Iru KMH aruanne 2.pdf

Eutrofeerumist p6hiustav toime 

Eutrofeerumine..gl v.eekogu rikastumine toiteainetega, millega kaasnevad vee kvaliteedi 

natvenemtne - Ebipaistvuse.vdhenemine, hapnikuvaegus v6i tdielik hapnikupuudus veekogu 

s[igavamates kihtides, planktoni vohamine ja elustiku liigilise koosseisu muuiumine. Oma 

panuse orgaaniliste iihendite heitmete tekkele (p, N, Nox, NHo) ja seeldbi veekogude 

tikosiisteemide eutrofeerumisele annavad ka jdidtinekdittusega seoiird tegevuied int pi:igita 

norgvesi, 

- 

kanalisatsiooni heitvesi, transport, komposti kasutamine p6llumalanduse. n). 

Samaselt muude uuritud keskkonnam6judega on pnigib suurimaks eutrofeerumise tekitajaks 

(Nox emisioonid priigilagaasi pOtetamisest ja k6qe p, N ja KHT sisatdusega n6rgvesi). 

Eutrofeerumisse panustab oluliselt ka biolagunevate j6dtmete kdiflemine (kompostimine) ji 

komposti kasutamine p6llumajanduses vOi muudes valdkondades. Otmejddtmeie p0letamine 

on v6neldes tauststisteemiga eutrofeerumise tekitajana neutraalne. Samuti pole olirejddtmete 

pOletamise putrul Oigusaktide n6uete tditmiseks vaja biolagunevaid jdiiimeid massiivse1 

bioloogiliselt kdidelda. Niiv6ib viita, et pOletusstsenaariumitoirie veekogude eutrofeerumisele 

on teiste jddtmekditlusalternatiividega v6rreldes v6ikseim. 

& 

d 

&(m 

35m 

som 

25rm 

attm 

t5tm 

l0tm 

5ffi) 

0 

d" 

I 

o 

Sbenaarium 

Ringlussevffi 

Pn4ila 

P6Hanine 

Joonis 10. Eutrofeerumist p6hjustavate iihendite heitmed 

t4 

Komp6timine 

JAi[neb vedu

MaapinnalShedase oeooni teke 

Inimtegevuse tulemusel vdlis6hku paisatud metaan (CHr) ja srisinikmonooksiid (CO) 

moodustavad pfiikesevalguse toimel ning lenduvate orgaaniliste Uhendite (LOU) ja 

ldmmastikoksiidi (NO,) juuresolekul maapinnaldhedase osooni, mis on kahjulik nii 

looduskeskkonnale kui inimese tervisele. 

Uutitud jddtmekditlusstsenaariumite osooni tekke potentsiaali puhul on tdheldatavad samad 

suundumused, mis globaalset kliimamuutust pohjustava toime puhul (vt joonis 11). Ka siin on 

jSdtmep6letamise stsenaarium eelistatuim variant, kuna prtlgilasse ladestatav 

olmejddtmekogus on siin kOige viikesem ning toodetud elekter ja soojus kompenseerivad 

fossiilsete klituste kasutamist, misldbi on osooni tekitav m6ju ka tauststisteemiga v6rreldes 

positiivne fioonisel negatiivne). 

& 

f 

F 

r@ 

Joonis 11. Osooniteket p6hiustavate iihendite heitmed 

t5

Keskkonnakulud 

Uuritud jddtmekditlusstsenaariumite vdlis- ehk keskkonnakulude arvestus pOhineb eelpool 

toodud nelja keskkonnam6jukategooriaga seotud keskkonnakulude arvestamisel.e Peale 

nimetatud keskkonnam6jude on keskkonnakulude arvestusse lisatud ka heitmetes sisalduvate 

raskmetallide (Pb, Ca ja Hg) poolt tekitatud keskkonnakahju. 

Keskkonnakulude hindamise tulemuste p6hjal v6ib vdita, et jddtmep6letusstsenaariumi 

(altematiiv 1) keskkonnakulud on v6neldes teiste uuritud stsenaariumitega k6ige madalamad 

(vt joonis 12). 

5(m.0 

4{n0.0 

3{m.0 

20(n-0 

1000.0 

0.0 

-10@.0 

-20m.0 

Keskkonnakulud 

6i rroonr/ucrl1 

Altsrnltiiv 0 Altrnrtiiv I 

Joonis 12. Keskkonnakulud 

Majanduskulud 

AlErnrtiiv 2 

Kdesolevas uuringus kasutatud olelusringi hindamise meetod lubab 

jddtmekditlusstsenaariumite majanduskulusid hinnata 0ldisel tasemel. Tulemused on 

kasutatavad eelkOige j66tmekditlusstsenaariumite v6rdluseks, vdljendades pigem erinevate 

jddtmekiitlusmooduste majanduskulude suurusjdrke. 

Majanduskulude hindamisel on kasutatud Euroopa Liidu liikmesriikides toritavate 

jddtmekditlusnjatiste majandusandmeide ning jddtmekiitlejate, lru Elektrijaama ja 

Keskkonnaministeeriumi hinnanguid. 

Investeeringutena on vaadeldud jdStmekditlusrajatiste ja tehnoloogiaga seotud kulusid. 

Investeeringute hulka pole loetud jddtmeveoga (veokid jm) ja kogutud jd6tmematerjalide 

lOpptaaskasutusega seotud kulusid, Eeldatud on, et piirkonnas edaspidi toimivate prtigilate 

(Tallinn, Paikuse, Vddba, Uikala) rajamisse on p6hiinvesteeringud juba tehtud, mist6ftu on 

8 

WAMPS mdelis kasuHakse keskkonnantijudde rahalise viarfuse andmiseks ORWARE keskkonnakulude 

arvutrsmeebdit Keskkonnakulude anestuse alus€ks on hinnangud keskkonnale tekibtud kahju suuruse osas 

(k.a v6imdikud kahiude lihddeerimiskulud). Juhul kuijddhekii0usaltematiiv hciab ia keskkonnamiiu bket (nt 

en€rgia botnis€ga seofud globaalseid keskkonnaprcbleeme) on vdiksemad ka keskkonnakulud. 

' 

Apprcximale Cod Fundbns br Solid W* Treafrnent Feilities. W6ie Managernent & Reseadr 2006; 24; 

310. rswA 

l6

nimetatud investeeringud k6ikide stsenaariumite puhul ligildhedaselt samad. Suurem osa 

arvestatud tegevuskulust ja -tulust (keskmine palk, ktituse, elektri ja sooja hind, kogutud 

jddtmemetarjali/teisese toorme hind, saastetasud jm) pOhineb 2006. aasta andmetel. 

Uuringu tulemustena v6iks vilja tuua jdrgmist: 

1. Jddtmep6letustehase rajamine ja kditamine n6uab vOrreldes muude 

jditmekditlusmoodustega kill suuremaid investeeringuid ja omab suuremat 

tegevuskululo, kuid samas on v6imalik saada ka arvestatavat tulu toodetava energia 

m[iigist. Siinjuures tuleks arvestada, et elektri- ja soojahinnad edaspidi iiha t6usevad. 

Seet6ftu v6ib eeldada, et olmejddtmete p6letamist sisaldava stsenaariumirnajanduskulu 

on kokkuv6ttes madalam teiste alternatiivsete stsenaariumite kuludest. 

Jddtmematerjali kogumise ja taaskasutamisega (ringlussev6tt) seotud investeeringud on 

suhteliselt madalad, kuid samas on taaskasutusega seotud lisakulusid (transport, 

logistika) keeruline arvestada.ll Palju s6ltub ka teisese toorme turuhindade tasemest. 

Kdesoleva uuringu tulemusena v6ib aga eeldada, et taaskasutatava jddtmematerjali 

kogumise ja taaskasutusse suunamise majanduslik kogukulu (kulu iihe tonni jddtmete 

k6itlemiseks) v6ib olla mOnev6rra suurem jiiiitmematerjali pOletamisega seotud kulust. 

Ka biolagunevate jddtmete kompostimise (aunkompostimine) puhul on investeeringud 

suhteliselt madalad, kuid ka saadav tulu on seoses komposti madala kvaliteediga vdga 

madal. Arvestada tuleks ka biolagunevate jddtmete kogumisega seotud lisakuludega, 

mis on seda suuremad, mida suurem on kdideldud biolagunevate jddtmete kogus (3 

altematiiv).12 Seet0ttu vOib vdita, et biolagunevate j66tmete kogumine ja kompostimine 

on majanduslikult ktillaltki kulukas. 

to 

Jiibnepoletusbhae bgewshuludena on an €$atud ka tekkiva tuha la filtilolmu (ohtikud jdiibned) 

kdi0eniskulud. 

I I TaaskasutusinvesteedrEub alla on aruestatrd kogumiskonbinerite/punk@ ia iaihesortimisraiatiste kulud. 

Jliheveoga ja bppbaskasutusega seotud kulusirJ pole ancsffird. 

