toita abip6letit kiitusega, mis v6ib pdhjustada suuremat heidet kui see, mis tekib gaasi6li, 

vedeldatud gaasi vdi maagaasi p6letamisel. 

5. Tehasel peab olema automaatsiisteem, mis vilistab jiiiitmete etteandmise termiliseks 

tiiiitlemiseks, sealhulgas p6letamiseks: 

l ) kiiivitamisel, kuni p6lemisgnaside temperatuuri 8 50'C ; 

2) kui pdlemisgaaside temperatuuri ei hoita 850'C; 

3) niipea, kui selle miiiirusega ndutavad pidevad m66tmised osutavad, et mdnda heite 

piirv?iiirtust on iiletatud puhastusseadmete hiilre v6i rikke t6ttu. 

6.5 fdiitmete pdletamisel tekkivad emissioonid ja tahked jdtigid 

Jiiiitmepdletusseade varustatakse suitsugaaside puhastussiisteemig4 mis on vdimeline lagama 

6igusaktidega kehtestatud piirviiiirtused. SuflCUgQqllde puhastusseadmete tehnilise kirjeldused ja 

tekkivate tuhkade ohtlikkuse viihendamise tehnoloogiate kirjeldused on toodud kiiesoleva 

iuande lisa< 

Lisa 2 - Suitsugaaside puhastussiisteemid. 

o Lisa 3 - PCDD/F (dioksiinide ja furaanide) eraldamine jiiiitmepdletusjaamast. 

o Lisa 4 - Elavh6beda ja teiste raskmetallide heitmete v?ihendamine. 

o Lisa 5 - Liimmastikuheitmete viihendamine. 

r Lisa 6 - Pdhjatuha tiiiitlemine. 

r Lisa 7 - Suitsugaaside puhastuses tekkivad tahked j?iagid ja nende t6

6.6 Koostootmkploki sulgemine 

KTP sulgemist ei ole antud hetkel ette niiha, kuid kui koostootmisploki sulgemine leiab aset, siis 

koostatakse selleks projekt. Vastavalt projektile utiliseeritakse materjalid ja seadmed vastavuses 

seadusandlusest fulenevate nduetesa. 

49

7 Kavandatava tegevusega kaasnevate olulise keskkonnamdjuga 

aspektide hindamine 

Skeemil, mis on toodud Lisas nr 12, on esitatud kavandatava koostootmisploki tririga seotud 

tegevused ning sellega kaasnevad keskkonnaaspektid nagu loodusvarade tarbimine ja heitmete 

teke. Jaama ttid tulemusel varustatakse soojusega u. 23%o ja elektriga 6% (Tallinna linna 

kodulehel toodud Eesti Energia 2005. a tarbimisandmetel) Tallinna linnast. Soojuse ja elektri 

tootmiseks kulub 220 000 t segaolmejiiiitmeid aastas. Jiiiitmeid transpordivad jaama 

jaetmekogumisfirmad kehtestatava viiravatasu alusel ja olenevalt jii?itmeveoki kaalust on 

maksimaalne veokite arv piievas 120. Kuna ktituste transport korraldatakse jiiiitmekogumis ja - 

vedamisfirmade poolt, siis nende t

Luuakse 5-6 tdcikohta. loodusvarade kasutus. 

24 Maastikuilme 

Maastiku visuaalne muutmine uue Tdcistuspiirkonna arenemine nii 

muutmine 

viihemalt 40 m kdrguse tootmishoone tehnoloogiliselt, visuaalselt kui 

Maakasutus 

raiamisega. 

heakorra suhtes. 

+36 Tiidstusmaa kasutus Olemasoleva elektrijaama territooriumi kasutamine, tootmismaa 577050 m', sh 

ehitusalune maa 139305 m'z 

i-lf, Loodusliku maa Jeeitmete pdletamisel viilditakse jeatmete ladestamist ning kaudselt edaspidi uute 

kasutus 

priigilate rajamist, sh looduslikule maale. 

Ohuheitmete teke Jaatmete p6letamisel 6huheitmed 

arvutatakse vastavalt 

Keskkonnaministri 4juuni 2004.a 

maaruses nr. 66 

120 Tahked ja gaasilised 

heitmed 

100 Bioakumuleeruvad 

elemendid ja iihendid 

heitmetes 

8 Haisu teke Pdletamisega 

Kahjulikeks gaasilisteks ja tahketeks heitmeteks loetakse viiiivli-, ldmmastiku, 

tahkete osakeste, stjsinikoksiidi, pdletamata siisivesinikke ja siisinikdioksiidi 

emissioone. Si.isinikdioksiidi sisalduse t6us atmosfAaris p6hjustab globaalset 

kliimasoojenemist. Vingugaasi ja pdletamata siisivesinike heitmete 

kontsentratsioon suitsugaasides s6ltub p6lemistingimustest ja p6lemis6hu 

otstarbekast iihtlasest jaotamisest. Tahkete heitmete summaarne kogus sdltub 

jaatmete koostisest ning suitsugaaside puhastusseadmete efektiivsusest. Sama 

koguse j iiiitmete ladestamisel v6rreldes p6letamisega kaasneks ca 2 korda 

suurem kasvuhoonesaaside eraldumine 

Isegi piirviiiirtuste jm nduete jiirgimisel v6ib mitmete saasteainete toime 

keskkonnas hakata ilmnema alles pikema aja jooksul - raskmetallid v6i 

dioksiinid jOuavad aja jooksul bioakumulatsiooni kaudu toiduahelaisse (sh 

inimorganismi) pOhjustades erinevaid terviseprobleeme. V6rreldes priigilas 

ladestamisega, on j iiiitmete pdletamisega kaasnevad dioksiinide heitmed 

kontrollitud. Nt. prijgila p6lengu korral on dioksiinide heitmed 

jiiiitmep6letusjaama emissioonidest mitmeid kordi suuremad. Kirjanduse 

andmetel on dioksiinide tekke oht kodumajapidamises kloori sisaldavate 

jaAtmete poletamisel kijttekolletes suurem kui kontrollitud 

.ieetmepOletusiaamast, rt peatiikk 8.3.6. 

ei kaasne haisu. Haisu teke on k6ige tdeniiolisem jiiiitmepunkris. 

Jiiatmepunker ehitakase hdrenduse alla, millega velditakse haisu levik. i r.,r.,paigaldatakse 

dhupuhastussi.isteem viiltimaks haisu levikut ajal mil jaam ei tcicita 

kuid punkris on jiiiitmed. 

27 Miira Tehnoloogiast tulenev miira. Tehnoloogilise mtira vdhendamiseks kasutatakse 

seadmete isoleerimist, et tagada tddstusmtira vastavus normidele. 

Pinnase saastamine Iru EJ paikneb kaitsmata pohiaveega alal. 

36 Pinnase saastamine Oli pinnasesse sattumisel Kiittedli hoitakse AS Trendgate 

avariiolukordades (transpordivahendi lekkel) lokaalne territooriumil. Iru EJ territoorrum on 

kuni regionaalne reostus, s0ltuvalt varustatud oliste vete ja sadevee 

kas 6li satub ka pinna/p6hjavette. drenaaZidega. Kokku kogutud vesi 

JZiiitmeveoki koorma iimber- labib 6lipiiiiduri. 

paiskumisel, on jeatmetest 

p6hjustatud reostuse teke 

minimaalne, kuna jiiiitmeveokite 

liikumisteed on kaetud asfaldiga. 

Reostuse oht suurem kui veok sdidab

kraavi, samas on jiiiitmeveokid 

kinnised, seel?ibi on viilditud suurte 

koguste jii?itmete sattumine 

keskkonda. Jii?itmekoorma 

iimberminemisel tuleb koheselt 

territoorium koristada. 

120 Kiituse kasutamine Taastumatute loodusvarade viihenemine. Nafta varusid jetkub 70-80 aastaks. 

Fossiilkiituste p6letamine tekitab 6hu saastumist ja p6hjustab sellega 

hapestumist, kasvuhoonegaase ja kliima soojenemist. 

125 Saasteainete emissioon Heitgaaside (CO, COr, NO., SO,, LOU jt kasvuhoonegaasid) emissioon, mis 

p6hjustavad Shusaastet ja seeliibi ka kliimamuutust. Osoonikihi kahanemine 

CFC-iihendite toimel. Kiituseaurude (LOU) emissioon, kontrollseadmetega 

varustamata mootorsdidukite VOCde heitkogus sisaldab palju toksilisi 

iihendeid, millest osa on kantserogeensed. Tahma emissioonil siisiniku 

paiskumine 6hku ja 6hu kvaliteedi langemine. Tolmu emissioonil 5hu-, elu- ja 

looduskeskkonnakvaliteedi viihenemine. Raskmetallide emissioonil plii jt 

raskemetallide sattumine 6hku. Raskmetallid akumuleeruvad rasvkudedes 

(loomad, inimesed) ning p6hlustavad reproduktiivseid probleeme. 

80 Miira teke Jaatmete transpordiks kiiib jaamas p?ievas maksimaalselt ca 120 veokit ehk kl 

6.00-23.00 maksimaalselt 12,6 veokit tunnis. Keskmine autode arv ddpaevas on 

80 ja 5 tunnis. Tuha ?iraveoks kasutatavate veokite arv piievas sdltub veokite 

kandev6imest. Kui iiravedu toimub 5 t kandev6imega veokitega, siis piievas on 

vajalik maksimaalselt 33 autot (3 tunnis). Elu- ja looduskeskkonnale m6ju ka 

liibitavate teede ltihiiimbruses. 

t6 Haisu teke jii?itmete Jiiatmete transpordil haisu viiltimise eest vastutab jeiitmeveo ettev6te. Haisu 

transpordil ja laadimisel tekke viiltimise meetmeid kirjeldab ptk 12.2. Haisu leviku viiltimine lahimate 

elumajadeni on nende meetmetega tagatud. 

40 Vibratsioon Pinnase nihked. Teede olukorra halvenemine, sh liibitavatel maanteedel. 

EO Liiklusavarii tekke oht Liiklusavarii korral on v6imalik p6lengu vdi plahvatuse teke. Kemikaalide 

lendumisel, sattumisel veekogusse v6i pinnasesse toksiliste, siittimis- ja 

plahvatusohtlike ainete sattumine inim- ja looduskeskkonda. Tulemuseks v6ib 

olla 6husaastumine, pinnase ja pinnavee saastumine.

60 Elektri ja soojuse 

kasutus KTP 

kiiivitamisel 

+120 Elektri ja soojuse 

tootmine ja kasutus 

jiiiitmete baasil, 

abikiitusena maagaas 

5 Gaasivdrgu 

plahvatusel 6hu 

saastamine 

Taastumatute fossiilkiituse varude 

viihenemine (pdlevkivi, maagaas). 

P6levkivi varusid jiitkub ca 50 aastaks. 

P6letamine tekitab Shusaastumist ja 

p6hjustab sellega hapestumise, 

kasvuhoonegaaside ja kliima 

soojenemisega seotud 

keskkonnamuutusi. 

KTP kiiivitus - ja tugikiitusena 

kasutatakse maagaasi. Elektrit kul ub 

pumpade kaivitamiseks j ne. 

Omatarbeks elektritoodansu 

kasutamine. 

JAAtmete teke, koostis ning omadused Koostootmisel kasutatakse ki.ituseid 

on ajas muutuvad ning s6ltuvuses energeetiliselt k6ige efektiivsemal 

elanike larbimisharj umustest ja viisil. Hajutatud elektri tootmisel 

vOimalustest. 

vaheneb saastuskoormus Kirde- 

Eestis, kuna Narva jaamades 

toodetakse viihem elektrit. Samas 

suureneb elektri ja soojuse 

varustuskindlus Tallinnas ja selle 

liihiijmbruses. Fossiilkijtuste ja 

aeglaselt taastuvate energiaallikate 

varude sdilimine jaatmete pdletamise 

arvelt. Lisaks viilditakse 

Tulekahjuga kaasneb temperatuuri t6us 

p6letamisega jaatmete pr gilasse 

ladestamisega kaasneva priigilagaasi 

teket. 

Plahvatuse toenaosus on iilimalt 

ja tahma emissioon, mis m6juvad viiike. kui taidetakse k6iki norme ja 

hiivitavalt inim- ia looduskeskkonnale. eeskirju. Gaasiplahvatuse tekkeks on 

vajalik iilisuur leke ja maagaasi 

sattumine vZilis6hku 

kontsentratsioonis 5-20%o. Ule vOi 

alla selle plahvatust ei toimu. Eestis 

ei ole toimunud gaasiplahvatust. 

40 P6hjavee kasutus Olmeveeks ja joogiveeks. Keskkonnakompleksloaga on lubatud veev6tt kahest 

puurkaevudest kummastki 14 600 mr aastas. 

80 Pinnavee kasutus Pirita j6e vesi tehnoloogiliseks veeks, so 63 000 mr/a pinnavett 104,9 GWh 

elektri tootmiseks ja 102 000 m'/a 410 GWh soojuse tootmiseks (kogu jaam 

nrax 886 0OO m1/a) TZipne kogus - sdltub suitsugaaside puhastuse viisist, so 

lisaks miirgpuhastusest 22 000 vdi I l0 000 m3/a.

80 Kiittesiisteemist ja Heitvesi suunatakse Kroodi oja kaudu Poolkuiva suitsugaaside 

suitsugaaside 

Muuga lahte. Keskkonnakompleksloa puhastussi.isteemi korral 

puhastusest tekkiv alusel on heitvee viiljalaske lubatud suitqugaaside puhastamisest heitvett 

heitvesi 

vooluhulk aastas 803 000 t. 

ei teki (r't peatiikk :i.r). 

36 Olmeheitvee teke Olmeheitvesi sisaldab orgaanilist ainet, 

fosfori ja lZimmastikiihendeid, aga ka 

Olmereovee tekke kasv on 

minimaalne, kuna uusi tocitajaid 

anorgaanilist h6ljuvainet. Niisuguse palgatakse ca 5-6. Olmereovesi 

heitvee sattumine looduslikesse suunatakse Maardu linna 

veekogudesse kutsub 

eutrofeerumise. 

seal esile kanalisatsiooni. 

18 Sadevete kokku K6vakattega pinnalt ja parklast sadevesi kogutakse ja puhastatakse ning 

kogumine 

suunatakse sadevete kanalisatsiooni. Olised veed liibivad 6lipiitiduri. 

64 Kemikaalide, sh kiituste 

ja 6lide kasutamine 

Peamiselt kasutatakse kemikaale 

tootmisprotsessis vee pehmendamiseks 

Toorvee tcicitlemiseks kasutatakse 

olemasolevat 

ja suitsugaaside puhastussiisteemis. veepehmendussiisteemi. Suitsu- 

Viimases kasutatakse aktiivsiitt, gaaside puhastussiisteemis 

amoniaaki, sddgisoodat (NaHCOs), kasutatavad kemikaalid ei ole 

NaOH, Ca(OH), 

valdavalt ohtlikud. Kdige ohtlikum 

on kasutatav ammoniaak. 

64 Kemikaalide, sh kiituste Oht juhuslike, tahtmatute vdi Ladustatavad kogused on viiikesed. 

ja Slide ladustamine maeramatute ladustatud kemikaalide Ladustamisel luleb jiirgida kdiki 

iilevoolamiste, lekete v6i viiljalaskude n6udeid. Kemikaale hoitakse 

kaudu vdivad kemikaalid sattuda kehtestatud nouetele vastavates 

keskkonda. Vdivad reageerida teiste tingimustes. Ettev6te omab ISO 

ladustatud materjalidega, kahjustada l4 001 sertifikaati ja on tunnistatud 

inimese tervist. 

EMAS nOuetele vastavaks. 

/:t Kemikaalide 

Kemikaalide avariilise lekke puhul Tuleb teostada regulaarset kontrolli 

avariiline leke 

vOivad saastuda pinnase- ja pdhjavesi; seadmete ja mahutite korrasoleku 

kemikaalid satuvad kanalisatsiooni; iile ning tagada 6iged tddv6tted. 

v6ivad toimuda tulekahjuga l6ppevad Kemikaale hoitakse kehtestatud 

keemilised reaktsioonid; 6hk v6ib 

saastuda kemikaalide aurudega, mis 

nOuetele vastavates tinsimustes. 

v6ivad olla kergesti siittivad v6i 

kahjulikud inimese tervisele; pinnase 

saastumine kemikaalidega, mis viib 

6kosiisteemi hiivimisele. 

Kinnises jiilitmepunkris hoitakse kiituse (?iiitmete) 3-4 piieva varu. 

l6 

'ladustamine 

Jaatmete 

ettevotte territooriumil iiiiitmete ladustamist ei toimu. 

Vdrreldes olemasoleva Iru EJ-ga Haisu leviku velistamiseks 

lisandub KTP rajamisel j Aatmete kasutatakse jeatmete punkri 6hku 

monepiievase varu ladustamine katlas. Punkris hoitakse ktituse 

Jdiitmete teke 

jliiitmepunkis. 

C aAtmete) 3-4 piieva varu. 

Tahked j?iiitmed tekivad peamiselt p6lemisprotsessi kZiigus, sh ohtlikud jiiiitmed 

tekivad suitsugaaside puhastamisel (w ptk I l). 

48 Ehitusj eatmete teke KTP rajami sega kaasnevad jiiiitmed. Ehitusjiiiitmed antakse 

60 P=!gtr!ts_ 44 0OO - 77 000 IJa 

jaatmekeitlejale, positiivne mdju 

timbertd'dtlemisel ja taaskasutusel. 

Taaskasutatav ehitusliku 

tZiitematerjalina, antakse iile 

j Ziiitmekiiitlejale, kes viib 

ladestamiseks prtigilasse 

realiseerib ehitusmaterialina. 

vdi

80 Lendtuhk ia 

ru-iiiddpuhasLmisel 

tekkivad 

reaktsiooniproduktide 

iiiiitmed. 

36 Segaolmej 

Lendtuha ja reaksiooniproduktide teke 

poolkuiva suitsugaaside puhastustehnoloogiat 

kasutades on kuni 14 300 

tla 

Lendtuhk antakse iile ohtlike 

jeiftmete kiiitlejale v6i ladestalakse 

keskkonnaohutult selleks ettenehtud 

ladestusoaika. 

iietmete teke Olemasoleva Iru EJ kompleksloas on Segaolmejiiiitmed koguda ning KTP- 

lubatud segaolmejeritmete teke 80 t/a s p6letada. 

(tegelikult t?ina nii palju 

segaolmejiiiitrneid jaamas ei teki). Kui 

lisandub 5-6 t66tajat (maksimaalselt ca 

400 kg/aastas ttiOtaja kohta), seega 

segaolmej ?i:itmete kasv on 

maksimaalselt 2400 kg aastas. 

45 Ohtlike jl?itmete Ohtlikud j?iiitmed v6ivad olla kergesti Ohtlikud jldtmed tuleb koguda ja 

(kasutatud akud, siittivad, toksilised, mutageensed, anda iile ohtlikke jit?itmete kditluse 

patareid, 

kantserogeensed v6i muu omadusega, I itsentsi omavale ettevottele. 

luminesentslambid, mis p6hjustab kontrollimatult 

vanadlid jm) teke ja keskkonda sattudes pinnase, pinna- ja 

iileandmine 

p6hjavee ning 6hu saastet tekitades kuni 

ptidrdumatui d muutusi inimese tervisele 

v6i looduskeskkonnale. 

1E Vanapaberi j a -aapi Vanapaberi ja -papi kontrollimatu Eeldatavalt on tekkivate paberi ja 

teke 

sattumine keskkonda p6hjustab papijiliitmete kogus vSike ja need 

visuaalse reostuse. Loodusvarade nagu tuleb kiiidelda vastavalt 

neiteks puit ja vesi, ebaratsionaalnejii5tmeseadusele. 

Vanapaberist ja - 

kasutamine. 

papist kasutusk6lbuliku paberi ja 

papi tootmine aitab kokku hoida 

loodusvarasid (puit, vesi). 

Vastavalt ptk 7. tabelile 7.1 KTP planeerimisel, rajamisel ja sulgemisel kaasneb iiirgrnine 

positiivne eeldatav m6ju: 

. ala senine maakasutus (tootmishoonete maa) idtkub suuremas mahus, st sama ala peal on 

vdimalik toota rohkem soojust ning elektrit, juba olemasoleva tdcistusmaa kasutusel on 

positiivne eeldatav mdju looduslike jm maade kasutuse kokkuhoiu tdttu; 

o Tallinna linna varustamine soojuse ja elektriga jiiiitmete baasil suureneb vastavalt 410,1 

GWVa soojust ja 104,9 GWh/a elektrit; 

r luuakse uusi tiiokohti; 

ning negatiivne eeldatav mdju: 

. ehitiste, sisseseade, t66riistade jms kasutusest tulenev m6ju; 

. ehitusjiiiitmete tekkel tuleb need sorteerida ja anda iile jii2itmekiiitlejale; 

. KTP sulgemist ei ole antud hetkel ette niiha, kuid kui jaama sulgemine leiab aset, siis 

utiliseeritakse materjalid ja seadmed vastavuses seadusandlusest tulenevate n6uetega 

jiietmekiitlusele. 

Vastavalt kavandatud tegevusega kaasnevate aspeldide keskkonnamdju olulisuse hindamisele 

(ptk 7. tabelile 7.1) on Iru Elektrijaama territooriumile rajatava jiiiitmeid kiitusena kasutava 

koostootmisploki kiiitamisel eeldatav oluline neeatiivne mdiu jlirgnev: 

e jiiiitmete kogumise ja transpordiga (sh. kiituste kasutamine transpordiks) seonduv mdju; 

. miira teke jiiiitmete transpordil; 

o dhuheitmete teke jiiiitmete pdletamisel; 

55

. j2ifltmete p6letamisega kaasneva lendtuha teke; 

o pinnavee kasutus ja heitvee teke (poolkuivpuhastus meetodi kasutamisel suitsugaaside 

puhastussiisteemis heitvett ei teki); 

ning pqsiliivue mdis: 

. soojuse ja elektri tootmine jiilitmetest (kasvuhoonegaasideemissioonid 

on jiiiitmete 

pdletamisel viiiksemad kui jiiAtmete prtigilasse ladestamisel); 

. fossiilkiitustevarudesiiilimine; 

o kasvuhoonegaaside heitmetevfienemine. 

8 M6ju viilisdhukvaliteedile 

8. 1 Peamised E esfi viilisd h u kvaliteeti mdj utavad saas te ained 

Viilis6hu kvaliteeti m6jutavad inimtegevusest pdhjustatud saaste (niiiteks viiiiveldioksiid, 

liimmastikoksiidid, siisinikmonooksiid, tahked osakesed, osoon, miira ja vibratsioon, ioniseeriv ja 

mitteioniseeriv kiirgus). Eesti peamised vAlisdhu saastajad on energeetika, transpordivahendidja 

viihemal miiiiral pdllumajandus. 

Eesti viilisdhu kvaliteet on tildiselt hea37, erandiks: 

. Harjumaa ja Ida-Virumaa, kus tootmine paikneb kontsentreeritult ja probleemiks on 

eeskiitt viiiiveldioksiid ning viiiivelvesinik ja fenoolid; 

r Suuremad linnad (Tallinn, Tartu, Narva), kus olulise osa dhusaastest tekitab transport ja 

sellest lfituvalt on probleemiks liimmastikoksiidid, osoon, siisinikoksiid (CO), PMro ja 

lenduvad orgaanilised iihendid (LOLD. 

SOz - Aastal 2004 eraldus Eesti vdlis6hku paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest viiiiveldioksiidi 

kokku 89,040 tuhat tonni, millest pdhiosa tekkis kiituste p6letamisel energeetikas ja muundatud 

energia tootmisel tdtistuses (83% iildkogusest) ning tdcitlevas ttidstuses (l3,5yo iildkogusest). 

Mittetiidstuslikule ktituste p6letamisele kuulub SOz iildkogusest 1,9%o. Liikuvatest allikatest 

eraldus viilisdhku SO2 1,410 tuhat tonni elk 1,6/' iildkogusest, mis on tingitud viiiivlit sisaldavate 

mootoriki.ituste kasutamisest. Viilisdhu peamised saastajad vii,iiveldioksiidiga on Ida-Virumaal 

paiknevad ja pdlevkivil tiiOtavad Narva Elektrijaamad AS-i Balti ja Eesti Elektrijaam, mille SO2 

summaame heitkogus on 66,4 hrhat tonni ehk 7 4,6%o tildkogusest. 

NO, - Aastal 2004 eraldus Eesti viilis6hku liimmastikoksiide kokku 36,760 Itthat tonni, millest 

peaaegu pool tekkis liikuvates saasteallikates mootoriki.ituste kasutamisest (49,3y' paiksete ja 

liikuvate saasteallikate iildkogusest). Kiituste p6letamisele energeetikas ja muundatud energia 

tootmisele tOdstuses kuulub NO" i.ildkogusest 38,60lo, kiituste pdletamisele tiiritlevas t

PM (sum), PM2p, PM16 - Probleemseks saasteaineks on tahked osakesed liibim6dduga alla 10 

pm (PM1s) ja Euroopa Liidu aasta keskmist piirviiiirtust (40 pg/m3) iiletatakse Eestis pea k6ikjal. 

PMro kdrge saastetaseme p6hjustajaks on ka looduslikud allikad. Lisaks senisele probleemile 

tahkete osakestega PM1s, on viimastel aastatel hakatud iiha Euroopas tiihelepanu ptitirama ka 

tahketele osakestele PM2,5, mida loetakse eelpool toodud osakeste suurusest veelgi ohtlikumaks 

fraktsiooniks. Eestis vastavat ala (osakesed PMz,s) reguleeriv seadusandlus antud hetkel veel 

puudub. Aastal 2004 eraldus Eesti viilisdhku tahkeid osakesi summaarselt 48,090 tuhat tonni, 

millest p6hiosa tekkis kiituste p6letamisel energeetikas ja muundatud energia tootmisel ttidstuses 

(48,0o/o iildkogusest) ning mittetiitistuslikul ktituste p6letamisel (27,9% tildkogusesQ. Ktituste 

pdletamisele tdtitlevas tdiistuses kuulub I l, l%o iildkogusest. 

Jliiitmete pdletamisel ei tohi iiLtetada Keskkonnaministri 4.juuni 2OO4.a mli?iruses nr66 

,rJiiiitmepdletustehase ja koospdletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise n6uded" 

toodud piirviiiirtusi dhuemissioonidele. 

8.2 Iru Ef turritooriumi iimbruskonna viilisdhu seisundi mddtmine 

Eesti Ohukvaliteedi Juhtimissiisteem hdlmab seitset ettevdtete omaseire automaatjaama. 

Ettevdtete omaseirejaamad paiknevad Muuga Sadama ja Maardu linna piirkonnas. Muuga 

Sadamas paikneb kaks seirejaama, kus m66detakse meteoroloogilisis parameetreid, alifaatsete ja 

aromaatsete stisivesinike sisaldust viilisdhus. Miiduranna Sadamas paikneb AS Milstrand 

seirejaam, kus miiiiratakse meteoroloogilisis parameetreid, alifaatsete ja aromaatsete si.isivesinike 

sisaldust viilisdhus. Muuga Coal Termlnal AS territooriumi piiril paikneb kaks seirejaama. 

Esimeses jaamas m66detakse lisaks meteoroloogilistele parameetritele peentolmu (osakesed 

diameetriga alla l0 mikromeetrit) sisal{ust v6lis6hus. Teises seirejaamas m66detakse korraga 

kolme tolmufraktsiooni (osakesed diarneetriga alla I mikromeetri, 2,5 mikromeetri ja l0 

mikromeetri) sisaldust viilisdhus. AS Trendgate seirejaamas m66detakse viilis6hus alifaatsete ja 

aplnzratlgte-lUsiYesinike sisaldust. AS-TErmoil seirejaam,as alustatakse alifaatsete ja aromaatsete 

s\$14;l$Ee- -Siplduqe m66tmisega Zffi- a. jaanuaris, II kvartalis lisandub vesiniksulfiidi 

m66tmine. Andmed piirinevad Eesti dhukvaliteedi juhtimisstisteemi kodulehelt 

(http ://mail.klab. eelseire/airviro/). 

Vastavalt Keskkonnaministri 5. mai 2006 a. kiiskkirjale nr 554 alustati 2006. a siigisel viilisdhu 

uuringutega Maardu-Muuga piirkonnas. Aruanded tulemustega peaksid Keskkonnaministeeriumi 

Keskkonnauuringute Keskuse hinnangul valmima mai kuus 2007.a. Uuringute vajadus tulenes 

kohalike elanike kaebustest halva dhukvaliteedi iile. Praeguse seisuga toimuvad piirkonnas 

v6lis6hu mdStmised. Liikuv 6hulabor paikneb alates 13. veebruarist 2Q07.a. Maardu linna lfiistel 

Pdhjaranna teel. Laboris m66detakse erinevaid gaasilisi saasteaineid. Liikuv Shulabor on 

varustatud tiiisautomaatsete g",.sianaliisaatoritega, millega saab vlilisdhus miiiirata 

llimmastikoksiidide, viiiiveldioksiidi, vesiniksulfiidi, ammoniragi, metaani, stsivesinike, osooni 

ja siisinikoksiidi sisaldust. Lisaks on vdimalik m66ta tolmu erinevate fraktsioonide (PMr0, PN42 s) 

sisaldust. Filtritele kogutud tolmust miiiiratakse laboris raskmetalle ja poliiaromaatseid 

siisivesinikke. 

57

Keskkonna Uuringute Keskusest saadud suuli stel andmetel selgus, et saasteainete piirvii?irtuste 

iiletamine esineb piirkonnas peamiselt vesiniksulfiidi osas. Enne uuringu aruande valmimist ei 

ole vdimalik konkreetselt tuvastada, milline ettevdte selles piirkonnas p6hjustab peamist 

saastatust ning pi irviiiirtuste iiletamist. 

Iru EJ piirkonnas tiiiitavad mitmed viilisdhuseireseadmed, peamiselt naftasaaduste terminalide 

t

8.3 Okmasoleva Iru EJ poolt pdhjustatavad flhuemissioonid 

Energeetilise ktitusena on maagn2s kdige loodussdbralikum fossiilne kiitus - tema pdletamisel ei 

teki tuhka ning pdlemisproduktides olevate keskkonnaohtlike ainete sisaldus on minim"alne. 

Suitsugaasid juhitakse viilis6hku kolme 202. m k6rguse toru (mis asuvad Uhes korstna kestas) 

kaudu. Korsten on rekonstrueeritud 1996.a. Uhe iildise korstna66ne asemel on 3 eraldi 

suitsukanalit: @ 2,8 m aurukatlale rr 1, O 3,2 m aurukatlale nr-2ja veekateldele nr.l,2ja 3 on 

kolmas suitsutoru. Ndutud N0* heitmete taseme(300)mg/nm' saavutamiseks ja elektrijaama 

ttidkindluse parandamiseks kavandatakse kahele affikatlale TGME - 464 paigaldada uued 

madalate NO* heitmetega pdletid. P6letusseadmetest viilisdhku eralduvate saasteainete 

heitkoguste kohta peetakse awestust ja esitatakse nduetekohast aruandlust. Suitsugaaside 

pidevseirepunkt asub korsbras 50. m kdrgusel. M66detakse siisinikoksiidi (CO), 

liimmastikoksiidide (NO*), hapniku (Oz) ja siisinikdioksiidi (CO2) sisaldust. Arvutuslikult 

leitakse lenduvate orgaaniliste iihendite heitkogus. 

Tabel 8.1 Saasteainete Iru EJ-sfa 

Saasteaine Lubatud kogus aruande 

aastaks. t 

Ldmmastik^ 

dioksiid(NO) 

Siisinik-oksiid 

(co) 

Lenduvad 

orgaaniEsed 

fihendid 

(Lot) 

Siisinikdioksiid 

(CO) 

*Eriheitmed on arvutatud soojuse toodangu tihiku kohta. 

2004 2005 

t 

543,25 657 

2050 

t/GWh,r 0,448 0,532 

t 

50,12 63,7 

limiteerimata 

t/GWh+ 0,041 0,052 

t 

2E,55 

16,81 t7,61 

t/GWh* 0,014 0,014 

t 

370763 388917 

517000 

t/GWh* 30s,9 315,1 

Vastavalt kasvuhoonegaaside summaarse lubatud heitkoguse jaotuskavale on Iru EJ summaarsed 

siisinikdioksiidi heitkogused 2006. a 537 952 tla ja 2007 . a 572 064 t/a. 

tt lru EJ keskkonnaaruanne 2OO4-2005 

59

8.3.1 Saasteainete hajumine olemasolevas Iru EJ korstnast 

Iru EJ dhusaaste leviku arvutuste kohaselt tekib summaame saastemaksimum - 3000 m kaugusel 

korstnast, valdaval tuule suunal on see Muuga aedlinna elupiirkond. Liimmastikoksiidide 

hajuvusarvutused niiitavad, et tegelik saastetase j'dnb ka, seal mitu korda viiiksemaks lubatud 

tasemest. Maksimaalne maapinnaliihedase kontsentratsiooni suhe saastetaseme piirviiiirtusesse 

(SPVr) on suurim liimmastikdioksiidil: 0,181 SPV1. Ohusaaste tase ei iileta kompleksloaga antud 

tingimusi. 

8.3.2 Teiste timbruskonna ettevdtete poolt tekitatav dhusaaste 

AS EOS Trendgate katlamajas asub viis gaasiKittel tiidtavat katelt. Iga katla v6imsus on 8 MW 

ning Kitusena kasutatakse maagaasi. Katlamaja korstnad on 18 meetrit k6rged ning diameetritega 

0,9 meetrit, vAljuvate gaaside temperatuur on 180 "C. Katlamaja maksimaalne aastane tiitiaeg on 

kuni 8760 tundi. AS Trendgatq saasteallikate poolt p6hjustatud alifaatsete stisivesinike 

maksimaalne arvutuslik saastatuse tase ei iileta iihegi naftaprodukti kiiitlemisel 

tootmisterritooriumi piiril koosmdjus liihipiirkonnas asuvate teiste samu saasteaineid emiteerivate 

ettevdtetega - AS Termoil ja Iru Elektrijaam alifaatsetele siisivesinikele kehtestatud saastatuse 

taset, kui: 

1) toomafta^laadimine toimub 35 m kdrgustesse ujuvkatusega mahutitesse ja laadimiskiirus on 

kuni 3000 m'ltr: 

2) diiselkiituse laadimine toimub 20 m kdrgustesse fikseeritud katustega mahutitesse ja 

laadimiskiirus on kuni 3000 mr/h; 

3) masuudi laadimine toimub 12 m kdrgustesse fikseeritud katustega mahutitesse ja 

laadimiskiirus on kuni 3000 m3lh. 

Iru EJ ja AS EOS Trendeatetatlam4ia-koosmdju.ftui tOtitav?3 tiheaegselt kdik viis 8 MW AS 

Trendgate Iru terminali katelt on n[idatud Lisas 13 joonisel 1". Teised olemasolevad allikad on 

arvutustes arvesse vdetud foonina. Liimmastikoksiidide osas tekib maksimaalne saastetase 

tootmisterritooriumil, 29 m kaugusel Trendgate katlamajast 0,80 SPVI ja tootmisterritooriumi 

piiril, 500 m kaugusel katlamajast ei iileta saastetase 0,6 SPVI ning siisinikoksiidi osas tekib 

maksimaalne saastetase tootmisterritooriumil, 29 meetri kaugusel katlamajast 0,18 SPVI ja 

tootmisterritooriumi piiril, 500 m kaugusel katlamajast ei iileta saastetase 0,1 SPVr. (allikas: AS 

Trendgate Saasteallikatest viilis6hku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekf, M. Kitrt 

200s.) 

Oti Digismart Viio koostootmisjaam rajatakse Iru Elektrijaamast linnulennult ca 2 km 

kaugusele Lasnamiie linnaosa Viio asumisse Lagedi tee 2iiires (Viio paekarjiiiiri kirdeosa). 

Koostootmisjaam kiitusevdimsusega 82 MW hakkab kasutama ki.itusena turvast ja puitu. Viio 

koostootmisjaama keskkonnakompleksloa taotluse andmetele tuginedes tekib tekib maksimaalne 

3e OU E-Konsult poolt 2006. aastal koostatud keskkonnam6ju hindamise eelhinnangus ,,Madalate Nox-heitmetega 

pdletite paigaldamine OU Iru Elektrijaamas". 

60 

01./'' 

N0' 

ot,fut srvt 

il ox'

maaliihedane sunstetasie gaasilistele iihenditele 949,8 m kaugusel saateallikast ja tahketele 

osakestele 474,9 mkaugusel. Kavandatav korstna k6rgus on 70 m. 

Viio koostootmisjaam pdhjustab maksimaalsel koormusel maapinnaliihedases 6hukihis 

maksimaalse saastetaseme : 

l. liimmastikot

Tr 'abel 8. 2. Jddtmepdletuseea kaasnent 'td emissioonid 6hka Rootsis 

Saasteaine 1985 1991 1996 2001 2004 

Tahked osakesed (t/aastas) 420 45 JJ 22 24 

HCI (t/aastas) 8400 410 412 130 t0l 

SOz (Vaastas) 3400 700 rl2l 595 5t I 

NO, (t/aastas) 3400 3200 1463 1649 r707 

Hg (kg/aastas) 3300 t70 77 46 

Cd+Tl (kp/aastas) 400 J) 8 20 5 

Pb (kp/aastas) 25000 720 214 139 54 

Dioksiinid (e/aastas) 90 E 2 1,7 0,7 

Tabelist on naiha, et jiiAtmepdletuseks kasutatava tehnoloogia pideva tAiustumisega on 

jiiiitmepdletusest l:ihtuv dhusaaste viihenenud oluliselt, kuigi p6letusele suunatavate jiiiitmete hulk 

on kahekordistunud. 

Jiirgnevas tabelis 8.2 on toodud paf,ima vdimaliku tehnikaga saavutatavad saasteainete 

kontsentratsioonid .suitsugaasides 

ja nende vbrdluse jii2itmepdletusele kehtestatud piirviiiirhrstega 

dhuemissioonideleal. Toodud viiiirtused niiitavad milliseid tasemeid on vdimaiik tiinapiieval 

kasutuseloleva tehnoloogiaga ftottfiltrid, elektrifrltrid, kuiv, poolkuiv ja miirg happeliste gaaside 

puhastamismeetod, liimmastikuiirastusmeetodid (SCR ja SNCR meetodid) jne) saavutada. 

