Laheranna1, 5-8 DP Seletuskiri.pdf - Jõelähtme vald

More documents

Recommendations

Info

Jõesuu küla Laheranna 1 ja Jõesuu puhkeala kinnistute, Ihasalu küla Laheranna 5-8 ja Jõesuu puhkeala kinnistute detailplaneering 5.3 Abinõud kuritegevuse ennetamiseks Alljärgnevalt on esitatud käesoleva planeeringu koostajate poolt abinõud perspektiivsete elamute alal kuritegevuse ennetamiseks ning kuriteohirmu vähendamiseks: Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras, on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega nii kuritegelike tegevuste tekkimise võimalusi kui kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestus- ja ehitustegevuse lõppedes alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab juba väljaarendatud ala kiire ja pidev koristamine (haljasalade pügamine, prügikonteinerite regulaarne tühjendamine jne). Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem. Hästi mõjuvad ühised hooldus- ja korrastustööd, see ärgitab inimesi rohkem ümbrust hoidma ja suurendab elanikes omanikutunnet. Väikeses hajaasustusega elamupiirkonnas nagu seda on Laheranna 1 ja 5-8 elamuala on ideaalselt teostatavad nii naabritevahelised ühised hooldustööd kui ka näiteks kogu elamuala pideva hoolduse tellimine vastavat teenust pakkuvatelt isikutelt. Elavus ja territoriaalsus. Elava kasutusega alad vähendavad nii kuritegelike aktsioonide tekkimise võimalusi kui kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäeva- ja aastaringselt. Praegu kasutuseta ala jaotamine elamukrundiks ning paikse ja enda kodude ümbrusest hoolitseva elanikkonnaga asustamine tagab nii kuritegeliku tegevuse ennetamise kui ka elavuse ning seeläbi suurema kontrollitunde ja kuriteohirmu vähenemise. Territoriaalne jagamine üksusteks, mida iga krundi elanikkond suudab hallata, vähendab kuritegude riski. Nähtavus ja valgustus. Tuleb vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad) ning võimalike ründajate peidupaiku (nt kitsad jalgteed hekkide või aedade vahel). Hea vaateväli hoonete akendest aedadesse vähendab salajasi vargusi. Turvalisuse parandamiseks peaks olema võimalik potentsiaalse ründaja (ka näo) nägemine ning tuvastamine vähemalt 4 m kauguselt. Selle saavutamiseks on vajalik piisav valgustus. Siseõued, kõnniteed ja majaesised tuleks valgustada. Varastele ei meeldi tegutseda hästi valgustatud kohas. Ideaalsed on sensorite või infrapunakiirguse abil töötavad välisvalgustid, mis lülituvad tööle, kui nende välja satub mõni liikuv objekt. Sensoreid on võimalik lisada ka tavalistele välis- või seinavalgustitele. Sissepääsude turvalisus ja varguste ennetamine. Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleks hoonete tagumisi sissepääse, mis on teedelt halvasti näha. Seal hakkab mõju avaldama uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste katsete suhtes. Tagumised uksed ja aknad tuleb muuta turvalisemaks ja tugevamaks (nt metalluksed ja turvaaknad), see vähendab sissemurdmise riski. Olenevalt akna tüübist ja paiknemise kohast hoone välisseinas tuleb tagada akende sissemurdmiskindlus. Turvaliste akende kasutamine on vajalik esimesel korrusel ja mujalt ehituslike eripärade tõttu kergesti ligipääsetavates kohtades. Riskialtis tsoonis tuleb piirata juurdepääsu ustele. Sissepääsu paigutus avatud ning valgustatud kohta vähendab murdvarguste riski. 2013_01_02_807_Laheranna15-8_seletuskiri 122
Jõesuu küla Laheranna 1 ja Jõesuu puhkeala kinnistute, Ihasalu küla Laheranna 5-8 ja Jõesuu puhkeala kinnistute detailplaneering Signalisatsioon ja naabrivalve. Lukustatavad aiad ja tõkkepuud teedele ei anna reeglina tulemusi vaid võivad hoopis tekitada probleeme kiire juurdepääsu tagamisel õnnetuse korral päästeteenistuse autodele. Parema tulemuse tagab pidev järelevalve hoonete ligiduses (nt naabrivalve) ning hoonetele paigaldatud turvauksed ja -aknad ning signalisatsioon. Kui kodudes on palju väärisesemeid või kui lähipiirkonnas pannakse toime palju vargusi, peaks paigaldama signalisatsiooni. See on tõhus vahend sissetungija eemaletõrjumiseks. Nähtavale kohale paigaldatud signalisatsioon või signalisatsiooni olemasolust märku andev kleeppilt sunnib sissetungijat põhjalikult kaaluma, kas on mõtet edasi tegutseda. Naabrivalve on tegevus, mille käigus ühe elamupiirkonna elanikud peavad üksteisega kokkulepitult oma naabruskonnal silma peal. Silmahakanud korrarikkumistest või kahtlustäratavatest juhtumitest teatatakse politseile, kes oskab vastavalt laekunud teatele kiirelt tegutseda. Korrarikkumiste ennetamiseks ja oma elupiirkonna turvalisemaks muutmiseks saavad naabrivalves osalejad teha ettepanekuid kohalikule omavalitsusele. Naabrivalve edu aluseks on koostöö ja infovahetus majaelanike, majaomanike, kohaliku omavalitsuse ja politsei vahel. 2013_01_02_807_Laheranna15-8_seletuskiri 123
Page 1 and 2:
SISUKORD SISUKORD .................
Page 3 and 4:
Jõesuu küla Laheranna 1 ja Jõesu
Page 5 and 6:
Page 7 and 8:
Page 9 and 10:
Page 11 and 12:
Page 13 and 14:
Page 15 and 16:
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47 and 48:
Page 49 and 50:
Page 51 and 52:
Page 53 and 54:
Page 55 and 56:
Page 57 and 58:
Page 59 and 60:
Page 61 and 62:
Page 63 and 64:
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72: Jõesuu küla Laheranna 1 ja Jõesu
Page 121: Jõesuu küla Laheranna 1 ja Jõesu
show all

Laheranna1, 5-8 DP Seletuskiri.pdf - Jõelähtme vald

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?