'' 

Biolagunevate jdibnete kogumiskulusiJ pole aryesse voetud. 

t7

2500.0 

2000.0 

1500.0 

1m0,0 

500.0 

0.0 

110.0 

120.0 

1m.0 

&.c 

fl).0 

10.0 

20.0 

00 

600.0 

1{p,0 

2m.0 

Inreeteedngud 

h'* bccoil 

Alhrmliiv 0 Altlrndiiv 1 AlErmliiv 2 

Tcgmtskuludln+bod/.dd 

ahrrndirv 0 ahlrn*iiv 1 Altmitv 2 

TU|Utr$tr-,l/.at 

Altsrn.lfrv 0 Al[rndiiv I Altnuuiv 2 

r 9Ekbnnt 

| ohdihFllnE ii 

rhttoonihroflu bidanlinr 

t T||slaiut j 

. Ltda$dnc 

Fru3ibs. 

r bnlortininc 

r F6l.bdnc 

r L&.Jhr*na 

pr0fih6t 

I Ohttr.i||trll! j. 

rhlboonillqnu l.ithmio! 

. Tu*!5ub! 

r (onpottimin! 

I 9llcbnln. {.mr!ir n$iii) 

rTuslB|ltJr ltsEncborcl 

Joonis 13. JEilmekiitlusstsenaariumite majanduskulude v6rdlus 

l8

8 Kokkuv6te 

Altematiivsete jddtmekditlusstsenaariumite olelusringip6hine keskkonnam6jude/kulude ja 

majanduskulude hindamine ning v6rdlemine nditab, et praegune jddtmekditlusstlsteem (0alternatiiv), 

kus enamus olmejddtmeid ladestatakse priigilasse, on k6ige suurema 

keskkonnamOjuga omades samas ka suhteliselt suuri majanduskulusid. Seega vOib vdita, et 

uuritud oluliste globaalsete ja regionaalsete keskkonnam6jude teke sOltub suures osas 

priigilasse ladestatavate jddtmete kogusest. 

Uuringu tulemused nditavad, et olmej66tmete pOletamine koos sooja- ja eleKrienergia 

tootmisega on perspektiivikas jddtmek6itlusmoodus. Olmej66tmete p6letamine tdnapdevases 

n6ueble vastavas jiStmep6letuskditises panustab muude uuritud jditmekditlusmoodustega 

v6rreldes vdhem keskkonnamOjude tekkesse ja omab samas positiivset keskkonnam6ju 

vihendades otseselt fossiilkiituste (eelkOige p6levkivi) p6letamisega seotud emisioone. 

Ka jd6tmete kogumine ja taaskasutamine materjali ringlussev6tuna omab positiivset 

keskkonnam6ju. Jddtmete taaskasutamise majanduskulud sOltuvad paljus aga 

kogumissiisteemi korraldusest ja selle efektiivsusest. 

Biolagunevate jddtmete kditlusstisteemi (kompostimine) laiendamisel tuleks arvestada, et 

panus keskkonnam6ju vdhendamisse on suhteliselt vdike, kuna eelduslikult vaid piiratud kogus 

kompostist kasutatakse Eestis pOllumajanduses mineraalviietiste asendajana. Samuti on 

aunkompostimiseltekkivad 6huheitmed ktillaltki suured. Ka biolagunevate jddtmete tsentraalse 

kogumis- ja kiitlussiisteemi majanduskulud vOivad olla krillaltki suured. 

Seega v6ib kokkuv6tvalt vdita, et nii keskkonnam6jude kui ka majanduskulude seisukohalt on 

k6ige optimaalsem jddtmek6itlusstsenaarium, kus suurem osa jddtmeid kdideldakse materjali 

ringlussev6tuna ja p6letusena energiatootmise eesmdrgil (1-alternatiiv). Oluline on siinjuures, 

et nimetatud stsenaarium v6imaldab tdita ka k6ige hOlpsamalt jditmealaste Oigusaktide 

eesmdrke, seda nii pakendijddtmete kui ka biolagunevate jiiiitmete osas. 

Globmlncsoojcncminc 

{r!nnl COr{ttl 

AhlrnatN C AlErn.llvl Altsrnii 2 

Eutofccruminc 6.'nr or*'1 

Alt!m&v0 Alt rnt'lv t ^h!md'N 2 

3t€c 

.t0c0c 

-2mc 

0 

+r0J 

300 0 

ro0 0 

00 

-1000 

Joonis 14. JS6tmekiitlusstsenaariumite keskkonnam6ju kokku 

l9 

Hapcstumine (t.onr sor.rr) 

alEmsiYo Alt m.tNI Ahlmrtiv 2 

MapinnaEhcdescoooni tclc 

td|nlCrlt{S 

Ah.nmY0 Albrnrtiiv 1 Altltn.|jj!l

Kasutatud kirjandus 

1. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse jddtmeregistri iilevaated 

2. Economic analysis of options for managing biodegaadable munisipal waste. ECOTEC 

Research and Consulting, 2002. 

3. Tallinna kodumajapidamistes tekkivate olmejddtmete koostis ja kogused. ENTEC, 2004. 

4. Sundqvist .lO, et a/. (2002), Hur skall hushillsavfallet tas om hand? Utv6rdering av olika 

behandlingsmetoder. Stockholm. IVL Reporl 81262, www.ivl.se 

5. Approximate Cost Functions for Solid Waste Treatment Facililies. Waste Management & 

Research 240f.: 24: 31 0. ISWA 

20

!l 

E 

-< 

d d.9 

t 

FE 

s-9i; 

: F"-v g 

5E 4 

oE o. 

P"i 

't, 

'd 

o 

E] 

-! 

s - 

,o 

60 

a

Lisa 13 seletuskiri. 

Joonis 1: Iru Elekkijaama olemasolevate saasteallikate ja k6igi iiLrnbruskonna samu 

saasteaineid emiteerivate ettevdtete saasteallikate poolt koosm6juna p6hjustatav NO* 

saastetase. P6hilise saastetaseme annab AS Trendgate katlamaja. 

Tabel 1: Eriheitrnete arvutamine (tahked osakesed). 

Tabel 2: Viilisdhku eralduvate saasteainete heitkoguste miiiiramine. 

Tabel 3 : Pdletusseadmest viilis6hku eralduvate saasteainete heitkosused. 

Tabel 4: Saasteainete hajumisarrartused. 

Tabel 5: Saasteainete hajumisarvutuste tulemused iga paikse saasteallika kaupa. 

Kaart 1: VARIANT A suitsugaaside puhastamine toimub kuivmeetodil. 

Kaart2z VARIANT B suitsugaaside puhastamine toimub miirgmeetodil. 

Kaart 3: VARIANT C suitsugaaside puhastamine toimub poolkuivmeetodil. 

Joonis 2: Liimmastikoksiidide suhtelise saastetaseme muutumine hajumislehviku teljel 

olmej iiiitrnete pdletamisel. 

Kaart 4: Kavandatava jiiZitmep6letusploki koosmdju Iru olemasoleva saaste, Trendgate 

katlamaja ja Viio kavandatava jiiiitmepdletusplokiga. Saasteallikate poolt pdhjustatavate 

gaasiliste saasteainete saastemaksimumide tekkimise asukohad. 

Joonis 3: Liimmastikoksiidide suhtelise saastetaseme muutumine haiumislehviku teliel. 

Koosmdju Viio KTJ emissioonidega.

€'l 

P 

F 

(l} 

F 

a) 

+ ,, a ,1,.1 

J 

4, o 

o 

+'a 

rU)(,U t ,/ 

t- 

o) 

(! 

o) 

oc 

6E 

>t- 

L 

o(,) 

'--o 9< 

bE 

EC 

cq) 

(EE 

(l) o) 

*rd 

(E(D 

.DVi 

=(5 

tr(u 

6(/, 

oq) 

(s.(/, 

Fl= 

;i ro 

_v(L 

a 

39 

,=g 

,_ u, 

oro 

-y u) 

nrX 

9z 

Q> 

=s 

a.t 

o.-- 

(E< 

(! ro 

.h Ao(E 

(E= 

OrO 

OE 

vt cD 

oo 

tro 

6-Y 

oo 

Eo- 

(5o) 

'E lz 

..:!l ;i 

ur# 

P(E

Eriheitmete arvutamine (tahked 

Viiljuvate suitsugaaside mahtkulu 

(kuivadeaasid, 1l%Ou) 

Suitsugaaside maht (kuivad gaasid, 

V ' nrt, nm'/s 43,30 

Vlr: Vrgy B" 

llYo o,2) nmt/kE 5,67 

Kiitusekulu nominaalkoormusel Bn ke/s 7,64 lttUv(4J-O=& 

Kiitusekul u energiaiihikutes Br MJ/s 80,24 

Tahkete osakeste heitkogus peale 

puhastusseadet (mitte ule) 

Mt, mg/nm3 

PiirviiZirtus 

standarttingimustel 

Tahkete osakeste hetkeline 

MpFVrs. Mrt/l000 

heitkozus Mo, s/s 0.433 

Tahkete osakeste eriheide 9t slGJ 5,396 9t= I\4,/Br.1000 

tlft 

- /?tu)rB*rh 

looo' Bt 

AxrlO,fO 

Tafid / 

u,2 

/ 

'lt9@ 

--'' :

LISA 13 

Viilis6hku eralduvate saasteainete heitkoguste miiiiramine 

Tartil, 

//. 