Tiiiendavalt on kommentaaride lahtris kirjeldatud iildisi tehnoloogilisi aspekte. Iru EJ 

jiiiitmep6letusploki rajamisel hakatakse kasutama ainult PVT-le vastavat tehnoloogiat. Tabelist 

liihtub, et tlnapiieval kasutusel oleva Parima V6imaliku Tehnoloogiaga on v6imalik saavutada 

normidest madalamaid emissioone. Jiietmete koostisest tulenevad saasteainete kontsentratsiooni 

k6ikumised suitsugaasides kompenseeritakse reagentide doseerimise reguleerimisega. 

4r 

,rJiietmep6letustehase ja koospdletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise n6uded" Keskkonnaministri 4. juuni 

2004. a miiiirus nr 66. 

62

{ 

s 

oo 

.: 

s 

e 

\ 

s) 

d 

t 

\ 

t 

ii 

oo 

I 

F- 

od 

t 

\o 

\o \ 

(3 S 

\ 

\ 

.: 

B 

}4 

a 

tt) 

!a 

o 

v 

(Dx 

!1 .= 

=q) 

&g 

,E3 

s3 

clo 

Eq 

::(D 

:.y 

o3q 

ID ol 

el 

o 

(, 

(., 

I 

U) 

F € 

F 

C-l c.l 

o 

o 

o 

x 

o 

F 

I 

o 

F 

cl 

E 

€ 

o 

a 

() 

(o 

cl 

{t) 

I 

(D 

:GI 

P 

! 

ro 

pi= 

69 

bo= 

g-v 

o o!2 

9:E 

roo 

-'d 

!,x 

r,5 

:-|o 

!? (., 

!J€ 

3J 

ll= 

d; 

.= .' 

Ed) 

qtr 

-o(g 

tsE 

6> 

: rrt 

! 

9 

u) 

(u 

o 

E 

(!) 

! (g 

'= 

tll 

o) 

o 

o 

YO 

F6 

t o) 

F 

-d 

c) 

o 

!) 

(! 

P^ 

i; lz 

bo= 

i) 

Q) 

rlu 

t^ 

> -'; 

,o9 

( ) F 

ID 

_9 

q) 

g =.9 

o!str 

3:e .g 

o .o 

oo 

i=z 

xF- 

+ 

c.t 

E 

! 

c) 

.J 

.o 

ro 

o 

o{) 

(ll 

(.) 

cs 

(l 

c) 

€ 

.a' 

o 

0) 

R 

ro 

q) 

o 

ro 

o)

E.4.1 Iru EJ kavandatava jiliitmep6letusplokist viilis6hku eralduvad saasteainete 

kogused 

Olmejiiiitmete p6letamisel tekkivate heitgaaside hulga arvutamisel on kasutatud ki.ituse p6lemise 

arvutamise metoodikat*', l?ihtudes kasutatava kiituse (iietmete) omadustest (Tabel 8.4) ja kiituse 

pdlemise reZiimist (liigdhu tegur ja muud parameetrid). Kuna olmejiiiitmete keemiline koostis on 

viiga varieeruv, siis on p6lemisarvutuste aluseks vdetud jiiiitmete keskmine keemiline koostisa6, 

mis teadaolevalt vastab ka Eesti olmejiiiitmete koostisele. Heitgaaside hulga arvutus on esitatud 

tabelis 8.5. Arvutustes on erinevate variantidena on vaadeldud: 

Variant A - suitsugaaside puhastamine toimub kuivmeetodil: viiljuvate suitsugaaside temperatuur 

155'C; 

Variant B- suitsugaaside puhastamine toimub miirgmeetodil: viiljuvate suitsugaaside temperatuur 

50'c; 

Variant C- suitsugaaside puhastamine toimub poolkuivmeetodil: viiljuvate suitsugaaside 

temperatuur 130 "C. 

Tabel 8.4 Andmed kasutatavate kiituste kohtd 

Kasutatav kiitus Olmeiiiiitmed 

Kiituse aastane kulu B, t 220 000 

Kiituse kulu nominaalkoormusel 8", kglh 27 511 

Kiituse (iifltmete) tarbimisaine koostis, massi 

Vo: 

- Siisinik, C 

- Vesinik, H 

- Vliiivel, S 

- Kloor, Cl 

- Tuhasus, A' 

- Veesisaldus, Wt 

Kiituse alum ine ktittevdiirtus: 

- kiituse tarbimisaine Q'", MJ/kg 

- kiituse kuivaine Q-", MJ/ks 

26,4 

3,7 

0,20 

0,3 

2t,l 

30 

Tabel 8.5 Kiltuse tekkivate hulpa arvutus 

Kasutatav kiitus Olmeidlitmed 

Variant Variant Variant C 

A B 

Parameeter Tlihistus uhik Vii?irtus 

a5 

Cnpasovnr,rx rro KoreJrbHbrM ycraHoBxaM ualofi npor.ranoArrelrgocrra/ flon pe.q. K. @. Po4garaca. - M.: 

3neprur, 1975; 

flarnon H.H., Oe4opr M.H. KorenrHrre ycranoBKH lr renJroBsre cgrn. - M: Crpofir,traar, 1986.; 

Soojustehnika kiisiraamat/ Koostanud L Mikk. - Tallinn: Valgus, 1997. 

a6 

Handbook of Solid Waste Management, G. Tchobanoglous, F.Kreith, 2-nd edition 

10,5 

16.1 

65

Kttuse pOlemiseks vajalik teoreetiline dhuhulk 

Liigdhu tegur o 

nm'lkg 2,79 

t,73 

2,79 

1,73 

2,79 

1,73 

Teoreetiliselt minimnalns suitsugaaside maht nm3/kg ?5? 

Suisugaaside tegelik maht V nm3/kg 5,01 

Suitsugaaside tegelik maht (kuivad) nm'/tcg 4,73 4,',73 4;13 

Suitsugaaside vAli umistemperatuur 

Suitsugaaside tegelik maht v?iljumistemperatuuril 

To oc 

155 50 130 

To #tke 8,73 5,93 8,22 

Kiitusekulu nominaalkoormusel Bn ke/h 27511,2 27511,2 2751r,2 

Viiljuvate suitsugaasids mahtkulu 

Viiljuvate suitsugaaside mahtkulu (kuivad, I l% 

m'/s 66,75 45,33 62,85 

Oz) Vtrrt nm3/s 43,30 43,30 43.30 

Jiiiitmete pdletamist pdletusseadmetes reguleerib keskkonnaministri 04.06.2004 mZiiirus nr. 66 

,,Jiiiitmep6letustehase ja koospdletustehase rajamise, kasutamiseja sulgemise n6uded" (RTL, 

2004,83, 1316). Nimetatud miiiiruses on toodud saasteainete heitkoguste piirviiiirtused tehasest 

viiljuvate gaaside mahuiihiku kohta, mis vastavad jiirgmistele tingimustele: tehasest viiljutatavate 

pdlemisgaaside temperatuur 273 K, rdhk 101,3 kPa, hapnikusisaldus mahu jdrgi llo/o,kwiv gaas. 

Teostatud saasteainete heitkogust-e (g/s ia Ua) arvutustes kasutati nimetatud miiiirusega 

kehtestatud piirviidrtusi (mg/lt{m'). Eriheitmete (g/9 arvutamiseks suitsugaaside mahtkulu 

standardtingimustel Nm'/s (kuiv gaas) komrtati emissiooni piirviiiirtusega mgAlm3. Arvutusniiide 

tahkete osakeste niiitel on toodud lisa 13 tabelis 1. Eriheitmete arvutamine. Jiiiitmep6letustehase 

kiiitajal on kohustus regulaarselt m66ta saasteainete sisaldust pdlemisgaasides ning kEiitada tehast 

nii, et saasteainete sisaldus viiljutatavates gaasides ei tiletataks heite piirviiiirtusi, mis on 

siitestatud miiiiruses nr. 66. 

Saasteainete heitkoguste arvutamisel on liihtutud eelpoolnimetatud mii?irusest nr. 66, kiituse 

(iiatmete) p6lemisarwrtusest ning keskkonnaministri 02.08.2004 miiirusest nr. 99 

"P6letusseadmetest viilisdhku eralduvate saasteainete heitkoguste m6iiramise kord ja 

miiiiramismeetodid" @TL 2004, 108, 1724). Jitiltmepdletusploki korstnast viilis6hku eralduvate 

saasteainete heitkoguste arvutuslikul miiiiramisel, vastavalt keskkonnaministri 2004.a miiiirusele 

nr. 99 kui ka PVT dokumendile @AT. Waste incineration, EC, 2006), on eelnevalt miiiiratud 

saasteainete eriheitmed (dGJ) saasteainete heitkoguste piirviiiirtuste 1mgA{m3) alusel. 

Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lbhtutud olukorrast, et toostootmisplokk tddtab 

kasutafakse tiitipilise koostisega (tabel 8.4) 

olmejiiiitmeid. Saasteainete heitkogused on arvutatud koostootmisploki kasrit6guri 83-X pOtriat. 

Vajalikud lfiteandmed ja saasteainete (viiiiveldioksiid, liimmastikoksiidid, siisinikoksiid, 

summaarsed tahked osakesed, lenduvad orgaanilised tihendid (siin kogu orgaaniline siisinik - 

TOC), vesinikkloriid, vesinikflouriid, dioksiinid ja furaanid ning raslcnetallid) heitkogused on 

esitatud Tabelis 8.6 ja Lisas 13 (tabelis 3) kasutatava kiituse, olmejiiiitmete kohta. Viilisdhku 

eralduvate saasteainete heitkoguste arvutuskiiik on koondina toodud Lisas 13 (tabel 2), kus on 

esitatud ka saasteainete heitkogused viiljuvate suitsugaaside (kuivad suitsugaasid ja Oz sisaldus 

I l%) mahutihiku kohta (mg/Nm'). 

Iru EJ kavandatava jiintmepdletusploki heitmed viilisdhku v6rreldes maagaasi p6letamisel 

tekkivate heitmetega on esitatud alljiirgnevas tabelis 8.6. V6rdluse aluseks on samad energia

toodangud (maagaasi ja olmejii6trnete puhul). Jiiiitmep6letusest tulenevate heitkoguste 

arvutamisel on eeldatud, et aastas pdletatakse 220000 tonni jiiiitmeid, kiitteviiiirtusega 10,5 

MJ/kg. Jiiiitmete pdletamist reguleerivates dokumentides antakse lendwate orgaanili 

heite piirviiiirtused TOedohta (kogu orgaaniline stisinik) ja TOC heitmed on esitatud ka tabelis. 

Lenduvate orgaaniliste iihendite heitmed ei ole otseselt vdrreldavad TOC heitmetega. 

abel8. 6 eralduvad saateained vdrdlus 

Saasteaine V[lisShku eralduva saasteaine heitkosus 

CAS/ Olmejii5tmed Maagaas Heitkoguste erinevus 

EINECS/ Nimetus Maksimaalne Aastane, Maksimaalne Aastane, Maksimaalne Aastane, 

ELINCS hetkeline, tonni/a hetkeline, tonni/a hetkeline, tonni/a 

nr 

I 

7446-09-5 

10102-44-0 

630-08-0 

PM-sum 

Vndveldioksiid 

--:=-=-- Lffimastikdioksiid 

TEIiSinikoksjj5f 

TdhGil-osakesed 

g/s 

4 ) 

2,r6s 62,323 .W 4e,ryz 

6i2.333 

o,433 12,465 

{s 

6 

4,140 

2,072 

7 

t19,299 

56,649 

g/s 

8 

2,165 

4,520 

0,093 

0,433 

9 

62,323 

129,993 

5,674 

12,465 

7647-01-0 Vesinikkloriid 0,433 12,465 0,433 12,465 

16984-4E-8 Vesinikfluoriid 0,043 1,246 0,043 r,246 

Dioksiinid ja 0,000004 mg/s o,000125 

0,000 0,000 

furaanid") 

kE/a 

TOC Orsaaniline siisinik 0,433 72,46s 0,433 12,465 

VOC-com LOU 0,185 5,326 -0,185 -5,326 

RM-sum Raskmetallid 0,026 0,748 0,026 o,74E 

7440-43-9 - kaadmium 0,002 0,062 0,002 0,062 

7440-28-0 - tallium 

7439-97-6 - elavh6be 0,002 0,062 0,002 0,062 

7440-36-O - antimon 0,o22 0,623 

7440-38:2 - arseen 

7439-92-l - plii 

744047-3 - kroom 

7440-48-4 - koobalt o,o22 0,623 

7440-50-E - vask 

7440-02-0 - nikkel 

7439-96-5 - mangaan 

1314-62-7 - vanaadium 

Tabelist l6htub, et v6rreldes maagaasi pdletamisega on jiiitmepdletusest tulenevad 

saasteainete arvutuslikud emissioonid valdavalt suuremad. 

Samas vdrreldes turba pdletamisega on jiifltmepdletusest tulenevate saasteainete 

(vii2iveldioksiid, lEimmastikdioksiid, siisinikoksiid, tahked osakesed ja LOU-d) arvutuslikud 

emissioonid viiiksemad. Jiiiitmete pdletamise vdrdlus turba pdletamisega on toodud tabelis 8.7, 

illustreerimaks jii2itmete pdletamise palju rangemat seadusandlikku reguleerimist, v6rreldes teiste 

kasutatavate tahkete ktitustega. V6rdluse aluseks on samad energia toodangud (turba ja 

olmejiiiitmete puhul). 

67

Tabel8.7 

Saasteaine 

eralduvad saasteained vdffelduna 

velis6hku eralduva saasteaine heitkosus 

CAS/ Olmejiiiil med Freesturvas Ileitkoguste erinevus 

EINECS/ Nimetus Maksimaalne Aastane, Maksimaalne Aastane, Maksimaalne Aastane, 

ELINCS hetkeline, tonni./a hetkeline, tonntla hetkeline, tonni/a 

nr gls g/s gls 

1 2 4 ) 6 7 8 9 

7446-09-5 Viiiiveldioksiid 2,165 62,323 26,300 758,000 -24,t35 -695,677 

lol02-44-0 Liimmastikdioksiid E,660 249,292 12,400 356,700 -3,740 -1o7,408 

630-08-0 Siisinikoksiid 4,330 124,646 5,300 15 r,600 -0,970 -26,954 

PM-sum Tahked osakesed 0,433 12,46s 1,500 44,600 1,067 -32,135 

7647-Or-O Vesinikkloriid 0,433 72,465 0,433 12,465 

16984-48-E Vesinikfluoriid 0,043 1,246 0,043 t,246 

Dioksiinid ja 

furaanid 

0,000004 mgls 0,000125 

ke/a 

0,000 0,000 

TOC Orgaaniline siisinik 0,433 12,465 0,433 12,46s 

VOC-com LOU 2,300 66,900 -2,300 -66,900 

RM-sum Raskmetallid 0,026 o,748 0,006 0,176 0,020 0,572 

7440-43-9 - kaadmium 0,002 0,062 

7440-2E-0 - tallium 0,002 0,062 

7439-97-6 - elavhdbe 0,o02 0,062 0,002 0,062 

7440-36-0 - antimon 0,022 0,623 0,022 o,623 

7440-38-2 - arseen 

7439-92-r - plii 

7440-47-3 - kroom 

7440-48-4 - koobalt 

7440-50-8 - vask 

7440-02-O - nikkel 

7439-96-s - mangaan 

r3l4-62-1 - vanaadium 

8.4.2 Saasteainete hajumine 

Jiiiitmep6letusploki korstnast (olemasolev Iru EJ korsten vt. kirjeldust peatiikis 8.2) viiljuvate 

kahjulike ainete atmosfiiiiris hajumise arvutus on teostatud vastavalt keskkonnaministri miiiirusele 

nr. l20,22.O9.2N4.a.,,Viilis6hu saastatuse taseme miiiiramise kord" ja metoodikale OHn-8647. 

Saasteainete saastetaseme arvufused ja arvufuste teostamiseks kasutatud liihteandmed on 

koondatudLisasse l3,tabelitesse 3,4 ja5. Arvutusteskasutatudsaasteaineteheitkogused(g/s) ja 

eriemissioonid (g/GD p?irinevad teostatud v[lis6huarvutustest (ptk. 8.4.1. ja lisa 13 tabel 3). 

Viited valemitele on vastavalt OHA-86. Saasteainete hajumise arvutamisel on arvesse v6etud, et 

koostootmisplokist viiljuvaid suitsugaase puhastatakse kuivmeetodil (suitsugaaside temperatuur 

ja maht puhastusprotsessis oluliselt ei muutu), poolkuivmeetodil (suitsugaaside temperatuur 25 - 

J.tT. /3oC 

nt OHI-86: Mero4ura pacqera KoHrreHrpaqnfi e aruocr[epHoM Bo3ayxe BpeAHbrx BerqecrB, coAepxarqux B 

nsr6pocax npe,qnpunmit. - Ileuuurpa4: fi,r4pouereonztar, 1987 

68

30"C vdrra madalam kuiuvmeetodiga v6rreldes) ja miirgmeetodil (puhastusprotsessis muutub nii 

suitsugaaside maht kui ka temperatuur). Seega on saasteainete hajumistingimused 

suitsugaaside puhastamisel kuiv-, poolkuiv- vdi miirgmeetodil erinevad. Saasteainete 

hetkelised heitkogused (g/s) on hajumisarvutustes vOetud samad vaadeldud puhastusmeetodite 

puhul, kuna heitkogused (ds) on arvutatud 

piirvii2irtuste alusel, mis ei sdlti ide kondenseerumisel 

( minevate suitsugaaside maht viiheneb vee 

eemaldamise tdttu suitsugaasidest. Suitsugaaside madalama temperatuuri ja viiiksema 

mahtkiiruse t6ttu on saasteainete mnqpirulaliihedased saastetasemed suuremad. Seega on 

hajumisarvutustes kiisitletud kolme suitsugaaside hajumise varianti: variant A - suitsugaaside 

puhastamine toimub kuivmeetodil (viiljuvate suitsugaaside temperatuur on 155oC), variant B - 

suitsugaaside puhastamine toimub miirgmeetodil (vdljuvate suitsugaaside temperatuur on 50 "C) 

ja variant C (viiljuvate suitsugaaside temperatuur on 130'C). Suitsugaaside puhastamisel on 

piirast puhastusseadmeid tegemist peenefraktsioonilise tolmuga ning sellisel juhul vdeti 

vastavalt metoodikale OI\D-86 tahkete osakeste hajuvusarvutustes sadenemiskoefitsiendiks 

F:1. Koostootmisplokist viiljutatakse suitsugaasid olemasolevasse korstnasse paigaldatava 

isoleeritud korstnald6ri kaudu. Koos kavandatava koostootmisplokiga on planeeritud ehitada 

neljas sisekorsten v6i juhtida jiiiitmepdletusploki suitsugaasid olemasolevatesse 

korstnal6dridesse. Liihtudes sui 

ja C puhul valitud B puhul vdib korstnaldSri liibim66t olla viiiksem. 

on vajalik tiipsustada, s6ltuvalt suitsugaaside puhastusmeetodi valikust ja 

puhastusreZiimist. Maksimaalse saastetaseme tekkimise kauguse ja suhtelise saastetaseme 

(v6rreldes korstna diameetriga 2 meetrit) s6ltuvus korstnald6ri labim66dust on toodud ptk 

8.4.2. 1 joonistel 8-2 ja 8-3. 

Saasteainete hajuvusarvutused kavandatavale jiilitmep6letuspJokile on teostat.r4 ti 

(ilitab --_------ ainult 

-- kavandatav koostootmisplokk. See on koostqotmisiaama v 1nn 

suveperioodil. TalvepenSofiI tbATavdTID olemasolevad energiaplokid ja katlad (koosmdju on 

VE_defdnf.--k. 8.4.2.2). Koostootmisjaama korstnast viilis6hku eralduvate saasteainete 

heitkogused ja maapinnaliihedased saastetasemed on esitatud koondina Lisas 13 (tabel 5), kus on 

niiidatud saasteainete hajumisvariantide A, B ja C arvutustulemused. 

Viilis6hu snastetaseme piirviiiirtused on esitatud tabelis 8.8 (vastavalt Keskkonnaministri 

07.09.2004 miidrusele nr 115 "Viilisdhu saastatuse taseme piir-, sihtviiiirtused ja saastetaluvuse 

piirmdiirad, saasteainete sisalduse hiiiretasemed ja kaugemad eesmergid ning saasteainete 

sisaldusest teavitamise tase" @TL 2004, 122, 1894). 

Tabel 8.8 Vrilisdhusqastetaseme 

Nimetus Kood Saastatuse taseme pi irviiiirtus"o,1rdm' 

Uhe tunni keskmine 24 tunni keskmine 

SPVI 

SPVza 

Viiiiveldioksiid 7446-09-s 350 t25 

Liimmastikoksiid 10102-44-0 )ad" A@ 

Siisinikoksiid 63-08-0 l0 000 (sPV8) 

a8 

Saastatuse taseme piirviilrtus on saasteaine lubatud kogus viilis6hu ruumalatihikus. 

o' 

Alates 2010 aastast 200 pglm3 

69

Tahked osakesed, 

Summaarsed 

500 150 

PMlO 50 

Vesinikkloriid 7647-01-0 200 200 

Fluorja gaasilised 

fluoriidid. 

Umberarvutatuna fl uoriks 

7782-41-4 20 5 

Plii 7439-92-l 0,5 (SPVa) 

Arseen 7440-38-2 6 ng/m3 (SPVa) 

Kroom (IV) tihendid, 

iimberarvutatuna 

kroomiks 

7440-47-3 2 I 

Koobalt j a anorgaanilised 

iihendid, iimberaxwtatuna 

koobaltiks 

7440-484 10 I 

Vask ja anorgaanilised 

Uhendid. timberarvutatuna 

vaseks 

7440-50-8 20 2 

Vanaadium ja iihendid, 

Umberarvutatuna 

vanaadiumiks 

t3t4-62-l l0 z 

Elavhdbe (Hg)'" 7439-97-6 0,6 0,3 

Saasteainete maksimaalsed saastetasemed koostootmisploki tdtitamisel on haj umisvariantide A, 

B ja C puhul vastavalt jiirgmised: 

r Maksimaalne maapinnal?ihedases dhukihis moodustuvillllvekllqBsBlisaastetase ei iileta 

hajumisvariant A korral 0,001 SPV1, hajumisvariant B korral 0,003 SPVI ja 

r,1 

NL 

hajumisvariant C korral 0,001 SPVr. 

o Maksimaalne maapinnaliihedases dhukihis moodustuv liimmastikoksiidide saastetas e '""X trh. 

hajumisvariant A korral 0,009 SPVr ja hajumisvariant B korral 0,021 SPVI ja 

hajumisvariant C korral 0,01 SPVI. 

Maksimaalne maapinnaliihedases dhukihis moodustuv tahkete osakeste saastetase 

hajumisvariant A korral 0,002 SPV1 ja hajumisvariant B korral 0,004 SPVr ja 

hajumisvariant C korral 0,002 SPV;. (Vdrdlusena on kasutatud PmlD 24 tunni keskmist 

viiiirtust SPVz+). 

Maksimaalne maapinnaliihedases dhukihis moodustuv siisinikoksiidi saastetase ei iileta 

hajumisvariant A 0,0001SPV1 ja hajumisvariant B korral 0,0002SPVr ja hajumisvariant C 

konal 0,0001 SPVr. 

Maksimaalne maapinnaliihedases dhukihis moodustuv vesinikkloriidi saastetase 

hajumisvariant A korral 0,0005 SPVI ja hajumisvariant B korral 0,001 SPV1 ja 


Maksimaalne maapinnallihedases dhukihis moodustuv vesinikfluoriidi saastetase 

hajumisvariant A korral 0,0003 SPVr ja hajumisvariant B korral 0,001 SPVl ja 


to 

RTL 1999,21,226 keskkonnaministri meiiirus number 5. 

70 

,to 

[o 

//Q 

&tr

Maksimaalne maapinnaliihedases 6hukihis moodustuv elavh6beda saastetase 

hajumisvariant A korral 0,001 SPVr ja hajumisvariant B Toffi-b162 SpVl ja 


I(oostootmisjaama korstnast viljuvate kahjulike ainete arvutuslikud saastetasemed 

maaliihedases dhukihis ei iileta nendele saasteainetele kehtestatud iihe tunni keskmisi 

lubatud piirviiiirtusi SPVlsr. Maksimaalne maaliihedane saastetase gaasilistele ja tahketele 

iihenditele tekib hajumisvariandi A korral 2473,6m kaugusel saateallikast, hajumisvariandi B 

konal 1453,4 m kaugusel saateallikast ja hajumisvariandi C konal 2375,2 m. Maksimaalne 

tekkiv saastetase on k6ikidel juhtudel liimmastikoksiidide puhul, m-is jilib kiimneid kordi 

alla 0'l SPVI (saasteallika m6jupiirkonda miiiratlev saastetase"'). Maksimaalne_tekkiv 

saastetase hajumisvariantide A, B jL C konal on vastavalt 0,009 SpVr, O,OZ1 SpV, ja@SfV, l/0 y 

liimmastikdioksiidide hajumise puhul. Maksimaalse maaliihedase kontsentratsiooni C- jooned 

gaasilistele iihenditele ja tahketele osakestele on miirgitud Iru EJ koostootmisjaama 

tootmisterritooriumi asukoha kaardil (vt. Lisa 13 kaartidel 1,2 ja 3). Lisas 13 joonisel 3 on 

kujutatud ka liimmastikoksiidide saastetaseme muutus saastelehviku teljel hajumisvariantide A, B 

ja C puhul. 

Hajumisvariantide A ja C korral jiiiivad valdavate l6una- ja edelatuulte korral gaasiliste 

saasteainete maksimaalne saastetase Muuga aedlinna piirkonda. Hajumisvariandi B 

(suitsugaaside miirgpuhastus ja kondenseerimine, viiljuvate suitsugaaside temperatuur on madal) 

puhut jiinb maksimaalne saastetase 1000 m saasteallikale liihemale ning tekkivad saastetasemed 

on iile kahe korra suuremad kui hajumisvariandi A puhul. Hajumisvariandi B puhul on vdimalik 

saasteainete hajumistingimusi parandada suitsugaaside soojendamisega enne korstnasse juhtimist. 

Hajumisvariant C puhul on viiljuvate suitsugaaside temperatuur variandist A 25-30'C vdrra 

madalam ning millest tulenevalt jEDb maksimaalng saastetasejrinnuguliselt lg0_& $AeteqUitsalq 

lahe % CUULeAssd kulhEirlrdsyaua4dl{_pqltul. 

8.4.2.1 Ilaju mise sdltuvus korstna ava diameetrist 

Jiirgnevalt on vaadeldud jiiiitmep6letusploki saasteainete hajumise sdltuvusi korstna ava 

diameetrist. Joonisel 8-l on valitud minimaalseks diameetriks 2 meetrit, mis on vdetud 

diameetriks ka teistes teostatud hajuvusawutustes. Korstna ava suurenemisel tuleb saastetase 

komrtada x-teljel toodud koefitsiendiga. Jooniselt 8 -2 on niiha, et korstna ava diameetri 

suurenedes toimub saastemaksimumi liihenemine iaamale. 

'' 

Keskkonnaministri 25. jaanuari 1999.a. miiiirus nr. 5: Viilis6hu saastetaseme piirvaiirtuste kehtestamine RTL, 

1999,21,226 

Keskkonnaministri 7. septembri 2004.a. miiiirus nr. 115: VZilis6hu saastatuse taseme piir - ja sihtvii?irtused ja 

saastetaluvuse piirmii.lirad, saasteainete sisalduse hdiretasemed ja kaugemad eesmlirgid ning saasteainete sisaldusest 

teavitamise tase RTL,2004, 122, 1894 

t' 

Velis6hukaitse seadus $ 22 Saasteallika m6jupiirkond. Saastealtika mdjupiirkond on piirkond, kus saasteallikast 

eralduva saasteaine heitkogus moodustab maapinnal?ihedases 6hukihis saasteaine sisalduse, mis on viihemalt ktimme 

protsenti viilis6hu saastatuse taseme tihe tunni keskmisest piirvA5ftusest. 

1l

o 

I 

1,2 

1,15 

1,1 

o 

ot 

E 

S r,os 

= a 

E1 

o 

rt 

t 

ED 

5 

E 

o 

.9 E 

! 

0,95 

0,9 

3(Xl0,0 

2500,0 

2000,0 

g 

c 

B $ tsoo,o 

o 

fr tooo,o 

o 

I .! 

E 

d 

: 

.! 

= 

500,0 

0,0 

{ 

4 

4 

23 2,4 

Ko6tna ava diame€ter, m 

.+ Suitsugaaside tempereatuur - 155 kraadi + Suitsugaaside temperatuur - 50 kraadi 

Joonis 8-l Suhtelise saastetrseme sdltuvus korstna ava diameetrist 

+ Suitsugaaside tempereatuur - 155 kraadi 

3,2 

.+ Suitsugaaside temperatuur - 50 kraadi 

Joonis &2 Maksimaalse saastetaseme tekkimise kauguse sdltuvus korstna ava diameetrist

8.4.2.2 Saasteainete koosmdju 

Jifltmep6letusploki koosm6ju olemasoleva Iru EJ elektrijaamaga 

Saasteainete koosm6ju olemasolevate ja kavandatava jiiiitmepdletusploki koostddtamisel on 

hirmatud mitnel66rilise korsbra sisekorstnate heitrnete koosm6juna. Olemasolevate 

pdletusseadmete suitsugaasid viiljuvad kolme sisekorstna kaudu ja nende koosmdju saasteainete 

hajumisele on hinnatud Eesti Energia AS Iru Elektrijaama kompleksloas. Koos kavandatava 

koostootrnisplokiga on planeeritud ehitada neljas sisekorsten vdi juhtida jiietmep6letusploki 

suitsugaasid olemasolevatesse korstnald6ridesse. Sisekorstnate heitmete koosm6ju avaldub 

nendest saasteallikatest valjuvate saasteainete suuremas maapinnalAhedases arvutuslikus 

surnnrurses saastetasemes. Alljtirgnevalt on hirmatud ainult ldmmastikoksiidide hajumise 

koosm6ju, kuna liimmastikoksiidide hajumisel tekkiv saastetase on suurim (0,021 SPVr 

hajuvusvariandi B puhul). Joonisel 8-3 on niiidatud liimmastikoksiide suhtelise saastetaseme 

muutus saastelehviku teljel nii olemasolevate sisekorstnate koosmdju puhul kui ka uue 

koostootrnisploki sisekorstna heite puhul, samuti on joonisel niiidatud fooni saastetase 

saasternalsimumi asukohas (Iru EJ kompleksloa andmetel 3 pdm'). Liimmastikoksiidide 

suhteline saastetase on arvutatud kompleksloas kasutatud liimmastikoksiidide saastetaserne 

piirviiiirtuse 200 pglm3 alusel. Uue koostootrnisjaama sisekorstra liimmastikoksiidide saastetase 

on samas suurusjlirgus fooni saastetasemega ja vdhemalt 10 korda vdiksem olernasolevate 

sisekorstnate koosm6ju s&rstetas€mest. Seega l$htudes koostootmisjaama korstnast viiljuvate 

saasteainete hajumisel tekkivatest saastetasemetest saab kavandatava jiiiitmep6letusploki 

dhuheitmete m6ju olemasolevale olukorrale lugeda minimaalseks. Samuti ei m6juta uue 

koostoofinisploki paigaldamine oluliselt madala NOx heitrnetega pdletite paigaldamisega 

planeeritud liimmastikoksiidide saastetaseme viihendamist. 

o,a 

o,22 

o2 

0,18 

F 

g 0,16 

o 

o.rr 

|. 

r o.t2 

! o,r 

I 

t o,o8 

o,oa 

o,04 

o,o2 

o 

tsfto 2000 2500 

Kaueu! saastaal$kaat, m 

Joonis 8-3. Ldmmasdkoksiidide suhtelise saastetNseme muutumine haiumislehviku teliel 

73

Koosmdju AS Trendgate kaflamaja emissioonidega 

Iru piirkonna viilisdhu saastetaset m6jutab k6ige enam Iru EJ ja AS EOS Trendgate saasteainete 

emissioonide koosm6ju, peamiselt liimmastikoksiidide hajumise osas. Liimmastikoksiidide 

hajumise koosm6ju on matsimaalne (maksimaalsed saastetasemed) kui tuule suund on Iru EJ 

korstna poolt AS Trendgate ku terminali korstrate poole ehk edelakaarte tuulte korral. Muude 

tuulte suundade puhul on koosmdju saastetasemed viiiksemad. Joonisel 8-4 on toodud ku EJ ja 

AS Trendgate liimmastikoksiidide koosm6ju saastetasemete muutumine hajumislehviku teljel 

edelatuulte korral kui Iru EJ korsfira ja AS Trendgate korstnate saastelehvikute telgjoonld 

kattuvad. 

0,7 

S 0,6 

o- 

3t, 

ts 0,5 

d 

o 

EOT 

o 

- nr 

6 -'- 

I 

E 0,2 

E 

E o,t 

0 

5{n 1q}0 ,t5m 2000 2500 30tp 35oo 

Karrgus saastealllkast, m 

+lrulrarE Ltlad +J&lnota KTP +TroDderta li$am.ja +|ru + Trondgato 

Joonis 8-4 Llmmastikoksildide suhtclise saastetaseme muutumine hajumislehviku teljel. 

Lihtudes erinevate saasteallikate koosm6just on Iru EJ liihiiimbruse (kuni 1500 m kaugusele) 

saastetasemes domoneeriv AS Trendgate tekitatud saastetase, kaugemal muutub aga 

domineerivaks hl EJ tekitatud saastetase. L?ihtudes koostootmisjaama korstnast vliljuvate 

saasteainete hajumisel tekkivatest saastetasemetest saab kavandatava koostootrnisploki 

6huheitrnete m6ju olemasolevale olukorrale lugeda minimaalseks (l-6%). Seega on Iru EJ ja 

AS Trendgate limmastikoksiidide koosm6ju saastetasemete isojoonte jaotus ja viiirtused 

praktiliselt samad ilma jiitmeploki ja koos jditmeploki liimmastikoksiidide hajumisega. 

Kirjeldatud saasteainete hajumise koosm6ju (ku EJ olemasolevad katlad ning AS EOS Trendgate 

katlad) on kiisitletud OU E-Konsult poolt 2006. aastal koostatud keskkonnamdju hindariise 

eelhinnangus, kus on esitatud ka l?immastikoksiidide hajumise koosm6ju isojoontega kaart (vt. 

Lisa 13 joonis 1 - Iru Elektrijaama rgnoveeritud p6letitega saasteallikate ja k6igi iimbruskonna 

samu saasteaineid emiteerivate ettevdtete saasteallikate poolt koosmdjuna p6hjustatav NOx 

saastetase. Liimmastikoksiidide ernissioon on vlihenenud 650 mglm3). Joonisel 8-4 esitatud Iru 

EJ ja AS Trendgate l5mmastikoksiidide koosm6ju saastetasemete muutumine hajumislehvikute 

74

teljel tihtib rahuldavalt koosmdju hajumiskaardil ndidatud isojoonte jaotusega edelatuule korral. 

Saab viiita' et nimetatud koosmdju hajumiskaart iseloomustab saasteainete hajumise 

modelleerimise miilramatuse piires liimmastikoksiidide hajumise koosmdju ka siis, kui 

lisandub jflfitmeploki liimmastikoksiidide hajumine. 

Koosmdju Vflo koostootmisjaama emissioonidega 

VEio koostootmisjaam (KTJ) on ehitamisjbrgus ja jaama ttiittamisel tekkivaid saastetasemeid on 

vdimalik hinnata kompleksloa taotlusmaterjalide alusel. KTJ tddtamisel tekib maksimaalne 

siuutetase liimmastikoksiidide hajumisel, s.o 0,096 SPVI (v?iiksem kui saasteallika mdjupiirkonda 

miiiiratlev saastetase 0,1 SPVr). Seega- on vaaaelala tn S Trendgate ja Viio KTJ 

l6mmastikoksiidide_bqiUlqlg.e--\pos4qpju. 

-silastelehvikud 

Nimetatud kolm saasteallikat paiknevad nii, et nende 

saBtdlliEle 

v6ivad praktiliselt jiiitda tihele suunale ehk edela-kirde suunale. 

Sellisel juhul on Viio KTJ liimmastikoksiidide hajumise mdju Iru EJ ja AS Trendgate 

liimmastikoksiidide hajumisele kui tuule suund on Veo KTJ korstna poolt Iru EJ ja AS Trendgate 

Iru terminali korstnate poole ehk edelakaarte tuulte korral. Kirdetuulte korral on olukord 

vastupidine - Iru EJ mdjutab kavandatava Viio KTJ hajumist. Muude tuulte surmdade puhul on 

koosm6ju saastetasemed viiiksemad. V6o KTJ, Iru EJ ja AS Trendgate Iru terminali korstnatest 

liimmastikoksiidide hajumise maksimaalsete s?astetasemete isojooned (C/SPVI ebasoodsate 

ilmastikutingimuste korral) on niiidatud Iru ja Viio piirkonna kaardil (vt. Lisa tt @iS, et 

hinnata liimmastikoksiidide hajumise koosmdju saastetaset. Sdltuvalt tuule suunast ja-td-gusest 

snaqteallikatest vaadeldavas punktis saastetasemed liituvad (saasteallika maksimaalsed 

saastetasemed vdi maksimaalsest viiiksemad saastetasemed). Lisas 13 joonisel 3 on toodud Viio 

KTJ, Iru EJ ja AS Trendgate liimmastikoksiidide koosmdju saastetasemete muutumine 

hajumislehviku teljel edelatuulte korral kui Veo KTJ, Iru BJ ja AS'Trendgate korstnate 

saastelehvikute telgiooned kattuvad ehk koosmbju maksimaalse saastetaseme olukord. Kaugustel 

Viio KTJ kuni 2000 m on lisa 13 joonisel 3 niiha liimmastikoksiidide saastetaseme muutumine 

Viio KTJ bajumislehviku teljel, kaugustel iile 2000 m on juba saasteallikate koosmdju 

saastetasemed. Lisa 13 joonisel 3 on niiidatud ka ainult jiiiitmete ploki tcititamisel tekkiv 

saastetase hajumislehviku teljel, mis on mitmeid kordi viiiksem Vlio KTJ ldmmastikoksiidide 

hajumise saastetasemest saasteallikate koosmdju alal, nt. Muuga aedlinna piirkonnas 2,5..,3,5 

korda. Viio KTJ poolt pdhjustatav liimmastikolaiidide saastetase ei m6juta oluliselt lru EJ 

ja AS Trendgate liimmastikoksiidide koosmdju saastetaset, lisanduv saastetase on 

edelakaarte tuulte puhul umbes lOY" ja on vliiksem kui 0,1 SPV1. Muude tuulte suundade 

puhul on Viio KTJ mdju viiiksem. 