Jrk. 

nr. 

Parameeter, arvutus Tehistus Uhik Vaartus Markused 

A1 KUtused Olmejddtmed Heite piirvaartus, 

FA Ktituse aastakulu B Ua 220000 

A3 Kiitusekulu nominaalkoormusel Bn ks/h 27511 

A4 Kutuse vaauisisaldus S. 

massl 

% 0,20 

A5 Kiituse alumine kuftevaartus o1 MJ/kg 

't0,50 

A6 K0tusekulu energiaUhikutes 

mg/Nm3 

arvutatakse valemiqa: Br = B*Q'r GJ 

- kUtuse aastakulu 

- kUtusekulu nominaalkoormusel 

Br GJ 2310000 

ehk sisseantava enerqia koqus P MWr 80.24 

A7 

A8 

Vaeveldioksiidi eriheide 

Lammastikoksiidide eriheide 

Qsoz 

Qt'toz 

s/GJ 

q/GJ 

27.O 

't07,9 

50 

200 

A9 SUsinikoksiidi eriheide Qco s/GJ 54.O 100 

A10 Tahkete osakeste eriheide Qr s/GJ 5.4 10 

41'l Vesinikkloriidi eriheide Qscr S/GJ 5,4 10 

412 Vesinikfl uoriid eriheide Qsr g/GJ 0,54 1 

413 Dioksiinid ia furaanid ms/GJ 5,40E-05 0,0000001 

Veaveldioksiidi heitkoguse arvutamine 

A't4 Vd6veldioksiidi aastane heitkogus 

arvutatakse valemitega: 

Msoz =10-6*Br"qsoz 

Msoz Va 62,323 

Msoz =0,02'8"5"(1 - n) 

A15Vaaveldioksiidi hetkeline heitkogus 

Msou 

arvutatakse valemiga: 

Mpsoz 

g 

Mpso2 =10-3*P*qso2 

Mpsoz g/s 2,165 ! 

Mosoz =20*P*Sr*(1 - n)/Q'r 

Mnsou 

Lemmastikoksiidide heitkoquse arvutamine 

A16 Ldmmastikoksiidide aastane 

heitkogus arvutatakse valemiga: 

Mr,roz =1 0-6*Br*qr,roz 

417 Ldmmastikoksiidide hetkeline 


Mroz Va 249.292 

M.lror =1 0'3*P'ql,or Moruoz g/s 8.660 

Susinikoksiidi treitkoguste arvutamine 

418 S0sinikoksiidi aastane 

heitkogus arvutatakse valemiga:

=1 

419 SUsinikoksiidi hetkeline 


Ua 124.646 

Moco =10-3*P*qco Moco g/s 4,330 

Tahkete osakeste heitkoguste arvutamine 

MO Tahkete osakeste aastane 


Mr =10-6*Br*qr 

AA1 Tahkete osakeste hetkeline 


Mor =10 

Mr Ua 12.465 

3'P*qr 

Mol g/s 0,433 

Vesinikkloriidi leitkoguste arvutamine 

M2 Vesinikkloriidi aastane 


Mr.rcr =10-6*Br'qncr Mscr Va 12.465 

M3 Vesinikkloriidi hetkeline 


Moncr = 10-3*P"qscr MoHcl q/s 0,433 

Vesinikflouriidi leitkoguste arvutamine 

M4 Vesinikkloriidi aastane 


Mxr =10-6*Br*qnr M"r Ua 1.246 

M5 Vesinikkloriidi hetkeline 


MoHr =103"P*qHr Mosr g/s 0,043 

426 

Dioksiinide ja furaanide heitkoguste arvutamine 

Vesinikkloriidi aastane 


Mor =10a"Br*qor 

PC7 Vesinikkloriidi hetkeline 


Mor kg/a 0,000125 

Moor =10-3*P*qor Moor mg/s 0,000004 

Orgaanilise sUsinikuTOC) heitkoguste arvutamine 

M8 TOC eriheide Qroc q/GJ 5.40 10 

M9 TOC aastane heitkogus arvutatakse 

valemiga: Mr66 =1 0&81*q166- Mroc Ua 12.465 

A30 TOC hetkeline heitkogus arvutatakse 

valemiqa: M"roc =1 0-3tP*Gr.- Mroc q/s 0.433 

Raskmetallide heitkoguste arvutamine 

Raskmetallide heitkoguste arvutamise valemid on analooqselt valemitele 429 ia A30 

431 Elavh6beda eriheide 9r-r" Mq/GJ 27,O 0,05 

A.32 Elavhobeda aastane heitkoqus Mrr kg/a 62.323 

A33 Elavh6beda hetkeline heitkoqus Mogo mg/s 2.165 

A34 Kaadmiumi ia talliumi eriheide Qca Mg/GJ 27.O 0.05 

435 Kaadmiumi ia talliumi aastane heitkoqus Mca kq/a 62.323

A36 Kaadmiumi ia talliumi hetkeline 

Sb, As, Pb, Cr, Co, Cu, Mn, Ni, V 

165 

437 eriheide Qpr mg/GJ 269.8 0.5 


A38 aastane heitkogus Mpr kgla 623,230 


A39 hetkeline heitkogus MoPr mg/s 21.649 

440 Raskmetallide summaame 

aastane heitkogus Mnu kg/a 747.877 

M1 Raskmetallide summaame 

hetkeline heitkogus Monu mg/s 25.979

() 

() 

Iqt 

x 

v 

0) 

ru 

lD 

= 

6a 

(|J 

S a..l 

, or9 

2E= 6 

€ Fgb 

>E 

q) 

z 

9e 

38'' 

rlrd 

,d 

cto 

>E-o 

€E"- 

>.= 

||) 

z 

(|) 

a{ 

o\ 

c..l 

c.t 

o, 

a\l 

C.l 

\o 

\o 

* 

c\ c\l ci 

ar d 

() 

€ \o 

Fr 

c- 

c.l 

c.l 

,l 

g 

c..l 

v) 

al 

C.l 

\c a\ 

ra) 

.'9 th 

EE Efi s 

v 

ra 

tl 

PE 

=:(q 

a.l 

Ic) 

q) 

t Ft- 

({ 

o 

c\l 

.E| 

rg 

N 

dt 

U 

F 

c- 

cil 

+ t- 

c.l at 

at 

a.l c..l or 

cl 

a.l 

c- 

(D 

{ 

N t\ 

e.l 

a\ 

al 

o\ 

c- 

cl 

N c- c- 

J4 

e.t 

c- 

I 

t\ 

6r 

-/a/arL 3. 

'o 

(\ 

bo 

o0 

o 

ho 

o 

6 

+

Saasteainete haj umisarvutused 

latLL*/ 

A//^-AA 

aLv aa.raad 

5. Saastamiskoldest veljuvate saasteainete maalatledases 6hukihis hajumise arvutus 

lru olmejaetmed - suitsugaaside puhastamin@eetodil O AdZ 

/ 

dr# 

[rr.rzr,a" au 

T/?/j/'C 

/ 

/J]"/ 

'am,&t" 

Jrk. Parameeter, tehistus, arvutus Tehistus uhik Vaartus Markused 

nr. 

1 Korstnate arv N tk t_ 

z 

3 

Korstna k6rous maaoinnast 

Korstna valiumislabim66t 

H 

D 

m 

m 

QD2/ 

o2 

4 Heiteoaaside keskmine veliumiskiirus m/s 21.25 

5 Heiteqaaside valiumistemperatuur T. "c lEt 

Atmostaeri temperatuur T,r "c 21 

Vddveldioksiidi heitkoqus Msoz q/s z, to 

I Tahma heitkogus Mr g/s 0,433 

I Ldmmastikoksiidide heitkoqus Mruoz q/s 8.660 

10 SUsinikoksiidi heitkoqus Mco g/s 4.330 

11 Vesinikkloriidi heitkoous Mxcr g/s 0,433 

Vesinikfl ouriidi heitkoqus Mxr q/s 0,043 

12 

Dioksiinid ia turaanid 

dasxnel4l}41ei1tosuq 

Mor 

M*u 

mg/s 

g/s 

0.000004 

,6tu 9i7 4, 

13 KdefifsiCiftli-d valemi s (2. 1 ) 

A - ebasoodsa ilmastiku teour 

4 

A 

/L 

7r, 

160 ft7, (l 

- geograafiliste tingimuste m6jutegur n I (o.A- 

14 

15 

Vdliaheidetava 6hu-qaasisequ koous 

Heitgaaside ja atmosfaari temperatuuride vahe: 

6T=To _ Tr 6T 

mt/s 66,75 

134.0 

b^ t 

ldr4 3 

16 Parameeter f, vastavalt valemile (2.3): 

f= looo*\lo.D(H2.6T) 0.165 

17 Parameeter v^ , vastavalt valemile (5.20): 

v,. = 0,65.M6T/(N"H))18 m/s 2,30 

18 Parameeter v'. , vastavalt valemile (2.5): 

v'^ : 1 ,3*wo*D/H o.27 

19 Parameeter f", vastavalt valemile (2.6): 

f. = 800'( v' ,n)3 16.36 

20 Parameeter m, vastavalt valemile (2.7a) v6i 

joonisele 2.1 m 1 .11 

21 Parameeter m, vastavalt valemile (2.8a) v6i 

ioonisele 2.2 n 1,00 

22 Ohtlik kiirus tuulelipu k6rgusel um, vastavalt 

23 

valemile (2.168): u. = v.*(1-0,12.( f )12) 

Parameeter d, vastavalt valemile (2.148): 

d=7-(v. ) 

m/s 2.41 

t'"(1+0,28*( 

f )t^) 12.25 

Veaveldioksiidi kontsentratsioonide arvutus maaDinna lahedal 

24 MaksimaalkontsentratsioonCm,vastavalt 

valemile (5.18): 

(c.)so2 = (A*Msoz*F*m*n*n*(N/(V-6:D)1u)/( H )12 mq/m3 0,000456 

l, ,67 

nf /: 

,^ 

-2 //6 

T,'

25 Kaugus korstnast x,n, kus moodustub (Cn,')to', 

vastavalt valemile (2.13): (x-)so2 = (5-Ffd"H/4 m 2473.6 

26 Koefitsient Sl, mis vastab korstnast 

kaugustele x heitgaaside pilve liikumissuunal, 

vastavalt valemitele (2.23a) ja (2.246) v6i 

ioonisele (2.4): 

x = 100 0.009 

VX. 

= 0.04 

x=200 0,035 

VXt 

= 0.08 

xlxI/. 

x=300 0,075 = Q.12 

x= 400 0.125 

)dX'n 

= 0.16 

x=600 o.249 

x/xm 

= o.24 

x = 1000 0,532 

xlxn 

= 0.40 

x = 2500 0.998 

/x. 

= 1.O1 

x = 3500 0,897 

)dxm 

= 1.41 

27 Vaaveldioksiidi kontsentratsioon Cso2 kaugusel 

x heitgaaside pilve liikumissuunal, vastavalt 

valemile (2.22\: 

x = 100 mq/m3 0,000004 

x=200 0.000016 

x=300 0.000034 

x=400 0.000057 

x=600 

x = 1000 

x = 2500 

o.000114 

0,000243 

0,000455 

x = 3500 0.000409 

Lemmastikdioksiidi kontsentratsioonide arvutus maapinna lahedal 

Lemmastikdioksiidi kontsentratsioonide CNo2 arvutus maapinna lahedal teostatakse analoogselt 

veaveldioksiidi kontsentratsioonide Cso2 arvutusele. 

28 Lemmastikdioksiidi ja vaeveldioksiidi 

heitkoquste suhe: Mr.rozlMsoz 4.000 

29 Kontsentratsioonid CNo2la Cso2 on seotud 

jergmise valemiga: CNo2 = cso2"Mr62/Mse2 ja 

maksimaalkontsentratsioon (C-)No2: mq/m3 0.001823 

SUsinikoksiidi kontsentratsioonide arvutus maapinna lahedal 

S0sinikoksiicli kontsentratsioonide Cco arvutus maapinna lahedal teostatakse analoogselt 

vaaveldioksiidi kontsentratsioonide Cso2 arvutusele. 

30 Susinikoksiidi ja vaaveldioksiidi 

heitkoquste suhe: Mcry'Msoz 2.000 

31 Kontsentratsioonid cco ja Cso2 on seotud 

jargmise valemiga: Cco = Cso2"Mco,/Msoz ja 

maksi maalkontsentratsioon (C-)co: mq/m3 0,000912 

Vesinikkloriidi kontsentratsioonide arvutus maapinna lahedal

Vesinikkloriidi kontsentratsioonide CHcr arvutus maapinna ldhedal teostatakse 

anolooqselt vaeveldioksiidi kontsentratsioonide Cso2 arvutusele. 

32 Vesinikkloriidi ja vaaveldioksiidi 

heitkoquste suhe: MHc/Msoz o.200 

33 Kontsentratsioonid CHcrja Cso2 on seotud 

jargmise valemiga: cHcr= cso2*MHs/M5q2 1a 

maksimaalkontsentratsioon {C-)Hcr: mo/m3 0.000091 

Raskmetallide kontsentratsioonide arvutus maapinna ldhedal 

Raskmetallide kontsentratsioonide CRM arvutus maapinna ldhedal teostatakse analoogselt 

veeveldioksiidi kontsentratsioonide Cso2 arvutusele. 

34 Raskmetallide ja vddveldioksiidi 

heitkoquste suhe: Mcu/Msoz o.o12 

35 Kontsentratsioonid CRM ja Cso2on seotud 

jargmise valemiga: CRM = Cso2*Mnr,y'Mso, ia 

maksimaalkontsentratsioon (C-)RM: mo/m3 0.000005 

Tahkete osakeste kontsentratsioonide arvutus maaDinna lahedal 

36 Koefitsient F, vastavalt punktile (2.5) juhul kui 

suitsugaase ei puhastata (ka kondenseerumine) F 1 

37 Tahkete osakeste maksimaalkontsentratsioon 

Cr. arvutatakse vastavalt valemile (5.18) v6i 

jargmiselt gr,n = 1C.1so2"Mt"F/Msoz mq/m3 0.00009, 

38 Kaugus korstnast xr., kus moodustub Cr- , 

vastavalt valemile (2.13) v6i jargmiselt: 

xr- = (x-)so4(5-F)/4 m 2473.6 

39 Koefitsient Sr, mis vastab konstnatest 

kaugustele x heitgaaside pilve liikumissuunal, 

vastavalt valemitele (2.23a) - (2.24r) v6i 

ioonisele (2.4): 

x = 100 0,009 

vX. 

= 0,040 

x=200 0.035 

xlx^ 

= 0.081 

x=300 0.075 

xlx', 

= 0.121 

x=400 o.125 

)dX,n 

= 0.162 

x=600 0,249 

)dX- 

= O.243 

x = 1000 0.532 

vxm 

= 0.404 

x = 2500 0.998 

xlx- 

= 1,01 1 

x = 3500 0,897 

)dX. 

= 1 .415 

40 Tahkete osakeste kontsentratsioon C' kaugusel 

x heitgaaside pilve liikumissuunal, vastavalt 

valemile (2.22\: 

x = 100 mq/m3 0.000001 

x=200 0,000003 

x=300 0.000007

Vesinikkloriidi kontsentratsioonide arvutus maaoinna Ehedal 

Vesinikflouriidi kontsentratsioonide arvutus maaoinna lahedal 

Dioksiinide ja furaanide kontsentratsioonide arvutus maapinna lahedal 

Ela6beda kontsentratsioonide arvutus maaoinna lahedal 

Cd ja Tl kontsentratsioonide arvutus maapinna lahedal 

Raskmetallide kontsentratsioonide arvutus maaoinna lahedal 

Raskmetallide kontsentratsioonide arvutus maapinna lehedal (kokku) 

mo/m3 

mq/m3 

mq/m3 

mq/m3 

mq/m3 

mq/m3 

mq/m3 

9,117E- 

05 

9,117E- 

06 

9,117Et? 

4,558E- 

07 

4,558E- 

07 

4,558E- 

5,470E- 

UO

e g*3 

E"IBfr 

sErgs

o 

ro 

u) 

5 

q) 

c) 

v, 

o q) 

u0 

q) 

F 

O 

v+ 

c) 

? 

j 

j r. 

"Eg,gs 

!l **!isEat 

6 

s o\ 

x 

t.- 

c.l 

4 

.J 

q) 

NE 

;: 

_9! d 

o. ":, 

2'9 

gE 

2& 

cr€ 

.) 

\t) 

qrf 

E(J 

6 

t^l 

f 

EI 

; ;.tlH (t\ 

fr ''7 's 

f .3 t s 

EEEE*= 

d e g'a^ 

;frlH t. 

Fo 

E+ s$ 

.==:+ 

.9E; i 

g: EH 

.le 2_ 

S E'i!Srb 

(ri3cL> ChE 

o 

z 

2= 

6l 

@ 

gEgfi=ts{E,€*E 

=

a! 

4) 

F 

J 

os * 

ct 

.) 

-= 

e2 

6t: 

Or ':l 

z'i 

t €EseE 

>< o\ 

; ;,rlH 

g ..? 

9.9 E s 

E E'E E.1 

d; g g'arl 

? 

E; 

9X 

ac 

ah 

GI 

ro: 

9 

F 

a 

.,il 

.) 

o 

F-8 

o 

* bo!s^ 

p :: 

'aE 

=s g E .5 

'! eF: f 

cr .V o iZ -! 

fl 

a \o a! 

€ 

f ;"rlH r- 

gE E ='o 

E E,i:E t E 

A E A>U) E 

z 

a. 

$ 

NV. 

..J to' 

\x 

!$Y 

>\e 

,NE 

.\= = 

.) q) 

$\F 

\q, 

\E 

)$& 

\E 

s 

,S 

X 

i*€Efiee 

P 

ET 

2t 

ah qt 

aa^;, 

!';!; 

*!€F=* 

r:0)h.t?O; 

(D 

a\ O.Y = o- r,/) 

-0 

'l 

?r- 

S\e 

J 

"i$ 

rF 

rj 

.2 

.= 

60 

= 

E 

0) 

ID 

! 

g € 

E 

oi o 

- 

() E 

'- 

g 

'o 

e 

o- 

E 

-o 

eq) 

0.) 

o) 

ro 

I o. 