Teiste saasteainete koosm6ju ei vaadeldud, kuna Iru EJ jiiiitmepdletusplokist tulenev saastetase 

teiste saasteainete korral on veelgi madalam kui liimmastikoksiidide korral. Olemasolevad Iru EJ 

katlglkui ka Trendgate katlad kasutava4- klftl4glg_-lSarlg4gsi, mist6ttu puudub koosmdju 

viiiiveldioksiidi ja tahkete osakeste osas. Viio EJ-st hakkab vdl3utama ka-v-:iaveidio"ksiidi Jitahkete 

osakeste emissioone tulenevalt turba ja puidu kasutamisest, kuid nende saastetasemed 

jiiiivad Viio EJ poolt pdhjustatava saastemaksimumi asukohas (ca 1000 m V?io EJ-st) alla 0,1 

SPVI ja on Iru EJ asukohas veelgi madalamad. 

Jiiiitmepdletusploki korstnast viiljuvad saasteained ei mdjuta praktiliselt (lisanduv 

saastetase jiinb alla 0,1 SPVr) Iru Elektrijaama llhiiimbruse saastetaset. Koosmdjus 

vaadeldud ettevdtetega ei iileta korstnast (korstnatest) viljuvate kahjulike ainete 

75

O 

arutuslikud saastetasemed maallihedases dhukihis nendele saasteainetele kehtestatud 

keskmisi lubatud piirviiiirtusi SPV1. 

Saastemaksimumi asukohas lisab Iru jiiiitmepdletusplokk piirkonna saastetasemele 

suitsugaaside poolkuivpuhastuse korral: vliiiveldioksiidi osas 0,001 spvr (0,1y"), 

liimmastikoksiidide osas 091 SPvr (17o), tahkete osakeste osas 0,002 SPvr (0,29lo), 

siisinikoksiidi osas 0,0001 SPVr (0,01V"), vesinikkloriidi osas 0,0005 SPVr (0,05yo), 

vesinikfloriidi osas 0'0003 SPVr (0,037" ) ja elavhdbeda osas 0,001 SPV(0,1%) saastatust. 

8.4.3 Jiilitmep6letusega kaasnevad emissioonid ja m6ju iimbruskonna viilisdhule, 

inimese tervisele ja iikosiisteemidele 

Suitsugeasides leidub peeneid osakesi - tolmu. Eristatakse inertset tolmu, raskemetalle sisaldavat 

tolmu, kiulist tolmu ja polutsiiklilisi aromaatseid siisivesinikke sisaldavat tolmu. Viimane neist 

on kirjeldatud peatiikis 8.4.3.5. 

8.4.3.1 Inertne tolm 

Inertne tolm koosneb pdhiliselt sdetolmust, sisaldades ka silikaadiosakesi ja arvukaid 

anorgaanilisi ja orgaanilised iihendeid. Seda tolmu esineb priigipdletusel harvas3. 

8.4.3.2 Raskemetalle sisaldav tolm 

Raskemetallide toksiline m6ju elusorganismidele on teada. Jiiiitmep6letamisel tekkivatest 

raskemetallidest on tiihtsaimad Hg, Pb ja Cdsa. Esinevad ka teised metallid, kuid nende toksilisus 

ja emissioonide tase on palju viiiksem. Metallide ja metalliihendite aurustumisprotsess sdltub 

erinevatest parameetritest ja teguritest. Metallide teke jii,iitmep6letuse suitsugaasides on tingitud 

sorteerimata jii2itmetes leiduvatest metalliiihenditest nt. plii-baasil tehtud viirvid, elavh6be ja 

kaadmiumpatareid, alumiiniumfoolium jne. Kuid seda mdjutavad ka kloriidi, viiiivli, siisiniku, 

liimmastiku, fluordiidi jt iihendite sisaldus jii?itmetes. Suitsugaaside voos on raskemetal I i d 

enamasti halogeenitud vormis." NAiteks kaadmium oks0deerub vesinikkloriidi juuresolekul. 70% 

kaadmiumist on_,suitsugaasides, sellest 99o/o on kondenseerunud tolmuosakestele ja 1%o on 

gaasilises faasis.56 

Raskemetallid pdhjustavad immuunsussi.isteemi ndrgenemist, iirritust ja depressiooni ning 

pdhjustades vabade radikaalide teket, kutsuvad esile rakumembraani hiivimise. Raskemetallid 

tt 

Karl J. Thom6- Kozniensky. Miillverbrennung und Umwelt 2. EF-Verlag fiir Energie- und Umwelttechnik GmbH, 

19E5. 

5a 

Hester, R.M. Harrison. Waste Incineration and the Environment. Issues in Environmental science and Technology. 

Royal Society of Chemlstry. 1994. 

" Hester, R.M. Harrison. Waste Incineration and the Environment. Issues in Environmental science and Technology. 

Royal Society of Chemistry. 1994. 

'o 

Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on the Best Available Techniques for Waste 

Incineration. European Comission. 2006. 

76

satuvad organismi hingamisteede v6i toiduahela kaudu. Mitme raskemetalli esinemine 

samaaegselt suurendab nende toksilist toimet veelgi. 

Pliiaurud vdi -tolm sattudes organismi, ladestub neerudesse, luudesse ja maksa. plii peatab 

erinevate enstiiimide tegevuse. P6hjustab aneemiat. Samuti kahjustab kesiniirvisiisteemi, parsib 

maksa- ja neerutalitlust. Embriionaalse (lootelise) vereringe kaudu j6uab plii ka platsentani, 

p6hjustades imikute arengupeetust ja alakaalulisusl. plii kahjustab k; meeste 

reprodukliivstisteemi. 

Kaadmium, seotakse kehas madalamolekulaarse proteiiniga ja see salvestub maksas ja neerus. 

Kaadmiumi poolestumisaeg inimorganismis on 10-30 aastat. Kroonilise kaadmiumivastuv6tu 

korral tekivad funktsionaalsed hiiired. Madalate kaadmiumi kontsentratsioonide j uures tbuseb 

vererdhk, tekitades kahjustusi neerude talitluses. Suuremate kontsentratsioonide konal ka luude 

ja liigeste vaegusi. Kaadmiumi sattumine loodusringlusse viihendab muuhulgas taimede 

saagikust. 

Elavhdbedaaurud, on elusorganismidele kdrgelt toksilised, kus kahevalentsed sidemed on 

miirgisemad kui iihevalentsed. Anorgaanilised elavh6bedaiihendid ladestuvad neerudesse, 

orgaanilised iifiendid pShjustawad ajukahjustusi, heireid kesknarvisusteernis (depressioon, 

iirrituvus, keskendumisv6ime ja koordinatsiooni halvenemine) ja kahjustusi 

membraanstruktuurides, hiiireid proteiinisiinteesis ning muutusi kromosoomide jfiestuses. 

Taimedel on elavh6be sama miirgine kui kaadmium. 

Elavhdbe on enamasti halogeenitud vormis, domineerivalt elavhdbe(Il)kloriid. Algselt h6be 

aurustub Bgldes 

ja seejiirel oksi.ideeritakse halogeenitud vormi ning ainult viiike protsent on 

aurufaasis' '. Ka elavh6be on kergesti lenduv. EL direltiiviga kehtestatud piirviiiirh.rs on 

0,05 mgA.,lm3, mdnedes EL liikmesriikedes on piieva keskmiseks piimormiks kehtestatud 

0,03 mg/Nm'. Elavhdbeda emissiooni viihendamine nende piirviiiirtusteni on v6imalik kasutades 

kaasaegseid puhastusseadmeid. N?iiteks Uppsala jiiiitmepdletusjaamas on elavh6beda emissioon 

viihenenud vdrreldes 1985 aast-aga fle 500 korra ning 1990. aastaga 75 korda. Viimastel aastatel 

on emissioon stabiilselt madal.'o 

Arseen- ber0llium (Be). kroom. nikkel ja seleen, pd$ustavad iirritavat mdju nahale ja 

limaskestadele ja veresoonkonnale. Samuti on tiiheldatud nende iihendite kantserogeenset mdju. 

Nende ainete leidumine on jii2itmep6letuse suitsugaasides viiga madal. 

Ulevaate elavhdbeda ja teiste raskemetallide emissioonide viihendamiseks on toodud lisas 4. 

Raskmetallide sh elavh6beda arvutatud heitkogused ja nende hajumine Iru EJ 

'^,1jg[sffilgtffiplokist 

on toodud peattikkides 8.3.1ja 8.3.2. Arvutuslik maksimaalne elavhdbeda 

r saast6tase 2zFl3 meetri kaugusel Iru EJ korstnast on 01001 SPVI (inimese tervise kaitseks 

rakendatav saastatuse taseme piirviiiirtusest). 

57 



'o 



77

8.4.3.3 Kiuline tolm 

Kiulist tolmu, nagu asbest-peentolm, mis on eriti ohtlik kopsudele, ei ole tiiheldatud 

j iidtmep6letuse j liiigina. 

8.4.3.4 Tolrnuemissioonide viihendamine 

Tahkete osakeste viihendamiseks on k6ige@ saavutada pVTle 

ja inimese kaitseks rakendatavad emissioonide tasemetest (inimese tervise 

- 

kaitseks rakendatava 

saastatuse taseme 2+ @SPV-Oh 

50 pglm3) viiiksemaid vastavaid tolmu 

heitmete emissioone. Paljudes pdletusseadmetes leiab kasutust ka elektroi6ElinETaclestil-ffis 

paigaldatakase eelnevaks tolmu eemaldamiseks enne jiirgmisi suitsugaaside puhastuse seadmeid. 

Tahkete osakeste eemaldamine on integreeritud siisteem teiste saasteainete eemaldamiseks 

(raskemetallid, dioksiinid). 

Niiite tahkete osakeste puhastustehnoloogiate arengust viimase 20 aaqta jooksul v6ib tuua 

Uppsala jaamast. Tahkete osakeste emissioonid on vlihenenud Uppsala jii?itmep6letusjaamas 

seoses jiDtmepdletustehnoloogiate tiiiustumisega ca 300 tonnilt aastas kuni ca 40 tonnini aastas. 

Arvutuslik lru EJ jiiAtmepdletusplokist emiteeritavate tahkete osakeste kogus on 12,5 t/a. 

Arvutuslik maksimaalne saastetase 2473 meetri kaugusel Iru EJ korstnast on 0,0018 SPV. 

Tolmuemissioonide viihendamisel tuleb samaaegselt arvestada ka elavhdbeda heitmete 

viihendamise v6imalusega, mis omakorda s6ltub, millist siisteemi rakendatakse happeliste 

komponentide puhastamiseks. 

8.4.3.5 Poliitsiiklilised aromaatsed siisivesinikud (PAII) 

Uksteisega seotud benseenituumadest iihendeid ehk poliitsiiklilised aromaatsed siisivesinikke 

leidub s6idukite heitgaasides, sigaretisuitsus, metsapdlengute suitsus ja pdlemisseadmete (sh 

jiiiitmepdletus) heittolmus. PAH-d on erineva kantserogeense tasemega ainete grupp. 

Eriti suure tiihelepanu all on poltiklooritud dibensodiolaiin (PCDD) ja poliiklooritud 

dibensfiuaan (PCDF). PCDD ja PCDF (koos ka PCDD/F) on kantserogeense ja teratogeense 

(viiiirarengut p6hjustava) toimega. Kloorakne (nahahaigus) teke vdib olla pdhjustatud 

dioksiinimiirgitusest. Dioksiine ja furaane kiisitleb pdhjalikumalt peatiikk 8.4.3.6. 

olemasolevatesjiiiitmep6letusjaamades5ntehtudm66tmisednditavad,etj@ 

momendil on PAH kontsentratsioon tavapArasest kiiivitamisel esinevat 

Normaalsetes tciiitingimustes ei tileta 

tiksikute PAH-de kontsentratsioon l0 mainida, et toodud algallikas piirineb 

5e 

Hester, R.M. Harrison. Waste Incineration and the Environment. Issues in Environmental science and Technolow. 

Royal Society of Chernistry. 1994. 

(

aastast 1994; tehnoloogia kiire arengu juures v6ib vbita, et tiinastest jii?itmepdletusjaamadest 

emiteeritavad PAH- heitmed on veel madalamad. Jiiiitmepdletusjaamas saasteainete emissioonide 

monitooringuandmeid on v6imalik jdlgida intemetis nt. www.zak-kempten.de (Saksamaal tddtav 

j iiiitrnep6letusj aam). 

8.4.3.6 Dioksiinid ja furaanid 

Poliiklooritud dibenso-p-dioksiinid (PCDD - polyclorinated dibenzo-pdioxins) vdi 

diolaiinid ja nendega lflhedalt seotud polukJooritud dibensofuraanid (pcDF 

polychlorinated dibenzofurans) v6i furaanid moodustavad kemikaalide grupi, mida leidub 

k6ikjal keskkonnas ning mis on kdik erineval moel miirgised. Esineb 75 PCDD isomeeri ja 135 

PCDF isomeeri. Dioksiinid koosnevad kahest benseeni ringist, mis on iihendatud kahe 

hapnkusidemega, furaanide puhul on benseeni ringid iihendatud iihe hapniku ja tihe 

stisinikusidemega. Dioksiinide ja furaanide kiiitumine keskkonnas on m?iiiratud nende fliiisikaliste 

omadustega. Mittepolaarsuse t6ttu on need iihendid htidrofoobsed ja lipiidsed. Kdik PCDD-d ja 

PCDF-d on tahked ained, millel on k6rge sulamis- ja keemispunkt. Nad on vees halvasti 

lahustuvad ja keskkonnas vaga stabiilsed. Dioksiine on leitud pinnasest, jdgedest, jiirvedest, 

keemilistest segudestja jfitmetest, umbrohumtirkidest, ohtlikke jiiiitmete kiiitlusaladelt, priigilate 

mudast ja ndrgvetestou. 

Mure dioksiinide ja furaanide piirast on tekkinud, kuna arvukad loomadega tehtud uuringud on 

niiidanud, et m6ned tihendid on juba viiikeste koguste juures toksilised. 1997. nastal hindas 

Rahvusvaheline Viihiuuringute Agentuur k6ige toksilisemaks PCDD/PCDF isomeeriks 2,3,7,8- 

CIaDD kui inimestele kantserogeense tihendi (Grupp l). Kdik iilejii.iinud isomeerid asendis 

2,3,7,8-PCDD/PCDF klassifitseeriti kui mitte kantserogeensed tihendid (Dioxin and Furan 

Inventories, 1999). 2,3,7,8 - TCDD on klassifitseeritud ,,t6eniioliselt" inimesele viihkitekitavaks 

iihendiks 61. Inglismaa valitsus on nimetanud tihendi 2,3,7,8 - TCDD potentsiaalseks inimese 

kantserogeeniks. Maailma Tervishoiu organisatsioon on sama iihendi nimetanud ,,teadaolevaks" 

kantserogeeniks. 

Erinevalt teiste toksiliste i.ihendite sisalduste miiiiramisest arvutatakse dioksiinide ja furaanide 

sisaldused iimber nn. toksilisuse ekvivalentidesse (I-TEQ). Dioksiinide ja furaanide iildsisalduse 

leidmiseks tuleb jiirgmiste dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide massisisaldused enne 

liitmist komrtada jiirgmiste samavlDrsuskordajatega: 

Dioksiinid ja furaanid Samav?i?irsuskordaia 

2, 3, 7, 8-tetraklorodibensodioksiin (TCDD) I 

l, 2, 3, 7, E-pentaklorodibensodioksiin (PeCDD) 0,5 

l, 2, 3, 4, 7, 8-heksaklorodibensodioksiin (FkCDD) 0,1 

|, 2, 3, 6, 7, 8-heksaklorodibensodioksiin (rlxcDD) 0,t 

l, 2, 3, 7, E, 9-heksaklorodibensodiokiin (FIxCDD) 0,1 

l, 2, 3, 4, 6, 7, E-heptaklorodibensodioksiin (HpCDD) 0,01 

oktaklorodibensodioksiin (OCDD) 0,001 

60 

Gordon McKay, Dioxin characterisation, formation and minimisation during municipal solid waste inoineration, 

review, Chemioal Engineering Joumal 86 (2002) 343-36E. 

"'USEPA 

79

2, 3, 7, 8-tetraklorodibensofuraan (TCDF) 0,1 

2, 3, 4, 7, 8-pentaklorodibensofuraan (PeCDF) 0,5 

1, 2, 3, 7, 8-pentaklorodibensofu raan (PeCDF) 0,0s 

1, 2, 3, 4, 7, 8-heksaklorodibensofirraan (IIxCDF) 0,1 

l, 2, 3, 6, 7, 8-heksaklorodibensofuraan (tIxCDF) 0,1 

1, 2, 3, 7, 8, 9-heksaklorodibensofu raan (t{xCDF) 0,1 

2, 3, 4, 6, 7, 8-heksaklorodibensofuraan (HxCDF) 0,1 

l, 2, 3, 4, 6, 7, 8-heptaklorodibensofuraan (HpCDF) 0,01 

I, 2, 3, 4, 7, 8, 9-heptaklorodibensofuraan (HpCDF) 0,01 

oktaklorodi bensofuraan (OCDF) 0,001 

Dioksiinid ja furaanid tekivad enamikes pdletussiisteemides. Nad tekivad erinevate kiituste, 

nagu kivisiisi, puit, naftasaaduste jms p6lemisel, aga ka olmejAiitmete, reoveepuhastite muda, 

ohtlike jiiiitmete ja kloori sisaldavate tihendite pdlemisel ja ka kdrgtemperatuursetes protsessides 

nt. tsemendiahjudes. Seega tekib dioksiine ja furaane ka kodumajapidamiste ahjudes. Dioksiine ja 

furaane sisaldub priigis enne p6letamist viihesel miiiiral. Nad tekivad mittetiiielikul pdlemisel 

tekkivate iihendite ja klooti ning metallide koostoimel jahtuvate gaaside keskkonnas. Dioksiine 

tekib ka metallitddstuses ja keemiatd0stuses niiiteks puidu tselluloosi kloomleegitamisel. 

Dioksiine ja furaane tekib ka looduslikest allikatest. Bioloogilist teket on tfieldatud pinnaies 

(eelkdige metsa pinnasest), reovee mud4t ja kompostimisel normaalsetes tingimustes 

(mikroorganismide ioimel noroEnooiijuuresoGtug. 

Eestis p6hjustab dioksiinide ja furaanide teket peamiselt elektri ja soojuse tootmine (pdlevkivi 

kasutavates elektrijaamades ja puudega kdetavates elamutes) ning kontrollimatu jiietmete 

pdletamise tagajfiel kodumajapidamises ja priigilapdlengutest. Dioksiine tekib mZirkimisvii?irselt 

ka tsemendi tootmisel."' 2003. aastal teostati Keskkonnauuringute keskuse poolt t66 "Ulevaade 

dioksiini uuringutest Eestis", kus muuhulgas kaardistati vdimalikud dioksiiniallikaid, mis on 

n6idatud jiirgnevas tabelis: 

Tabel 8.9 Potentsiaalsed dioksiinide ja furaanide kesbnised heitned (g l-TEQ/aastas63 ) Eestis, 2000 aasta 

6iks 200 

Tegevusliigid Ohku Vette Pinnasesse Toodetesse Jaietnetesse 

Jiietmete p6letamine 

Metallitootmine 

0,19 o,47 

Elektri ia sooiuse tootmine 

Mineraaltoodete tootrnine 

4,90 

0,39 , 

s.80 

o,o6? 

Transport 0,04 ? 

Kontrollimatud 

p6lemisprotsessid 

8,10 0,r2? 4,40? 

Kemikaalide ja tarbekaupade 

tootnine 

0,004? 0,03 0,60? 

Mitmesuqused muud 0,04 0,002 0,009? 

Kiiitlemine 

Kriisikolded , 

0,15 

,| 2 

3,90 

KOKKU 0,15? 0,12? 0,03? 15? 

52 

Eesti Rannikumere riiime dioksiini- ja furaanisisaldus. Keskkonnatehnika, Ott Roots, Enn Otsa, Mart Simm. 

ut 

I-TEq - toksilisuse ekvivalent 

80

- ttihi lahter niiitab, et heitmekogused ei ole miirkimisviiiirsed 

? - niiitab, et heitmekogus vdib olla miirkimisviiiirne, kuid antud tegevuste emissioonitegurid 

pole teada. 

? - piirast arvu niiitab, et heitmekogused v6ivad olla alahinnatud, kuna m6ne alategevuse 

heitmed pole teada. 

Kontrollimatud pdlemisprotsessid on ainuke tegevus, millest on leitud dioksiinide ja 

furaanide tdeniolised heitmed pinnasesse. Tiihele tuleks aga panna seda, et dioksiinid ja 

furaanid jiiAtmetes, nt reovee mudas ja biomassi p6letamise tuhas, v6ivad ldpuks sattuda 

pinnasesse, kui neid jii?itmeid kasutatakse aedades ja pdldudel*. 

Uurimus ,,Dioksiinide ja dioksiinisamaste poliikloreeritud bifeniiiilide sisaldtue hindamine Eesti 

kalades, akvakultuurides, lihas, piimas, v6is ja kala6lis" viidi labi OU Eesti Keskkonnauuringute 

Keskus Pdllumajandusministeeriumi tellimusel 2006. aastal. 

2006. aastal analtiisitud kalades ei ii{etanud dioksiinide sisaldus EL kehtestatud piimorme. 

PCDD/F ja dioksiinide summuulrne sisaldus rbimes ja kilus on vastavalt 2,12 ja 3,84 rnng 1,94 ja 

3,82 pg WHO-TEQ/g elusmassi kohta. Dioksiinide summaame sisaldus riiimes ja kilus suureneb 

koos analtiiisitavate kalade vanusega. Kehtestatud piirnormi (8,0 pg WHO-TEQ/g elusmassi 

kohta) tiLletab dioksiinide summaame sisaldus 7,5 aastastes riiimedes ja 5,3 aastastes kiludes. 

Kasvanduse angerjates on dioksiinide sisaldus oluliselt madalam piimormist. PCDDiF ja 

dioksiinide summaarne sisaldus on vastavalt 0,33 ja 1,18 pg WHO-TEQ/g elusmassi kohta 

(dioksiinide summaame piimorm angerjatele on72pg WHO-TEQ/g elusmassi kohta). 

J6esilmus (proovid on v6etud liiiinemere avaosast ja Liivi lahest) on PCDD/F ja dioksiinide 

sunmaame sisaldus vastavalt 7,19 ja 13,03 pg WHO-TEQ/g elusmassi kohta, iiletades mdlemal 

juhul piimorme. 

Teistes analtiisitud toiduainetes, v.a. kala6li, on dioksiinide sisaldus madalam kehtestatud 

piimormidest. Piima ja v6i puhul on dioksiinide sisaldus reeglina l0 korda madalam piimormist 

(vastavalt 3,0 ja 6,0 WHO-TEQ/g rasva kohta). Erandiks oli tiks piima proov (004889, 

Harjumaalt, Rae vallast), mille dioksiinide sisaldus on oluliselt k6rgem kui tilejiiiinud proovide 

keskmine - PCDD/F ligikaudu kaks, dioksiinitaolised PCB (poliiklooritud bifeniiiilid, 

poliiklooritud terfeniiiilid, monomettiiiltetrakl orodifeniiiilmetaan, 

monometi.itlldiklorodifeniiiilmetaan, monometiiiildibromo-difeniitilmetaan ja muu valmistis v6i 

segu, mis sisaldab mis tahes eelnevalt nimetatud ainet kokku tile 0,005 massiprotsendi) iihendid 

isegi kaheksa korda. Dioksiinide sisaldus Eesti sealihas on v6rreldav teiste Euroopa riikide 

tulemustega ning on keskmiselt viis korda madalam kehtestatud piirnormist (vastavalt 1,0 ja 1,5 

pg WHO-TEQ / g nsva kohta). 

80-ndatel aastatel kaasnesid jiiiitmete p6letamisega oluliselt suuremad dioksiinide heitmed Shku 

kui tiinase tehnoloogia ja kehtestatud rangete normide juures. Tiinu seadusega ette niihtud 

rangetele jdiitmep6letusseadmete 6husaaste normidele on Saksamaal alates 1990-ndatest 

6a Ulevaade dioksiiniuuringutest Eestis 

81

dioksiinide ja teiste miirgiste ainete emissioonid drastiliselt alanenud. Kui 1990-ndal aastal 

pfines l/3 iigr dioksiini emissioonist jliiitmep6letusest, siis 2000. aastal piirines samast allikast 

vaid loh. Kodumajapidamised (kaminate ja ahjude kasutamine) eraldavad iimbritsevasse 

keskkonda umbes 20 korda enam dioksiine kui jiiiitmep6letustehased. Suurimaks dioksiini 

allikateks on metallitootmise- ja tiiritlemise ettevj6ttedor. 

Kodumajapidamiste dioksiini emissioonid tekivad tihti ka omaalgatuslikust PVC-d 

(poltiviniiiiLlkloriid) sisaldava priigi pdletamisest. PVC-de ja teiste kloori sisaldavate materj alide 

madalal temperatuuril p6letamisel, tekivad p6letamise tagajiirjel dioksiinid. Kui PVC-d madalal 

temperatuuril p6letades lenduvad paratamatult dioksiinid, siis kdrgel temperatuuril p6letustehases 

on PVC-d vdimalik pdletada nii, et diolaiine ei teki. Jiiiitmep6letustehase rajamisega luuakse 

vdimalus v?liksemate keskkonnakahjudega kdrvaldada keskkonnale ohtlikke vdimaliku 

dioksiinide tekke allikaid rangelt kontrollitavas p6letusprotsessis. 

Tflnapfleva nduetele vastavas jiiiitmepdletusjaamas ei ole dioksiinide heitmetega probleeme. 

Uppsala jiiiitmepdletusjaamds on dioksiinide emissioon viihenenud l2Jt grammilt aastas 1980ndatel 

aastatel praktiliselt olematuks 2005-ndaks aastaks tehnoloogia tiiiustumisega ning normide 

karmistumisega. Dioksiinide viihendamiseks hakati p6lemisprotsessi ja suitsugaaside jahutamist 

efektiivsemalt juhtima ja kontrollima, viiltides dioksiinide tekkeks soodsaid tingimusi, samuti 

v6eti kasutusele aktiivsriega tekstiilfi ltrid. 

PCDD/F on v6imalik jiiiitmete p6letarnisel viihendada jiirgmiste meetodite ja tehnoloogiaga: 

o Meetodid jiiiitmete koostisest parema iilevaate saamiseks (lt. peatiikk 6.1). Q{akatakse 

kasutama Iru EJ-s ): 

Primaarsed p6letustehnilised meetmed, et hiivitada jiiiitmetes sisalduvad PCDD/F iihendid 

ja valtida p6letusprotsessis dioksiinide v6imalike ,,eelkiiijate"66 teket. (Hakatakse 

kasutama Iru EJ-s ); 

Optimaalne seadmete konfiguratsiooni ja p6letusprotsessi juhtimine, et valdda tingimusi, 

mis vdivad kaasa tuua PCDD/F taastootmise (de-novo siinteesi); peamiselt tuleb viiltida 

lahkete iihendite eraldamist temperatuuridel 250-400 "C. Jaama seiskamisel on praktikas 

tak"--"dut"d s"itsugaaside mahaj ahutamist vee pihustamisega, et viihendada de-novo 

stinteesi jaoks sobiva temperatuurivahemiku esinemise ajavahemikku. 

(Keskkonnakaitseliselt on soovitav kasutada Iru EJ-s ); 

Sobiva tiiiendava PCDD/F viihendamise meetodi/tehnoloogia vdi nende kombinatsiooni 

kasutamine (Hakatakse kasutama, tiipne lahendus s6ltub pArast teostatavat tehnilismajanduslikku 

uuringut, kuid eeldatavasti varianti a): 

a) Adsorbeerimine sissepritsitava aktiivstiega vdi teiste reagentidega, sobivas 

doseerimisvahekorras ja kotthltrite kasutamine. 

b) Adsorbeerimine, kasutades liikumatu kihiga reaktoreid koos sobilikus 

vahekorras regenereerimisega. 

c) Adekvaatselt kohaldatud mitmekihiline SCR, et tagada PCDD/F kontroll. 

d) Kataltisaatoriga kottfiltrite kasutamine (vdimalik kasutada juhul, kui Hg 

eemaldus on eelnevalt toimr.rnud). 

65 

JaAtmete p6letamine-hiidaohukolle? Hiivastijiitt dioksiinireostusega. Saksamaa Liitvabariigi Keskkonna- ning 

Loodushoiuministeeri um. 2005 

66 

V6imalikud vaheiihendid. millest v6ivad tekkida dioksiinid- 

82

Meetodite tiipsem kirjeldus on toodud kaesoleva aruande lisas 3. 

Jiiiitmepdletusj&tmas o-g j:iatmete p6letamine rangelt kontrollitud tegevus. Dioksiinide heite 

piimorm on 0,1 nglm367. Arvutuslikult miiiirati tru el lZUtmepdletuspl,okist emiteeritav aastane 

dioksiinide ja furaanide emissioon 0,125 flaaastas. Ydrreldes elektri ja soojuse tootmisega 

muudest kiitustest teistes Eesti pdletusseadmetes (4,90 gla) ja emissioonidega 

kontrollimatutest pdlemisprotsessidest (8,10 g/a) on teoreetiliselt Iru EJ 

jfliitmep6letusplokist 6hku emiteeritav dioksiinide ja furaanide kogus (0,125 g/a) mitu 

korda viiiksem. 

Dioksiinide sisaldust viiljuvates suitsugaasides tuleb p6letusjaamas m66ta viihemalt kaks korda 

aastas, kusjuures esimese 12 kiiitamiskuu jooksul tehakse m66tmisi viihemalt iga kolme kuu jzirel. 

Kuna Eestis ei ole hetkel vdimalik dioksiinide miiiiramine, siis tuleb tellida m66tmised ia 

analiiiisid viiljastpoolt Eestit akrediteeritud laboratooriumitest. 

8.4.3.7 Gaasilised saasteained 

Gaasilised saasteained vdib m6ju jiirgi jagada: 

. Arritust tekitavat gaasid 

o Liimmatavad gaasid 

r Narkootiliselt m6juvad gaasid 

r Siseelundeid kahjustavad gaasid 

Arritust tekitavad eaasid 

Vees lahustuvad iirritava toimega gaasid ilmutavad oma mdju juba tilemistes hingamisteedes. 

Sellesse 

gruppi kuuluvad viiiiveldioksiid, floorvesinik, kloorvesinik. 

Viiiiveldioksiid (SO2) on viirvuseta, terava l6hnaga miirgine gaas, mis kahjustab hingamisteid. 

Sissehingamisel viiiiveldioksiid laguneb ja moodustuvad viiiivelhapped, vii5vlishapped ning 

disulfaatioonid. M6ju s6ltub kontsentratsioonist ja toime kestusest. SOz mdju vdib 

kombinatsioonis teiste saasteainetega (nt lendtuhk) tugevneda. Tundlikud taimed vdivad saada 

kahjustatud kontsentratsioonide 0,05-0, I 5 mg/Nm' juures. 

Vesinikfluoriid (HD mdjub hingamisteedele lirritavalt. Pideva saaste korral mdjutab see 

kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis v6ib p6hjustada osteoporoosi. 

Vees lahustuv, gaasiline floorvesinik on taimedel kahjulik dhusaasteaine. Ohustatud on erinevad 

okaspuud, ilutaimed, eelk6ige mugul- ja sibultaimed. Viiheneb saagikus ja kvaliteet. 

6? 

Jiietmep6letustehase ja koospSletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nduded. Vastu v6etud 

keskkonnaministri 4. juuni 2004. a mliiirusega nr 66 (RTL 2004, E3, l316), j6ustunud 24.06.2004. 

83

Vesinikkloriid (HCl) on hingamisteedele madalatel kontsentratsioonidel 'tirritav, tagajiirjena 

ilmneb hiiiilekiihedus ja liimmatav tunne. Haistmisldvi on asub kontsentratsioonitsame 0,1-0,2 

mg/m' juures. 

Liimmastikoksiid (NOx. NO ja NOz) p6hjustavad :irritusi hingamisteedes, kahjustades kopsude 

talitlust. NO2 on punakaspruni viirvusega terava lShnaga miirgine gaas. Doosil 280 mglmi vdib 

osutuda surmavaks, 4,7m{m' pdhjûstab hingamisraskusi. Mitmetunnine m6juliivi on 0,5 ppm 

NO2, mis vastab doosile I mg/m'. Eriti vastuvdtlikud on inimesed, kelledel on stidame-, 

vereringe- ja kopsuhaigused. NO on viirvuseta miirgine gaas, mis m6jub samuti kui NO2 aga 

doosil 20 mdm'. 

Ammoniaak (NHr) on iseloomuliku ldhnaga gaas, millel on miirkimisviiiime mdju 

eutrofeerumisele. Amoniaagiemissiooni vdi esineda nn. liibilipsamise teel kui NOx 

viihendamiseks kasutatakse mittekataliittilist (SNCR) puhastusmeetodit. 

8.4.3.8 Gaasiliste saasteainete emissioonid jflitmete pdletamisest 

Ttiiipiliselt sisaldavad jiiiitmed hinnanguliselt 7000-8000 mg/kg kloriidi, 100-200 mglkg fluoriidi, 

2700-5000m9/kg viiiivlit. Kloriidid ja fluoriidid sisalduvad plastikus, nt PVC, paberis ja 

kartongis ning v6ivad esineda ka soolana O{aCD. PVC emiteerib HCI termilise lagundamise 

protsessi tulemusen4 mis leiab aset temperatuuridel 160-800"C. Laboratoorsed jiiiitmep6letuse 

katsed on nZiidanud, et 600/o HCI parineb PVC-st, 36%o paberiproduktidest ja 4%o rohust ja 

lehtedest. 

SOz emissiooni kontsentratsioon jiiiitmepdletusel on 2I-73 ppm ja sdejaama konal 127- 

446 ppm.68 Jflfltmepdletusjaamad on vfihetehtsad SOz saastuse altikad vdrreldes kdrgema 

viJivlisisaldusega kiitusf kasutavate elektrijaamadega ja ttiiistuskateldega, mis p6letavad 

siitt v6i masuuti. 

Suitsugaasides sisalduvate HCl, HF ja SO2 puhastamise altematiividena vaadeldi kolme 

printsiibilt erinevat varianti : 

. m:if,gpuhastussiisteem 

o poolkuivpuhastussiisteem (kasutatakse ka m6istet poolkuivpuhastussi.isteem) 

r kuivpuhastussiisteem. 

Kdik kolm erinevat puhastussiisteemi 

vastavad PVT-n6uetele. Tabelis 8.10 toome iira kolme 

erineva puhastusstisteemi v6rdluse vastavalt PVT dokumendile. Erinevate siisteemide kirjeldus 

on toodud lisas 2. 

Liimmastikoksiidid (NO-) tekivad kiituseldmmastikust ja otsese 6hus sisalduva liimmastiku ja 

hapniku iihinemisel, mis juhtub kiiremini k6rgematel temperatuuridel. Lisaks pdletustehnilistele 

meetmetele rakendatakse tiiiendavalt SNCR ja SCR suitsugaaside puhastusstisteemi. 

Liimmastikuheitmete puhastussiisteemide ki{eldused on toodud lisas 5. 

68 



84

Arvutuslikud Iru EJ jiiiitmepdletusjaamast emiteeritavad gaasiliste saasteainete emissioonid ja 

nende hajumine on toodud peatiikkides 8.3.1 ja 8.3.2. Gaasiliste saasteainete emissioonid 

jiiltmepdletusplokist moodustavad inimese tervise kaitseks rakendatavatest saastatuse 

taseme piirviflrtustest S02 puhul 0,1 - 0;3o/" ja N02 korral 0,6 - l,4o/o sdltuvalt korstnast 

viiljuvate suitsugaaside temperatuurist ViiAveldioksiidiga saastatuse korral dkosiisteemide 

kaitseks rakendatav saastatuse taseme kalendriaasta ja talveperioodil (1. oktoobrist 31. miirtsini) 

keskmine piirviiiirtus SPVa on 20 pglm3. Liimmastikdioksiidiga ja liimmastikoksiididega 

(iimberarvutatuna NO2-ks) saastatuse korral taimestiku kaitseks rakendatav saastatuse taseme 

kalendriaasta keskmine piirviiiirtus SPVa on 20 pglm3. Iru jaama jiifitmepdletusploki poolt 

pdhjustatavad viiiveldioksiidi emissioonid moodustavad saastemaksimumi asukohas 0,02 - 

0'05 SPVa ja limmastikdioksiidi puhul 0,06 - 0,14 SPVa sdltuvalt viiljuvate suitsugaaside 

temperatuurisL 

Liimmatavad saasid 

Siisinikoksiid (CO) on viirvusetu ja ldhantu miirgine gaas, mis tekib orgaaniliste ainete ja kiituste 

mittetiiielikul pdlemisel. CO piirsib hapnikutransporti, kuna ta seob end verelibledega tihedamalt 

kui hapnik. Eriti on kahjustatud tsentraalniirvisiisteem ja siidame-vereringesiisteem. 

Tiihelepanuv6ime ja reaktsioonikiirus aeglustub. Samuti halveneb valguse- ja ajataju. CO 

miirgitus on kiire, tekib peaptidritus, iiveldus, teadvusekaotus. Koos liimmastikoksiididega tema 

toksilisus suureneb. Maksimaalsed CO emissioonid jiiitmepdletusplokist moodustavad 

inimese tervise kaitseks rakendatavatest saastatuse taseme piirviiiirtustest O,l - 0,2 Yo 

s6ltuvalt korstnast viilj uvate suitsugaaside temperatuurist. 

Siisinikdioksiid (COz) on vtirvuseta ja ldhnatu gaas, mis ei ole otseselt inimestele ja loomadele 

kahjulik. Ki.ill aga on see i.iks kasvuhooneefe}ti pdhjustavaid gaase. 

Metaan (CI{+) on varvusetu, ldhnatu, miirgine ja plahvatusohtlik gaas. Metaan tekitab kerge 

joobe, unisuse, kutsub esile iivelduse, peapddrituse ja liimbumise. On samuti iiks 

kasvuhooneefekli pdhjwtavaid gaase. Kui jiilitmete p6letus viiakse liibi oksiideerivates 

tingimustes, on metaani emissioon peaaegu olematu Kuid metaan v6ib tekkida jiiiitmepunkris - 

p6letamisel meta:rn oksiideerub veeauruks ja CO2 P6letusseadme p6lemis6hk v6etakse 

jiietmepunkrist, millega velistatakse metaani sattumine viilis6hku. Samuti paigaldatakse punkrisse 

6hufiltrid. 