E 'o 

o 

E E ! 

X 

I 

-o 

o.) (D 

a 

o0 

F 

-0 

o) 

E 

() 

a 

(\ 

E 

ts 

a 

o) 

91 

-q 

.2 

d 

o 

o0) 

a9 

a,i 

E'- 

x: 

g 

o) *E 

b0 '= 

LO 

g> 

F(D 

QU) 

E< 

9- 

() .. 

oe 

\ iio -g 

Y9 

Lri 

kg 

1:I 

o 

= 

EF 

:!c 

6to 

'= 

!? 

9i9 

b; 

.v jj 

..v 

c.r F 

'Y 

vo 

r!6 

gt 

u- 

.> 

!v 

F6 

a*a 

1t7

o 

ltt 

() 

,it 

c) 

att 

ah 

q) 

hD 

a 

o 

X 

F 

J 

,, =Eg,gs 

3*EEEE€t 

-i 

E; 

E6l 

sqq 

o. 'll 

2t9 

o-r 

E+) 

,5 

'^.l 

f 

ut 

; ;{lH o\ 

t{ 

€ 

; ;.rlHt- 

Eq 

E+ s$ 

P,EE E 

S F EH 

t 

u)4 

U) 

q59 ? "-- 

E E,iEnE 

(rijd>(ha 

i|) 

z 

2= 

tt) 

al 

l* 

IG 

l" 

r- 

El ... 

.^l a 

c)a)l 

LI 

t 

O 

N 

o 

'0 

E 

F 

J 

a.l - 

o- 

o

Kaart 1. VARIANT A Suitsugaaside puhastamine toimub kuivmeetodil. 

Cm isojoon (C/SPVI): saastemaksimumi asukoht 2473,6 meetrit saasteallikast. 

Saastemaksimumi viiiirtused: 

NOx:0.009 SPVI 

so2:0,001 sPVr 

Tahked osakesed :0,002 SPVI 

co:0,0001sPVr 

HCI:0,0005 sPVr 

HFI:O,OOO3 SPV1 

Hg:0,001 SPVr 

{apt /

Kaart2. VARIANT B Suitsugaaside puhastamine toimub miirgmeetodil. 

Cm isojoon (C/SPVI): saastemaksimumi asukoht 1453,4 meetit saasteallikast. 

Saastemaksimumi viiiirtused : 

NOx:0,021 SPVr 

SOz:0'003 SPVr 

Tahked osakesed :0,004 SPVr 

CO =0,0002 SPVr 

HCI =0,001 SPVr 

HFI =0,001 SPVr 

Hg = 0,002 SPVI 

fu,tl /

Kaart 3. VARIANT C Suitsugaaside puhastamine toimub poolkuivmeetodil. 

Cm isojoon (C/SPVI): saastemaksimumi asukoht 2375,2 meetrit saasteallikast. 

Saastemaksimumi viiiirtused : 

NOx:0,01 SPVI 

SO2:0,001 SPVI 

Tahked osakesed :0,002 SPVr 

co:0,0001 sPVr 

HCI:0,0005 SPVr 

HFI:O,OOO3 SPVr 

Hg:0,001 SPVI 

fuzl 3

d1'| 

Titt 

Ct Fl 

0 

C' 

de- 

o o 

o 

o 

IAdS/l au!lelqns 

'aselalsees 

e ur 

({ 

E 

-ar 

ut 

t! 

65 

6E 

r{o ut 

a! 

.E 

aD 

u, 

3 

=cD 

=r! - 

o e. 

(! 

Iat, 

.E =(! 

- 

I 

cc) 

= 

.E 

(li' 

.E =(! 

- 

ao 

I 

= 

.E 

(\' 

'tr u, 

= 

(o 

- 

I 

o 

4' 

6t 

O 

ro a.) 

(D 

3c 

o' 

€) 

q) 

.:{ 

(D 

a, 

d 

It) 

= 

€) 

€) 

a) 

d 

q) 

att 

6 

O 

Q) 

.A 

() 

e) 

o 

E 

u2 

J 

q 

It 

361 

Fl 

6l 

O 

x e.

o 

o 

tfua,zt 3 

fna+ o

Lp Kaire tr(uldpere 

AF-Estivo AS 

Vliike-Ameerika tn. 8 

10129 Tallinn 

Lugupeetud Kaire Kuldpere 

Vastuseks Teie jairelparimlsele teatame: 

Trillinna Priigila 

TEIE: I 2. 04.o7 127 -KKIV 

Meie: 17.04.2OO7 nr Q2-;{11 

1. Olemasolev tehnoloogia on rajatud tavajeatmete ladestamiseks. Kuidas kf,ituvad 1a millist 

m6ju avaldavad lendtuhk, pohjatuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkivad tahked jaagid 

olemasolevat tehnoloogiat kasutades, on hetkel teadmata. V6ib tekkida n6rgvee 

kogumissDsteemi ummistuse ja ladestuskehandi stabiilsuse pi.isimise oht- Kui antud teemat 

Itihemalt uurida saaks ka anda kindla vastuse _ 

2. Meie poolt ei oleks takistusi tulevikus Tallinna Priigilas spetsiaalselt tuha ladestamiseks 

rajatavatel viiljakutel tuha ladestamiseks. Hetkel ei oska koheselt nimetada uuringuid mida 

oleks vaja teha, kuna Eestis puudub antud valdkonnas praktika. 

Antud kiisimustele tApsema vastuse saamiseks konsulteerime oma emafirma esindajatega 

Saksamaal. Tallinna Prilgila on valmis tegerna kocstridd eelpool kSsitletud teomade selgitamiseks 

ja osalema omalt poolt vajalikes uurimustdOdes. 

Luguploamrsega, 

"1 

Allan Pohlak, 

Juhatuse liige 

Tallinna PI(lglla AS 

Beg.nr- 10450572 KMKR nr. E8100376074 

Loovelia / Bsbala ki:]a 

Joolehfne vald / 742m Hariumaa 

El 609 00 18 / taks: 609 60 14 / E1ost pruglh@oleaflalvay.rc

Pr. Kaire Kuldpere 

Estivo AS 

KMH ekspertgrupi kontaktisik 

Vaivara piigila tingimused 

Lugupeehrd proua Kuidpere 

23.o4.2W7.a.*. 

ll9 

ASEcoPro-onlepingopereeridavaivraohtlikejEf,hetcprfigilatkuni 15.03.2012.a, 

ohtlike jddtmete pr0gilas kehtivatl Euroopa Liidu N6ukogrr direl:tiiv rggg/3llil'iJ, 

26.o4.r999.a, ja Eumopa LiiduNdukogu otsus zoo3t33lEii, r9.r2.zoe2.u Nimctatud 

otsusega on kehtestatud priigilatele j &itnete vastuv6tmise kriteeriuurid. 

Kuna Tcil ei ole ilmselt teada ladestatava tuha leostusandmeid, siis ei saa siin ka neid 

vdrelda lsiteeriumitega. Kriteeriumite ltletarnisel tuleb jiiahrei

llr. Toomas Niinemiie 

Eesti Energia 

Iru Elektrijaam 

Peterburi tee 105 

74174,Maardu 

Pr. Kaire Kuldpere 

ESTIVO AS 

Viiike-Ameerika tr 8 

10129, Tallinn 

mcnh-sEtts 

Roheline ring 

Sissetulnud0t/ {.aao+ /k(./i-S 

..r.rr!r../...re..!r 

Allkiri.,..,. 

Meie: 30.04.2007 

Vash$eks Teie kirjale s64{ame infomratsiooni meie poolt kogutavate jiiiitnete kohta ja 

teatame oma valmisolekust igalciilgseks koosttidks. 

Ragn-Sells AS kogub tena Tallinnast ja Tallinna tlmbnrsest raadiusega 150 km oknejeiftneid 

ca 1 1 5 000 tonnilaastas. Viie aasta jooksul peaks see dT aht meie awestuste kohaselt kasvama 

[50 000 tonnini. KuidtiinaoD jiietuetekogqrnine pidevas muutumises kunatoimub jiakjerguline 

tileminek korraldatud olmejiidtmete veole (Jflttrneseaduse pdhjal peaks olema juba 

rakendunud) ja see asjaolu v6ib planeeritud numbreid muuta oluliselt nii fihes kui teises 

sulmas . Korraldanrd jiiiitmeveo rakendamine annab omavalitsusele Oiguse maflmta j afitmete 

kasutus vdi ladestuskoha. Jfiflimekoguste kasv on iilemaailmsest praktikast l?ihtuvalt otseses 

seoses elatustaseme kasvustja sed vdiks meie arvates olla ka Teie arvestuste aluseks. 

Valikkogumise suurenemine ja taaskasutatavate materjalide vailjasorteerimine vdib 

traditsiooniliste olmej iiiitnete hulga kasw mingil moel mdjutada kuid meie arvamuse 

kohasett mitte olulisel miiiiral. Seda neitab ka j HAtmemaj anduse korraldamises meist enarn 

arenenud riikide kogemus. 

Olrnejdilunete koosseizu kohta Rafn-Sells AS uuringuid teostanud ei ole. Sdltuvalt 

piirkonnast ja aastaaj ast on olmejeatmete koostis erinw kuid oleme veendunud selles tiinased 

olmejEiimed on sobilikud.pdletuseks energiatootrnise eesmiirgil. 

Ragn-Sells AS sorteerimisjaamas tekkib pSletamiseks sobivat jiiiiki ca 1000 tonni pakendite 

sorteerimisest ja 2000 toruri ehitusjaatmete sorteerimisest. Need mahud kasvavad keslqniselt 

5% aastas- 

Ragn-Sells AS ei nde takistusi jaEtmet€ tasdmisel Teie poolt planeeritavasse jii.ihnepdletus 

j aama ja on n6us alustama liibirfliikimisi lepingu s6lmimiseks kohe kui see on vajalik. Siiski 

tuleb siin arvestada asjaoluga et seadusejihgselt meerab jEiatmete kasutuskoha jiiiitmevaldaja 

kelleks konaldatud olrnejdittrnweo korral on lg6halik smavalitsus. See seaduSe siite on meie 

arvates Eesti jefitmekaitluses sobimatu, kuid tHna on seadusandja tahe selline. Kuna 

jeatrnep6letus energia tootmise eesmiirgil asub jeftnekaitlushierarhias aste k6rgemal 

ladestusest, ei pea Ragn-Sells AS vdimaliknks, et omavalitsused vdiksid jdiitmed suunata 

p6letuse asemel ladestamisele Jaiehekeitlusettevdtte osaks jdiitmete tamimise lepingus oleks 

vastutus selle ees! et tamitavad jaatned ei sisaldaks pdletarniseks mittesobivaid jEiiitnreid. 

Ragn-Sells AS te gevjuht 

lF fl6l |ffififi| rr*c Ragn-Selk 

AS, SuuFs6j6nue 

50, Il4l5 Tallina 

lHgl lEsl+ll lffixllLffffi;ft$J3,ff"Sl-:id$#ffi,+#,rilfffl'ffins#ar,*

IIIEHII 

Kaire Kuldpere 

AF-ESTIVO AS 

Vlilke-Ameerika tn 8 

10129 Tallinn 

Vastus j iirelepiirimisele 

Vastuseks Teie kiisimustele on mul heameel tertada alljlirgnevat: 

Teie I 1.04.07 DV-Y,,K/V 

Meie 18.04.2007 nr J-71 

1. M06dunud 2006.a. jffitmearuande p6hjal kogus Adelan Priigiveod OU segaolmejnEtoneid 

Teid huvitavast piirkonnast - 30000,00 tonni. 

2. Protsentuaalset pilsije6tmete ja biolagunevate jaietmete osakaalu olmejliiitrnete koosseisus 

on raske hinnata. Samas on Tallinna Keskl

KESKKONNAIGITSE OSAKONI' 

OKOLOOGTA LABORATOORIT]M 

Ahdeemiatee 19, 12618 Tallinn 

T el, 67O3253 - fax 67 03245 

EESTI ENERGIA 

Vorm KP -02-2(n1 

Laboretoorium on ekrediteeritud Eecti Akrediteerimiskeckuse poolt ja omistetud 

registreerimisnum bcr 11162. 

Tetlije 

Nimi iq ardress 

oO IruElel*rijaarn 

KASUTATUD MEETOD: 

Lk r(2) 

KATSEPROTOKOII TAGKESIA-E - I4R91 

Labori spetsialist 

RobertPam 

Iabori insener 

T0nis Ldhmus 

T66 teostrjad Mtrtmiste aeg 

03.04.07.a 

Mtira taserne m66tmioe viiakse lebi vastavalt OL M9 ja standarditele ISO1999;1990, 

ISOl99Gt,2. 

KASUTATUI' SEADMED: 

Miiram66rja 6074 4 MIP OY TS-900, kalibreeritud Metrosert 03.07.2006-a. 

rvrOouruvoB.rEKT : 

Mddtniste ajal puhus tuul loodest,40 rn/s, temperatuitr 5,5 "C,6httr6hk 1007,4 hPa. 

M66tnised toimusid 7 eineval md6tekohal: 

Mddtmiste kestus igae punktis oli ligikaudu l5 min. 

Miidtrnise ajal oli t00s energiaplokk nr. 2. 

uAnros: 

M66tnised viidi tiibi tellija poolt etteantud punktides, rnis on mArgitud protokolli.---- 

Iisatud kaardil 

EESTI E]{ERGIA AS 

t I -0It- 2007 

Lakr 

24. | 2915 Tellir lL4 1 15 2222 lake 715 2200 E-ma : info@eoerga 

ee Reg nr. t0421629

l' 

ro 

Jrlc 

Nr. 

MdOT}TISTULEMUSEI, 

Mddtmiste eest vastutav: 

Laborijuhaaja K Saar 

TAGKESLAB- I1,|}9I tk.z (2 ) 

M6dbkoht MEnratrv paremQetcr 0nir Tcgclik 

(kesknioe) 

* Mora norEtas€fiicd clu- ja puhkealal elenu:tes ning [hislasrtusega hoonetesja mfrataseme npetodid- 

Sotsiaalministri 4. m[rtsi 2OO2.a mEErus nr 42 $ 5 punkt 6 fV kategooria' 

t + Mura normrrscmcd du- je puhlcahl elsmutB niry 0hiskasnus€ga hmneles j8 miifettscttte 

mectodid. Sotsiealrnini*ti 4.'n6rtsi 2002-r mEfrrus nr 42 $ 5 punkt 6 III kategooria' 

tf,t M00telulerrust m6julEs m66duvate autode poolt tekitatav mUrL 

t*r+ M6dtetulcmust mdjutas fir66duva diiselrongi pooft tekilatsv mura. 

NB! 

tr(rtrcttrl.Dur.d kchtiud rinda krtsctrtrrd objcldidc kobte. 

I(atrcprolokolli ostdcu petjundrminc or kcchtud- 

Protokotli koostas: 

Labori spetsialist M- Ernmaa fu 

Norm 

I I Miira DB(A) 57,0 70i 

2 I Mtrra DB(A) @ 70+ 

.1 2 MEra DB (A) 59,s ?0* 

4 S M$ra DB(A) 6E,1 ?0+ 

5 4 Mffa DB(A) 61,s 70r 

6 4 M[ra DB (A) @ 70* 

7 5 M[ra DB(A) 55"0 70+ 

8 6 Miira DB (A) 52,3 70* 

9 6 Milra DB(A) 701 

10 

Pctdbrri tee poolt 

sditas mddda Saha- 

Loo teed esimese 

maia iuures. 

Mtua DB(A) 45,7 65++ 

-- /./-' - -

! 

I 

i\t 

i 

I 

2 

Kiitusena jitiitmeid kasutava soojus- ja elektrienergia koostootmisploki 

rajamine Iru Elektrijaama territooriumile 

Keskkonnamdju hindamise aruande avalik arutelu, 08.06.2007 

PROTOKOLL 

Avalik arutelul tehti viis ettekannet: 

l. U. Varik: fllevaade olemasoleva Iru jaama ttidst; 

2. K. Kuldpere: iilevaade Rootsi visiidist; 

3. H. Moora: iilevaade SEI uwingust; 

4. S. Link: KMH aruande tutvustus; 

5. E. Potter: dhuemissioonid. 

Kaire Kuldpere ettekanne 

E. Rilcs: Kas tuleb analoogne segaolmejiiiitmeid pdletav jaam ka Iru territooriumile nagu on 

Rootsis? 

K. Kuldpere: Jah. 

A. Kuum: Rootsis toimib j:iAfrnete sorteerimise siisteem. Rootsi seadusandlus niieb ette priigi 

sorteerimist kolme ossa. Rootsis peab seaduse jiirgi igas majapidamises jiiatmetele olema 3 

priigikasti. 

K. Kuldpere: Jiiiitrnevedaja toob jaama olmejiiiitmed, mis on elanike poolt sorteeritud. Niiiteks 

kloorisisalduse osas jiiiitmetes on j iiiitmej aamal j iiiitmevedaj aga lepingus klausel, mille 

kohaselt tuuakse jaama jii2ihned, milles tagatakse Cl sisaldus alla lYo. 

E. Riks: Eestis pole seda ju vdimalik tagada 

U. Varik: Pdletame jifinnefrma poolt tamitavaid jridtneid, tagades suitsugaaside puhastuse 

vastavalt kehtestatud normidele. 

Harri Moora ettekanne 

A. Kuum: Olete selles prtigisorteerimise osas pessimistlik, teisalt baseerub uuring 

sorteerimisele. Priigi sortimine vdiks Eestis lZihiaastail kiiivituda. Tiinane j,iAtmete pdletamine 

toimub riikides, kus toimub jiiiitmete sorteerimine. Kas ei oleks mdistlik enne priigi sortimine 

kAima liikata ja seaduslikud alused luua ning alles siis hakata p6letama jii?itmeid? 