Narkootiliselt mdjuvaid gaase jiiiitmepdletusest ei teki. 

8.5 Suitsugaaside puhastus siisteemi valik 

Suitsugaaside puhastamiseks tuleb kasutada kombinatsiooni erinevatest tehnoloogiatest, mis 

tagavad heitmete viiiirtused vastavalt parimale v6imalikule tehnikale, mille korral on heitmete 

kontsnetratsioonid seadusandlusega ette nahtust madalamad. 

85

Happeliste gaaside (HCl, HF, SOz) puhastussiisteemide vdrdlus on toodud vastavalt PVT 

referentsdokumendile tabelis 8.10. Altematiividena v6neldi omavahel kuiv- (lubjaga ja naatrium 

vesinikkarbonaadiga), poolkuiv-, ja miirgpuhastussi.isteeme. Kokkuv6tlikult on jiirgnevalt toodud 

viilja altematiivide paremusj6iidestus tabelis 8.10 toodud hindamise alusel: 

1) Kuiv- naatriumvesinikkarbonaadiga 

3+ 

2) Poolkuiv + 

3) M?irg 0 

4) Kuiv lubjaga - 

Eelpool toodud happeliste gaaqide puhastussiisteemi v6rdlus tugineb PVT dokumendile. Samas 

miirgib PVT dokument,et naatriumvesinikkarbonaadiga kuiva siisteemi korral on tekkivad jiiiigid 

lubjaga vdrreldes suurema lahustuvusega ja seega nende ladestamine v6ib olla problemaatiline 

ning pigem soovitatakse neid jiieke taaskasutada keemiatdiistuses. See on p6hjuseks, miks 

kiiesolevas tdiis on eelistatud poolkuiva lubja reagendiga happeliste gaaside puhastussiisteemi 

kuivale naatriumvesinikkarbonaadiga puhastusstisteemile. Tiiiendavalt: 

miirgpuhastussiisteemi korral tekib antud jiiiitmete mahu juures kuni 110 000mr heiwett, 

mille viiljutamine Kroodi ojja on keskkonnakaitseliselt halvema m6juga, kui heiwett ei 

viiljutata. 

poolkuiva ststeemi korral on puhastusj2i.2igid tahked produktid - Lubjapiim (Ca(OH)2 ja 

vee suspensioon) pihustatakse suitsugaasidesse, kus vesi aurusfub ja happelised gaasid 

adsorbeeruvad tahketele osakestele. 

o poolkuiv si,isteem on v6imeline tagama happeliste gaaside heitmeid, mis vastavad 

kehtestatud piirviiiirtustele. 

Poolkuivas stisteemis on otstarbekas kasutada PCDDif ia elavh6beda eemaldamise 

doseerimist. Tiiiendavalt adsorbeerumisele tolmuosakestele adsorbeeruvad'TCOD 

reagendi pinnale. Teised raskemetallid esinevad mitteJenduvate oksiididena ja ladestuvad 

&dtuhaG. Seega, peamised tehnoloogiad, mida kasufaldEe ltjndfuha eiaidamiseks, on kohtseif 

ka siin. Samuti on aldiivsde lisamine tiks vdimalik meetod viihendmaaks raskemetallide sisaldlst. 

Tolmu eemaldamiqgb-gn efettiivne kasutada (oGtt*.Til'1"ruldab hiisti osakesi alla lpm), mis 

piiiiavad kinni nii tohuGa[esed, alaiivsdeolakesed kui ka happeliste gnrqide adsorbeerimiseks 

kasutatava aluselise reagendi. Teisalt, kui soovitakse lenltubka ja poolkuiva puhastussiisteemi 

jiiiikeeraldikiiidelda,siisonsoovitavpaigaldadak@.Elek1rostaatiline 

sadesti eemaldab jiimedama lendtuha fraktsiooni (suurusega iile 10pm) ning seetdttu koormab see 

viihem kottfiltreid. Lendtuha ja poolkuiva siisteemi kasutamisel tekkivate jiiakide eraldi vdi koos 

kiiitlemine sdltub teostatavusuuringu tulemustest, st kas on otstarbekas paigaldada lendtuha 

eelnevaks eraldamiseks elektrostaatiline sadesti. 

-p-unaiiamisefektiivsus 

Poolkuiv_a nqeetodi korral on NO,,-ide eemaldamiseks soovitatav kasutada SCR meetodil., mille 

on iiLle 80%. SCNR tehnoloogiaga rohkem kui 60-80% NO*de 

viihendamise efektiivsuse saavutamine, nduab k6rgemat redutseeriva agensi doseerimist, mis 

v6ibviia@(tuntudkakuiammoniaagi,,liibilipsamine'')ningvastavalt 

parimale =Vbf-malikule 

tehnikale, on soovitatav kasutada happeliste gaaside eemaldamiseks 

miirgpuhastusstisteemi, millega oleks vdimalik efektiivselt eemaldada ka reageerimata 

86

ammoniaaki. Miirgpuhastussiisteemi rakendamine ei ole aga heitveg_viiliutaeise v4iaduse t0ttu 

q$rdjlhdkeskkonnakaitg g!!ge_!!_ 

rool$atay. 

Viimase paariki.imne aasta joolcul on jiiAtmepdletuse suitsugaaside puhastusstisteemid j6udsalt 

arenenud efektiivsuse tdusu suunas ja uued meetodid leiavad rakendamist. Sellest liihtuvalt. tuleb 

jaama ehitamisel arvestada tollel hetkel parima v6imaliku tehnoloogia olemusega, mis ei pruugi 

enam vastata an,stal 2007 kehtivale parima vdimaliku tehnoloogia m6istele ja olemuseli ning 

sellestjohtuvalt v6ib tulevikus esineda erinevusi momendil vaadeldud meetoditega, et saavutadi 

veelgi madalaimaid heitmete kontsentratsioone puhastatud suitsugaasides. 

87

"t 

€ 

,a 

b\ 

GI 

o.l 

o 

vta 

€cl 

FF 

'-O 

'= >F 

11 

,1 & 

d 

oo 

a) 

() 

(D 

'= 

q) 

= 

dl i= 

-v9 

E> 

-gE 

a? 

 

-'= 

OJ. 

9E 

bro 

;.: 

>14 

,v + + 

JZ!l 

6A 

':ac- 

='^ 

.^ 

'p 

E'6 .E 

(! '= (D 

clx I 

oo'r. 

ro t' cl 

+ 

2 

o 

= 

F 

!) a 

I 

ID 

E1 

bq 

(|)l 

rdl 

l-oq) 

ro .= 

>9 

e Po + + + 

ID 

o 

L 

d) 

5ll 

'6 9t 

ro€ 

.= o.) 

ro'E 

o 

lz 

o 

(.) 

!) 

-r 

(u 

q) 

o 

Q) 

E 

.B 

o 

14 

P 

() 

tt) 

ot) 

0) 

Eib 

Iq 

v.961 

r p.9 

?=E 

",6C : 

'lJ 

O) 

EE(I) 

i6 9'E 

>'a ; 

€ 

ol 

€ d 

o 

Ê 

E 

\= 

Q) 

o 

o.) 

o 

'69 

at1 : 

v= 

E_V 

o

9 MOju veekeskkonnale 

Iru Elektrijaamas kasutatakse hetkel vett jiirgmistel eesmiirkidel: 

- tehnoloogiliseks otstarbeksja seadmetejahutamiseks (pinnavesi piritaj6est); 

- tuletd{eveeks (pinnavesi Piritajdest); 

- joogi- ja olmeveeks (pdhjavesi puurkaevudest). 

9.1 Pinnavesi 

Iru EJ kasutab elektrijaamasisesteks tehnoloogilisteks vajadusteks pinnavett Piritajdest. 

Tabel 9.1 Pinnavee kasutamine6e 

Vee liik 2001 2002 2003 2004 2005 

Pinnavesi (ahutusvesi + 

tehnoloogiline vesi), m' I139000 | ott 826 615 534 645 646 610 949 

Toorvee kulu m66detakse kulumd6turitega. Vee kasutamiseks on kehtestatud tehnoloogilised 

normatiivid eraldi elektri ja soojuse tootmiseks, Toorvee koostist analiitsitakse Pirita jde 

Peterburi mnt silla juurest v6etud proovide pdhjal @roovid vdetakse sagedusega I kord kuus, 

proove vdtab Iru Elektrijaama keemialabori atesteeritud proovivdtja, analiiiisid tehakse samas 

laboris). T[isanaliiiisi korral kontrollitakse jiirgmisi vee kvaliteedi nliitajaid: pH, elektrijuhtivus, 

heljum, iildine leelisus, tildine karedus, humaadid, kloriidid, sulfaadid, fosfaadid, nitritid, 

kaltsium, magneesium, naatrium, ammoonium, riinidioksiid, alumiiniumoksiid, raud(Ill)oksiid, 

vaskoksiid, mineraaljii?ik, kuivjiiiik, kuumutusjiiiik, permanganaatne hapnikutarve. Vajadusel 

analiiiisitakse tiiiendavalt naft asaaduste sisaldust. 

Pinnavee erikulu toodanguiihiku kohta on alljEirgnev: 

l. Soojuse saamiseks 0,248 kg/kwh 

2. Elektri saamiseks 0,61 kg/kwh 

Keskkonnakompleksluba annab Iru EJle vdimaluse kasutada Pirita j6est I 606 000 m3/a 

pinnavett kuni aastani 2008. Tegelikult kasutatakse seda vett iiha viihemja aastal 2005 vaid 610 

949 m'. 

Vdrreldes 2001. aastaga on 2005. aastal pinnavee kasutamine vfienenud ligikaudu 46%'. 

Kui jiiitmep6letusploki suitsugaaside puhastamine lahendataks miirgpuhastusmeetodil, mis 

jii?itmep6letuse puhul maksimaalset vee kogust vajav tehnoloogia, siis kulub vett 22 000 - on 

ll0 

000 m'ia (olenevalt vee taaskasutuse miiiirast). Poolkuiva puhastustehnoloogia korral on vee 

vajadus vaiadus hinnanguliselt hinnaneuliselt kuni 55 000 m3la. mrla. fuiv'pufr'foTrssEstii-- Kuiv 

u.tt-€i iarb'iitrfmep6leta 

kompleksis kompleksiskriiiB hienaa;aft-63T0O taienaai,ilt 63T00 fi% riil6 pinnavett pin 104,9 GWh elektri tootmiseks ja 102 000 

6e lru EJ Keskkonnaaruann e 2O04-2005 

89

mr/a 410 GWh soojuse tootmiseks (arvutatud Iru EJ praeguste vee erikulu niiitajate pdhjal). 

Kokku kulub jiiiitmep6letuse ploki tOiiks vaja minevat pinnavett 187 000 m'/a - 275 000, 

olenevalt suitsugaaside puhastussiisteemi veetarbimisest. 

Kui Iru EJ-s praegu ttidtavad energiaplokid jiitkavad tOiid sama koormusega kui seni, siis 

jiifltmep6letusploki lisamisega tiiiskoormusel tdiitavana, kokku kasutatakse pinnavett Pirita 

j6est maksimaalselt 886 000 m3/a, mis -mahub Keskkonnakompleksloaga antud pinnavee 

kasutamise lubatud piiri (1 606 000 mt/a). Pinnaveekasutus tduseb sellisel juhul v6rreldes 

olemasoleva olukorraga 3lyo. Tegelikkuses aga olemasolevad seadmed samaaegselt 

jiiiitmep6letusplokiga endisel vdimsusel kasutust ei leia, ning pinnaveevdtu suurenemist sellisel 

miiiiral ei ole oodata, kuna t6eniioliselt valitakse suitsugaaside poolkuiv puhastustehnoloogia. 

Tulenevalt eeltoodust veevdtt Pirita jdest ei 0leta Keskkonnakompleksloaga kehtestatud piiri, 

ning j6e voolule jiiiitmepdletusploki rajamisega tiiiendavat kahju ei pdhjustata. 

Kui aga suitslgaaside puhastus toimub kuivmeetodil, siis on vee tarbimine Pirita j6est 22 000 m3 

- 110 000 m'v6rra veelgi viiiksem. Peatiikis 8.4 soovitatud poolkuivsiisteemi korral kasutatakse 

suitsugaaside puhastamiseks ca 55 000 mr vett aastas. 

9.2 Pdhjavesi 

Pdhjavett kasutatakse joogi- ja olmeveeks. Pdhjavee liik on Cm-V (Kambrium-Vendi 

veekompleks). 

Puurkaevud nr |. ja 2. asuvad elektrijaama territooriumil, tootmisprotsessidest eemal. 

Puurkaevude sanitaarkaitsealal majandustegevust ei toimu. Ka jiiiitmepdletuskompleks rajatakse 

puurkaevude sanitaarkaitse alast ohutusse kaugusesse. Autotransport jiiatmete veoks liigub 

territooriumil ohutus kauguses puurkaevude sanitaarkaitse alast. Pdhjavee reostus on seega 

viilistatud. 

Keskkonnakompleksloaga on lubatud veev6tt kahest puurkaevudest kummastki 14 600 m3 aastas. 

Jiirgnevas tabelis on niiidatud pdhjavee kasutamine aastate kaupa. Vdrreldes 2001. aastaga on 

aastaks 2005. pdhjavee kasutamine viihenenud ligikaudu 48%. 

9.2 I{asutamine 

Vee liik 2001 2002 2003 2004 2005 

Pdhjavesi puurkaewdest kokku, 

m' 16 272 14 72E l0 700 9 794 E 360 

Kasutatava pdhjavee koguse miiiiramiseks on paigaldatud vee kulum66turid. 

Puurkaewde vee kvaliteedi analiiiis korraldatakse iiks kord aastas. Proovid vdetakse Iru EJ 

pumbajaamast, kummagi puurkaevu osas eraldi. Analiiiisid tehakse OU Eesti 

Keskkonnauuringute Keskuse laboris. Analiiiisitakse jiirgmisi naihjaid,: ldhn, sadestise 

70 

Iru EJ Keskkonnaaruanne 2004-2005 

90

iseloomustus, viirvus, hiigusus, pH, iildine leelisus, iildine karedus, kaltsium, magneesium, 

kaalium, naatrium, ammoonium, nitraadid, nitritid, Oldraud, fluoriidid, kloriidid, sulfaadid, 

fosfaadid, permanganaatne hapnikutarve, kuivj:iah kuumutusjZiiik. 

Uue jiiiitmep6letusploki rajamisega kaasneb pdhjavee kasutuse kasv uute ttiiitajate poolt 

tarbitava veehulga v6rra, mis mahub keskkonnakomplelaloaga lubatud veevdtu piiridesse. 

Jiiiitmepdletusploki tehnoloogilisteks vajadusteks p6hjavett ei kasutata ning p6hjaveele 

veevdtu suurenemisega m6ju ei avaldata. 

9.3 Heitvesi 

Iru EJ on kolm eraldi kanalisatsiooni: 

r sadevete kanalisatsioon, 

o 6liste vete kanalisatsioon ning 

r olme- ja fekaalvete kanalisatsioon. 

Sadeveed kogunevad sadevete pumbajaama punlrisse, kust nad pumbatakse edasi liibi dlieralduse 

siisteemi nn. Jiigala basseini. Samasse punkrisse, ptirast esmase dlieraldussiisteemi llibimist, 

satuvad ka dlised veed. Jiigala basseini vett kasutatakse kinnise jahutussiisteemi lisaveeks ja kui 

veft on liiga palju (tugevad vihmad, lume sulamine), siis suunatakse iile jiiAv vesi Vana Narva 

maantee iiîirsetesse settebasseinidesse, kust ta suundub iilevoolukaevu kaudu Kroodi ojja. 

Ulevoolukaevust vdetakse kord kuus analiiiise. Heitvee analii0sid tehakse OU Eesti 

Keskkonnauuringute Keskuse laboris. 

Jiigala bassein omab sektsioone, mis on vdimelised tiiiendavalt piiiidma 6li. Jiigala basseini 

puhastatakse perioodiliselt setetest. Iru Eleknijaamal on neli tehnoloogilise heitvee basseini Vana 

Narva maantee ii6res. Kaks basseini on betoneeritud-asfalteeritud pdhjaga, kaks loodusliku 

pdhjaga. Kahte loodusliku pdhjaga basseini pole heitvett lastud. Uhte betoneeritud-asfalteeritud 

p6$aga basseini lastakse masuudi kasutamise aegadel 6hu eelsoojendi pesuveed ning 

perioodiliselt (l kord 5-7 aasta jooksul) ka neutraliseeritud happepesu veed, mille tagajiidel on 

basseini p6hja settinud raskemetalle sisaldav muda. Teise betoneeritud-asfalteeritud pdhjaga 

basseini lastakse veepuhastuse filtrite neutraliseeritud regenereerimisveed ja Jiigala basseini 

liigveed. 

Pidevalt teostatakse seiret basseinide iimbruses, v6ttes kontrollkaevudest veeproove. 

Settebasseinide osas on s6lmitud kokkulepe EE keskkonnaosakonnaga, kes uurib raskemetalle 

sisaldava settega seotud probleemi olemust ja vdimalikke lahendusi. Vana Narva mnt. basseine 

seni veel puhastafud ei ole, kuid ilmselt tekib liihiaastatel selline vajadus. 

Sdltuvalt jiifltmeveokite kandevOimest liigub Iru EJ territooriumile 120 veokit iidpiievas. 

Seoses jiiiitmeveokite liikumisega Iru EJ territooriumil suurenevate bliste heitmete hulga 

koos sadevetega vdtab vastu praegu tiiiitav dlieraldussiisteem, mille ttiiiv6imsus on 

kiillaldane puhastuseks. 

Kasutamisele tuleva tehnoloogia jiirgi laetakse saabuvad jiiiitmed autodest otse hdrenduse all 

olevasse jeAtmepunkrisse ja sealt edasi kohe tebnoloogilisse protsessi, st katlasse p6letamiseks. 

9l

See tiihendab, et puudub jiiiitmete ladustamine lahtiselt Iru EJ tenitooriumil ia ka ladustamisest 

tingitud m6ju iimbritsevale veekeskkonnale. 

Settebasseinist heitvete viiljalaskme suublaks on Kroodi oja. Keskkonnakompleksloa alusel 

on heitvee vliljalaske lubatud vooluhulk aastas 803 000 t. Heitvee hulk, mis suunatakse Kroodi 

ojja, leitakse arvutuslikult. Jiirgnevates tabelites on toodud Kroodi ojja suunatud heitvete kogused 

nins vee kval iteet. 

9.3 Heitvee 

Vee liik 2001 2002 2003 2004 2005 

Heitvesi, m3 6s1353 431148 2s8 900 319 000 306 300 

Tabel 9.4 Keskkonda iuhitcva heitvee reostuskoormusedj 

Komponent 200r 2002 2003 2004 2005 

Ijldliimmastik. t 1.541 I,0700 0,762 1,2 1,1 

Uldfosfor, t 0,091 0,0500 0,028 0,03 o,o2 

Biokeemiline hapnikutarveT, t 

2,13 1,2240 0,9750 0,99 1,4 

Helium, t 10,916 4,2200 2,3080 

.,\ 

Uhealuselised fenoolid. t 

0,0070 0,0073 

0,005 

Kahealuselised fenoolid, t 

0,0011 

0,0009 

Naftasaadused, t o,796 0,3740 0,08E0 0,01 

Sulfaat, t 41,t4 34 30,2 

Heitvee analiiiisid tehakse OU Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris igakuiselt. Kiiitise 

keemialaboris kontrollitakse ka veepuhastusprotsesside eri etappides saadava vee kvaliteeti 

(analiiiisitavad komponendid samad, mis toorvees). 

Vee stiiistvamaks kasutamiseks on keemiliste veepuhastuste siisteemid renoveeritud ja nii vee 

pehmendamise kui ka demineraliseerimise siisteemid toimivad automaatreZiimil. 

Jiiiitmep6letusjaamas kulub vett enamjaolt suitsugaaside puhastusele. Suitsugaaside 

puhastusprotsessis tekib heitvesi miirgpuhastusseadmetes; poolkuivpuhastusseadmetes ja 

kuivpuhastusseadmetes heitveft ei teki. Mdrgpuhastusstisteemides on vdimalik vee 

tarbimist/heitvee tekkimist viihendada tdddeldud heitvee taaskasutusega skraberi toiteveeks. 

Samas on vett vdimalik taaskasutada teatud m?iArani. kuni soolade kontsentratsioon 

taaskasutatavas vees on vastuvdetav. Miirgade suitsugaaside puhastussiisteemide korral kehtib ka 

reegel - mida madalam on siisteemi siseneva gaasi temperatuur, seda viiiksem on skraberi vee 

tarbimine. Tekkiva heitvee hulk olmejiiitmete p6letusjaamas, millele on installeeritud 

suitsugaaside mergpuhastussiisteem on PVT dokumendi andmetel hinnanguliselt 250 kg vett 1 

tonni pdletatud jiiiitmete kohta (erinevad puhastusseadmete konfiguratsioonide konal v6ib 

tekkiva heitvee kogus olla erinev). 

" Iru EJ Keskkonnaaruanne 2004-2005 

92

Tabelis 9.5 on toodud jii5tmepdletusjaama suitsugaaside puhastusest tekkiva heitvee hulk 

olenevalt sellest, kas ja millist suitsugaaside miirgpuhastustehnoloogiat hakatakse kasutama. 

Tabel9.5 Heinee 

Vee liik Minimaalse heitvee kogusega 

tehnoloogia 

Heitvesi suitsugaaside puhastusest, m3 

/a 

Maksimaalse heitvee kogusega 

tehnoloogia 

22 000 110 000 

Keskkonda juhitava heitvee reostuskoorrnusi on hinnatud vastavalt PVT-s toodud vdimalikele 

heitmete viiiirtustele ja nende lubatud vAArtustele vastavalt Vabariigi Valitsuse miiiirusele nr 269 

,,Heitvee veekogusse v6i pinnasesse juhtimise kord". 

Tabel 9.6 .6PW vadrtused 

kasutatud vete heitveele 

Parameeter PVT-S toodud 

vd,iirtus mg/l 

Proovi ja andemete info 

Kogu h6ljuvainete hulk, 

defineeritud vastavalt 

10-30 (9s%) 

10-45 (t0o%;") 

Pdhinedes pdevastele pistelistele m66tmistele v6i 

Itibivooluga v6rdeline 24h vbltel v6etav esindav 

direktiivile 9 I /27 1/EMU 

Droov. 

Keemiline hapnikutawe 50-250 Pdhinedes plievastele pistelistele m66tmistele v6i 

l?ibivooluga v6rdeline 24h vdltel vdetav esindav 

proov. 

pH 6,5-l I pidevmS6tmine 

Hg ja tema iihendid, 

0,001-0,03 Pdhinedes ldbivooluga vdrdelise, 24h viiltel 

viili endatuna kui Hg 

Cd ja terna iihendid, 0,01-0,05 

v6etavale esindava proovi m66tmisele viihemalt 

kord kuus ja seejuures v6ib iiks kord proov 

viiliendatuna kui Cd 

Tl ja tema iihendid, 

0,01-0,05 

iiletada toodud vii?irtusi v6i mifte rohkem kui 57o 

juhtudel, kui aastas hinnatakse rohkem kui 20 

viiliendatuna kui Tl 

proovl. 

As ja tema iihendid, 0,01-0,r5 On olemas positiivseid kohomusi Hg 

viil iendatuna kui As 

pidevm6Stmisega. 

Pb ja tema iihendid, 

0,01-0,1 

Kogu Cr tase alla 0,2 mg/ aitab hoida kontrolli 

vliliendatuna kui Pb 

all kroom IV. 

Cr ja tema iihendid, 

viilj endatuna kui Cr 

0,01-0,5 

Sb, Mn, V ja Sn ei sisaldu direktiivis 200176. 

Cu ja tema iihendid, 

viiliendatuna kui Cu 

0,01-0,5 

Ni ja tema iihendid, 

vtiliendatuna kui Ni 

0,01-0,s 

Zn ja tema tihendid, 

viil iendatuna kui Zn 

0,01-1,0 

Sb ja tema iihendid, 

vill i endatuna kui Sb*+ 

0,005-0,85 

Sn ja tema iihendid, 

vdliendatuna kui Sn 

0,02-0,5 

PCDD/F 0,01-0,1 ng Kuue kuu keskmine llbivooluga v6rdelise 24h viiltel 

TEON 

v6etav esindav proov. 

93

Tabelis 9.7 on toodud reostuskoormused suitsugaaside miirgpuhastussiisteemist keskkonda 

juhitava heitvee kohta aastas, kui seadmed t66tavad aastaringselt (maksimaalne v6imalik). 

Saaste4ggte nogllekolr, 

;me 

sisaldus heitvees tuleb*,tagglayqepgbqs.JUseadmete_ra_keu(zqliq9gr, 

Kui tuleb@nsega Ghnoioogiijif ;; aastane reostuskoormus 

saria, kuid suurema veehulga kasutamine lahjend-ab reostuskoormust iihe kuupmeetri vee kohta 

ning on seega keskkonnale siiiistlikum. 

Tabel 9.7 Kesklanda juhitava heitvee reoshukoormused 

Parameeter Tehnoloogia 

minimaalse heitvee kogusega 

22OOO m'/a 

mln miu( 

Heljum, t o,22 0,66 

Keemiline l l 

Hapni kutarve, t 

Hg, ke 0,022 o,66 

Cd, kg 0,22 1.1 

Tl, kg 0,22 l.l 

As, kg o,22 

Pb, kg 0,22 )t 

Cr, ks o,22 1l 

Cu, kg 0,22 ll 

Ni, kg 0.22 ll 

Zn,kg 0,22 22 

Sb, kg 0,1I lE,7 

Sn, kg 0.44 l1 

PCDD/F, kg 2,2 x l0'" 2,2 x l0'' 

Iru EJ on iihendatud Maardu linna olme- ja fekaalvete iihiskanalisatsiooniga. Selle heitme 

keskmine lubatud vooluhulk dcipiievas on 72 tonni ja aastas 26 000 tonni. Jiilitmepdletusploki 

rajamisega suureneb kasutus 5-6 uue td

L0 Jiiiitmete pdletamise globaalne m6ju 

Peatiikis antakse iilevaade peamiselt jii?itmete p6letamisega ja priigilasse ladestamisega 

kaasnevatest 

globaalsest mdjudest. 

1 0. I Olelusringip 6hine kes kkonnamdj u hindumine 

SEI- Tallinn teostas olelusringip6hise keskkonnamdju hindamise ,,Kiitusena jiiiitmeid kasutava 

soojus- ja elektrienergia koostootmisploki rajamine Iru Elektrijaama territooriumile" (vt. Lisa 

10). Uurimist0tis kasutati Rootsi Keskkonnauurinute Instituudi (IVL) poolt viilja t

10.2 Jiititmepdletuse ja priigilasse ladestamise vfirdlus kasvuhoonegaaside 

emissioonide osas 

Jiiiitmepdletamisest tulenevaid heitmeid on raske vdrrelda prtigila heitmetega, kuna viimane ei 

ole hiisti kirjeldatav tiipse meetodiga. Jiirgnevalt on toodud prtigilagaasi keskmine koostis. 

Tabel I0 koostis 

_Smpqnent Vahemik Keskmine 

Metaan (CFI4) 35-60Yo 500/o 

COz 35-5syo 45o/o 

N2 

o2 

o-20% 

0-2,svo 

5o/o 

Keskmiselt 1,9 korda tekitab jiiitmete pdletamine viihem kasvuhoonegaaside 

heitmeid kui 

olmejiiitmete ladestamine priigilasse. 

Kui priiqila on varustatud kaasaesse eaasikogumissi.isteemiga (arvestame siinjuures jiiiitmete 

pdletamisest tekkiva fossiilse pEiritolu CO2-ga, sest kogutud priigilagaasi pdletamine loetakse 

CO2 neutraalseks vastavalt emissioonikaubanduse monitooringu ja aruandluse juhendileTs): 

l. 168 650/ 79200:2,1 

Jiireldub, et vaatarrro:ta prtigilagaasikogumissiisteemile tekitab jiiiitmete p6letamine siiski 2 korda 

viihem fossiilse piiritoluga kasvuhoonegaaside heitrneid kui olmejMtmete ladestamine priigilasse. 

Lisaks sisaldub prtgilagaasis viiikeses koguses palju erinevaid saasteaineid (atsetoon, benseen, 

klorobenseen, diklorometaan, dietiileenkloriid, tolueen, tetrakloroetiileen, viniiiilkloriid jne)7e, 

mis eraldub priigilagaasiga otse keskkonda vdi mille p6letamisega kaasnevad saasteainete 

emissioonid 6hku. Nt. tolueen ja benseen lagunevad p6letamisel ja ei ole peale p6letamist enam 

ohtlikud. Priigilagaasi pdletavatel viiikese vdimsusega seadmetel ei ole puhastusseadmed nii 

efelctiivsed (vdi puuduvad iildse), kuna viiikestele jaamadele ei ole kehtestatud nii rangeid 

emissioonide piirnorme kui jiiiitmepdletusseadmele. 

Seega on klt"uhoqnc€easidL emissioonid pr0gilast ka kaasaegse _ gg4sikogmiCesiisteemi 

olemas6l[Isuuremad kui jiiAtmete kontrollitud_ p_dletamisel parima v6imliku tehnika n6uetele 

vastavate puhastusseadmetega varustahid jEiAtmep6letusjiurmas. 

?t 

Commission Decision of 29 January 2O04 establishing guidelines for the monitoring and reporting of greenhouse 

gas emissions pursuant to Directive 2003/E7 lEC ofthe European Parliament and ofthe Council 

7e 

Handbook of solid waste management, George Tchobanoglous, co -editor; Frank Kreith, co-editor.- 2-nd ed, chap, 

14.19. 

97

11 Jiiiitmete pdletamisel tekkivad jiiiigid 

Jiiiitmep6letusel tekkivad tahked jeAgid on jiirgmised: 

o P6hjatuhk 

r Suitsugaaside puhastusstisteemist tulenevad jii?igid (antud kontekstis liigitame lendtuha 

siia alla) 

Pdletusseadmest pdrinevad erinevad tahkedjiidgid v6ivad sisaldada ka erinevaid ohtlikke aineid 

(raskemetallid, PCDD/F, soolad jne), mistdttu tuleb jiiiikide (tutrkade) edasisele kiiitlemisele 

pcicirata suurt t?ihelepanu. Suibugaaside puhastamisel tekkiv lendtuhk liigitakse ohtlikuks 

jiiiitmeks. P6hjatuhka ei liigitata iildjuhul ohtlikuks jiiiitmeks, kuid ka pdhjatuha korral tuleb 

vajadusel enne ladestamist liibi viia eelttidtlemine (vt. Lisa 6). 

Kui kasutatakse eelnevat tolmueraldustso, tuleb hinnata lendtuha koostist ja teha kindlaks, kas see 

on taaskasutatav. 

J:iiikide omaduste muutmiseks kasutatakse vajadusel jiiiikide jiireltci

Joonis 11-1 P6lenisjlnkide t66demise printsiibid 

Ohtlikeks klassifitseerituid jd?itrneid tohib ladestada ainult spetsiaalsesse priigilas, mis on 

varustatud ndrgvete kogumissiisteemiga ja monitooringus0steernigao'. 

Allpool toodud tabelis on toodud olmejiiiitmete p6letamisel tekkivate jiiiikide kogused. 

Kaasaegsed olmejiiEfinete pdletamisseadmed toodavad pdhjatutrka 200-350 kg tihe tonni 

tdiideldud priigi kohta. 

bbel I I. ,ewivdle 

Jlltmete tlillp Iseloomulik 

hulk (kuiv), 

PVT Jtrgi tekkiv kogus tonnides, 

pOletades 220 lX)0 t olmejlitm€id 

P6hjafilhk 

Lendtuhk 

Lendtuhk koos reaktsiooniprodukticlega: 

ks/t iietmed 

200 - 350 

22 -35 

aastts 

44W0-77 000 

4840 -1'tW 

Mergpubastus 

30-50 6600- 11000 

Poolkuivpuhastrs 

40-65 8800 - 14 300 

Kuiwuhastus 

32-80 7040 - 17 600 

Aktiivsflsi 0.5-l 110 - 220 

Mirkus: meqpuhastuse jd6gil on kindel niishrs (sh 40 - 50% kuivjeek. 

t2 R.E. Hester, R.M. Harrison. Waste Incineration and the Environment, Issues in Environmental science and 

Technology. Royal Society of Chemistry. 1994. 

99

I1.1 Olmejiiiitmete pdletamisel tekkiva tuha koostis ja leostusomadused 

Tahkete olmejliiitmete p6letamisel tekkiva tuha omadused sdltuvad j?iAtmete koostisest ja 

pdlemise ja emissioonide kontrollsi.isteemidest. Kui pdletusseade tdritab korrektselt, siis on tekkiv 

tuhk t,iielikult pdlenud ja bioloogiliselt steriîlne. J@jg&talSi$l.te"Kiyatest iiiiitnetesr.on 

keskkonnale ohutu-taaskasutada pdhjatuhka83. Pohlatuhklil66EuiGn manu jiirgi 75-907o kogu 

tuha hulgast ja koosneb peamiselt mineraaloksiididest. Tema raskemetallide sisaldus on 

viihem kui 1,5%", kuid on siiski suuresti varieeruv. Tuha saasteainete.sfS4df+S"_q4 mii?ira,v- (ui 

l4b-tedettatakeJliigilasseniugno-rgyeega 

teostuvad s,aas-'ai!1eo volnadilustada pohjavett. 

S_uitsueaasid" f"h 

-lendtuhk on paliu p4remate leostumisomadustega - kui 

toormatedal (olmejiietmed) j496hjatqh\ ling seet6ftu tuleb lendtuhk ladustada selleks etteniihtud 

n6uetele vastavasse prtgilasse, et valtida negatiivset mdju pinnase- ning p6hjaveele. 

Direktiiv 2000/76/EC (artikkel 6.1) seab tingimuseks, et p6letusrajatiste kiiitamisel saavutataks 

selline pdlemistase, et tuha orgaanilise siisiniku kogusisaldus (TOC) on alla 3%o v6i nende 

pdletuskadu on alla 5o/o aine kuivmassist. Vajaduse korral kasutatakse sobivaid jldiltmete 

eelttiiitlusvotteid. Kaasaegsetes jliiitmepdletustehastes on TOC sisaldus pShjatuhas < lyou. 

Peamiste orgaaniliste iihendite kontsentratsioonid erinevates jiiiiktuha ttiiipides on toodud tabelis 

11.2. TOC mZiiiramine peab olema koosk6las EN 13137 standardiga, mis miiiirab ka 

elementaarsiisiniku TOC-na, mis ei p6hjusta priigilas probleeme. Pdhjatuha TOC esineb 

peamiselt elementaarsiisinikuna, kuid teatud miiiiral leidub ka orgaanilisi iihendeid. Orgaanilised 

tihendid v6ivad olla liihikese ahelaga iihenditest kuni raskesti lenduvate iihenditeni nagu PAH vdi 

PCDDIF'. Kaasaegsete pdletustehaste I-TEQ (nternational Toxic Equivalent) sisaldus p6hjatuhas 

on samas suurusjiirgus linna ja tOdstuse pinnastest leituga. 

'abel 

I L2 ilhe ndite kont s entrats io on tendnhass5 

Parameeter 

PCDD/F G-TEQ) 

PCB 

P6hjatuhk, nglg 

Tuha edasise ttiiitluse eesmiirk on viihendada nende kriitiliste tihendite leostust. Pdhjatuha 

erinevad kiiitlusviisid on kirjeldatud Lisas 6 ja lendtuha kiiitlemist kirjeldatakse Lisas 7 koos 

suitsugaaside puhastusstisteemis tekkivate tahkete jiidkide kiiitlemisega. 

rshajdittlusme€todiraltt{ttrbi44lsgta{lqia yOiqq4luclgc1-ieitliiluqek4itlejal olemasolevatest 

vdi tulevikus taotletavatesf keskkonnalubadest. Pdhiatuha ttidtlemise vaiaduse otsusiab. 

jeffiEtleja vastavaliJa:itmetaiitustofias ofevaltehnoioogiale ja selle v6imalustele. Eeltdcitlus 

toimub j iiiitmekiiitleja territooriumil. 

Kdige levinumateks p6hjatuha tdiitluse meetoditeks on metallide eraldamine ja tuha 

vanandamine. Tuha t66tlus tuleb lebi viia keskkonnale ohutult, tagades tuha niisutamisega 

minimaalsed tolmuemissioonid. Pdhjaluhq vanandamise kolrt peab olema varustatud n6rgvrte 

ko gumiseks drenaaZiga. 

11.1.1 Tuha leostusomadused 

Vesi, mis sisaldab k6rgetes kontsentratsioonides lahustunud metallide iihendeid, reostab suure 

tdeniiosusega keskkonda ning joogivett. Tahkes olekus metallid ei lahustu kergesti puhtas 

neutraalses vees. Mikroosade lahustuvus miirgistest metallidest s6ltub nende keemilisest olekust 

ning kokkupuutuva vee pH-st. Hiidroksiidid, sulfaadid ja kloriidid on kergemini lahustuvad ning 

seeliibi ka kergemini leostuvad kui oksiidid, silikaadid ja karbonaadid. Peamiselt lendtuhas 

leiduvat plii ia kaadmiumi sulfbat ja ldoriidliihendicl on hilsti lahustuvarlNeed tekivad seoses 

o)m@-atnretesleiduvakloori javii?ivligareageerimisel. 

Enamus metalle on vee pH vahemikus 6 - t halvasti lahustuvad. Kuid happelises keskkonnas, 

pH10. Et lubja pH on 12, siis suurte koguste reageerimata lubja konal 

lendtuhas, mis piirineb happeliste gaaside neutraliseerimisseadmest, v6ib see p6hjustada plii 

tavap:irasest suuremat kontsentratsiooni lahuses. Kui vesi pole ei leeliseline ega happeline, siis 

lahustuvate metallide viiljaleostus on suhteliselt aeglane ning leostusvesi sisaldab vaid viiikestes 

kogustes metalle. 