H. Moora: Olen n6us, et jiiatnete pdletamise kdrval tuleb tagada ka jii2itmete sortimine ja 

ringlussev6tt.. OlmejZi?itrnete liigiti kogumine keskendub eelk6ige pakendijiiiitrnetele ja 

biolagunevatele jiidtnetele. Oiguslik alus jiiiitmete liigiti kogumiseks on Eestis olemas. 

Pakendijiiiitmete liigiti kogumissiisteem on kiiivitunud, kuid olen pessimistlik biolagunevate 

jiiiitmete sorteerimise osas. Pakendijii5tmete kogumis- ja taaskasutussiisteem toimib Eestis

ahuldavalt, Tallinnas on pakendijiiiitmete taaskasutuse osakaal suurim. Tagatisrahaga kaetud 

pakendite kogumine toimib viiga hiisti (keskmiselt iile 70Yo pakenditest tagastatakse juba 

tiina). Segapakendite kogumine konteineritega vajab veel tiiiendavat arendamist. Uutest EL 

liikmesriikidest oleme pakendijiiiltmete taaskasutuseesmiirkide t?iitmisel edukamaid ja suure 

tdeniiosusega EL pakendidirektiivi taaskasutuseesmiirkid (60% pakendij2iatrneid tuleb 

taaskasutada) t2iidetakse. Keerulisem on biolagunevate jiiiitmete kogumissiisteemi kiiivitamise 

osas, et tagada pr0gilasse ladestatavate biojiiiitmete piirangu tiiitmine. Siin pole kiiret tulemust 

v6imalik saavutada. Seda niiitab ka teiste riikide kogemus. Olmejiiiihnete pdletamine aitab 

otseselt ka neid n6udeid Uiita, kuna vajalik kogus biolagunevaid jii?ihneid taaskasutat&kse 

p6letamise kaudu (energia tootmine). 

A. Kuum: Aga enne siis ikka priigisorteerimine korda? 

H .Moora: Jah, pdhimdtteliselt n6us. Selge on see, et pakendijiiiitrnete 

taaskasutus/ringlussevdtu normid hrleb tiiita ka jii?itmete pdletamise puhul. Need normid tuleb 

tiiita juba liihiajal, ehk siis juba enne jti?itmep6letustehase kavandatavat valmimisaega. 

Jiiiitmete pdletamise kavandamisel tuleb eelk6ige keskenduda v6imalikele prtigilasse 

suunatavatele jiiaunetele. Oluline on, et priigilasse ladestatavate jiiAtrnete hulk viiheneks, kuna 

priigilad p6hjustavad k6ige suuremat keskkonnamdju. Nii on see ka niiiteks Rootsis, kus 

pakendijiintrnete taaskasutusstisteem toimib efektiivselt ja iilejii.iinud olmejiiiitrned suunatakse 

pdletustehastesse (ca 50% olmejii6trnetest), et v6imalikult viiike kogus jiiiiks priigilasse 

ladestamiseks (ca 5%). 

Siim Link'i ettekanne 

E. Riks: Kus hakkab toimuma p6hjatuha kiiitlemine? Kus hakkab toimuma pdhjatuha 

eeltddtlus? Enne ladustamist peab vanandama, kas Tallinna Pr0gilas? 

S. Link: See on jiiiitmek?iitleja otsustada. Meie ei saa ette kirjutada mida ja kus jiiiitmekiiitleja 

peab tegema. Iru EJ annab tekkiva pdhjatuha iile jiidtmekAitlejale, kes siis tddtleb seda 

liihtuvalt lOppkasutuse eesmiirgist. Kui on vdimalus kasutada teede ehitusel, hrleb flrhale anda 

teatud omadused ja kui ei saa pdhjatulrka taaskasutada, siis tuleb ladestada priigilasse ning 

vajadusel eelnevalt ttitidelda, nt vanandada. K6iki tuhaga seonduvaid tticitlusi viib liibi 

jtiiitrnekiiitleja, kes omakorda peab omama selleks vastavat luba, mis tuleb taotleda, kui seda 

juba olemas ei ole. 

L. Truubon: Millal otsustatakse l6plikult tuha kZiiflemine? Peaks ju enne l6plikku otsust selge 

olema. 

S. Link: Seda peab arendajalt kiisima. 

U. Varik: Tuha kiiitlemine otsustatakse hetkel liibiviidava teostatavusuuringu (Feasibility 

Study) raames. 

S. Link: Meie tuginesime olemasolevatele andmetele, seega ei saanud anda ka l6pli1,&u 

lahendust, niiitasime iira vdimalikud variandid p6hjatuha kiiltlemiseks. 

E. Ril

S. Link: Viiljaspool jaama iildiselt mtira ei ole. Kompleks jiiiib Iru seniste hoonete varju. 

T. Meriste: Projelcteerija miiiirab miira t6kke vajalikkuse. 

E. Rilcs: Awan, et KMH kiiigus hrleks vzilja selgitada kas on mtirabarjiiiire vaja. Mwe, kui 

mtiratase tiletab normi, siis Iru kiila elanikud tulevad valda kurtrna. 

S. Link: Projekteerimistingimustega miiZiratakse mitat6kke vajadus. Tuginedes Parima 

V6imaliku Tehnika andmetele jii?itrnejaama miira norme ei iileta. KMH-sse niigime ette 

lisameetme kasutamise juhuks kui jZiiitmeploki tiipse asukoha selgumisel Iru EJ territooriumil 

tekib vdimalus, et miira v6ib ulatuda kinnistust viiljapoole. Aga vaatame selle iile ja 

tiipsustame. 

U. Varik: Tootmine on hoone sees, miira ei ole pdhimdtteliselt viiljaspool kuulda. Ka meil on 

siin kehtivad tiiiiohutusn6uded. 

Elmu Potteri ettekanne 

Ki.isimusi ei esitatud. /, 

S. Link: Aruande avalikustamisele on laekunud 7 kirja ktsimuste ja ettepanekutega. Kas loen 

need ette vdi loobume lugemisest ning sellisel korral palun avaldada arvamust, et k6ik on 

mittelugemisega ndus? 

A. Johannson: Lugeda ette kellelt on kirjad tulnud ja kommenteerida liihidalt nende sisu. 

S. Link: Laekunud on jEirgmised kirjad: 

. Mittetulundusiihing ,,Pirita jde iirgoru kaitse fond", Pekka Tcirmikoski, Juhatuse liige. 

Kiri laekus 07.06.2007, mis on piirast taihtaega. Tiihtaeg oli 6.06.2007. Seega v6ime 

seda kirja mitte arvestada; 

o Keskkonnainspektsioon Harjumaa osakond, Silva Prihodko, juhtivinspektor; \ 

o Jdelfitme Vallavalitsus, Ardo Lass, Vallavanem; { 

r Tallinna Keskkonnaamet, Madis K6rvits, Juhataja asetiiitja; \ 

r Raul Savimaa; \ 

o Arno Kannike, 34 kiisimust; { 

r 54 allkirja Iru kiila ja Jdeliihtme valla elanikelt, kes toetavad Amo Kannikese 5. juuni 

2007 .a. kirj a Maardu Linnavalitsusele. 

E. Riks: Kas oleks klisimused vdimalik Maardu Linnavalitsuse kodulehele iiles panna? 

Otsustati, et kirjade koopiad on vdimalik saada soovi korral Maardu Linnavalitsusest. 

E. Riks: Kas on vdimalik piirast tiinast avalikustamist veel kiisimusi ja arvamusi esitada. 

Jdel?ihtme 

Vallavalituses tehti nii. 

S. Link: KMH knostaja ei ole sellele vastu, kuid kuna protsessi reeglid ncigid ette, et lcilsimusi 

saab esitada kuni 6. juunini 2007, siis et mitte minna protsessi reeglitest kdrvale ja anda 

teatud huvigruppidele alust kogu protsess protestida, siis ei saa seda lubada. 

Protokolli koostamise kuupiiev: 08.06.07 

Protokollijad: Marek Laht, Ave Dello ja Kaire Kuldpere, AF-Estivo AS.

'l 

t 

2 

F 

f-l .H 

aJ4 

F9 

.- V() 

(tI 

lo 

GI 

(a 

r- 

.4 

o) 

() 

F{ 

ll I 

4) 

v) 

c) 

rt) 

v, 

c) 

v) 

(D 

bo 

c) 

F 

tr 

tr 

.:{ 

qr 

ai 

I 

42 

q) 

.J 

.|lr 

r\ 

\!) 

\r .l 

\, 

Jt 

$r 

\s 

t)a 

\ 

) 

\ 

s 

t 

o 

5 

F 

p 

AIJ 

I 

a\ 

t 

R 

\i 

\ 

N 

-=-\ 

$a 

x 

-,_$ 

$$ 

'.N 

-t\ 

\ 

O{

\ 

b 

.l\; 

IL 

w ! 

Y 

t'v I 

a 

-{ \ 

q 5 

t 

,N 

N 

d 

n 

ls.\ 

\\ 

7 

J 

H= 

:P 

T ) 

.."t 

N 

j 

g 

ID xI 

(^ 

J ,)< 

sl 

I 

.Jt 

tu 

=-V 

$ 

tQ 

- 

..-\ 

\ 

A \) 

_-, 

g 

.{ s 

\ 

\\ 

-\ 

{ 

\) 

D 

v-tt 

\ 

* { 

\ 

q* 

i{. 