@ 

ftatcsioonides lahusturrg{ 999!asid,_uinq jq{Eqetpr teiduyalerjiav[lgje_ 

Slgg4lq S-utt$gaalde miirgpuhqqpejuhastuse leeliselised reagendid nagu seebikivi ja lubi 

@4 

moodustades vees lahustuvaid soolasid nagu naatrium- ja 

kaltsiumkloriidid ning erinevaid sulfaate sisaldavaid iihendeid. Tabelis I 1.3 on toodud lendtuha 

(sh. jiiAgid mlrgpuhastusest) analiitis. Lendtuha lahustuv fraktsioon (ained, mis lahustuvad vees) 

moodustab lendtuhast 56%. 

Tabel 1 1.3 Skrabertttdtlusel telckiva lendtuha ititikide lahustuvus. 

Jniik KaaluT" LahustuvusTo 

Lendtuhk 40 

CaClz 27 27 

CaSO: 0,5 FIzO 20 20 

CaSOo 2 H,O 5 5 

CaF, 2 

l0l

Passiivne lubi 

CaC03 

2 

MnCl2 I I 

Raskemetallid t-2 1 

Kokku r00 56 

Tugevasti kokkupressitud ja tutraviiljale ladestatud pdhjatuha kihist ei p,iiise vihmasaju korral 

vesi labi - ainult vhike osa vihmaveest tungib tuhavtiljade Olemistesse kihtidesse, p6hiosa (90% 

v6i enam) valgub tuhaviiljalt maha ilma, et tuhas olevad tihendid leostuksid. 

""^ dl,ur.^ l"/.1 , 

E""" jatt*pOt"t s.t t"rult@p-Ogp-uiiJ"tGr-nist y6i td

jiiAtrnetest eraldi selleks ette niihtud ohtlike jiiZitmete ladestuskohta 

ei ole ohtu, et dioksiinid 

satuvad keskkonda reostama. 

Iru EJ jiiitmepdletusplokis tektiv{OnJatu@v6imatiku ladestuspaigana vaadeldi eelkdige 

Tallinna Priigilat' kui logistiliselt sodil3aiffilaasukohaga priigilat. Tallinna Jdeliihtme Priigila 

olemasolev tehnoloogia ei v6imalda Talli 

ladestada j:i6tmete pdletamisel 

tekkivat tuhka. Samas on Tallinna Priisil: Prtigila avatud koosttiiiks Iru EJ- ga rajamiseks 

ning tuha ladestamiseks (vt. Lisa 14, Tallinna Priigilast saabunud kiri). 

V6imaliku d6idt tq ladestuspaigana Eestis vaadeldi Vaivara Ohtlike Jliiitmete 

KogumiskesffiOJlQ 

ja Narva Etektrijaamade tuhaladestuspaika. 

Vaivara Ohtlike Jiiiitmete Kogumiskeskusesse on tehniliselt ja vastuv6tumahu poolest vdimalik 

ladestada lendtuhka.e3 Olenevalt lendtuha leostusomadustest tuleb tuhka-t8eniioliselt elne 

Iadestamist fiitisikalis-ke@"omiause'a vastaksid . kgbqesl,aitrd 

FfteeiiumfEle. TsiiloPro-lea on kogemusel ja oskused tuha leostusomaduste paiandamiseks. 

Kiiesoleva seisuga on VOJK vaba ladestusala 100 tuhandele tonnile j iiiitmetele. Kiiesolevale 

aruande Lisas l5 on toodud Vaivara Ohtlike JiiAtmete Kogumiskeskusest saabunud kiri. 

Uhe vdimalusena vaadeldi ka lendtuha ladestamist Narva Elektrijaamade tuhaviiljadele, selleks 

vdrreldi jiiiitmepdletusê- lendtuha kvaliteeti @VT kirjelduste p6hine) pdlevkivikatelde lendtuha 

kvaliteedi numbritega." 

Tabel I 1.5 Pdlevkivilatelde lendtuha Lvaliteedi vdrdlus lendtuha 

Metall P6levkivikatelde JAitmep6letuse 

lendtuhk, s/t 

lendtuh|s e/t 

AI 41000 )7< 

Ca 2E2000 64,8 

Na 8900 26,9 

K 40600 36,9 

Fe 36400 10,8 

CI 3100 65,4 

SOa 60000 0,033 

Pb 65 22,r43 

cd 2 0.64 

Zn 92 53,s00 

Mn 610 0,64 

Hg < 0,1 0,003 

Tabelist on niiha, et jiiiitmepdletuse lendtuhk sisaldab tunduvalt viihem saaste-elemente kui Narva 

Elektrijaamade tuhaviiljadele ladestatav tuhk - seega jiifltmep6letuse tuha ladestamine Narva 

EJ-de tuhaviiljadele ei suurenda saastatust tuhaviiljadel ja vdib olla iiheks vdimalikuks 

variandiks tuha ladestamisel. 

n' 

VOJK saabunud vastus kirijiirelpiiringule 

ea 

Vaivara Ohtlike Jliiitmete Kogumiskeskuse valdaja 

e5 

Arvutatud andmetest, mis on toodud ajakirja,,Oil Shale" artiklis ,,Mikoelemendid Balti EJ kukersiit-pdlevkivi 

tuhas". 1985. 

103

1 1.2 Pdhjatuha tddtlemismeetodite valik 

Vastavalt ,,Priigila rajamise, kasutamise ja sulgemise n6uete" miiiiruse (BTL 2Q4._56. 93!), $ 

18, punkt 2 kohaselt on jiiiitmed kdlbulikud priigilasse ladestamiseks, kui: 

need vastavad EL n6ukogu otsusele 2003/33/EO, millega kehtestatakse jiiiitmete priigilatesse 

vastuvdtmise kriteeriumid ja kord direktiivi 1999/3ltEU artikli 16 II lisa kohaselt @uroopa Liidu 

Teataja L 0 1 l, 06.01 .2003, lk 2'7 49). 

Vastavalt,,Priigila rajamise, kasutamise ja sulgemise n6uete" miiiiruse (R'IL_2!lg4r56_E), S 21 

siitestab tavajiiitmepriigilasse ladestatavad jiiiitmed: 

(l) Tavajiiiitmepriigilasse ladestatakse: 

I ) segaolmej iiiitmeid; 

2) muu pziritoluga tavajiiatrneid, mis vastavad EL ndukogu otsuses 2003/33/Eii siitestatud 

kriteeriumidele; 

3) stabiilseid, mittereageerivaid (nagu tahkestatud, klaasistatud) ohtlikke jiiiitmeid, mille 

leostumise kiiigus eralduvate ohtlike ainete kogus on samav2iiirne tavajiiatmete leostumisel 

eralduvate ohtlike ainete kogusega; 

4) lupja sisaldavaid jiilitrneid, sealhulgas pdlevkivituhka" v6imalike roiskuvate taimsete ja 

Ioomsete jiiiitmete (sealhulgas toidujeiatmete), niiiteks reoveesette ohtlikkuse viihendamiseks. 

(2) L6ike 1 punktis 3 nimetatud jiiiitmeid ei ladestata biolagunevate jiiiitmete ladestusalale. 

(3) L6ike I punktis 4 nimetatud jri6tmeid ladestatakse iiksnes juhul, kui neid on priigilas alla 2Yo 

i iiiitmete ii,ldmassist. 

Tabel 1 1.6. Vanandamisega kuiva ja mrirja tuhat\1tluse eluaadi kvaliteet vdneldes 2003/33/EU 

leostuslvit a 

Uhend Mehaaniliselt Eluaat, kuiv Eluaat, m?irg tuha td,dtlemine 2003/33tEto 2003/33/EU 

tdddeldud tuha vanandamisega, mg/kg 

p6hjatuha 

leostus, 

tiititlemine 

vanandamise 

PUsijaietmed Tavajiiiitmed 

mC/kC ga,mgkg 

L/S = l0l/kg L/S = l0 l/kC 

mC/kg 

kuivainest 

mE/kC 

kuivainest 

As o,022 

vahemik 

S04 5058 1000 20 000 

DOC{,'o 500 800 

2003l33lEii kriteeriumide alusel vastab mehaaniliselt tdiideldud p6hjatutrk tavajiiiitmete 

kriteeriumidele. 

Jiirgnevas tabelis on toodud tuha tddtlusmeetodite vdrdlus. Tddtlusmeetodite eesmiirgiks on 

metallide leostuvuse viihendamine ja mdningate meetoditega kaasneb ka tuha koguse 

viihenemine. Altematiividena vaadeldi: 

A I - Kuiv Juh{tdritlemine vanandamisega 

'A,2 - Kuitrtuh*tddtlemine ilma vanandamiseta 

,A3 - Miirg tuha tiiiitlemine vanandamisega 

,A.4'Miirg tuha t66tlemine ilma vanandamiseta 

,4'5 - Termiline t66tlemine. 

Altematiividele teostati paaritivdrdlus tabelis toodud kriteeriumite alusel. Kriteeriumid on valitud 

PVT referentsdokumendi 

alusel. Paaritiv6rdluse metoodika kirjeldus on toodud peatiikis 5.5 

bbe P dhi atuha tririt lusme etodite valik 

Kriteeriumi 

kaal 

AI kaalutud A2 kaalutud A3 kaalutud A4 kaalutud A5 kaalutud 

I Energiatarve 

0,3 0, 133 0,04 0,20 0,06 0,27 0,08 0,333 0,1 0,067 0,02 

2 Leostatavus 

0,4 0,133 0,0533 0,067 0,0267 0,27 0,1067 0,2 0,08 0,333 0,133 

3 Heitvee 

teke 

0,15 0,233 0,035 0,233 0,035 0,1 0,015 0,1 0,015 0,333 0,0s 

4 Suitsugaaside 

teke 

0,15 0,233 0,035 0,233 0,035 0,23 0,035 0,233 0,035 0,067 0,01 

Alternatiivide 

hinded 

0,163 0,1s7 o,237 0,230 0,213 

Tuha tddtlusmeetodite paremusjiirjestus vaadeldud lriteeriumite alusel on jiirgnev: 

l ,A.3 - Miirg tuha ttiritlemine vanandamisega 

2. A4 - Miirg tuha t

Parimateks altematiivideks osutusid miirgttidtlused, kuid nende kasutamisega kaasneb heitvee 

teke, mis omakorda n6uab heituee kiiitlusstisteemi viiljaehitamist, mis s6ltub j iiiitmekiiitlej a 

vdimalustest ning vdib eeldada, et see kiiib jiiiitmekiiitlejale iile j6u. 

Termilise tdbtlemisega kaasneb suitsuganside teke ja nende puhastamise vajadus. Termiline 

tcititlemine on vAga kallis, st energiamahukas ja ei ole majanduslikel kaalutlustel Euroopas 

levinud, kuna teiste meetoditega on v6imalik samuti tagada tuha omadusi, mis vastavad nduetele. 

Il.3 Lendtuha ladestamise vdimaluste valik 

sellega ei 

vastav tuha 

Lendtuha ladestamisvdimalustena vaadeldi Saksamaa soola- vdi stiekaevandusi, Vaivara ohtlike 

j?i2itmete kogumiskeskust ja Narva EJ tuhaviiljasid. Kriteeriumitena vaadeldi transporti (kaugus 

Iru EJ-st), ladestusala suurust ja tiiituvust, majanduslikku aspekti ja saasteainete keskkonda 

sattumise tdenAosust. 

K6iki variante vdrreldi omavahel parem - halvem p6him6ttel. Tulemused on toodud jiirgrrevas 

tabelis. 

Tabel 11.8. Lendtuha valik 

Saksamaa soola- v6i 

sdekaevandused 

Vaivara Ohtlike 

j'diltmete 

kogumiskeskus 

Transport + -f 

Narva EJ tuhaviiljad 

Ladestusala suurus ja 

tiiituvus 

Majanduslik aspekt + 

Vdimalik 

-r -T_ 0, vajab tiiiendavat 

leosfusainete 

keskkonda sattumise 

v6imalus 

uurinzut. 

-r + 

Erinevate v6imaluste v6rdlemisel selgus lendtuha ladestamisvdimaluste paremusjiirjestus: 

1. Narva EJ tuhaviiljad (vajab tiiiendavat uuringut); 

2. Saksamaa soola- vdi sriekaevandused ja Vaivara Ohtlike jiiiitmete kogumiskeskus. 

Aastas ladustatakse Narva tuhaviiljadele ca 5,5 miljonit tonni pdlevkivituhka (KKM Info- ja 

Tehnokeskuse jii5tmearuandlus 2005 a. kohta). Iru jiiiitmepdletusel tekib lendtuhka koos 

reaktsiooniproduktidega ca 14 000 t/a. See moodustab Narvas tekkivast tuhast ca O,Zsyo. 

Lendtuhka on teoreetiliselt vdimalik Narva Tuhaviiljadele ladustada nii kaua kui Eestis p6levkivi 

p6letatakse. Oluline on Iru EJI sdlmida leping AS Narva Elektrijaamadega tuha ladestamiseks. 

106

Narva Elektrijaamad on andnud n6usoleku kdsitleda tuha ladestamist Narva tuhaviiliadele iihe 

transportida maantee vdi raudteetranspordiga.

12 Muud jiiiitmete pdletamisega kaasnevad aspektid ja m6jud 

1 2. 1 Jiiiitmete transport 

Jiiiitrnete veoks hakatakse kasutama olemasolevaid maanteid. Tiina transporditakse Tallinnas ja 

selle liihitirnbruses tekkivad jiietrned J6eliihtme vallas asuvasse Tallinna Priigilasse. Arvestades, 

et J6eliihtme prtigila kuhu ladestatakse tiina enamus (2005. aastal ladestati ca 180 000 t jiietmeid) 

Tallinnas ja Harjumaal tekkivatest jiiAtmetest asub mridda Peterburi maanteed ca l0 km kaugemal 

Iru Elektrijaamast Narva suruvrs, siis Peterburi maantee liikluskoormus jiiiitmete transportimisel 

Iru jaama oluliselt ei suurene, suureneb ainult mujalt maakondadest toodavate jiiiitmete osas. Kui 

Iru EJ hakatakse kiitusena jiietmeid kasutama, siis jiiiitmeveokid sdidavad Tallinnast ja 

Ha{umaalt kogutud jiietmetega senisest ca 20 km viihem veoki kohta. 

12.1.1 Transpordi kasv Saha- Loo teel 

Alljiirgnevas tabelis on toodud vdimalik jiiiitmeautode aw, mis varustab Iru EJ jiiStrnetega. 

Veokite arv on arvestatud pdhinedes jiidtmekogusele Q20 000 t/a), ning AS Ragn Sells andmetel 

jiiiitrneveokite kandevdime (5 t ja l0 t) kohta. Tabelis on niiidatud I tunnis s6itvate autode arv, 

ning tddpdeval kella 6.00-23.00 (16 tundi) sditvate veokite arv. 

Tabel l2.l Jtiritmeveo hitearv s 6 ltuv alt veoki knndev Sime st 

Veokite kandev6ime 5r 7,5 t 10t 

Piievas lru EJ territooriurnile 

sditvate veokite arv 

S6itude arv piievas Saha-Loo 

teel (Iru EJ territooriumile ja 

tasasi) 

I tunnis Iru EJ territooriumile 

sditvate veokite arv 

S6itude arv ithes tunnis Saha- 

Loo teel (Iru EJ territooriumile 

ia tagasi) 

120,5 E0,4 60,3 

241 160,8 120,6 

5 3,8 

l5 l0 7,6 

,Hd,L4 A^nertIL 

v 

{

2)ZL lsPdtta't 

tt 

P6letamisel tekkivat .p6hjatuhka (44 000-77000 tla, keskmine 60 500 t/a) hakatakse 

autotranspordiga vedama priigilasse (v6imalusel Tallinna PrtigilasseeT). Keslanine pdhjatuha 

veoks kasutatavate veokite arv sdltwalt veoki kandevdimest on toodud alliiirenevas tabelis. 

Tabel 12.2 Tuhqveokite arv 

Veokite kandevdime 5t 7,5 t l0r 

Piievas Iru EJ territooriumile sdiwate 

veokite arv 

Sditude arv piievas Saha-Loo teel (Iru 

EJ territooriumile ia tagasi) 

I tunnis Iru EJ territooriumile sditvate 

veokite arv 

Sditude arv iihes tunnis Saha-Loo teel 

(Iru EJ territooriumile ia tagasi) 

JJ 22 t7 

66 44 34 

J 2 1,7 

6 4 3,4 

Seega t6stab jiiiitmete ja tuha vedu liikluskoonnust Saha- Loo teel kokku hinnanguliselt 

maksimaalselt l3,6yo (kui kasutatakse 5 tonnise kandevdimega veokeid) ja minimaalselt 7,6 %o 

(kui kasutatakse l0 tonnise kandevdimega veokeid) tunni kohta. Lendtuhka koos 

puhastussiisteemi reaktsiooniproduktidega tekib poolkuiy. q1en91\rq9ga. -sU4gpgqA5ldg 

Pglastamisel aastas hinnangulis--e_{*!!--l-Q-O__tonni. Selle koguse tuha transportimine ei t6sta I 

liiktuskoormust marki;ii;Eiiietil-Ieiidtutra transpordi rugid.tr" miiarab jaama paigaldatava U4/ 

lendtuha mahuti maht. Piievas tekib lendtuhka koos reaktsiooniproduktidega.hinnanguliselt 40 l+*qAl 

tonni. Veo sagedus seega 5 tonnise kandevdimega veokiga ca I vedu piievas ja li-toffiil - nt!,. 

kandev6imega veokiga ca 4 vedu pdevas. 

12.1.2 T ranspordi kasv ii mb ruskonna m aanteedel 

Peterburi tee Viio-Maardu teelSik on Eesti i.iks suurima liiklussagedusega maanteeldike. 

Tallinnast ja Harjumaalt kogutavate jiiiitmete osas j?iiib koormus samaks ja viiheneb ldigul Iru EJst 

kuni J6eliihtme priigilani. M6ningane transpordi kasv maanteedel suureneb selle jiiAtmekoguse 

arvelt, mis ladestatakse tiina viiljaspool Tallinna ja Harjumaad asuvatesse priigilatesse. 

Viiljastpoolt jiiiitmete vedu erinevatest asukohtadest on kideldatud jiirgnevas tabelis. 

Tabel 12.3 Jrititmeveokite hulk (aastas, pdevas, tunnis) sdltuvalt jiidtmekogustest (aluseks on vdetud jtititmeteke 

2005.aasta 

S6itude arv aastas tkl s6itude arv piievas 

tk* 

Maakond Jiiatmete Kogumis- Jiietrnete Kande-v6ime Kande- Kande-v6ime 

ke prk.st kaugus, km kogus, t 

)t v6ime l0t 

(%) 

7,5 t 

Tallinn 

Harjumaa 

63,23 0 t 39106 2782v76) rEs47$q 

(X77^" 

Ida-Virumaa r3,62 150 29964 5993/t6 3q9s/11 2996/8 

Piirnumaa 9,7E 120 215t6 4303t12 2869t8 2152t6 

tt 

Vt. Lisa l3 Tallinna Priigila vastus jiirelpiirimisele 

r3elrre!;) 

109 

2 tT+/d/t

Jairvamaa {71 70 12606 252r/7 r68t/s 1261/3 

Raplamaa 

Liiiine-Virumaa 5,03 80 l 1066 22r3/6 1475/4 1106/3 

Liiiinemaa 2,6r 100 5742 ll48/3 766/2 574/1,5 

Kokku r00,00 220000,00 2K000/120 29333t80 22000/60 

* Piievase veokite arvu saamiseks on arvestatud 365 piievaga aastas. 

Seoses jdiitmetekke kasvuga tduseb aasta-aastalt Tallinnast ja Harjumaalt kogutavate j?iAtmete 

osakaal pdletusele minevates jiiAtmetes. Awestades peatiikis 4 toodud jiidtmetekke prognoosi 

saab vaita, et kui aastal 2005 on viiljastpoolt Tallinna ja Harjumaad kogutavate jaiatmete vajalik 

kogus Iru EJJe pdletamiseks ca 37%o siis aastal 2010 on see 3004 ja 2015 on 15olo. Seega seoses 

jiiiitmetekke kasvuga vdheneb vajadus tuua jiiiitmeid valjastpoolt Tallinna ja HarjumAil. SeileRs, 

iu--ATmool a @ 

transportimiseks 

p6letamisele tuleb kasutada suurema kandev6imega veokeid. 

12.1.3 Transpordiga kaasnevad heitmed 

Jiiiitmete transpordiga kaasnevate heitmete hindamiseks kasutati Corinair andmebaasies. Kuna 

Eesti kohta sealses andmebaasis ei ole keskmisi emissioonifakloreid toodud, siis kasutati 

vastavaid nEiitajaid Soome kohta (arvestades sarnaseid klimaatilisi tingimusi). Veokite poolt 

kasutatavaks diisliki.ituse koguseks hinnati keskmiselt 30 liitrit 100 kilomeetri kohtavv. Arvutati 

iihe veoki poolt iihes sekundis p6hjustatavad emissioonid (g/s), 5 veoki poolt tiheaegselt 

pdhjustatud emissioonid (g/s). Peterburi maantee poolsest Saha-Loo tee otsast Iru EJ 

territooriumi keskele (sissepiiiis territooriumi Peterburi maantee poolsest osast) on teepikkus 

hinnanguliselt I kilomeeter (edasi-tagasi seega 2 km). Arvestati i.ihes tunnis s6itvate 

jiiiitmeveokite ja tuhaveokite poolt pdhjustatav emissioon selle teekonna liibimisel. Arvutuste 

tulemused on toodud jiirgnevas tabelis. 

2.4 Hetkelised emissioonid 

Emissioonifaktorid, g/kg kttuse kohta Corinair (Soome) 

co NO,, LOU (va 

metaan) 

CFI{ Tahked 

osakesed 

Coz 

(kelke) 

Diislikiitust kasutavad raskeveokid 10,63 27,37 6,33 0,27 2,17 3,1 

Jiietmeveokid Kasutatav 

diislikiituse 

Saasteainete emissioon (g, CO2 korral kg) 

kogus 

kg co NO- LOU (va CH4 Tahked Coz 

metaan) 

osakesed 

I veoki emissioonid 

sekundis, veok s6idab 

kiirusega 30 km./| (0,00E 

km/s): 

0,0020r6 0,02r 0,055 0,013 0,001 0,004 0,006 

5 veoki poolt iiheaegselt I 0,01008 0,107 0,276 0,064 0,003 0,022 0,031 

n8 

Emission Inventory Guidebook, September 2006 

--K. 

Kuldpere, COz heitkoguste vtihendamise v6imalused fossiilsete mootorikiituste asendamisel biokiitustega, 

Magistrititb, TTU 2006. 

110

sekundis pdhjustatud 

emissioonid: 

2 kilomeetri (hinnanguline 

kaugus Saha-Loo teelt Iru EJ 

territooriumile ja tagasi) 

liibimisel I veoki poolt 

pdhjustatud emissioonid. 

Tunni ajajooksul ll veoki 

( iiiitmevedu +tuhavedu) 

poolt p6hjustatud 

emissioonid. 

0,504 5,358 73,'194 3,190 0,136 1,094 1,s62 

5,544 58,933 151,739 35,094 |,497 12,030 t7,186 

Jiiiitmete ja tuha transpordist pdhjustatud dhusaaste suurenemine Iru EJ territooriumil ja selle 

liihiiimbruses on vAhene ja proportsionaalne vedude arvu kasvuga arvestades, et j?iAtmete ja tuha 

vedu t6stab liikluskoormust Saha- Loo teel vdrreldes tiinasega kokku maksimaalselt 13,67o. 

Transpordiga seotud keskkonnrmspekte ei ole vdimalik Iru Elektrijaamal otseselt ohjata, ktrna 

jziiitmeid transpordivad jiidtmete kogumisega tegelevad ettevdtted. Jii?itmeveokite emissioonid 

peavad vastama Keskkonnamirtrsti 22. septembri 2004.a mii?iruses nrl22 ,Mootors6iduki 

heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mtirataseme piirviiiirtused." Toodud 

piirviiiirtustele vastavalt sdiduki tiiiibile. 

fru EJ peab uue jiiiitmeid ktitusena kasutava koostootmisploki rajamisel oma 

territooriumil korraldama jiiiitmete ja tuha franspordi marsruudid nii, et p6hjustatakse 

vdimalikult viihene hliiring jaama tiiiitajatele ja iimbritsevatele elanikele. 

Hajumisarvutustes saastetaseme mli.?iramiseks neid koguseid ei arvestatud, kuna puudub 

metoodika hajutatud ja mittestatsionaarsest allikast pdhjustatud saastetaseme miiiiramiseks. 

12.2 Hais 

Pdlemisprotsessis lagundatakse kdik haisu eritavad komponendid jiiiitmetes. Pdhjatuhk ja 

lendtuhk on piirast jahutamist bioloogiliselt steriilsed ning ldhnatud. Peamiseks vdimalikuks 

haisuallikaks jiiiitmepdletusjrurmas on jiiiitmete laadimine ja ladustamine enne p6letamist. 

Jiiiitmepunkris hoitakse 3-4 p[eva varu jiiiitmeid, mis vdivad hakata anaeroobsetes tingimustes 

lagunema ning ebameeldivat haisu tekitama. Selle vlltimiseks ehitakse jliitmepunker 

hdrenduse alla ning pdlemiseks vajalik 6hk vdetakse katlasse jiiiitmepunkrist. Meetmega 

viilditakse l6hna levikut punkrist timbritsevasse keskkonda. Jii?itmete laadimine punkrisse peab 

toimuma kinnises ruumis. Juhuslikult transpordil mahakukkunud j:i6tmed tuleb koheselt 

koristada, territoorium tuleb hoida kogu aeg puhas. 

Hais jiiiitmete pdletamisel on tavaliselt orgaaniliste jii?itmete mittetiiieliku pdletamise tulemus. 

Mittetiiielik p6lemise tulemusena tekib ka rohkem kahjulike ainete nagu dioksiinide ja furaanide 

emissioone. Kaasaegsetes p6letusseadmetes kontrollitakse pdlemisprotsessi efektiivsust pidevalt, 

et hiivitada igasugused ebameeldiva l6hna allikad. 

111

12.3 Koostootmisplokist ja transpordist tulenev miira, vibratsioon ja valgustus 

Miira on inimtegevusest pdhjustatud soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed v6i 

liikuvad saasteallikad. Mtira toime sdltub nii ekspositsiooni ajast kui ka mtira tugevusest. Mida 

tugevam on mtira, seda valjemini seda tajutakse ja seda suurem on hiiiringute ja kahjustuste 

tekkimise oht. Mira kandumine 6hu kaudu ohustatava objektini sdltub tuule kiirusest ja suunast, 

6huniiskusest ning soojuslikust stratifikatsioonist. Helilainete levik maapinnaliihedases dhukihis 

oleneb oluliselt maastikulisest eripiirast, eeskiitt aluspinna iseloomust (kareduskoefitsiendist) - 

pinnamoest, taimestikust, veekogudest ja ehitistest. 

Jiiiitmep6letustehase miira on vdrreldav teiste rasketiidstuse ja elektrijaamade rajatistega. Jaama 

kiiitamisel ulatub seadmete miiratase kuni 110 dB-ni, kuid jii?itmepdletustehas ehitatakse tiiiesti 

suletud hoonesse. 

K6ige tiihtsamad mtira allikad: 

. JiiAtrnete, kemikaalide ja jiiiikide transport; 

r Kraana tdii jiiiitmepunkris; 

o Jiiiitmete mehaaniline eeltcidtlemine; 

r Ventilaatorid; 

r Mi.iraturbiin-generaator seadmest. 

Teised tegevused ja seadmeid ei p6hjusta miirgatavat miirahiiiringut. 

Miira tekib ka jiiiitmepdletusseadme ehitamise etapis, mis v6ib levida naaberaladele. Peamised 

ehitusetapid, mis on vaadeldavad kui peamised mtiraallikad: 

o Stivendi kaevamine 

r Betooni valamine (vundament) 

Sotsiaalministri mdiiruse nr. 42, 4.03.02 "Mtira normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning 

iihiskasutusega hoonetes ja miirataseme m66tmise meetodid" (RTL, 14.03.2002, 38,51 l) kohaselt 

on mtira piirtase niiitaja, mis Uldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida 

kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi 

mtira iiletada piirtaset. 

Hoonestatud v6i hoonestamata alad jaotatakse iildplaneeringu alusel: 

o I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, tervishoiuasutuste puhkealad; 

o II kategooria 6ppeasutused, elamualad, puhkealadja pargid linnades; 

o III kategooria segaala (elamud ja iihiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja 

tootmisettev6tted); 

o IV kategooria tritistusala (Iru EJ territoorium) 

Vastavalt m?iiiruses toodud jaotusele iildplaneeringu alusel, hoonestatud v6i hoonestamata aladel, 

tuleb Iru Elektrijaama territooriumit kdsitleda IV kategooria alana - tcicistusala. Tcicistusalal on 

lubatud kdrgem miiratase, kui seda on Iru Elektrijaama liihedusesse jiiiivatel elamualadel. Sellest 

llhtuvalt tuleb tagada tiiiistusala piiril piisavalt madal miira tase, et mitte iiletada naabruses 

olevate elamualade ja segaala normtaset. Mtira tasemed jiiiitmepdletusseadmest peavad vastama 

kehtestatud normidele nii ciisel kui ka piievasel ajal. 

Viilismiira piirtaseme arvsuurused olemasolevatel hoonestatud aladel on jiirgmised: 

Tiiiistusettevdtete miira ekvivalenttase Lpa.qr (dB): 

112

III kategooria 65 piieval ja 50 titisel (60 pzieval ja 45 dcisel soovituslik norrnrase mriravastaste 

meetmete rakendamisel) 

IV kategooria 70 paeval60 ctcisel. 

60 Orisel lubatud miiratundlike hoonete s6idutee 

Miira m66tmiste tulemusena piievasel ajal vastab Iru Elektrijaama praegune mliratase tcicistusmtira 

piirtasemele. Mtira m66tmise tulemused on esitatud kiiesoleva aruande lisas nr 18. peattikis l2.l 

toodud transpordi osakaalu suurenemise hindamise tulemusena selgus, et maksimaalne 

jii?itmeveokite arv tunnis, mis s6idavad Saha-Loo teelt Iru EJ territooriumile on 15, millele lisandub 

ka ca 6 tuhaveokit tunnis. Oluline on veokite hajutamine tunni peale nii, et iiheaegselt oleks 

vdimalikult viihe jiiiitmeveokeid Saha-loo teel/Iru EJ territooriumil, et hoida liiklusmtira tase 

koostoomisjaama valmimisel samal tasemel tiinasega. Jiiiitmeveokite miiratasemed peavad vastama 

Keskkonnaministi 22. septembri 2004. a mii2iruses nr 122 ,,Mootors6iduki heitgaasis sisalduvate 

saasteainete heitkoguste, suitsususe ja miirataseme piirvtiiirtused." toodud piirviiiirtustele vastavalt 

sOidukite ttitibile. 

"Mi.ira normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning i.ihiskasutusega hoonetes ja miirataseme 

m66tmise meetodid" (RTL, 14.03.2002, 38, 51 l) kohaselt tcidstusaladel ei tohi iihe v6i samaaegselt 

mitme heliallika tekitatud mtira iiletada norntaset, milleks on tticistusalal 70 dB piieval ja 60 dB 

tidsel. 

Mitme erineva miiraallikka poolt tekitatud miira dB ei summeeru p6him6tte jiirgi, et 1+l-2, vaid 

suuremale mtiraallikale liidetakse juurde koefitsent logaritrniliselt skaalalt saaduna viiiksema 

miiraallika taseme jtirgi. Niiiteks kui on tegemist kahe miiLraallikaga 51 ja 55dB, siis summaame 

miira on 56,4 dB. Domeneerivam on suurem mriraallikas'. 

Miiraemissiooni v?ihendamiseks tuleb jtiiitmed laadida kinnises alas. Tuhkade laadimine peab 

toimuma veokitesse kinnises ruumis, et v6ldda lisaks mihale ka vdimalikku tolmuemissiooni 

Ievikut. Esmane miiLr:a vlihendamise meede on seadmete isoleerimine, et tagada jaama tticitajatele 

vastuv6etav miiratase. Jii?itmep6letusetehase hoone peab olema ehitatud sellistest materjalidest, mis 

tagaksid normidekohase mtirataseme. Vastasel korral tuleb paigaldada mtirahiiiringu viiltimiseks 

Iiihimatele asulatele mtirat6kked. Konkreetset hinnangut jiiiitmep6letustehase hoone 

konstruktsioonide miira surnmutamisv6ime kohta ei ole vdimalik anda, kuna puudub vastav 

projekt. Seadmete tarnija peab tagama, et tootmishoonest viiljaspool vastab miiratase 

normidele. Kui teostatavusuuringu kiiigus selgub tiipsem jiiiitmepdletusploki asukoht' ja 

sellest tul€nevalt ilmneb Iru kiila kaitseks lisatdkete paigaldamise vajadus, siis peab Iru EJ 

miirat6kke paigaldama. 

Jiiiitmep6letusjaama seadmetest tulenev vibratsioon summutatakse vundamentide valamisega. 

NAiteks turbiini vundament ehitatakse eraldi hoone p6hirundamendist (st. turbiini vundamenti ei 

valata hoone p6hivundamendile). Lisaks t6kestab vibratsiooni levikut paepinnas. Todkohad' mille 

iuures v6ib isineda vibratsioonihiiiringut varustatakse vibratsioonivastaste kaitsetega (niiiteks 

' http://www.nonoise.org/library/envnoise/ 

113

jlititmepunkri operaatori tool onn varustatud amortisaatoritega). Vibratsiooni v6ib esineda 

vundamentide ehituse kiiigus, kuid see ei tileta mistahes elektrijaama ehituse korral tekkivat 

vibratsioonitaset. Transpordist tulenev vibratsioon on hinnatud keskkonnamdjude olulisuse 

hindamisel tabelis 7. l. 

Lisavalgustust paigaldatakse jii6tmepdletusploki rajamisel hinnanguliselt 5-10 kW ulatuses. 

Valgustatakse jaama sisemus, jii.litmepunker, mahalaadimisala ja juurdepiirisu teed. Valgustus 

lahendatakse ehitusprojektiga. Valgustuse tase ei iileta linnavalgustuse taset, mist6ttu mdju 

viiliskeskkonnale ning iimbritsevatele elanikele ei ole oluline. 

12, 4 Vdimalikud riskid, avariiolukonad ja dnnetused 

Uue jaama planeerimisel tuleb arvestada planeeritavale jaamale analoogsete jannade 

triciskogemustega. VEiltida tuleb selliste jii5tmete sattumist koldesse, mis v6ivad pdhjustada mingi 

saasteaine lubatud piirmiiiira iiletamist suitsugaasides. 

Nliited vdtmeriskidest: 

. K6rge elavhdbeda kontsentratsioon sisseantavates jiiiitmetes, pdhjustab k6rgeid 

kontsentratsioone suitsugaasides ; 

o K6rge joodi ja broomi kontsentratsioon sisseantavates jziatmetes, v6ib p6hjustada 

k6rgeidetele kontsentratsioone suitsugaasides; 

r Jiiiitmete niiskuse sisalduse ja kiittevZiiirtuse kdikumine, viib pdlemise stabiilsuse 

k6ikumisele; 

r K6rge kloori tase jiiiitmetes tiletab suitsugaaside puhastusseadmete (SGPS) v6ime; 

o Kdrge vEiiivli tase jiiiitmetes iiletab SGPS v6ime; 

o Suured muutused suitsugaaside keemilises koostises m6jutavad puhastusseadmete tcicid; 

o Jii?itmetes sisalduvad suurekabariidilised l:iiitmed, v6ivad blokeerida etteandestisteemi, mis 

omakorda vdib pdhjustada regulaarse tcici katkemise; 

. Ulemaiiirane katla komponentide Slakkumine/kiittepindade saastumine katlas teatavatel 

juhtudel, nt on tliheldatud et k6rge Zn sisaldusega jiiiitmed (saastunud puidujtiiitmed) 

p6hjustavad iilemiiiirast Slakkumist festooni juures. 

Kui teoreetilised ja tegelikud riskid on teada, on v6imalik riskide viihendamiseks rakendada 

riskijuhtimissiisteeme. Riskijuhtimise siisteemi olemasolu tagab stabiilsema tiid ja veihendab 

ndudmist avariisiisteemide rakendamiseks. Riskijuhtimise stisteemi kuulub ka sissetulevate 

j iiiitmete kontrollimine, mis tiihendab, et jiiiitmed, mille fiitisikalised vdi keemilised omadused 

j iiiivad viiljapoole p6letamisseadmele sobilikke tingimusi kiiideldakse mingil teisel viisil vastavalt 

jiiatmete iseloomule. Riskijuhtimise siisteem on rakendusel mitmetes Euroopa olmejiiiitmete 

massp6letusjaamades. 

12.4.1 Tuleohutus 

Automaatseid tulekolde avastamise seadmeid tuleb kasutada vaheladustamise alal (iiiitmepunkris) 

kui ka kottfrltrite juures, elektriseadmete- ja juhtimisruumides ning teistes identihtseeritavates riski 

valdkondades. UtalufrU kasutatakse olmejii?itmete ladustamise punkrites vahtkustutusstisteeme. 

Tiipseks kontseptsiooni viilj at6titamiseks tuleb j aama planeedmisel viia liibi riskianaliits. 

114

12.4.2 T 66ohutus ning tervishoid 

Tahkete olmejii?itmete kiiitlemisega tegelev personal puufub kokku tolmu, mikroorganismide sh 

bakteritega, seentega, endotoksiinide ning jiiiitmete bioloogilisel lagunemisel eralduvate gaaside 

ja l6hnaga. Samuti on risk kokku puutuda pdlemisproduktidega - niiiteks gaaside ja osakestega 

protsessi erinevates osades ttittg kasutatavate kemikaalidega. Pdlemisjiiiigid v6ivad 

inimorganismi sattuda sissehingamise v6i allaneelamise teel. Seetdttu tuleb jliAtmetep6letusjaam 

kavandad4 opereerida ja hooldada nii, et inimeste kokkupuude eelpoolnimetatud ohtudega oleks 

minimaalne ja kasutada tuleb isikukaitsevahendeid. 

Ttititajad, kes tiiiitavad jiiiitmete vastuvdtu hoones puutuvad kokku autode vingugaasidega 

jiiiitmeid transportivatest veokitest. Igasuguse kasitsi laadimise ajal peab autode mootorid viilj a 

liilitama. 

Lekked koldest, suitsugaaside ja - kiiikude siisteemist v6ivad tekitada emissioone hoones. 

Ohud tiidtajate tervisele tuleb minimeerida 6ige hoonete, seadmete kavandamise-, ehituse, ja 

paigaldusega. Pinnad peavad olema kergesti puhastatavad, velditud peab olema tolmu 

kogunemine ja kuhjumine ka halvasti ligipiiiisetavates kohtades. 

12.4.3 6nnetusjuhtumite risk 

K6ige suurem t606nnetuste risk jiidtmepdletusjaamas on kdrgelt kukkumine, transpordivahendite 

kokkup6rked inimestega (iiiitmeveokid ja tuhaveokid), dnnetused pdiirlevate seadmetega, 

p6lefused kuuma vee v6i auruga, seadmete rikked, plahvatused ja tulekahju. Nimetatud riskide 

viiltimiseks tuleb kdrgel asuvad platvormid ja trepid varustada piiretega - kui need puuduvad ei 

tohi olla sinna juurdep?i?isu. Transpordi marsruudid tuleb eralda jalakiiijate alast kui vdimalik. 

Seadmete liikuvad ja piidrlevad osad fuleb varjestad4 ning seadmete kasutamine tuleb keelata, 

kui katted on ebakorrektselt kinnitatud. Seadmed tuleb varustada hiidaolukorras automaatse 

seiskamise si.isteemiga. Tuleb koostada ja juurutada KTP jaoks hiidaolukordade 

lahendamise plaan ning evakueerimise plaan. 

12.4.4 Ohtlike ja hiiiringut p6hjustavate jiiiitmete esinemise tdeniiosus p6letamisele 

suunatavates jafltmetes ja sellega kaasnev risk 

Jii?itmep6letusseadeprojekteeritakse vastu vdfina Eestis tekkivaid segaolmejiiiitmeid. 

Suitsueaaside projekteeritakse selliselt, et on arvestatud Eesti 

ug-J6Etnietamija on vastutav selle eest et jaama 

ei toodaks liiga suurte m66tmetega j Epteadaolevalt suures kontsentratsioonis ohtlikke 

jii^?itmeid. Mii2iruse jiirgi tuleb pdletusjaama vastu vdtta ainult pdletamiskdlbulikke jiiiitmeid, kui 

on mitte p6letamiskdlbulikke, siis vastutab pdletaja. Jaamas toimub visuaalne jiiiitmete vaatlus 

punkris, mille kon'al on v6imalus avastada suuremd6tmelised hiiiringut p6hjustada vdivad 

ebasoovitavaid jiiiitmeid. Ohtlikke jiiiitmeid jaama pdletamisele vastu ei vdeta. Jiilitmetamija saab 

tagada teabe jiiiitmete pfitolu kohta - kas vastav koorem on tulnud kodumajapidamistest v6i 

ll5

ettevdtlusest. Reeglina v6ivad sattuda suured kogused vdimalikku hiiiringut p6hjustada voivad 

ohtlikud jii5tmed jiiiitmevedajale ettevdtlusest. Kui tegemist on ohtlikke jii[tmeid sisaldava 

koormaga on see j iidtmetamij ale teada. 

Kiitusest pdhjustatud hiiiringu likvideerimine toimub vastavalt seadmete tamijapoolsete juhendile 

ning vastavalt Keskkonnaministri 4. juuni 2004 a. miiiirusele nr. 66 Jiiiitmepdletustehase ja 

koosp6lefustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nduded. 

Jaamas toimub puhastamata :gqFggqas_i{es s-isalduvate saasteainete kui ka puhastatud 

SUilsle€jt{g pidevm6-61m!4e,-K1ri puhastamata suitsugaasides mingi saasteaine kontsentratsioon 

iiletab viiiirtusi, mille juures pole puhastusseade vdimeline tagama seadusandlusega kehtestatud 

piirviiiirtusi v6i puhastatud suitsugaasides tiletab mingi saasteaine lubatud piirviiiirtusi, siis tuleb 

pdletusseade seisata ja enne ei tohi uuesti kiiivitada kui on tagatud normaalne tdiireZiim. Teisest 

ki.iljest ei ole dioksiinidele ja raskemetallidele vdimalik pidevmddtmist konalda. Dioksiinide 

lrcitmg.d _minimeeritaksg*19_4gpe&Uuids--konhollimise* (p6letusseadme parameeiiite- piaa; 

jatgimi*-ja L."i.iltT*iGl-jg aktiivsbe lisamisega. Raskmetaltide heitmete minimeerimise 

meetmed on toodud Lisas a.-Kuna ImBT&Sfea-inEte"kontsentratsioonide pidevale jiilgimisele 

toimub ka pdlemisprotsessi parameetrite pidev arvutisiisteemidel p6hinev monitooring, siis on 

v6imaliku p6letusseadme tOti hliringu avastamine ja vdltimiseks meetmete kasutusele v6trnine 

kohene. Seega minimeeritakse vdimalike hiiiringute tekke tdeniiosus. 

V6imaliku h[iringn mdiuala on salrstea84q hajuygqpiirkond. Kui heiring pdhjustab saasteaine 

lubatust k6rgemat kontsentratsiooni viiljuvates suitsugaasides, siis see on potentsiaalseks ohuks 

loodusele ja kohalikele elanikele ja sellest tuleb koheselt teavitada Keskkonnainspektsiooni. 

Tagajiirg sdltub setsteinest ja kontsentratsioonist. Erinevate saasteainete vdimalikud m6jud 

inimese tervisele on aruande peattikis 8.4.3 kirjeldatud. 

1 2. 5 Mdj u piir konna elanike e I ukes k ko nnale j a so ts i aalmaj an d us I i k ad 

tingimused 

Jiintrned v6ivad ohustada inimeste tervist (ohtlikud jzietmed, nakkusoht, metaani teke). 

lae@qp6letuqiqarqas on olmei lk p6letada kontrollitult ja ohutult. Korraldatud 

jEEi-"rr"or fr jtia-t-"t" tffiiiltuo-pot"tu-i"elam"eBore'tusjffiii-ETavad v?ihendada 

priigilasse ladestatavate (iiiitmete otsene sattumine keskkonda) jiiiitmete kogust (metaani teket). 

Samuti on jiiEtmepdletusjaama rajamisega seonduvalt rohkem avalikkuse tiihelepanu piilvinud 

jiiiitmete kiiitlemisega seonduv temaatika sh. jiiiitmete kontrollimatust p6letamisest 

ftodumajapidamiste ahjudes ja kaminates) hrlenevad ohud (ntiiteks dioksiinide teke ja sattumine 

keskkonda). Jiiiitmep6letusjaama rajamisega tekib jiiftmete ldpp-kiiitluskohtade vahel konkurents, 

mis loodetavasti aitab hoida ka jiiiitmete kiiitlemise hinna stabiilsena. Energia, eelkOige soojuse 

hind kohalikele elanikele vabaneb j:iitmetest toodetava soojuse osas Venemaalt tarnitava gaasi 

hinnasurvest. 

Jiiiitmep6letusploki rajamisega lru 

piirkonna vara viiiirtuse olulist 

iim6ruskonnas on iuba ldiald 

ll6

l?ihedusse rajatud elamute omanikud on arvestanud kdikide, sellest liihedusest ilmnevate, 

v6imalike riskidega, kuna Iru elektrijaama rajamisega alustati aastal lgT4rEnnotsionaalselt-vdibi 

tinni 

hindamiseks puudub iildtunnustatud metoodika. 

Jiiiitmete p6letamisega kaasnevate viilisdhku emiteeritavate saasteainete m6ju inimese tervisele 

kiisitletakse aruande ptk. 8.4.3. Ulevaade jiiiitmete kliitlemisega kaasneva hiisu tekke ja leviku 

tdeniiosusest ja selle minimeerimiseks kasutatavate meetrnetest on toodud ptk 12.2. 

Ehitustegevusest tulenev mtira ja vibratsioon mdjutavad iimbritsevat keskkonda ehitustegevuse 

ajal- Iazma kiiitamisega kaasnev mi.iraemissioon hoitakse minimaalsena kasutades ielleks 

leevendusmeetmeid. Miiraga seonduvat keskkonnam6juja selle leevendamist kirjeldavad aruande 

ptk 12.3 ja 13.8. Jaama ehitustegevusega ja hiljem jaama kiiitamisega suureneb liiklusvoog ning 

ka liiklusest tulenev dhusaaste. Jiiiitmejaama rajamisest ja kiiitamisest hrlenevaid muutusi 

piirkonna liikluses.l

13 Keskkonnamdju eeldatava toime hindamine ning kaasneva 

negatiivse keskkonnamdju viiltimise v6i minimeerimise 

meetmete kirjeldus ja nende kasutamise eeldatava efektiivsuse 

hindamine 

Vastavalt keskkonnamdju olulisuse hindamise tulemustele ptk 7. (vt tabel 7.1)ja PVT nduetele 

on jiiiitmep6letusploki rajamise, kiiitamisega ja sulgemisega kaasneva negatiivse keskkonnamdju 

viiltimise ja leevendamise meetmed jiirgmised: 

1 3. I E hitusjddtmete tekke vdltimine 

Jiiiitmep6letusploki rajamisega seotud loodusvarade viihenemise leevendamiseks tuleb 

ehitusmaterjale vdimalikult optimaalselt kasutada ning vAltida ja viihendada ehitusjiiitmete teket. 

Ehitusjii.iitmed tuleb anda iile ehitusjiiatmete kliitlemisega tegelevale ettevdttele. Ehituse kiiigus 

tuleb kinnistu itunbrust mdjutada vdimalikult viihe. Niipalju kui vdimalik kasutatakse kohalikke 

materj ale j a tiiitepinnast. 

1 3. 2 Maastikuilme muuluse kompenseerimine 

Olemasolevale elektrijaamale lisandub uus tootmishoone. M6ju leevendamiseks hrleks valida 

visuaalselt viihehdiriv ja olemasoleva olukorraga sobinduv hoone disain ja viirv. Vdimalusel 

kaaluda tiiiendava haljastuse rajamist Iru Elekhijaama territooriumi iimber. 

I 3.3 Kiituse efektiivne kasutamine 

Kiituse kasutamist sama soojuse toodangu mahu juures saab viihendada suurendades klituse 

kasutamise efektiivsust. Elektri ja soojuse koostootmisjaama energeetiline kasutegur on k6rge - 

iile 83%. Jiiiitmete kasutamine ktitusena aitab viihendada sdltuvust Venemaalt tamitavast 

maagaasist, lisaks viihendatakse jiiiitmete ladestamist priigilasse ning sellega kaasnevaid 

keskkonnamdjusid. Liigse raiskamise viiltimiseks tuleb pidada pidevat arvestust kasutatud 

ki.itusekoguste ja toodetud soojuse hulga iile. Seadmete hooldust teostatakse iildjuhul pidevalt 

vastavalt remondiplaanile v6i konkreetse seadme passile vdi tellimuspdhiselt vastavalt 

vajadusele. 

I 3.4 6h uheitmete minimeerimine 

6huheitmete minimeerimiseks paigaldatakse koostootmisplokile suitsugaaside puhastusseadmed, 

mis peavad t^gama dhuheitmete normidekohase puhastuse. 

118

13.5 Vee siiiistlik kasutus ja pinnaveekogate m6ju minimeerimine 

Koostootmisplokk kasutab vett energia tootmiseks ja suitsugaaside puhastamiseks. Suitsugaaside 

puhastamiseks kuluv vee hulkja kaasnev heitvee teke sdltub puhastussiisteemi valikust. Piarrikis 

8.4 soovitafud poolkuiva tehnoloogia rakendamisega ei kaasne suitsugaaside puhastamisega 

seotud heitvee teket. Uue jiiiitmeid kiitusena kasutava koostootmisploki tarbeks hakatakse 

kasutama olemasolevat Iru EJ vee ettevalmistussiisteemi. Seadmete jahutusstisteem on suletud, 

mist6ttu vett kasutatakse vaid selle kiiivitamisel. 

V6imalus vett taaskasutada tuleks jaama seadmete valikul iihe kriteeriumina arvesse v6tta. 

13.6 Transpordiga seotud mdju leevendamine 

Transpordiga seotud aspektidest tulenev m6ju avaldub loodusvarade viihenemisele, 

keskkonnasaastumisele ja miirast tingitud hiiiringutena elukeskkonnale. Transpordiga kaasnevaid 

keskkonnaspekte on Iru EJ-l raske ohjata, kuna jiidheid tamivad jiiiitmete kogumisfirmad. 

Vajalik oleks varustavate transpordivahendite konaliste iilevaatuste tulemuste ning ktitusekulu 

j?ilgimine ja selle alusel kulu viihendamine niiiteks logistika optimeerimisega. Kiituste transport 

v6ib toimuda kella 06.00 -23.00-ni, seejuures ptihapiievadel ja riiklikel piihadel v6iks vedu olla 

vastavalt v6imalustele viiiksem. Jiiiitmeveokid tuleb piieva peale ja tunni sees vdimalikult 

hajutada, et ei tekiks vastuv6tus veokite jfiekordi ega muid liikluskorralduslikke probleeme, mis 

vdivad pdhjustada suuremat 6husaastet ja miira. Vdimalusel sdlmida jiiiitmetame lepingud 

selliselt, et kasutataks suuremaid jiiiitmeveokeid arvestades liiklusseaduse ndudeid veokite 

tiiismassil; selliselt on vdimalik hoida liiklustiheduse t6us minimaalne v6rreldes tiinasega. 

1 3. 7 Pdhj utuh a taas kas utamine 

Tuhale taaskasutuse v6imaluste leidmine, sh teedeehitusel vm. 

1 3.8 Miira viihendamine 

Miira normtasemed tuleb tagada miira summutavate ehituskonstruktsioonide kasutamise ja 

vajadusel miira summutite paigaldamise jalvdi haljastuse rajamisega Iru ktila poolsele 

territooriumi osasse. Ttiiikohtades, mis asuvad turbiini vahetus liiheduses, tuleb personali jaoks 

rakendada eriabin6usid. 

1 3.9 Kohustuslikud seirenduded 

Kohustuslikud seirenduded tulenevad Keskkonnaministri 4. juuni 2004.a m?iiirusest nr66 (RTL 

2004, 83, 1316) jiiiitmepdletustehase ja koospdletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise 

nduded. Rajatavas jiiitmepdletusjaamas 

kohustuslikke seiren 6udeid. 

tuleb tiita kdiki mfliirusega ette niihtud 

il9

UHised mdOtmisnduded: 

o Kiiitaja tagab mddteseadmete paigaldamise ja selliste mddtemeetodite kasutamise, mis 

vdimaldavad jelgida pdletamise v6i koospdletamise parameetreid, tingimusi ja ainete 

massisisaldusi p6lemisgaasides ning reovees. 

r Kiiitaja konhollib viilisdhku ja vette viiljutatava heite automaatsete m66te- ja 

seireseadmete paigaldamist ja toimimist ning korraldab kord aastas tilevaatuskatsetused. 

Kaitaja korraldab mddteseadmete taatlemise viihemalt kord kolme aasta jooksul, tehes 

paralleelseid m66tmisi etalonmeetoditega. 

o Saasteainete sisaldust viilisdhku ja vette v?iljutatavas heites m66detakse regulaarselt 

vastavalt miiiiruse lisale 4 (vt. allpool). 

o Kiiitaja tagab, et kdik md6tmistulemused salvestatakse, td

lisa 4 punktis 2 nimetatud usaldusvahemiku viiiirtuse mahaarvamist. Odpbeva keskmised 

vEiiirtused m?i2iratakse kehtivaks tunnistatud keskmiste viiiirtuste abil. 

o Siisteemirikete v6i hoolduse t6ttu v6ib piieva jooksul titipiieva keskmise v?iiirtuse 

saamiseks arvestamata jetta kuni viis keskmist 30 minuti viiiirtust. Siisteemiriketest v6i 

hooldusest tulenevalt v6ib aastas arvestamata jiitta kuni kiimne

andmete kogumine, analiiiis, siistematiseerimise ja siiilitamise kord ning andmete kiittesaadavuse 

eest vastutavad isikud.

14 Loodusvara kasutamise otstarbekus ning kavandatava 

tegevuse ja selle reaalsete v6imaluste vastavuse hindamine 

siiiistva arengu pdhimdtetele 

Rahvusvahelisi keskkonnakaitse eesmiirke ja n6udeid on arvestatud Eesti Vabariigi seaduste ja 

arengukavade viiljatcititamisel, mis on toodud eelpool ptk 2.2. Rahvusvahelised siiiistva arengu 

kriteeriumid looduskaitse seisukohalt on toodud tabelis 14.1. 

Euroopa tihenduste komisjoni Roheline raamat energiat6hususe kohta ehk kuidas saavutada 

viihemaga rohkem (2005) toob viilja elektri hajustootmise edendamise ning elektri ja soojuse 

koostootmise olulisuse. Rohelise raamafu kolm peamist eesmiirki on konkurentsivdime, 

jiitkusuutlikkus ja varustuskindlus. Energiat6hususe parandamine tiihendab parimate 

tehnoloogiate kasutamist, et tarbida viihem, seda kas ldpptarbimise vdi energiatootmise faasis.ror 

Biomassi tegevuskavaga niihakse efte meetmed, et hoogustada puidust, jii2itmetest ja 

pbllumajanduskultuuridest saadava energia arengut. Sel viisil saab Euroopa vtihendada oma 

s6ltuvust fossiilkiitustest, piirata^ kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning elavdada 

majandustegevust maapiirkondades.'u' EL Ndukogu direKiiv zOO4l9lEU energia koostootmise 

edendamise kohta p6him6tted vdeti Elektrituruseadusse muudatustena, mis jdustusid 1.05.2007. 

Direktiivi p6hieesmiirk on tdhusa koostootmise edendamine. Direktiiv 2001/77/Eii taastuvatest 

energiaallikatest toodetud elektri soodustamisest elektri siseturul miiiirab Eestile eesmiirgiks 

saavutada elektri tootmine taastuvatest energiaallikate st 5.1%o brutotarbimisest aastaks 2010 ia 

7,5 Yo aastaks2Dl1. 

Tabel 14 I Planeeritaval alal l

Atmosfii?iri kaitse (globaalne kliima 

soojenemine) 

Keskkonnateadlikkuse, -hariduse ja - 

koolituse arendamine 

Avalikkuse kaasamine sh.istva arengu 

tagamisega seotud otsuste tegemisse 

tagamine hiidaolukordadeks. 

Soojuse ja elektri tootmine jaiAtmete baasil. Prtigilasse ladestamine 

tekitab metaani- ja siisinikdioksiidiheitmeid. Pdletamisega tekitakse 

ainult CO2 heitmeid. JUietmete p6letamisel loetakse fossiilse 

liiritoluga kiituseks ca 30-50o/o. 

Perspektiivis huvilistele jiietmep6letusjaama rd6p6him6tete ja 

keskkonnaalase tegeiuse tutvustamine. 

Keskkonnam6ju hindamise tulemused avalikustatakse vastavalt 

keskkonnam6ju hindamise j a keskkonnaj uhtimissiisteemi seadusele.

15 Ulevaade keskkonnam6ju hindamise ja avalikkuse kaasamise 

kohta 

Maardu Linnavalitsus algatas 10. jaanuaril 2007.a korraldusega nr 18 keskkonnamdju hindamise 

OU tru Elektrijaam territooriumile kiitusena j?iatmeid kasutatava soojus- ja elektrienergia 

koostootmisploki raj amisele. 

Kavandatava tegevuse eesmiirgiks on soojuse ja elektri koostootmise jii?itmete pdletamise teel. 

Tegevuse tulemusena viiheneb jiiAtmete ladestamine priigilatesse ning elektrijaamas kasutatava 

Venemaalt tamitava maagaasi kogus. Iru EJ Kituse varustuskindlustus tiinu kohalik-u lisakiituse 

kasutusvdimalustele suureneb. Pdletatavate sorteerimata jiiiitmete hinnanguline kogus on 222 000 

tla. 

Keskkonnamdju hindamise programmi avalikustamise teated avaldati Ametlikes Teadaannetes 

25.01.2007 ja 19.02.2007, ajalehes Postimees 01.02.2007 ja 21.02.2007 ntng Maardu 

linnavalituse kodulehel. 

KMH programmi avalikustamise teated saadeti posti teel naaberkinnistuste omanikele ja 

kavandatava tegevusega m6jutatavatele asutustele 

teistkordsel avalikul teatamisel. 

KMH programmi avalikustamine viidi liibi kaks korda. Esimene progrzrmmi avalik arutelu 

toimus 09.02.2007. a. Iru Elektrijaamas. KMH programmi avalik kordusarutelu toimus 

06.03.2007.a., samuti Iru Elektrijaamas. Korduv avalikustamine oli vajalik, kuna otsustaja ei 

tiiitnud esmasel avalikustamisel Keskkonnamdju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi 

seaduse $ 16 l6ike 3 ndudeid. 

Programmile laekunud kirjalike miirkuste ja programmi t6ienduste ettepanekute arvestamise 

selgitused ning arvestamata j6tmise pdhjendused toodi KMH programmi lisas esitatud 

vastuskirjades. Iru elektrijaama territooriumile kiitusena jiietmeid kasutatava soojus- ja 

elektrienergia koostootmisploki rajamise KMH programm kiideti heaks Harjumaa 

Keskkonnateenistuse poolt 2l . miirtsil 2OO7 . a. kirjaga nr. 30-12-1/15893-2. Keskkonnateenistus 

teatas KMH programmi heakskiitmisest Ametlikes Teadaannetes 02.04.2007.a. 

8-9. miirtsil 2007. aastal korraldati tutvumisreis j?iiitmepdletusjaamadesse Rootsis. Kiilastati 

Uppsala, Stockholmi, Jonktipingi ja Linkiipingi jiiAtmepdletusjaamasid. Tutvumisreisil osalesid 

huvigruppide esindajad Keskkonnaministeeriumist, Maardu Linnavalitsusest, Jdeliihtme 

Vallavalitsusest, Tallinna Linnavalitusest, Harjumaa keskkonnateenistusest ja Iru kiilast. 

Iru elektrijaama territooriumile ktitusena jiiiitmeid kasutatava soojus- ja elektrienergia 

koostootmisploki rajamise KMH aruande avalikustamine toimus vastavalt Keskkonnam6ju 

hindamise ja keskkonnajuhtimisststeemi seaduses siitestatud n6uetele. KMH aruande 

avalikustamisteade saadeti vastavalt Keskkonnamdju hindamise ja keskkonnajuhtimissi.isteemi 

seaduse $ 16 l6ikele 3. KMH aruande avalikust vdljapanekust ja avalikust arutelust teavitati 

17 .05. 2006 Ametlikes Teadaannetes j a 23.05.07 ajalehes ,,Postimees". KMH programmi avalik 

arutelu toimus 08.06.2007. a. Iru Elektrijaamas. Aruande kohta laekunud kirjalike miirkuste ja 

125

amande tiiienduste ettepanekute arvestamise selgitused ning arvestamata jetmise p6hjendused on 

toodud KMH aruande lisas esitatud vastuski{ades. 

Keskkonnamdju hindamise viis llibi Ekspertgrupp koosseissus: 

Siim LinkKMH ekspert, KMH litsents nr. 0104 

Haridus: Tehnikateaduste magistri kraad soojustehnika erialal (Tallinna Tehnikatilikool,20M). 

Eesti Volitatud Inseneri kutse on omistatud 15.12.2004,a. 

Elmu Potter, AF-Estivo AS, dhuheitmete ekspert 

Haridus: Dipl. mehaanikainsener erialal: "Peenmehaanikaseadmed" (Tallinna Poli.itehniline 

Instituut, 1975). Statsionaarne aspirantuur Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis, 1997-1999. 

Tehnikakandidaat (Ph.D) - Leningradi Maeinstituut, 1980. Pikaajalised kogemused 

p6letusseadmetest emiteeritavate saasteainete koguste ja hajumise arvutamisel. 

Ene Johannes, AF-Estivo AS vanem konsultant (vee-ja keemiaspetsialist) 

Haridus: Keemiatehnoloogi4 Leningradi Tehnoloogia Instituut , 1968. Pikaajalised kogemused 

keemia valdkonnas (tddtanud Eesti Energia siisteemis 45 aastat). 

Irje Miildre, keskkonnaspetsialist 

Haridus: Manchesteri Ulikool Kesk-Euroopa Ulikooli juures Budapestis Ungari, 

Keskkonnateaduste ja loliitika magister, 1997; 

Tartu Ulikool, bioloogia-geograafia teaduskond, Diplom geogr.Efia erialal, 1993 

o Keskkonnajuhtimissiisteemi audiitor / juhtaudiitor - Sertifitseeritud Audiitorite 

Rahvusvahelise Registri (IRCA) treeningkursus, Certifrcate Serial No: EN99 /LV /306 

o Kvaliteedrjuhtimissi,isteemi audiitor / juhtaudiitor ja siseaudiitor - Sertifitseeritud 

Audiitorite Rahvusvahelise Registri (IRCA) treeningkursus, Certificate Serial No: 

LA2/03tEN/3454 

Pikaajalised kogemused keskkonnam6jude hindamisel, 

keskkonnajuhtimissiisteemide juurutamisega ja planeeringutega. 

tegelenud ka 

Ave Dello, AF-Estivo AS, projektiinsener (vee spetsialist) 

Haridus; 2001 - 2002 Tallinna TehnikaiiLlikool, Tehnikateaduste magister, eriala: Keemia- ja 

keskkonnakaitse tehnoloogia. 1996 2000 Tallinna Tehnikaiilikool, Tehnikateaduste 

bakalaureus, eriala: Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia. 

Kaire Kuldpere, AF-Estivo AS projektijuht 

Haridus: Tehnikateaduste magister soojustehnika erialal (Tallinna Tehnikaiilikool 2006). 

Tehnikateaduste bakalaureus keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialal (Tallinna 

TehnikaiiLlikool 2002). 

Peter Kling ja Riikka Ilaasanen, AF- Enprima OY Waste-to-energy konsultandid 

Marek Laht, projekti assistent 

Haridus: Diplom keskkonnateaduse erialal (Tartu Ulikooli Tiiri Kolled1,2004). 

126

Ekspertide osalus keskkonnamdjude hindamisel: 

r Jiiiitmete pdletamise (sh. suitsugaaside puhastamise ja p6letamisega kaasnevate jiiakide) 

tehnilised aspektid - Siim Link, konsultantidena Peter Kling ja Riikka Hensanen 

o J?ietmete kiittesaadavuse hindamine - Kaire Kuldpere ja Siim Link koostd

17 Kokkuvdte 

Keskkonnamdju hindamise objektiks oli kiitusena jiiatmeid kasutava soojus ja elektri 

koostootmisploki soojusvdimsusega (kiitus) 80 MW (kiitusena kasutatakse 220 000 t 

jiiiitmeid aastas) rajamine Iru Elektrijaa^ma territooriumile, mille elektritoodang moodustaks 

ca 1,4%o elektri brutotarbimisest Eestis.'u' Pdletamiseks kavandatakse olmejiiiitmete ja nende 

sortimisel j?irgi jiiiinud jliiitmete (kuid mitte ohtlike jiiiitmete) vastuv6ttu jiiiitmeluba omavatelt 

jiietmekeiitlejatelt. Kavandatav KTP tehnoloogia vdimaldab kasutada aastas kiitusena kuni 220 

000 t segaolmejiiiitmeid. Antud koguse jiiiitmete pdletamine vdimaldab toota hinnangulisett 

104'9 GWh/a elektrit (67" Tallinna linna elektritarbimisest) ja 410,1 GWh/a soojust (u 23 

%" Tallinna soojuse tarbimisest) aastas. 

Keskkonnamdju hindamise k[igus leiti jiirgmist: 

l. Eesti Vabariigi 6igusaktides (sh strateegilistes ja valdkondlikes arengukavades) 

segaolmejiiitmete p6letust puudutavaid riiklikke eesmiirke pole seatud (vt. aruande 

ptk2.2Tabel2.2 - Kavandatavategevuse vastavus Sigusnduetele). Eesti elektrimajanduse 

arengukava 2005-2015 (RTL, 2006, 7, 134) nimetab siiski priigipdletuse energia 

potentsiaali perspektiivsust. Elekhituruseaduse $57 kohaselt on jiiAtmete bioloogiliselt 

laguneva osa puhul tegu ttastuva energiaallikaga. Veel on nimetatud, et olmejiiiitmete 

sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda pdlevjii?itmed, sh puit (20 0l 38), plastid 

(20 0l 39) (Olmejiiiitmete sortimise kord ning sorditud jZi2itmete liigitamise alused RTL 

2007 ,9, r40). 

Eestis ladestatakse igal aastal priigilates kokku kuni 550 000 t olmejiiiitmeid, millest 60- 

70 Y" (so kuni 385 000 t) on biolagunevad jiietmed. Aastaks 2020 on seatud eesmiirk 

viihendada ladestatavate biolagunevate j ii?itmete hulka ning siis on vastavalt lubatud 

ladestada 20 %o lUteriigitise jiiiitmekava 2. 

heakskiitmine RTI, 2002, lO4, 609, 

Jiiiitmeseadus). Kavandamisel olev jiiiitmeid kasutav koostootmisplokk aitab kaasa 

bioloogiliste jiiiitmete ladestamise viihendamisele Eestis iile kahe korra, kuna KTP 

tarbitavast 220 000 t -st moodustaks bioloogiliselt lagunevad jZiiitmed kuni 154 000 t ehk 

tile poole Eestis ladestatavatest bioloogiliselt lagunevatest jiiiitmetest praeguse seisuga. 

3. Tabelis 8-3 on toodud Parima Vdimaliku Tehnikaga saavutatavad emissioonide viiiirtused 

jii2itmepSletusploki korstnast. Aruandes on liibivalt kirjeldatud tehnoloogiad, mis vastavad 

Parima Vdimaliku Tehnika nduetele, kuna Iru EJ kavandatav jiilitmepdletusploki 

ehitamisel kasutatakse ainult PVTIe vastavat tehnoloogiat. 

4. Antud v6imsuse korral on PVT kasutada pdletamiseks nn jiiiitmete mass-pdletamist restil. 

Suitsugaaside puhastusstisteemi k6ik v6imalikud aruandes kirjeldatud lahendused 

vastavad PVT-le ja nende v6rdlus on peatiikkis 8.5. KOik aruandes kirjeldatud jiiAtmete 

pdletamisel tekkivate j iiiikide kiiitlemisvi isid on PVT. 

5. Liihim elupiirkond, Iru kiila paikneb olemasolevast Iru EJ-st loodes, teisel pool Saha-Loo 

teed u 500 m kaugusel. Vdimalikud mdjud elukeskkonnale on eeldatavasti seotud 

mtiraga ja Saha-Loo teel jii?itmeveo tdttu kasvava transpordiga. Aruandega seotud avalikel 

ror 

2o05.aasta andmed 

128

aruteludel muret tekitanud dioksiinide keskkonda sattumine on jiiiitmep6tetusjaamast 

0,125 glazstas. V6rreldes elektri ja soojuse tootmisega muudest ktitustest teistes Eesti 

pdletusseadmetes (4,90 da) ja emissioonidega kontrollimatutest p6lemisprotsessidest 

(8,10 g/a) on jiiiihnepdletusplokist 6hku emiteeritav dioksiinide ja furaanide kogus 

mitmeid kordi viiiksem. Dioksiine ja nende vtihendamise meetmeid jiiiitmep6letusploki 

heitmetes kiisitleb aruande ptk 8.3.3.6. 

6. Jiiiitmetega kaasneva haisu levikut viilditakse pOletusploki vastuvdtus ja ladustamisel. 

Jiiiitmepunker ja laadimisruum on jaama kiiitamisel hdrenduse all ning pdlemiseks vajalik 

6hk v6etakse katlasse jiintmepunkrist. Nimetatud meetmega velditakse l6hna levikut 

punkrist timbritsevasse keskkonda. Jiiiitmete laadimine punkrisse peab toimuma kinnises 

ruumis (vt aruande ptkl2.2). 

7. Viiltimaks jiiiitmep6letusploki jiiiitmete ladustuspunkrist haisu levikut ajal, kui mingil 

pdhjusel jiiiitmepdletusplokki ei saa kiiitada, tuleb ladustuspunkrile paigaldada 

dhupuhastussiisteem (fi ltrid). 

8. Liihim looduskaitseobjekr on u 600 m liiiinde jiiAv Pirita j6eoru maastikukaitseala. Kuna 

Pirita jdgi on ldheliste kudemispailg siis olemasoleva keskkonnakompleksloaga lubatud 

senine ja edaspidi tiiies mahus mitte kasutamine veev6tul on oluline j6e elupaikade 

siiilimisel. Poolkuiv meetodi valik suitsugaaside puhastuseks aitab vdrreldes 

mirgpuhastus meetodiga hoida veevdtu Pirita Jdest minimaalsena (vt. peatiikk 9.1). 

Kultuurimiilestised on toodud joonisel 3-5, liihim kultusekivi paikneb Iru 

territooriumi l6unaosas. 

EJ 

9. Kavandatava tegevuse altematiivide v6rdlus on toodud aruande ptk 5. Parim alternatiiv 

on kavandatud tehnoloogia puhul vastavalt segaolmejiiiitmete ja sorditud 

segaolmejiiiitmetest iile jiiiivate p6lwjiiiitmete kasutamine elekfri ja soojuse 

koostootmisel. See aga ei tiihenda, et ei tohi rakendada ainult segaolmej iiatmete 

p6letamist, kuna sortimisest ilLlejiiiivaid p6levjiiiitmeid saab kasutada ainult nende 

kiittesaadavuse ulatuses. 

10. Kavandatava tegevusega (st parima alternatiiviga) kaasnevate keskkonnamdjuga aspektid 

ning nende olulisus on toodud aruande ptk 7-12. Olulisemad negatiivsed 

keskkonnaaspelrtid on jliitmete transpordil kiituse tarbimine ja saasteainete 

emissioon ning miira, jiiitmete p6letusel tahkete ja gaasiliste dhuheitmete teke ja 

dhuheitmete kaudu bioakumuleeruvate elementide ja iihendite emissioon. Positiivsed 

keskkonnaaspektid on fossiilsete kiituste (sh. pdlevkivi) varude siiilimine 

pdletatavate jiiltmete arvelt ja kasvuhoonegaaside emissiooni vflhenemine 

priigilatest. 

I 1. Seadmete tarnija peab tagama, et tootmishoonest viiljaspool vastab miiratase 

normidele. Kui teostatavusuuringu kiiigus selgub tiipsem jiiiitmepdletusploki asukoht, ja 

sellest tulenevalt ilmneb Iru ktila kaitseks lisatdkete paigaldamise vaj adus, siis peab Iru EJ 

miiratdkke pai galdama. 

12. Jiiiitmete transpordiga seotud mdjusid kirjeldab tiipsemalt aruande ptk 12.1. Jiiiitmeid 

loodetakse hankida koostootmisplokist kuni 150 km raadiusega piirkonnast Eestis. Ule 

60%o jitiltmetest on kavandatud vastu vdtta Tallinnast. See tiihendab nAiteks Tallinnas 

tekkivate ja seni Jdeliihtmel paiknevasse Tallinna priigilasse veetavate jii.iitmete transpordi 

viihenemist 20 km vdrra ehk vastavate transpordiga kaasnevate keskkonnamOjude nagu 

kiituse tarbimine 6husaastamine ja mtira viihenemist. Siiani on Iru EJ tiidtanud maagaasi 

b"asil, mist6ttu j iiiitmete vastuvdtt eeldab Iru EJ-s transpordi korraldamist (sh sadevette 

kogumist ja puhastamist). Aastas 220 000 t jiiiitmete pdletamisel hakkab 

r29

koostootmisplokki teenindama maksimaalselt hinnanguliselt 21 veokit tunnis. 

Veokite hulk on otseselt sdltuv jiiiitmeveoki kandevdimest (kuni 10 t). Mida suurema 

kandev6imega on veokid, seda viiiksem on nende hulk. Siiski Saha-Loo teel suureneb 

jiiitmep6letusploki tiidsse liilitamisel liikluskoormus vaid ca 14 %o v6ma,. 

13. Jiietmepdletusega kaasnevate dhuheitmete mdju, kirjeldab aruande ptk 8.3.1. Ohuheitmete 

hajuvusarvutuse tulemused sh koosm6ju teiste piirkonna dhusaastust tekitavate 

ettev6tetega on toodud ptk 8.3.2 Iru EJ dhusaaste leviku arvutuste kohaselt tekib 

summaarne saastemaksimum hajumisvariant C (poolkuivpuhastus) 2375,2 m kaugusel 

korstnast. Jiiiitmepdtetusploki korstnast viiljuvad saasteained ei mdjuta praktiliselt 

(isanduv saastelase jiiiib alla 0,1 SPV) Iru Etektrijaama liihiiimbruse saastetaset. 

Koosmdjus vaadeldud ettevdtetega ei iileta korstnast viiljuvate kahjulike ainete 

arvutuslikud saastetasemed maaliihedases 6hukihis nendele saasteainetele 

kehtestatud keskmisi lubatud piirviiiirtusi SPVI. Saastemaksimumi asukohas lisab 

Iru iiiiitmepdletusplokk piirkonna saastetasemele suitsugaaside poolkuivpuhastuse 

korral: viiiiveldioksiidi osas 0,001 SPV1 (0,1y"), liimmastikoksiidide osas 0,01 SPVr 

(l7o), tahkete osakeste osas 0,002 SPVr (0r2%), siisinikoksiidi osas 0,0001 SpVl 

(O,Olyo), vesinikkloriidi osas 0,0005 SPV1 (0,057"), vesinikfloriidi osas 0,0003 SpVl 

(0,03yo ) ja elavhdbeda osas 0,001 SPV(0,1%). 

14. Snasteainete saatetaseme arvutuste fulemused on koondatud ptk 8.3.2 ja Lisasse 13. 

Suitsugaaside puhastusseadmed projekteeritakse toimetulemiseks maksimaalse 

ohtlike jflitmete sisaldusega olmejiiiitmetes, mist6ftu puudub oht ohtlike jiiiitmete 

osakaalu suurenedes ohtlikuks iikkheite tekkeks. 

15. Jiifltmep6letusel ja priigilasse ladestamisel kaasnevate kasvuhoonegaaside vdrdlus on 

toodud aruande ptk 10.2. Vdrdluse tulemusel vdib viiita, et keskmiselt tekib 2 korda 

rohkem kasvuhoonegaase priigilas kui jiiiitmete pdletamisel. 

16.fIgplitt"_gglfdp__puhaslf9!-e"hnoloogia valikuks teostati vdrdlus kuiy , pog!\giy;. ja 

Iniirg4e9l9g1-g9gp-$obivaimaks osutus poolkuivmeetod. Poolkuiva meetodi korral on 

NO*-ide eemaldamiseks soovitatav kasutada SCR meetodit, mille puhastamisefektiivsus 

on tile 80%. Poolkuivas si.isteemis on otstarbekas kasutada PCDD/F ja elavhdbeda 

eemaldamiseks aktiivsiie doseerimist. Tolmu eemaldamiseks on efektiivne kasutada 

kottfiltreid (eraldab hiisti osakesi alla lpm), mis piiiiavad kinni nii tolmuosakesed, 

aktiivstieosakesed kui ka happeliste gaaside adsorbeerimiseks kasutatava aluselise 

reagendi. (ptk 8.5). 

17. Peatiikis 11.2 teostati ..in"rnut"66hjaG\ititlusmeetodite v6rdlus ja selgitati viilja 

parim altematiiv. Eesti tingimustes sobivaim kuiv tuha tdtit 

vanandamisega, kuna sellega ei kaasne veeheidet ega suitsugaaside teket ning 

tagatalae seadusandlusele vastav tuha (leostatavus) omadused. 

l8.Peatiikis ll.3 teostati erinevate lenduha ladestuspaikade vdrdlus. Parimaks osutus 

lenduha ladestamine Narya EJ tuhaviiljale. Ldpliku valiku tegemiseks tuleks teostada 

uuring. g i o&- ouv,ah,t6r 

19. Kavandatava tegevusega kaasneva eeldatava negatiivse keskkonnamdju (sh Pirita j6est 

vee vdtu, jiiiitmepdletusel tekkivate jiidtmete, haisu jm seotud m6ju) viiltimise ja 

leevendamise meetmeid ning edasisi seiremeetmeid kirjeldab aruande ptk 13. 

20. Kavandatava pdletusjaama kiiitamisel tuleb tiiita k6iki kohustuslikke seiren6udeid, mis 

tulenevad Keskkonnaministri 4.juuni 2004.a miiiirusest nr66 (RTL 2004,83, 1316) 

jiiiitmepdletustehase ja koosp6letustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nduded. 

130

Jiilitmep6letusploki rajamisega viihendatakse Iru EJ sdltuvust Venemaalt tarnitavast maagaasist 

ning antakse panus fossiilsete kiituste varude siiilimisele. Jiiiitmeid kiitusena kasutava 

energiaploki ehitamine Iru Elektrijaama territooriumile ja koosseisu on vajalik, kuna viiiksema 

v6imsusega koostootmisplokiga on vdimalik aastaringselt toota soojust ja elektrit ja seda 

koostootmisele omase k6rge kasuteguriga. Olemasolevaid suure vdimsusega energiaplokke 

kasutatakse uue jiiiitmepdletusploki rajamisel neile vajaliku suurema soojuskoormuse olemisolul. 

18 Kasutatud kirjandus 

a 

a 

a 

a 

a 

a 

a 

a 

a 

a 

o 

o 

,,Jiiiitmeseadus* RT | 2004.9. 52 

,,Elektrituruseadus" RT I 2003. 25. 153 

,,Kaugkiitteseadus" RT I 2003. 25. 154 

,,Pakendiseadus" RT I2004. 41. 278 

,,Veeseadus" RT I 1994. 40. 655 

,,Kemikaaliseadus" Xlll99!-42-597 

,,Viilisdhu kaitse seadus" RT I 2004.43. 298 

,fiiidaolukorraks valmisoleku seadus" RT I 2000. 95. 613 

,,Saastuse kompleksse viiltimise ja kontrollimise seadus" RT I 2001. 85. 512 

,,Piiriiilese keskkonnam6ju hindamise konventsiooniga i.ihinemise seadus" RT II 2000. 

28.169 

,,Keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi seadus,, RT I 2005. 15. 87 

,,J?iAtmete tekitamiseks jaiatmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste tiipsustatud 

loetelu ning tootmismahud ja jiiiitmekogused, mille puhul jiiAtmeluba ei n6uta" Vabariigi 

Valitsuse 26. apilli 2004. a miiiirus nr 122 RTI 2004. 31. 212 

,"Iii?itmep6letustehase ja koosp6letustehase rajamise, kasutamiseja sulgemise nduded" 

Keskkonnaministri 4. juuni 2004. a miiiirus nr 66 

,,Jii.?itmete taaskasutamis- ja kdrvaldamistoimingute nimistud" Vabariigi Valitsuse 

6. aprilli 2004. a miiiirus m 104 RTI2004. 23. 157 

,,Jii6tmete, sealhulgas ohtlike jiiiitmete nimistu" Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a 

miiiirus nr 102 RT I2004. 23. 155 

,,Olmejti?itmete sortimise kord ning sorditud jiiiitmete liigitamise alused" 

Keskkonnaministri 16. jaanvan2007. a mA2irus nr 4 RTL 2007. 9. 140 

,,Priigila rajamise, kasutamise ja sulgemise n6uded" Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a 

miiiirus nr 38 RTL 2004. 56. 938 

,,Viilis6hu saastetaseme piirviiiirtuste kehtestamine" Keskkonnaministri 25. jaanuari 

1999.a. miiiirus rtr. 5 F.TL. 1999. 21. 226 

,,Viilis6hu srtastatuse taseme piir - ja sihtviiiirtused ja saeqtetaluvuse piirmiiiirad, 

saasteainete sisalduse hiiiretasemed ja kaugemad eesmiirgid ning saasteainete sisaldusest 

teavitamise tase" Keskkonnaministri 7. septembri 2004.a. miiiirus nr. I 15 F.TL.2004. 122. 

1894 

l3l

a 

a 

a 

,,[.6heliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende 

veekogude vee kvaliteedi- ja seiren6uded ning l6heliste ja karpkalalaste riikliku 

keskkormaseire jaamad" Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. amiiiirus nr 58 RTL 2002tlg. 

r7t4 

"Mtira normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning iihiskasutusega hoonetes ja 

mi.irataseme mddtmise meetodid" Sotsiaalministri 4. miirtsi 20oZa miiiirus nr. 42. RTL 

14.03.2002. 38. 5 1 I 

,Joogivee kvaliteedi- ja kontrollin6uded ning analiiiisimeetodid" EV sotsiaalministri 

miiiirus nr 82 RTL 2001. 100. 1369 

,,olulise ruumilise m6juga objektide nimekiri" vabariigi valitsuse 15. juuli zoo3.a 

miiîirus nr 198 RTI. 16.07.2003. 54. 369 

,,Heitvee veekogusse v6i pinnasesse juhtimise kord" Vabariigi Valitsuse 3 l. juuli 2001. a 

miiiirus w 269 RT I 2001. 69. 424 

,,Pirita jdeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri* Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a 

mil:irus nr 312 RT I2006.2. 5 

Standardi EVS-EN ISO 14001:2004 mhiiratlus 

Standardi EVS-EN ISO I 400 I : I 998 mZiiiratlused 

Maanteeamet, www.mnt. ee 

Maa-amet, http://www.maaamet.ee 

Tallinna Jiiiitmete Sorteerimise Tehas, http://www.waste.eel 

Euroopa Uhenduste Komisjon 2005 Roheline raamat energiat6hususe kohta ehk kuidas 

saavutada viihemaga rohkem (eestikeeles 

htto://www.mkm.eeifailid/STl 0368.ET05.DOC) 

Euroopa Uhenduste Komisjon 2005 Biomassi tegevuskava 

http://europa.eu.inVcomm/eners.y/res/sectors/bioenerqy en.htm 

Euroopa Komisjoni iuhend "Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative 

Impacts as well as Impact Interactions" (mai 1999. inglise keeles), 

http://www.envir.eel9 I 552 

Tallirura Tehnika Utkooli Soojustehnika Instituut, 2004-2005 ,,Tehnilis-majanduslik 

hinnang jiiiitmep6letusele Eestis" 2004 -200 5, htto://www.envir.eell 684 

Euroopa Komisjon Regionaalpoliitika Peadirektoraat Rail Baltica raudtee 

teostatavusuuring. Peamised jiireldused ja soovitused. Jaanuar 2007 

http:i/www.mkm.eelfailid/RaiBaltica%2OFeasibiliFf/o20Studf/o2OFinal%20Reportpeami 

sed%20i areldused%20i a%2Osoovitused%20eestik. 05. 02. 07.pdf 

Direktiiv 2004/ 8/EU energia koostootmise edendamise kohta 

Harjumaa jiiiitmekava, Harjumaa Keskkonnateenistus, 2006 

Kiituse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava aastani 2015 kinnitamine 

Riigikogu 15.12.2004 otsus RTI,20M, 88,601 

Eesti elektrimajanduse arengukava 2005-2015 kinnitamine Vabariigi Valitsuse 

3. jaanuari 2006. a korraldus nr 5 RTL, 2006, 7, 134 

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 heakskiitmine fuigikogu 14. veebruari 2007.a 

otsus RTI, 01.03.2007, 19, 96 

Uleriigilise jiiiitmekava heakskiitmine Riigikogu 4. detsembri 2002.a otsus RTI, 2002, 

104, 609 

r32

a 

a 

a 

a 

a 

a 

a 

a 

Harju maakonnaplaneering. I etapp. Kehtestatud maavanema 19.04.1999 korraldusesa nr 

r682-k. 

Maardu linna iiLldplaneeringu keskkonnamdj u strateegilise hindamise aruanne, ou 

Hendrikson & Ko, Tartu 2006 

J6eliihtme valla iildplaneenng 2001-2003 (sh keskkonnamdju hindamine) kehtestatud 

Jdeliihtme Vallavolikogu otsusega nr. 40, 29.04.2003.a. 

Kiisiraamat Keskkonnamdju ja keskkonnariski hindamine, Koostaja Tdnis P6der, Tallinn 

2005. 

Soojustehnika kiisiraamat/ Koostanud L Mikk. - Tallinn: Valgus, 1997. 

Eesti rannikumere riiime dioksiini- ja furaanisisaldus, ott Roots, Enn otsa, Mart Simm, 

Keskkonnatehnika 

Dioksiinide ja dioksiinisarnaste poliikloreeritud bifentiiilide sisalduse hindamine Eesti 

kalades, akvakultuurides, lihas, piimas, v6is ja kala6lis, OU Eesti Keskkonnauuringute 

Keskus @dllumajandusministeeriumi tellimusel) 2006. 

Olelusringipdhine keskkonnam6ju hindamine. Kiitusena jiiAtmeid kasutava soojus- ja 

elektrienergia koostootmisploki rajamine Iru Elektrijaama territooriumile, SEl-Tallinn, 

2007 

Tehniline abi madalate NO*-heitmetega pdletite paigaldamiseks Eesti Energia AS Iru 

Elektrijaamas. Iru Elektrijaama renoveeritavate rajatiste ja tehnoloogiliste seadmete 

hindamisaruanne, 2005 

OU tru Elektrijaam - Eeluuring jiiiitmete pdletamise baasil soojuse ja elektri 

koostootmiseks Tallinna piirkonnas. WSP Environmental OY, september 2006. 

Saasteallikatest viilisdhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt, AS 

Trendgate, Tallinn 2005 

Iru naftasaadusteterminali ja lru-Maardu sadam naftasaaduste torustiku ekspluatatsiooni 

riskianaliiiis, AS Trendgate, Tallinn 2005 

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 

Iru EJ Keskkoma ruanne 2004-2005. 

K. Kuldpere, CO2 heitkoguste viihendamise vdimalused fossiilsete mootorikiituste 

asendamisel bioktitusteg4 Magistritiid, TTU 2006. 

Piiriiilese 6husaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokoll lenduvate orgaaniliste 

iihendite vdi nende piiriiilese voogude viihendamise kohta. Koostatud 18. novembril 

1991. a Genfrs RTII, 2000, 4, 25 

G. Tchobanoglous, F.Kreith, Handbook of Solid Waste Management 2-nd edition,2002 

Jiiiitmete Pdletamine. Maailma Terviseorganisatsioon. Euroopa Regionaalne keskus. 1995 

Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on the Best Available 

Techniques for Waste Incineration. European Comission. 2006. 

Cnpaeovnur no KorenbHrrM ycraHoBKaM uarofi npouuoAurenrnocua/ llo4 peg. K. @. 

Poggaruca. - M.: Sneprua, 1975; 

flasros V.V., @eAopt M.H. KorenrrrEre ycraHoBKr{ n relJroBbre cerr.t. - M: Crpoftzs4ar, 

1986. 

OH.{-86: Mero4I,rrca pactrera rouqeHrpaqr.rfi e arrr,rocQepnoM Bo3Ayxe BpeAHbrx 

BerIIecrB, coAepxauux r nrr6pocax npe4npr,rrrr,rfi. - Jleulrnrpa4: fn4pouereouelar, 

1987 

133

o 

a 

a 

Hester, R.M. Harrison. Waste Incineration and the Environment. Issues in Environmental 

science and Technology. Royal Society of Chemistry. 1994. 

Gordon McKay, Dioxin characterisation, formation and minimisation during municipal 

solid waste incineration, review, Chemical Engineering Joumal 86 (2002) 343-368. 

Sundqvist I-O, et.al. Q0O2). Hur skall hushillsavfallet tas om hand? Utviirdering av olika 

behandlingsmetoder. Stockholm. IVL Report FJ1262, wwwivl.se 

Dr. Nicholas P cheremisinofl Handbook of solid waste Management and waste 

minimization Technologies. 2002 

Commission Decision of 29 January 2004 establishing guidelines for the monitoring and 

reporting of greenhouse gas emissions pursuant to Directive 2003/87 /EC of the European 

Parliament and of the Council 

J. Vehlow. Bottom ash and APC residue management. Ettekanne siimpoosiumil ,Bower 

production from waste and biomass IV. Advanced concepts and technologies", Espoo, 

Soome, 8-10 aprill, 2002. 

R.E. Hester, R.M. Harrison. Waste Incineration and the Environment. Issues in 

Environmental science and Technology. Royal Society of Chemistry. 1994. 

Emission Inventory Guidebook, September 2006 

,Mikroelemendid Balti EJ kukersiit-p6levkivi tuhas"ajakiri ,,Oil Share" 1985. 

Brussels, 8.3.2006, COM (2006) 105 final, Green Paper, A European Strategy for 

Sustainable, Competitive and Securc Energy, ISEC (2006) 317] 

Jiiiitmete pdletamine-hiidaohukolle? Htivastijatt dioksiinireostusega. Salcsamaa 

Liitvabariigi Keskkonna- ning Loodushoiuministeerium. 

Summary of the Swedish report "Waste-to-enerry, an inventory and rewiew about 

dioxins", Swedish Association of Waste Management (www.rvf.se) 

T.Rand, J. Haukohl, U.Marxen. Municipal Solid Waste Incineration. Requirements for a 

Successful Project. World Bank Technical Paper No. 462. 

Karl J. Thom6- Kozmiensky. Miillverbrennung und Umwelt 2. EF-YerIag ftir Energieund 

Umwelttechnik GmbH. 1985. 

134

19 Lisad 

LISA 1 

Jiiiitmep6letusstisteemi struktuur miirgpuhastusstisteemi niiitel. 

P6hiline jiiiitmep6letuse strukf,uur on jiirgmine: 

o Sissetulevate jiiiitrnete vastuv6tt 

o Jiiiitmete vaheladustamine 

o Jiiiitrnete eeltddtlus (kus vaja, kohapeal v6i mujal) ,l o ^.' , ,' , t 

o Jii?itmete juhtimine protsessi 

L 

e Jiiiitmetetermilinet

LISA 2 

Suitsugaaside mirgpuhastussiisteem 

Tavaliselt kasutatakse kaheastmelisi miirgskrabereid, esimesesmadala 

pH-ga (pH-l) astmes 

eemaldatakse peamiselt HCI ja HF, teise SOz eemaldamiseksmdeldud 

astmesse doseeritakse 

lupja v6i NaOH-d (seebikivi) ning pH on 6-8 . 

Aine Saawtatavad emissioonid Kommentaar 

%h 

keskmine 

(msy'Nmr) 

Plievane 

keskmine 

(me/Nm3) 

Aastane 

keskmine 

(mpy'Nm3) 

Eriemissioon 

(fionni jeAtmete 

kohta) 

HCI 0,1-10

6. Kui SCNR on kasutusel koos mirgpuhastussiisteemig4 siis tuleb heitvetest eemaldada 

seal lahustunud ammoniaak ja taaskasutada 

Fiiiisikaline/keemiline skraberi heitvee tdiitlemine 

Ftiisikaline.keemiline tdtitlemine p6hineb pH korrigeerimisel ja setitamisel. Selliselt tiiddeldud 

heitvesi sisaldab lahustunud soolasid ja kui ei toimu heitvee pritsimist suitsugaasidesse, et see 

aurustad4 siis vajab heitvesi viiljutamist. 

cr (o}0, 

d 

x&$ 

vittll tolii.hho&todi 

C{aol{ 

Suitsugaaside mlirgpuhastusmeetodil tekkiva heitvee fiitisikaline-keemiline tddtlus 

Protsess sisaldab jiirgmisi astmeid: 

o Neutraliseerimine 

. Flokulatsioones 

o Tekkinud h6ljumi viiljasetitamine 

o Vee eemaldamine tahkest massist 

o Heitvee filtreerimine 

lo|i .blhddld 

Neutraliseerimiseks kasutatakse tavapiiraselt lupja. See tagab sulfiidide ja sulfaatide ftipsi) 

viiljasadestamise. 

Raskemetallide oksiidide flokulatsioon toimub flokulatsiooniagensi (polii-elektroliiiidid) ja FeCl3 

toimel. Tiiiendav elavhdbeda ja teiste raskemetallide eemaldamine on vdimalik kui lisatakse 

komplekstihendeid. 

Fluoriidide viiljasadenemine toimub pH viiiirtustel vahemikus 8-9. 

Tekkivast mudast eemaldatakse vesi pressifiltritega. S6ltuvalt kemikaalidest ja teistest 

tingimustest on saawtatav kuivaine sisaldus 40-60%,. 

es 

Kolloidosakeste liitumine suuremateks agregaatideks k6rgmolekulaarsete iihendite - flokulantide - toimel. 

Kolloidosakeste liitumisel tekivad helbed, mida filkeerimine v6i setitamine v6imaldab h6lpsasti eraldada. 

Fr|rool 

124

Heitvee filtreerimiseks, v6ib kasutadaliiva jalvli aktiivsde filtreid. Liivafiltrite otsene efelct on 

peamiselt hdljuvainete vdhendamine, kuid samuti viihendab see raskemetallide kontsentratsiooni. 

Aktiivsdega filtreerimine on efektiivne PCDD/F tihendite, PAH-de jne vbhendamiseks. 

Aldiivsi.isi vajab regulaarset v?iljavahetamist. 

Miirgpuhastuse heiwee keskmised iseloomulikud naitaia(l: 

Piir- I astme skraberi II astme skraberi 

vii5rtus puhastatud heiwesi puhastatud heiwesi 

ms/l mC/l mgl 

pH 7,60 10,3 

H6ljuvaine 950 30 2J,E 

1O0Yo 45 23,E 

Hg 0.03 0,01

Kuna soolad on teistest heitvee saastejiiiikidest eraldatud, annab see mlirgatava jiiiikide mahu 

vElhenemise - 

- 

sadestatud raskemetalle sisaldav muda on ainus, mis jiiiib. 

Selle meetodi kasutamisel saavutatavad keskkonnakaitselised eelised: 

o Emissioonide hulka heitvetesse viihendatakse veelgi vdrreldes kahe skraberi heitvee koos 

puhastamisega. 

r Eraldi optimeerimine viihendab reagentide 

puhastamist. 

tawet ja vdimaldab eesmiirgipiirast 

r Vii?ivliskraberi heitueest on vdimalik toota 

heitveega ja viiiivli sisaldust tahketes jiiiikides. 

kipsi, mis viihendab viiiivli viiljutamist 

See siisteem eeldab eraldi heitvee ttiiitlusliinide rajamist ja on enamjaolt otstarbekas rakendada 

juhtudel, kui on vaja saavutada hgilvCe--pglgm kvaliteeti, 

- - 

et kaitsta tundlikke veekogus-id, jalvoi 

on olemas vdimalus iira kasutada tekkivaid pGduItE.' 

Ammoniaagi eemaldamine heitveest 

Ammoniaak on vees lahustuv ja vdib akumuleeruda skraberi vees. Kasutades spetsi"alseid 

meetodeid on vdimalik ammoniaaki taaskasutada, millega viihendatakse ammonia"gi tarvet. 

SCNR siisteemis vdivad heitveed sisaldada ammoniaagi iihendeid. Seega vdib ammoniaagi 

taaskasutuseks selle eraldamine olla m6istlik lahendus, s6ltudes ammoniaagi kontsentratsioonist. 

Uks vdimalikest eraldamise viisidest on soojendatav destillatsioonikolonn, millega 

destilleeritakse viilja ammoniaagi lahus, mis on ktill kaubanduslikust madalama 

kontfetratsiooniga, aga on siiski kasutuskdlbulik SCNR protsessis. 

Enamus jii4tmepdletustehaseid kasutab SCNR meetodit ja piieva NO*-de keskmiste viiiirtuste alla 

150 mgAlm' tagamiseks doseeritakse reagenti liiaga, mis surrendab ammoniaagi ,,liibilipsamist", 

mist6ttu miirgpuhastuse kasutamine koos NH3 eraldamisega on vastavalt PVT-le soovitatav. 

Poolkuivpuhastussiisteem 

Poolkuivpuhastussiisteem koosneb peaasjalikult reaktortomist, millele jiirgneb tolmeraldus. 

Aine Saavutatavad emissioonid Kommentaar 

Y2h 

keskmine 

(ms/Nm3','a; 

Piievane 

keskmine 

(meNm3) 

Aastane 

keskrnine 

(mpy'Nm3) 

Eriemissioon 

(g/tonni jiiiitmete 

kohta) 

HCI 

FIF 

SO, 

Poolkuivades siisteemides ei teki heitvett ja veetarve on ka viiiksem kui miirgsi.isteemide korral. 

Kui kvaliteedilt sobib, siis v6ib n?iiteks kasutada vihmavett poolkuivas SGP siisteemis. 

V6rreldes miirgstisteemidega toodetakse rohkem tahkeid jiiiike, kuid heiwett ei teki. 

Kui soovitakse tekkinuid jiiiike ja lendtuhka eraldi kiiidelda, tuleb kasutada lendtuha eelnevaks 

eemaldamiseks elektrostaatilist sadestit. 

Kuivpuhastussilsteem 

Antud meetodi korral kasutatakse aluselisi regente - lubi v6i naatriumvesinikkarbonaat 

(NaHCO:. Kuivade siisteemide korral vdib reaktorisse sisse anda ka aktiivsiitt, millega 

viihendatakse Hg jaPCDD/F sisaldusi absorbtsiooni teel. 

Lubjaga kuivpuhastussiisteem 

Aine Saawtatavad emissioonid 

%h Ptievane Aastane Eriemissioon 

keskmine kesknine kesl

LISA 3 

PCDD/F adsorbeerimine aktiivsiie vdi muu reagendi lisamisega 

Akliivsiisi doseeritakse gaesivoolusesse, kus see seguneb suitsugaasidega. Kasutatakse 

doseerimist kombineeritult lubja vdi naatriumvesinikkarbonaadi (siitigisooda) aluselise 

reagendiga. Doseeritud aluseline reagent, tema reaktsiooniproduktid ja siisinikadsorbent 

kogutatse tolmueemaldajas (tavaliselt kottfiltris). PCDD/F adsorbeerumine toimub 

gaasivooluses. 

Adsorbeerunud PCDD/F viiljutatakse koos teiste tahkete jiiakidega kottfiltrist, elektrostaatilises 

sadestis vdi teistest tolmu kogumise seadmetest. 

Tiiiendavalt PCDD/F-dele, adsorbeeritakse metallina esinev elavhdbe. 

See on viiga laialt kasutatav tehnika saavutamaks PCDD/F viiiirtusi alla 0,lngA{m' tpQ. 

Meetodi tulemusena tekib tahke jiiiilq mis sisaldab adsorbeerunud saasteaineid. Reagendi poolt 

eemaldatud ja sinna akumuleerunud dioksiinide hulk on vdiksem sellest hulgast, mis 

eemaldatakse efektiivse tolmu eraldamise stisteemiga (dioksiinid adsorbeeruvad lendtuha 

pinnale). Hinnanguliselt 80% PCDD/F-e viiljutatakse tolmuga. Tiiiendava reagendi lisamine on 

siiski vajalik, et saavutada madalaid PCDD/F heitmeid. 

PCDD/T' adsorbeerimine staatilises (liikumatus) kihis 

Kasutatakse miirga ja kuiva staatilist koksi/sOe kihti. M?irg siisteem sisaldab veega vastassuunalist 

pesemist, mille hrlemusena tekib happeline vesi, mis tuleb suunata puhastusseadmetesse. 

Selle meetodiga viihendatakse emissioone: 

r PCDD/F adsorbeeritakse, mille tulemusena on kontsentratsioon

On oluline miirkida, et 6huheitmetega seotud PCDD/F iihendid kleepuvad tolmuosakestele ja 

jiiiivad ka gaasi faasi. Tuha eemaldamiseks kasutatavad tehnoloogiad, eemaldav ka tolmuga kaasa 

kantavaid PCDD/F iihendeid ja SCR hiivitab gaasis faasis oleva koguseliselt viiikse.ma osa 

PCDD/F tihendeid. 

98-99,9Yo'Iised gaasi faasi olevate PCDD/F viihendamise efeltiivsused on saavutatavad, andes 

PCDD/F emissioonideks (kombinatsioonis teiste suitsugaaqide puhastussiisteemidega) alla 

0,lng/Nm3 TEQ nagu on n6ue ja kdige sagedamini on-emissioonid vahemikus O,OS-O,OOZ 

ngllrlm'TEQ. 

Kuna SCR on piirast tolmueemaldust, siis tolmueralduse jiiiigid sisaldavad PCDD/F samal 

miiiiral, olenemata kas kataliii.itiline PCDD/F eemaldamise meetod on rakendatud vdi mitte. 

Kataliiiitiliste kottfiltrite kasutamine 

Filterkotid on kataltisaatoriga liibi immutatud v6i kataliisaator on otse segatud filterkottide 

tootrniseks kasutatavate kiududega. 

Gaasilised PCDD/p iihendid hdvitatakse kataliisaatoril. Osakestega seotud PCDD/F iihendid 

eemaldatakse filtreerimisega. Kataliisaator ei oma efekti elavh6bedale ja seega on iildiselt vajalik 

rakendada elavh6beda eemaldamiseks tiiiendavaid tehnoloogiaid (nt aktiivsiisi), et tagada 

kaasaegseid 6huheitmete piirviiiirtusi. 

Kataliisaatoriga kottfiltrite kasutamisel saavutatakse PCDD/F puhastusefektiivsus nende 

hiivitamise teel efektiivsusega iile 99%o. On m66detud PCDD/F emisioonide kontsentratsiooni 

alla0,O2 ngA.lm3 TEQ, sisendkontsentratsiooni 1,9 nglNm3 juures. 

Need filtrid sobivad ka tolmu eemaldamiseks, nt elektrostaatilise sadestiga kombineeritult on 

vdimalik saavutada tasemeid tolmu heitmete 0,2-0,6 mgA.,lm'. 

Lisaks dhuheitmete viihendamisele on tiiheldatud ka kotthltrite poolt kinnipiiiitud tolmus 

dioksiinide keskmiste kontsentratsioonide viihenemist - tasemelt 3659 ng/kg tolmu kohta 

aktiivsde kasutamisel, tasemeni 283 ngkgkataliititiliste kotthltrite kasutamisel. 

Seda tehnikat on otstarbekas kasutadajuhul: 

o Kui soovitakse PCDD/F emissioone alla 0,1 ngltEQ 

o SCR siisteemi jaoks ei ole piisavalt palju ruumi jalv6i m6ni muu NO" viihendamise seade 

on installeeritud 

r Alternatiivne Hg kontrolli seade on installeeritud. 

Sdeadsorbendi taasp6letamine 

Stitt kasutatakse dioksiinide (a elavhdbeda) adsorbeerimiseks. Protsessides, kus elavh6beda 

vflljutamiseks on teine siisteem (vliljutamine on suurem kui sisend, et vAltida ringlust), on 

vdimalik dioksiinide emissioone viihendada, suunates dioksiinid aktiivsiiega 

129

p6lemisprotsessi. Tavaliselt Uiiendav elavhdbeda eemaldus toimub madala pH viiiirtusega 

miirgades skraberististeemides. 

Keskkonnakaitseliselt on parem hiivitada PCDDIF koha peal, kui viia pdlefustehasest minema 

sisaldatuna jiiAkides. 

130

LISA 4 

Elavhdbeda heitmete vihendamine 

Miirg SGP 

MEirgade skraberite korral vaadeldakse PVT-na jzirgmisi Hg viihendamise tehnoloogiaid: 

r Madala pH-ga esimest skraberi aste kombinatsioonis jiirgnevate meetoditega metallilise 

(elemendilise) Hg eemaldamiseks, kui see on vajalik, et saavutada PVT viiiirtusi kogu 

elavh6beda heitmetele. 

Madala pll-ga skraberi kasutamine 

Enamus skrabereid on kaheastmelised. Esimene aste on m6eldud HCI ja HF eemaldamiseks. 

Teine aste toimib pH viidrtustel 6-8 ja on mdeldud SOz eemaldamiseks. 

Esimeses astmes hoitakse pH madal, alla I ja elavhdbeda eemaldamise efektiivsus kujul Hgclz 

on>95Yo, mis on iildiselt peamine elavhdbeda iihend piirast j'tiiitmete p6lemisprotsessi. Metallilise 

elavhdbeda eemaldamise efektiivsus vahemikku on madal - 0-l0yo. s6ltuvana kondenseerumisest 

skraberi tiiiitemperatuuridel 60-70'C. 

Metallilise elavh6beda adsorbeerumist saab parendada kuni 20-30%o-ni: 

r Lisadesskraberivedelikuleviiiivliiihendeid 

o Lisades skraberi vedelikule altiivsiitt 

o Lisades skraberi vedelikule oksiidante, nt vesinikperoksiid. See tehnika muudab 

metallilise Hg ioonilisse vormi nagu HgCl2. 

Kogu elavh6beda (nii metallilise kui ioonilise) eemaldamise efektiivsus on 85%o. 

Peab tddema, et see tehnoloogia ei v6imalda enamikel juhtudel saavutada kehtestatud piirviiArtust 

50 pgAlm'. Seega on vajalik kasutada tiiiendavaid meetmeid: 

o alitiivsde lisamine enne kotffrltreid 

e staatilise kihiga s6efilter 

Aktiivsiie lisamine ja staatilise kihiga filtrite kasutamine IIg eemaldamiseks 

Aktiivsiitt lisatakse enne kottfrltreid (vt Lisa 3). Metalliline elavhdbe adsorbeerub (tavaliselt o-n 

efektiivsus hinnanguliselt 95o/o) ja puhastamise tulemusena on heitmete tase alla 30pg/Nm'. 

Iooniline elavhdbe eemaldatakse samuti kemi-adsorptsiooni olemasolug4 kas tiinu viiiivli 

sisaldusele suitsugaasides v6i altiivsOe osalise viiiivliga immutamisega. 

M6nedes stisteemides, kus on kasutusel ka elavh6beda eemaldamine madala pH-ga skraberites 

(pH

Staatilise kihiga filtrite korral on (vt Lisa 3) on Hg emissioonide tase tavaliselt

LISA 5 

Lflmmastikuheitmete vflhendamine suitsugaasides 

SNCR 

Selektiivne mitte-katalfliiiitiline viihendamine (ingl k - selective non-catalytic reduction - SCNR) 

on protsess, kus redutseeriv agens (tavaliselt ammoniaak) juhitakse koldesse. Realilsioon 

liimmastikoksiididega toimub temperatuuridel 850 kuni 1000 oC. Viihendades NO* SCNR 

tehnoloogiaga rohkem kui 60-80%, n6uab k6rgemat redutseeriva agensi doseerimist. See vdib 

viia ammoniaagi emissioonini, tuntud ka kui ammoniaagi ,,liibilipsamine". 

Miirgsuitsugaaside puhastussiisteemi korral saab liiaga olevat ammoniaaki kinni piitida skraberis. 

Ammoniaaki saab tagastada skraberi heitveest ja suunata protsessi tagasi. 

SCNR iseloomustavad arwiiiirtused 

Aine Vlhendamise 

Efektiivsus, 

o/o 

Lubja baasil t0titavates poolkuivas ja kuivas SGP siisteemides, absorbeeritakse NH3 iilejiiiik 

CaCl2 poolt, mis tekib HCI eemaldamisest. Kui tekkiv iihend puutub jiirgnevalt kokku veega, siis 

NH3 aga vabaneb. K6rgendatud doseerimise korral viiiksemate heitmete saavutamiseks vdib 

osutuda v6imalikuks, et NH3 ei ole vdimalik kiillaldaselt (pdeva keskmine heide >10 mg/\lm3) 

absorbeerida. 

SCR 

%h 

keskmine 

(me/Nnf) 

Selektiivne kataltiiitiline viihendamine (ingl k - selective catalytic reduction - SCR) on 

kataliiltiline protsess, mille kiiigus ammoniaak segatuna 6huga lisatakse suitsugaasidesse ja 

juhitakse liibi kataliisaatorite, tavaliselt p6imitud tiheda silmaga traatudrk (nt plaatina @t), 

roodium (Rh), TiO2, tseoliidid). Liibides kataliisaatori, ammoniaak reageerib NO*-ga ja annab 

tulemuseks liimmastiku ja veeauru. 

SCR-i iseloomustavad arvud 

Saavutatavad emissioonid Kommentaar 

Paevane 

keskmine 

(ms/Nrnt) 

Aastane 

keskmine 

(mp/Nm') 

Eriemissioon 

(kgltonni 

iiietmete kohta) 

NO- 3O-7 sYo 150-400 80- 180 70- 180 o.4-r.2 

NH3 nJa 5-30 Madalam 

kasutatakse 

seal. kus 

mllrgpuhastuss iisteemi 

NrO 

Miirkused: 

nJa l0-30 

N2O emissioonid t6usevad kiirelt koos suurema reagendi doseerimisega, et saawtada NO" kontsentratsiooni alla 

12Omg/f.{m'. 

Et saavutada paremat NO" viihendamise o/o, tuleb reagenti rohkem doseerida, mis v6ib viia suurema NH, 

,,liibilipsamiseni" - miirgpuhastusstisteemide korral on v6imalik ammoniaaki absorbeerida, kuid teisalt tuleb v6tta 

kasutusole meetmed, et tulla toime amrnoniaagi olemasoluga heitvees. 

133

Aine Vihendamise 

Saavutatavad emissioonid 

Efektiivsus, %h Plievane Aastane Eriemissioon 

Yo keskmine keskmine keskmine (kg/tonni 

NO" >E0o/o 

(melNm3) 

t5-220 

(melNm3) 

l s-100 

(melNm3) 

l5-100 

i?i.iitmete kohta) 

0,I s-0,60 

NHI nJa

LISA 6 

Pdhjatuha kiiitlemine 

K6rge p6lemistuha mineraalide sisaldus teeb v6imalikuks neid potentsiaalselt kasutada teede 

etrltusel ja muu ehitusmtg_rj_4rnql4t liiva, kruusa asemele). Kasutus on v6imalik, kui matefdvastab 

keskkonnaja tehnilistele kriteeriumitele. See nduab tuhakvaliteedi optimeerimist 

primaarsete ja sekundaarsete meetmetega. 

Pdhjatuha korral vaadeldakse jiirgmisi parameetreid: 

o Viiljapdlemine 

o Mineraalidereageerimisvdime 

o Metallide leostus 

o Soolade sisaldus 

r Osakeste suurus ja osakeste suuruse jaotus 

Modemsete jii2itmep6letustehaste jiidgid tiiidavad nende kvaliteediparameetrite osas keskkonnaja 

tehnilised n6uded. 

Jiiekide ttititlemise meetodite eesm?irk on optimeerida iihte v6i mitut nendest parameetritest, et 

jiiljendada ehitusmaterjali kvaliteeti. Ohtlikkuse ja leostatavuse minimeerimiseks, rakendatakse 

pdhjatuhale t90%), Taanis (90%), S akqq$qd_(8 Q7o), Prantsusm azl (>7 0%). 

Primaarsed meetmed sisaldavad optimeeritud p6lemiskontrolli, et 

r garanteeridatiiislikku siisinikutihendite viiljap6lemist; 

r soodustada raskemetallide lenduvust kiitusekihist (Hg, Cd); 

o kinnistada pdhjatuhka elemente, mis viihendab leostatavust. 

Sekundaarsed meetmed hdlmavad iihte vdi mitut jiirgmistest tegevustest: 

r tiikisuuruse viihendamine, et tagada metallide eraldamist ia parandada tehnilist kvaliteeti. 

e Must- ja viirviliste metallide eraldamine v6imalikul maksimaalsel hulgal ja mahus, mis 

on praktiliselt ja majanduslikult rakendatav. 

o Pesemine, et eemaldada lahustuvaid soolasid. 

o Vanandamine, et stabiliseerida tuhaosakese maatriksi struktuuri ja 

reageerimisv6imet. 

viihendada 

r Tiiiitlemine sideainetega, parandamaks omadusi taaskasutuseks teedeehitusel 

r 

tiiitematerj alina. 

Termiline tdtitlemine, et siduda inertsed metallid klaasimaatriksisse 

P,dhjatuhka ei tohi segada lendtuhagaja teiste SGP-st tulenevate jEiiikidega, et viiltida p6hjatuha 

-sisafdusele, 

saastamist, mis viihendab selle taaskasutuse vdimalusi. Tiinu SGP i:i6kide suuremale metallide 

metaliide leostamisv6imele ja orgaanilise aine sisaldusele, viihendataks pdhjatuha 

kvaliteeti keskkonna aspekf ist liihtuvalt. 

148

Eraldi kogumine v6imaldab p6hjatuhka hiljem kiiidelda ja anda talle teatud omadused vastavalt 

ldppkasutuse eesmiirgile. 

PVT dokument niieb ette o6hiatuha tiiiitlemist jiirgmiste kombinatsioonide alusel: 

o Kuiv pdhjatuha tOii,tlemine vanandamisega v6i ilma 

. Miirg p6hjatuha tdiitlemine vanandamisega v6i ilma. 

o Termiline tddtlemine, eraldi ja protsessisiseselt. 

o Sorteerimine ja purustamine (seadmetest tulenev t?iiendav mtira ja tolm). 

sg!!9q ulaltuqes' ar5 on-_v_1j4tik" et tagada.spetsiililised tuha omadused taaskasutamiseks v6i 

ladestamiseks ning saavutada metallide ja soolade,leostatavustasemed, mis on koosk6las . 

kohalike oludega. 

Pdhjatuha vanandamine 

Piirast metallide eemaldamist, ladustatakse p6hjatuhk avatud v6i spetsiifilises kaetud hoones 

mitmeks nfldalaks. Ladustusruumi pdrandad tehakse betoonist ja niihakse ette drenaal, et koguda 

tekkinud veed eraldi kokku ja vajadusel tdtidelda. 

niisutust, et valtida tolmu tekkimist ja 

êmissioone ning soodustada soolade leostumist ja 

k-ai6fr-seerumist, kui pdhjatuhk ei ole piislpalt miirg. 

Tuhka tuleb regulaarselt segada, et tagada vananemise protsessi homogeensus (CO2 vastuvdtt 

6hust tiinu niiskusele, liiaga oleva vee drenaaZimine, oksiidatsioon jne) ja viihendada tuha koguse 

viibeaega protsessis ja selleks ette niihtud rajatistes. 

Praktikas kestab vananemise periood 6-20 niidalat, enne kui teda saab kasutada ehitusmaterjalina 

v6i mOnedel juhtudel ladestada pr0gilasse. 

Mdningatel juhtudel viiakse protsess liibi kinnises ruumis, mis lubab rakendada tolmu, l6hna, 

miira (masinad ja seadmed) ja leostamise kontrolli. Teistel juhtudel on kogu protsess tiiielikult 

v6i osaliselt labi viidud viiljas. Viimane tagab rohkem ruumi tuha kiiitlemiseks ja parema 

6huringluse p6hjatuha vananemiseks. 

Virske pdhjatuhk ei ole keemiliselt inertne materjal. Vanandamist viiakse ldbi, et 

viihendada nii reageerimisvdimet kui ka metallide leostamisvdimet. 

Ladustamise ja vanandamise mdju leostavusele v6ib klassifitseerida: 

o pH viihendamine, tiinu COz vastuv6tule 6hust v6i bioloogilisele aktiivsusele; 

o hapnikuvaese, redutseeriva keskkonna loomine 

biolagunemisele; 

tiinu j iiiik-orgaanilise aine 

r kohalikud redutseerivad tingimused tiinu vesiniku eraldumisele; 

o h0dratiseerimine ja teised mineraalosa muutused, mis p6hjustavad osakeste kohesiooni 

(liitumist). 

59$19sia--"feKid vabend-avad metallide leostamist ja p6hjg9!4vad p6hjatuha stabiliseerumist. 

See teeb pdhjatuha sobilikumaks taaskasutuseks v6i ladestamiseks. 

r49

Selle meetme korral on vaja rakendada tekkivate vete (sisaldavad soolasid ja metalle) 

tiiiitlust v6i kasutada jiiiitmepdletuse profsessiveena 

L6hna ja tolmu kontroll on vajalik 

Masinate ja sdidukite miira vdib olla teatud juhtudel probleemiks. 

Plahvatusvastased seadmed on vajalikud, kui vanandamine toimub siseruumides. 

Pdhjatuha tiiiitlemine kuivmeetodil 

Pdhjatuha kuivtiititlemine kombineerib erinevaid tehnoloogiaid: mustmetallide eraldamine, 

tiikisuuruse viihendamine ja liigitamine, viirviliste metallide eraldamine ja tti2mm) leostatavust. 

Meetodiga eemaldatakse metallid, eesmiirgiga viihendada nii metallide sisaldust kui metallide 

leostatavust. Teised vdhendatavad ained on lahustuvad soolad, leelis- ja muldJeelis kloriidid ja 

sulfaadid. Hinnanguliselt 50% kloriidi sisaldusest saab viihendada pesemise teel. Lihtsam viis on 

pesta tuhk vastavas pesutornis. 

Miirja tiidtlemise tulemusena tekib peenfraltsioon (0-2mm) ladestamiseks v6i taaskasutamiseks. 

S6ltuvalt rakendatavast seadusandlusest. v6ib selle fraktsiooni metallide leostamisvesi iiletada 

150

piirvii?irtusi. Protsessis kasutatud vett vdib juhtida tagasi pdletusprotsessi, kui kvaliteet on 

sobilik, vastasel korral tuleb tr'uhastada. 

Pdhjatuha termiline tiiiitlemine 

Termilisel t06tlemisel rakendatakse temperatuure ll00-2000"C. Plasmastisteeme kasutatakse 

erinevate anorgaaniliste jiiiitmevoogude (sh p6hjatutrk ja lendtuhk) klaasistamiseks (vitrification) 

ja sulatamiseks. Plasma kaarlahendusega klaasistamisel kasutatakse temperatuure 1400-1500 'C, 

mis saadakse elektriga. 

Selle tehnoloogia abil on vdimalik viihendada tuha mahtu 33-50Vo v6rra, saada viiga madal 

leostatavus ja erakordselt stabiilne jZiiide. 

Termiliselt tdiideldud tuhk omab viiiksemat PCDD/F sisaldust. 

See meetod on majanduslikult kulukas ja seda ei ole otstarbekas kasutada kui teiste meetoditega 

on v6imalik saavutada nduetele vastavad tuha koostis ja omadused. 

Termilisest tdtitlemisel tekkivad suitsugaasid vdivad samuti sisaldada k6rge kontsentratsiooniga 

saasteaineid nagu NO*, TOC, SO*, tolm, raskemetallid jne. Seetdttu on vajalik suitsugaaside 

tciiitlemine, et eemaldada tuha tdiitlemisel tekkivaid saasteaineid. 

l5l

LISA 7 

Suitsugaaside puhastuse tahked jiiiigid 

Filtrituhad ja skrnherdamisejiiiilmed klassifitseeritakse 

ladestatavad ainult spetsiaalsetes ladestusplatsides. 

SGPjiiiitmed sisaldavad kontsentreeritud kogustes saasteaineid (nt ohtlikud tihendidja soolad)ja 

seetdttu ei ole otse taaskasutatavad. Seega on peamine leida keskkonnakaitseliselt turvaline 

ladustamisvdimalus. Eristatakse jiirgmisis SGP jiiiike: 

/t'qa1u't t 

Jiiiieid kuivast ia poolkuivast SGP-st. Need jiiiigid on kaltsiumi {a/d6i naatriumi soolade 

segu, peamiselt kloriididena ja sulfiididena,/sulfaatidena. Leidub ka fluoriide ja 

mittereageerinud reagentkemikaale. Segu sisaldab ka natuke 66-diffik! mis ei ole 

eemaldatud eelneva tolmueralduse seadme poolt. See vdib-ilsaldada ka seega 

raskemetalle ja PCDD/F. Tavaline ladestamise viis on ladestamine priigilasse kui 

ohtlik jiiiide (nt big-bags). Selliste jiiiitmete leostatavus on oluline aspekt j?irgneva 

ladestamise seisukohast. Seet6ttu kasutatakse enne ladestamist eeltiidtlusi. Eestis teostab 

eeltddtlust ohtlike jiiiifinete ladestaja (vt peatiik* I1.1) 

Filtrikook ftiiisikalis-keemilisest triiitlusest. See on v?iga suure raskemetallide sisaldusega, 

kuid sisaldab ka piiratud lahustuvusega soolasid (nt kips). Tavaline viis nende 

ladestamiseks on priigila (kui ohtlik jn!ide). Need jiiiitmed v6ivad kontsentreeritult 

sisaldada PCDD/F ja seega liibivad enamikel juhtudel eeltdtitluse. 

Suitsugaaside filtreerimise iiiiitmed. Selle jii6hetigi kasutus sdltub kasutatavast 

adsorbendist (aktiivsiisi, koks, lubi, naatriumvesinikkarbonaat, tseoliit). Aktiivsiic=i,iiiitmed 

liikumatu kihigq reaktoglgst on_yqlgl_ lUbatJd-_pQlel4da jaffngs. Pneumotranspordiga 

r6aR-ori jiiiitmed v6ib samuti pdletada kui kasutatakse aktiivsiitt v6i koksi. Kui 

kasutatakse mingi muu reagendi ja akfiivsrie segu, saadetakse j:iAgid iildiselt viilisele 

triiitlemisele v6i ladestamisele (korrosiooni t6ttu). Kui kasutatakse tseoliiti, on olemas 

pdhimdtteline v6imalus elavhdbedad regenereerida, kuid need tehnikad ei ole praegu 

prallikas saadaval. 

o Lendtuhk - vt allpool kirjeldatud kiiitlemismeetodeid. 

Suitsugaaside puhastuse jiiiike tuleb tiiddelda sellises ulatuse, et oleks tagatud esitatavad nduded. 

SGP jfliikide tsemendiga tahkestamine 

Jiingid segatakse mineraalsete v6i hiidrauliliste sidujatega (nt tsement, srie lendtuhk jne) ja 

lisanditega, et kontrollida saadava tsemendi kvaliteeti @bJeostatavuse viihendamiseks 

kasutatakse riinidioksiidi baasil reagente ja teiste metallide leostatavuse v?ihendamiseks 

kasutatakse sulfiidi baasil reagente) ning lisatakse kiillaldaselt vett, et tagada hiidratiseerimise 

reaktsioonid tsemendi sidumiseks. Seega jiiiigid liidetakse tsemendi maatriksisse. Jiiiigid 

reageerivad veega ja tsemendiga formeerimaks metalli htidrooksiide ja karbonaate, mis on 

tavaliselt viihem lahustuvad kui algsed metallide iihendid jiiiigi maatriksis. 

139

Tsemendi-pdhine tahkestumine pdhineb laialdaselt kasutataval tehnoloogial. 

Tahkestatud jiilik on iildiselt ladestafud maapinnale vdi maaelustes rajatistes v6i 

kasutatakse tagasitiitematerjalina soola- v6i siiekaevandustes. Monedel juhtudel on 

kaevandustesse ladustamine kohaliku seadusandlusega keelatud ja teistel juhiudel viiakse 

ttiiitlemata jiiiitmed spetsiaalsetes pakendites otse ladustamisele. 

Saksamaal on viiga levinud soola- ja siiekaevanduste taastiiitmine ja on seadusandlusega n6utav, 

et viiltida varisemisohtu. JMkide ladestus toimub piisavas si.igavuses (-1300 m), et kokkupuude 

veega on viilditud. Iga sellise koha viiljavalimisele eelnevad vastavad uuringud. 

Selle meetodi peamine eelis on vee ja jiiigi vahelise kontakti viihendamine ja mingis ulatuses 

ka vfiemlahustuva metallide hiidroksiidide ja karbonaatide teke. Tahkestatud j:iAki on suhteliselt 

kerge kiiidelda ja tolmu tekke oht on viiike. Raskemetallide vabanemine on suhteliselt madal, 

siiski - tsemendipdhiste siisteemide kdrge pH vdib anda tulemuseks m2irgatava amfoteersetees 

metallide viiljaleostumise @b ja Zn). 

Selle meetodi puuduseks on see, et lahustuvate soolade leostumist ei pirsita ja see vdib 

ldpuks viia tahkestatud produkti ffitisikalisele ldhenemisele, mis lubab edasist leostamist. 

Tsemendi ja lisandite doseerimine t6stab kiiideldavate jiiiikide kogust. Tavaliselt ca 50% j:iiikide 

kuivamassist on lisatud tsemendi ja lisanditena ja 30-100% kogu kuivast massist on juurdelisatud 

vesi. Seega kasvab lendtuha kogus ttiiipiliselt 20-30 kg/t sisseantavate jiiiitmete kohta kuni 40-60 

kg/t sisseantavate jiifltmete kohta, sisaldades vee lisamist 50% kogu kuiva massi jiirgi. Erinevad 

uuringud on niiidanud, et lendtuha tahkestamisel ndrgvee kvaliteet ladestamisel v6ib olla kuni 

kaks suurusjiirku parem kui tiidtlemata tuha korral.ee 

Selle meetodi kasutamine tiihendab tsemendi, lisandite ja vee tarbimist. 

Tahkestamist vdib rakendada k6igi SGP siisteemis tekkivatele jiikidele. 

Tuhka vdib enne tahkestamist ki lflbi pesta ja pesuvesi eemaldada, et eemaldada 

lahustuvad soolad ja piirast tahkestamist ladestada priigilase. Enne priigilasse ladestamist 

vdib teha kuubikud ning lasta neil kdvastuda. 

SGP jiiiikide ja lendtuha klaasistamine ja sulatamine 

Sulatatud ja klaasistatud produktid omavad keskkonnakaitseliselt hiiid leostatavuse omadusi. 

Klaasistamine annab tiLldjuhul k6ige kompaktsema ja tihedama produkti. 

Protsessi iseloomulik eelis on orgaaniliste saasteainete nagu dioksiinid hiivitamine. Suitsgaaside 

tahkete jiiiikide termilisest ttititlemisest emiteeruvad erinevad saasteained (NO*, TOC, SO*, tolm, 

raskemetallid jne) ning seega on vajalik rakendada tliiendavat suitsugaaside puhastamist, mis 

e8 

Olenevalt tingimustest reageerivad kas alusena v6i happena. 

ee 

R.E. Hester. R.M. Hanison. Waste Incineration and the Environment. Issues in Environmental science and 

Technology. Royal Society of Chemistry. 1994. 

140

vdib aset leida samas jiiiitrnep6letuse SGP siisteemis. Vajadus lahkuvgaaside tdtitluse jiirele, 

viihendab iildiseid jiiiikide eraldi tiidtlemise eeliseid. 

Termiline ttidtlemine vajab olulisel hulgal energiat (700-l200kwh/t). 

Probleeme vdib tekkida ka jiiiikide tnzskasutusega v6rreldes granuleeritud jitii,giga ktilmast tutra 

ttititlemisest. See on seotud fiitisikaliste omadustega, mis ei taga kiillaldast stabiilsust 

ehituslikes/konstrukfsioonilistest rakendustes. 

Termiliselt ttiritlusel jii?igi maht viiheneb tavaliselt viis korda. Sulamine suurendab produktide 

tihedust ja tavaliselt on see 2,4-2,9 t/m3 . 

Lendtuha happeline tiilitlemine 

Lendtuhk tiiddeldakse happelise heitveega esimesest happelisest skraberist. Tdtideldud jiiatmed 

seejiirel pestakse ja tavaliselt segatakse p6hjatuhaga enne ladestamist priigilasse. 

See protsess on tuntud kui FLUWA protsess, mis iihendab lahustuvate raskemetallide ja 

soolade eraldamise happelisel teel, kasutades skraberi liibipuhkevett. Enne skraberi vedeliku 

kasutamist eemaldatakse sellest elavhdbe. Protsessi jooksul sadestatakse sulfaat (SO2 skraberist) 

kipsina valja. Jiiiigist eemaldatakse vesi, seejiirel jiiiik pestakse, filtreeritakse ja viimaks 

ladestatakse priigilasse, tavaliselt segatuna p6hjatuhaga. 

Filtraat tuleb ttitidelda, et eemaldada raskemetallid ja neutraliseerida. 

Protsess eemaldab meirgatava osa raskemetalle (CdZ85%; ZrESSVo; Pb, Cu233%o; HgZ95%). 

Leostatavus viiheneb lff-10'korda. Tsink, kaadmium ja elavh6be taaskasutatakse. 

Dioksiinide sisaldus t6useb, kui toimub segamine p6hjatuhaga, aga leostatavuse niiitajad 

paranevad, kuna produkt on suurema tihedusega. 

Soolad ja metallid SGP jiiiikidest viiakse heitvee voolusesse ja seetdttu on vajalik enne 

viilj utamist puhastus. 

Seda meetodit saab rakendada ainult sel korral kui on kasutusel mirg SGP. 

SGP jliiikide tiiiitlemine, mis tulevad kuivast naatriumvesinikkarbonaadiga SGP 

puhastamise protsessis 

SGP j?iAgid naatriumvesinikkarbonaadiga (s66gisooda) SGP puhastusest ladustatakse kuni 

td6tlemiseni mahutitesse. Jliiigid lagunevad kontrollitud pH-ga kindlate lisandite juwes. 

Tekkinud suspensioon liibib filtreid, mis eemaldab velja mittelahustuva osa: raskemetallide 

hiidroksiidid, aktiivsiie ja lendtuha. Sel viisil saadakse soolane vesi ja filtrikook. 

Soolvesi liibib liivafiltri ja altiivstie kolonni, mis absorbeerib kdik v6imalikud sisalduvad 

orgaanilised ained. Ldpuks eemaldatakse raskemetallide jiiiigid kahes ioon-vahetuskolonnis, et 

141

suurvutada teatud kvaliteediga NaCl lahust, mida saab kasutada tiicistusliku kaltsineeritud sooda 

(naatriumkarbonaat, pesusooda) protsessis. 

Puhastatud soolvesi ja filtrikook on ainukesed ldpp$roduktid. Filtreerimiskook, mis on 

ainuke tahke jiiiilq ladestatakse priigimiiele. Kogu hulk ei ole rohkem kui 2-4 kg/t jiiiitmete 

kohta. Pesuvesi, ioonvahetuse regenereerimise reagent jne taaskasutatakse tiiielikul( nii et 

ei toodeta iihtegi vedelat jiiiiki. 

Tiititlemine vlhendab kokkuvdttes ladestamisele minevat jflflkide kogust. 

142

!t 

l 

I 

: :! 

ilK.Iffi llg 'l 

g 

'-i'-'l-'t, 

\

c 

I 

€) 

6l 

E 

o 

atz 

trl a 

l= 

rcl 

F] 

ll , 

bol 

l: 

,s! 

rt.: 

.) 

6l 

F 

€ 

6l 

! 

o 

r+ 

at, 

(D 

{) 

() 

c 

Fl tGI 

6t 

u) 

u, 

EI 

c) 

o 

€l 

E o 

=t 

J 

CA 

{ 

ti 

E 

).1 

E 

o 

F{ 

p 

o 

H 

t'r 

rQ (t) 

_-F 

Fg 

F= 

EE 

=.E 

FE 

7F 

uE 

*E 

4z= 

# E 

/ 

# 

#= 

E 

fl 

r) 

b 

v 

\ 

$ 

\ 

E EEZFEE = 

0 

t 

j 

N 

\ ov

GI 

,l{ €) 

6l 

ca 

o 

u, 

frl I 

fE{ 

{!l 

P :cq 

Fl 

t: 

t: 

ti 

,:{ 

6t 

F. 

6l 

t 

= 

U' 

{} 

=t 

q) 

c) 

o 

o 

F1 I 

6t 

6t 

ah 

ID 

! 

= 

J 

(a 

t< 

& 

v 

L 

I 

o 

F 

D 

o 

F4 

/x 

z.E 

=Et 

E#A 

G 

h 

i 

N $ 

\ 

0 

F 

p 

D 

rQ 

a 

* 

E 

lo 

$ 

\ 

N 

s 

v

n 

FI 

.il cl 

6t 

E 

an 

o 

t, 

H 

4 

€ :c 

FI 

\: 

.r: 

,\: 

c) 

6l 

to 

tl 

t 

e 

= 

u, 

.) 

= = 

Ell 

E 

a 

c) 

!l 

o 

Fl I 

!t 

a CD 

tt tr 

cl 

o 

ID 

tl oa 

,la 

t7 

F 

& 

o t< 

o 

c 

Ei 

o 

4 

F{ 

p 

p 

rO a rt 

\t 

s \ 

a 

\

I 

o) 

dl 

F1 

GI 

ct 

= 

tt) 

o 

.A 

E 

\ 

$: 

{e: 

c) 

6l 

r 

e 

al 

e 

o 42 

6) 

L. 

= 

= 

6) 

at) 

o 

FI I 

a UD 

tt 

o, 

o 

(D 

o 

I 

o 

I-r 

fr 

o li 

o E 

a 

o 

F 

i) 

fr1 

I 

o 

tr 

,O U) 

E 

E7Z 

rJ- 

ii 

\ g 

\ 

b nD 

\ 

s 

\ 

C) 

\

Ktitusena jdiitmeid kas utava 

sooj u s- ja elektrien erg ia koostootm is pl oki rajam i ne 

lru Elektrijaama territoori u mi le 

Olelusringip6hine keskkonnam6ju hindamine 

Lepingulise t65 aruanne 

T66 tellija: O0 lru Elektrilaam 

T66 teoetap: SSSstva Eesti Instituut 

2007

SISUKORD 

Sissejuhatus .................2 

lru jditmepoletustehase jddtmekogumispiirkonna Uldandmed... .............3 

Olmejddtmete kogused ja tekke prognoos .....................4 

Olmejddtnete liigiline koostis ja taaskasutamine.................... ............... 6 

Olelusringip6hise keskkonnam6ju hindamise metoodika....... ................8 

Jddtmekditlussbenaariumite ltihikirjeldus ..... ................. 9 

Uuringu tulemused....... ...................... 12 

Kokkuv6te ..................19

1 Sissejuhatus 

K6esolev aruanne annab iilevaate.OU lru Elektrijaama tenitooriumile kavandatud olmejidtmeid 

k0tusena rPsuq *jyr- ja erektrien6rgia koostootmispror

2 lrujddtmep6letustehase jddtmekogumispiirkonna iildandmed 

Arvestades jSdtmeveo optimaalset kaugust ja j66tmeteket (suuremad linnad ja asulad), v6iks 

eelduslikult lru jdidtmepOletustehase piirkonda kuuluda jdrgmised maakonnad: Harjumaa, lda 

Virumaa, Pdmumaa, Jdrvamaa, Raplamaa, Lddne-Virumaa, Liidnemaa. Piirkonnas elab 

kdesolevalajalligikaudu 954 000 inimesl(ca70o/o Eestielanikkonnast). Nimetatud piirkonda on 

koondunud ka valdav osa Eesti ettev6tlusest. Sellest tulenevalt tekib piirkonnas ligikaudu 75% 

Eesti olmejddtmetest.

3 Olmejiitmete kogused ja tekke prognoos 

Piirkonnas tekkivate olmejddtmete hinnangulised kogused on arvutatud 

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse (lTK) jddtmeregistri ja Statistikaameti 

tdpsustatud andmete pOhjal. Aluseks on v6etud 2005. a andmed. 

Olmejddtmete pdigilasse ladestamise andmete p6hjal v6ib eeldada, et Eestis tekkis 2005. 

aastal olmejddtmeid (sisaldab nii majapidamistes kui ka ettevOtetes tekkivdd samase 

koostisega jiidtmeid) 487 000 tonni (361 kg inimese kohta aastas). Sellest ligikaudu 370 000 

tonni ladestati pnigilatesse. 

V6ttes aluseks jddtmeregistri maakondlikud andmed nii jddtmetekke kui ka pnigilasse 

ladestamise osas, v6ib hinnata jditmeteket ka lru jddtmepOletustehase piirkonnas ja eraldi 

maakondade kaupa (vt jdrgnev joonis ja tabel), Olmejddtmeid tekkis 2005. aastal nimetatud 

piirkonnas hinnanguliselt 367 000 tonni. Ule 60% olmejddtmetest tekib Tallinnas ja Harjumaal. 

VOib eeldada, et edaspidi suureneb Tallinna ja Harjumaa osakaal olmejddtmetekkes. 

Tabel 1. OlmeiiEtmete teke lru jEitmep6letustehase piirkonnas (2005) 

lf,aakond Rahvaary 

Jeftmsteke 

pllrkonnact (%) 

^-.""oc "*." """." 

Olmejiiitmete 

toke (t) 

*ot* 

Olmejiitmete teke 

kgfinimere kohta 

Tdlinn 

Harjumaa 

396010 

12il28 

63,23 2321c/' 445 

lda Virumaa 173m 13,62 50015 288 

Pirumaa 89343 9,78 35892 402 

Jdrvamaa 

Raplamaa 

38141 

37032 

5,73 21038 280 

Laan+ Virumaa 

Liinemaa 

66464 

27990 

5,03 

2,61 

1U57 

9594 

278 

343 

Kokku: 9537E5 100 36710t 3E5 

Joonis 1. Olmejiftmeteteke lru jiStmep6letustehase piiftonnas (2005)

Ornei6d8nete tekke prognoosimisel on kasutatud sisemajanduse kogutoodangu (SKP) ostujOu 

indeksi ja jidtmetekke vahelist seost. Statistikaamet ei prognoosi kiill SKP ostuj6uindeksi 

kasvu, kuid kaudse hinnangu saab siin anda SKP eratarbimiskulutuste kasw prognoosiga, mis 

on ca 6,2% aastas. 

Ldhtudes Euroopa Liidu liikmesdikide olmejditmete tekkekoguste hinnangusP (kasutati SKP 

ostuj6uindeksit), v6iks eeldada, et olmejddtmete kogus Eestis suureneb keskmiselt 5% aastas 

kuni aastani 2013. Eeldda v6ib, et olmejidtmete koguse kasv on suurem ldhiaastatel ning 

edaspidi vdheneb vastavalt majanduskasvu stabiliseerumisega (vt jdrgnev joonis). 

g Eo 

E!a 

{ 

550 

500 

450 

400 

350 

300 

200/, 

Olmeiiiiitmete tekke prognoos 

2005 2(m 2007 2W 2009 2010 2011 ?o12 mB ?o14 

Joonis 2. OlmejiStmde bkke pognooE lru jiiStnep6ldn$ehase pil*onnas 

Seega vdiks eeldada, et 2013. aastaks on olmejddtmete kogus lru jiidtmepoletustehase 

jditmekogumispiirkonnas suurenenud ligikaudu 155 000 tonni vOna (ca ffi 000 Ua). 

2 

Econornic ardpis of oplions fu mareing biodegad*le m,rnisi@ rms-te. ECOTEC Research ad 

Consulling, 2002. 

21 liklrr$iigi drriiiffi bkk€ltogrsb ldndarine sfltrana n€nde dlkide diliku kotrla fluffird SKP 

indek** (digi SKP iagd,td nimeffird ri*ide keskrdse SfiP vaihsega) av€des sedjuuas danikkonna 

ostulou stadadit (2fl[. a admeb p6hjd).

4 Olmejddtmete liigiline koostis ja taaskasutamine 

Kdesolevas uuringus on olmejditmete lilgilist koostist hinnatud Eestis lbbi viidud olnejidtmete 

sodimisuuringute tulemuste3, ITK pakendi- ja jddtmeregistri andmete ning jddtmekditlejate 

hinnangute p6hjal. Olmejddtmete koostis v6ib varieeruda erinevates piirkondades (s6ltuvalt 

asulatiiiibist, ettevOtluse olemasolust jms). Kdesolevas uuringus on kasutatud Eestis tekkivate 

olmej66tmete keskmist liigilist koostist (vt jdrgnevad joonised)+. 

Muud eaLvld 

EhkEoonikr- iattncd (r.3r) 

romu 6X 

2. 

Ohdikud 

ja&f€d 

1X 

Puit 

3* 

Joonis 3. OlmejiStmete liigiline koostis 

Muud incrtl€d 

( mitt! palcvld ) 

iDftned 

7r$ 

Joonis 4. Biolagunarate j6itmete oeakaal 

TcrE€.rr 

rEblli-iSatmcd 

1 

Biol!8uncvad 

iSatmcd (tcg!) 

. Eiolltunrvld j$tmcd 

r Muud r.glolmcilitne d 

3 

Tallinna kodum4apftlamisbs bkkiyaie dncj&hreb koodis ja kogused. ENTEC, 2004. 

a 

Uudngus kasrbtrd olrnjdiibrnb sfrUkfuur isdoornusbb elkoige tiheasustrspiirkonno bkkiraid olmoiaa[neid 

(vddar osa olrej6ltnebst bkib tilransbqiirkonna).

Joonis 5. P6leva jiitmefraldsiooni osakaal 

Joonis 6. Pakendij6itmete osakaal 

Joonis 7. OlmejEEtmete taaskasutamine (2005) 

r Anor8arniliscd {mitt! p6hv-.d I 

ja6fi€d 

r Pdlevad jSltmcd 

r Muud s€ grolrnciaitmcd 

r Prkcndijtttmcd 

r Trask6utatu d olmciiitrned 

r x6rvrldltJd olmcjlltm.d 

Piirkonnas tekkivatest olmejddtmetest taaskasutati 2005. aastal ligikaudu 24%. Sellest 

taaskasutati materjali ringlussev6tuna 17% (peamiselt paber ja papp, pakendijddtmed ja 

metallid). Ulejddnud taaskasutati bioloogilise ringlussevOtuna (kompostiti ligikaudu 7%), millest 

omakorda valdav kogus kompostiti nn kodusel teel (vt ka tabel 2).

Olel usringip6h ise keskkonnam6ju hi ndamise metoodi ka 

Kdesolevas uurimisto'ris kasutati Rootsi Keskkonnauuringute Instituudi (lVL) poolt vdlja toritatud 

olelusringi hindamise metoodikat WAMPS, mis pOhineb jddtmek6itluse olelusringi hindamise 

tarlanral ORWAREs, mis on viilja kijtatud ning laialt kasutatud jddtmekditlustehnoloogiate 

keskkonnam6jude hindamisel Rootsis ja teistes P6hjamaades. 

WAMPS on olelusringi hindamise mudel jddtmekditlussiisteemide keskkonnaja 

majandusaspehide ning kulude hindamiseks. WAMPS metoodika pOhineb 

jSdtmekditlusaltematiivide ja -tehnoloogiate stisteemsel ning olelusringip6hisel analtitsil. Mudel 

v6imaldab hinnata eelk6ige kaudseid (globaalseid ja regionaalseid) keskkonnam6jusid, mida 

erinevad jddtmekditluslahendused v6ivad p6hjustada. P6hi16hk on keskkonnamOjude 

hindamisel, majanduslikke m6jusid ja kaasnevaid kriusid ana[iiisitakse tildisemal tasandil. 

WAMPS mudeli anal00situlemused saadakse hinnatava jddtmekditlussiisteemi vdrdlemisel nn 

tausblisteemiga. Vastavalt sellele, milline jddtmekditlus- vOi taaskasutusmoodus valitakse, 

vOivad silsteemi vdljunditeks olla erinevad nn tooted: elekbr, soojus, s6idukikiitus (biogaas), 

kompost, teisene toore (nt paber, plast, metallid jm). Taustsiisteemis toodetakse vastavad 

tooted looduslikust toormate{alist. Kui aga toode saadakse jditmetest, asendab see 

tausbiisteemi toodet, st igal jddtmetest saadud tootel on altematiiv taustsiisteemis, mille 

tooteprotsess on lisatud mudelisse. WAMPS-is v6neldakse erinevaid jddtmekditlusega otseselt 

v6i kaudselt seotud tegevusi (nt transport, taaskasutamine, jddtmete pOletamine jne) 

tauststisteemiga ning hinnatakse, kui palju uuritud jddtmekiitluslahendus keskkonnamOjusid 

tekitab v6i vOrreldes taustsiisteemiga m6jusid dra hoiab (nt j6dtmete taaskasutamine hoiab 

kokku materjale, jddtmepOletusel toodetud energia v6rra on vOimalik dra hoida fossiilsete 

kiituste p6letamisel tekkivat keskkonnam6ju jne). Taustsiisteemi kuuluvad soojuse tootmine, 

elektri tootmine, s6idukikUtuse tootmine, vdetise/komposti tootmine ja erinevate materjalide 

tootmine (plast, paber, klaas, metall, alumiinium jne). 

WAMPS mudeliga on v6imalik hinnata keskkonnam6ju neljas erinevas m6jukategoorias: 

1. globaalne soojenemine (CO, NzO, CH+) 

2. hapestumine (Soz, NOx (NA), Nft) 

3. vee

Jidtmekditlusaltematiivide majanduskulude arvutamisel arvestatakse jdrgmisi parameetreid: 

r rnvesteeringud (v.a transport ja jeehematerjaride roprik taaskasutamine/ 

iimbertrititamine) 

. Tegevus/kdituskulud 

o Tulud (nt toodetud elektri mritik, teisese toorme miirik jm) 

o Maksud ja tasud 

fIg:ttg,Llg- ia majanduskurude summeerimiser 

jddtmekditlussiisteemide 

on vOimarik vOnerda 

ja -tehnotoogiate 

erinevate 

f

m6neti suureneb (aastaks 2013 ca 30%) ja biolagunevate jddtmete (eelk6ige k

Tabel 2. Altematiivsed 

Fitmekiitluss$enaariumid 

Stsenaariun Ringlutsev6tt 

materlallna 

0 

Baasltlenaadum 

1 

F6letamlne 

2 

Kompo.dmlne + 

dngluslovott 

89 000t 

17% 

125 000 r 

24% 

130 000 t 

25% 

Bioloogillne 

ringlur!€v6ft 

lkomooltimine) 

36 000 r 

7% 

52 000 t 

10% 

215 000 t 

41% 

Poletamine L.d6taminc 

prigilarle 

0 397 000 t 

76Vo 

220 000 t 

42% 

125 000r 

24% 

0 177 000 t 

34% 

Vaatavus 

6igusaktlde 

n6uetega 

+ 

+

7 Uuringu tulemused 

Keskkonnam6ju 

Koostatud aftematiivsete jddtmekditlusstsenaariumite keskkonnam6ju hindamise tulemused on 

esitatud joonistel &11. Graafikutel on naidatud erinevate jddtmekditlusstsenaariumite 

netoheitmed keskkonnam6ju kategooriate kaupa. Eraldi on vdlja toodrd 

jd6tmekditlustegevused ja {ehnoloogiad (jdbtmete kogumine ja vedu, taaskasutamine - 

ringlussevOtl materjalina ja bioloogiline ringlussev6tt ehk kompostimine, j6dtmete pOletamine) 

ning nende tegevuste panus erinevatesse keskkonnamOju kategooriatesse. Juhul kui 

jddtmekditlustegevus/tehnoloogia tekitab vdhem heitmeid (omab positiivset keskkonnamOju) 

kui mudeli taustststeem, on graafikul toodud lOpptulemus negatiivne. 

Globaalset kliimamuutust mhiustav toime 

Globaalse kliimamuutusena vaadeldakse tervet hulka negatiivseid m6jusid, mida p6hiustavad 

nn kasvuhoonegaaside paiskamine atmosfiidri. WAMPS mudelis on kasvuhoonegaaside (COa 

NzO, CFk) heitkogus vd[endatud 0htse nditajana - COzekvivalendina. 

Uuritud jddtmekditlusstsenaariumite puhul on k6ige suuremaks kasvuhoonegaaside tekitajaks 

pnigila. Prrigilasse ladestatud orgaanilise fraktsiooni lagunemisprotsessi tulemusena tekib 

priigilagaas, mille p6hikomponentideks on srisihappegaas (COz) ja metaan (Cft), kusjuures 

metaani sisaldus jddb suurusjdrku 5G-5570. Uuringus on eeldusena arvestatud, et piirkonna 

priigilad on varustatud prrigilagaasi kogumise ja poletamise stisteemiga (eeldatud on, et 

keskmiselt kogutakse 40% priigilagaasist). Sellest hoolimata on prrigilast tulenevate 

kasvuhoonegaaside emissioon suur ja see panustab otseselt globaalse kliimamuutusega 

kaasneva keskkonnamOju tekkesse. 

& 

d(J 

F 

Smqp 

{nom 

Inffil 

2S0S 

1m0m 

-'ltD 

-200 

-en 

4m 

Joonis 8. Kasvuhoonegaaside heitmed 

l2 

E Ringlussevfr 

I Prlrgila 

e Foletdnine 

E Kompctimine 

I Jeafn# vedu

Seega nimetatud keskkonnam6ju kategoorias omab kOige suuremat m6ju baasstsenaarium (0 

altematiiv - tdnase jddtmekditlussiisteemi jdtkumine), kus pnigilasse ladestatakse k6ige 

suurem kogus olmejddtmeid. Teiste altematiirrsete j6dtmekiiitlusstsenaariumite puhul 

ladestatakse vdhem olmejddtmeid priigilasse, mis omakorda tekitab vdhem pnigilagaasi (vt 

joonis 8). 

K6ige vdiksem kogus kasvuhoonegaase tekitatakse jddtmete pOletamise stsenaariumis. 

Nimetatud stsenaariumi puhul suunatakse prtigilasse kOige vdiksem kogus olmejddtmeid. 

Peale selle asendab olmejddtmete p6letamisel toodetav sooftrs ja elekbr taustsUsteemis 

vastavalt maagaasist toodetud sooirst ja pOlevkivist toodetud elektrit. Nii maagaas kui eriti 

p6levkivi fossiilse kiitustena eraldavad pOlemisel rohkelt kasvuhoonegaase. Seega aitab 

jddtmete pOletamine koos energia tootmisega vdhendada otseselt fossiilktituste poletamisel 

tekkivat kasvuhoonegaaside kogust. 

Hapestumist o6h iustav toime 

Pinnase ja veekogude hapestumise peamine pOhjus on vddvli- ja ldmmastikuiihendide (SOz, 

NOx, HCI ja NHs) eraldumine vdlisOhku. Need iihendid lagunevad sademetes ja langevad 

maapinnale happevihmana. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja ka 

kultuurivddrtusi. WAMPS mudelis on hapestumist p6hjustavad heitmed vdljendatud rihtse 

niitajana - SOzckvivalendina. 

Valdav osa ldmmastikoksiidide (NOx) ning vddveldioksiidi (SOd heitmeid tekkib prtigilagaasi 

p6letamisel. Jddtmep6letuskditiselon ildjuhul pnigilagaasi pOletamisega vOneldes t6husamad 

puhastusseadmed. Samutitekib jd6tmep6letamisel toodetava soojuse ning elektri puhul v6hem 

NOx ja SOz emissiooni kui taustsiisteemis, kus kasutatakse fossiilseid k0tuseid. Ka 

jddtmematerjalide ringlussev6tt aitab oluliselt vdhendada vdivli- ja ldmmastikurihendite 

heitmeid v6neldes tauststisteemiga. Biolagunevate jddtmete aunkompostimisel tekib killaltki 

suures koguses ammoniaak ['lHt) heidet, mis lisaks hapestumisele on ka haisu p6hjuseks. 

Haisu teke v6ib kujuneda komposteerimisega kaasnevaks oluliseks kohalikuks hdiringuks. 

Seega v6ib vdita, et j66tmete pOletamise stsenaariumi (1 alternatiiv) puhul on hapestumist 

p6hiustav toime k6ige vdksem. 

& 

6ao 

g 

-2{Ul 

3(m 

. _ r Ringlusse\dt 

r Pnlgih 

Sbenaarium 

Joonis 9. Hapestumist p6hjustavate 

iihendite heitmed 

l3 

o Poletanhe 

lfunpclinine 

J6iheb vedu

Iru KMH aruanne 1.pdf

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?