\ 

\ 

$ \ 

s\ 

\ 

{ 

,il 

'$ 

d 

\. 

I 

lqq d\ 

R. 

\ 

\ 

N 

Sl 

.,s 

a \g 

R 

\t\ 

\ s., 

.. {i 

d' 

ss 

$\ 

N 

\' 

$ 

o' 

.\ 

\ 

N 

\ 

r\ 

\ 

\ \ 

.,( 

\ 

t-\ 

\'--- 

et) 

\ 

.$" 

$ 

s \ 

s ss\ 

s F- € o\ 

N \\ 

J 

T 

\ \) 

\\J 

{ 

\ 

s 

R 

=$ 

\ 

\ \t 

t 

{ 

d 

$ ,.{ 

\ 

ld 

\ o 

;s 

st 

-+ 

\i 

C.l 

l 

J 

0 {s 

c 

't( 

Y, 

9{ 

{ 

I .0 

\, 

1 

-f 

g ,l 

4 

2 

@1 

e6r 

'P 

6vl 

I 

t 

v 

{ (ns 

f tJ 

*l< sqdl 

-I 

(J 

J .J 

(\ 

# 

.-fl 

? 

q 

j cE 

,iJ 

K 

{ 

/Y 

{... 

t\ 

AD\ 

rSN 

N 

\s aN 

-\ 

_= 

\l $ 

sql N 

\n 

N 

|t 

-S 

s .1 

J 

07/06 O7 TEU 09:16 FAX 

o* 

Kerkkonnam6lu hlndamtse aruand-est 

/ 

run; 6oss4sf 

S.juuni 2007.e 

Tutvusime Maardu Unnavalitsuse kodulehele wwrn-maardu.ee avaldafud 

keskkonnamoju hindamise aruandega,Kttusp;na jeetmdd kasutava soo/ls-1a 

elekfrieneryia koostootmlSp/oh rajamine lru Eld

lru kiilaJa J6elihtme valla elanikud, kes toetavad Arno 

Kannlkese 5 J uun 1.2007.a. ktrJa lllaardu Linnavalitsusele : 

Nimi Elukoht Ankiri 

tLir^.a*,)fi 

fuAL h4 

,t-;'t"' /z+*i L.u: .IL.e1.," t 

loo/n, f,'llo/ 

/-/,tjr-4.2 

.?,.71>,- 

,r'r44 '..* 

fll:lt\K Lr t-.r -- \ (t7 zAc fzeuz ;F.-ff;\ 

L.c'6 

'ALF t'' iri1.^-- 

Lu,:: .ri 

tE i,' 

ArJu- t'-a,s+'i] l^;.-lr., N-Lt, fi,: 

fib- v,'-L E/n o;,^ A*. /4k' 

lf',:),r'-Sa Kll,ief 

ii,a, Llvrlq 

!-t:; 

Al{\v' 

t J'.; !"!--.'j 

f-iJ' tl'^cv 

..., r ,. !/ 

.',4*'*i./ 

ii i' ti j 

/ sr'l'i-'7" 

Ji,*t{- tKh *Ct .1/:-i/ 

Rine ti- P.fiS'i./,t ,k r- *rF !" lo-,"f e 

.L' ,*;',.i;Gi;;9,, :,p f-[w1 +VLb- 

'Ti: 

r l.{,tdljt}trr dt(. "4/E/ 

ks3,'ti*,r+ ltA,*frtu ii{ ALEU 

Alnt VAF-rsc7..! LCt; AtEv /i,//rnh,- 

Il",)te"; r ci-1r5 '-t.Ci)tt,. =-**-.i,- 

4ii' "iiL& 

4o ./42tfi, 

5*.i J!.'o, 

44'l 

lA/-u\c', iu:sV L't| ctttcY

07 

lru k0la ia J6el{htme valla elanikud, kes toetavad Amo 

Kannikese 5 juu ni.2007.a. kirja llaardu Li nnavalitsusele : 

Ntml Elukolrt Allklrl 

\ a-.e:..- 

a. 

L 

(o.,r.r', l'/ b; 

fiaiiq Ar-.c.' frLe'"' il.: 

y'to fla crr't, ,Ait t"'t " v- J 

,\t.'.' El"r, if L r}'' ,.-/'r-, L ,*ox 

ii*,1 PENrnt5 id:o .utz1ill 

i\'*;t Vea!* (o- .41l.- v 7 Y2- 

E,,tc z)r-u" L'r, t ii',a, ! ,Jl 

,kub,h*h, t"H,r6 

r- *cn d.&rt-'[ n{^_ 

Ai,, J&zrrr'fruo. rL *,. $Z,i,iL #a^ L 

il"i4 ,-i:,,nh" ihy,:,, -- v 

.i) tJ,rn rr, rl,*^l tl r, ,lr'r'riolnri b 

'!rlL^-

I 

I 

I 

i 

I I I 

I II II 

I 

i 

o7 /09 07 

lru ',H#|,t["ili'.Ll'i'iirroi.*iiii"lrr.arduLinnavalitsusele: 

k0la ia J6elltrtme valla gl.tlrill-1-t=t:"-':Y-"1*H

I' 

U 

o 

o 

E 

o 

o 

N 

t' 

i 6 

d 

ti 

c 

E 

I 

f 

ro 

I 

e 

a-94 

EE 

Pt 

g 

t 

o 

o 

8s 

a1 

'6C 

d 

I 

to 

J 

q 

o 

I 

tl 

6 

( 

I 

L 

I 

6a 

,ll 

E 

\a 

,ta 

- gi 

$f5

El( 

! g,j 

gv! 

.Es 

.'l 

4 

a! 

s.E 

{tr 

J 

t: ei 

s 

I 

5 

a 

U 

-) 

* N 

$- 

( 

Jlo

I 

l^ 

U} 

ts 

(r) 

s- 

\ 

I 

s 

r6 

rf 

d 

'd 

E 

E 

E FI 

i9 

ii .i 

ri 

! 

g E 

a 

g 

B it 

x 

u 

\ 

s' ts 

\ 

E 

tbl 

P di 

lE r 

ial 8'8. 

i 

gE- 

: 

& 

f, 

2", 

€T 

.9 

\ 

({ 

*\ 

t\ "( 

N 

E 

{ 

t 

\ N 

I 

OJ 

s 

&' 

\ 

q 

a

a 

\ 

\ 

I' 

\

Hr Arno Kannike 

Iru tee l I 

Iru kiila 

.l6eliihtn.re vald 

7420I HARJUMAA 

Viide: 

'l-eic 

05 06.2007 l

10. Iru Etektrijaam ei vastuta teiste ettevdtete tegevuse eest. Soojuse m0tigi v6imalused sdltuvad 

soojuse hinnast. Kui konkurentsisituatsioon aset leiab, siis lru EJ on valmis ka Viio jaamaga 

konkureerima 6iglase konkurentsi tingimustes. 

I l. Osalise koormuslga tddtamise tdenaosus on alati olemas, kuid selle hindamiseks puuduvad 

nromendil kindlad meetodid. Osalise koormusega tcicitamine ei ole antud kontekstis olulise 

keskkonnamdju tekitaja, arvestades et p6hiktitusena kasutatakse 100% olmejafltmeid ning 

abiktitusena n.raagaasi. Osalisel koormusel peavad olema tagatud samad tingimused koldes, 

kui taiskoormusel. Ainult keskkonda emiteeritavate saasteainete kogused on viiiksemad, kuna 

pdletatakse vihem j?ilitrneid. 

12. Sisuliselt on tegen.rist krisimuse I0 kordamisega, palume ka vastuse osas tutvuda meiepoolse 

komrnentaariga , uris on arttud kijsinrusele nr 10. 

13. KLrna rrassp6letamine on antud jZiiitmete koguste juures pariur v6inralik tehnika, siis ei olnud 

m6ter kirjeldada tehnoloogiat, rrris ei ole antud tinginrustel parinr v6imalik tehnoloogia. 

Keevkihtkatla ktitr-rsena orr vdinralik kasutada kiitusena jeetrnektitust (RDF), ntida tdna Eestis 

ei toodeta ja mille tootntirre naitel(s Iru EJ territooliumil tekitaks tdiendava keskkonnanrdju. 

Sellest tulerrevalt ei ole keevl

25. Palume lugeda ,,Jiifltmep6letustehase ja koospdletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise 

nduded" Keskkonnaministri 4. juuni 2004. a miiirus nr 66. paragrahv 14. 

26. Soovitame lugeda aruannet ja jlirelduse 4 l6puni, siis peaks olema selge, et jutt on 6hku 

emiteeritavate kogustega. Lk 105 on antud tilevaade,,JAiitmep6letustehase ja koosp6letustehase 

rajamise, kasutamise ja sulgemise nduded" Keskkonnaministri 4. juuni 2004. a miiiirusega nr 66. 

kehtestatud seiren6uetest jiiiitmep6letusjaamale. Aruandes on antud i.ilevaade k6ikidest (kuiv, 

poolkuiv ja mlirg) suitsugaaside puhastustehnoloogiatest ja miirj a puhastustehnoloogia 

kasutamise korral tuleb ka heitvee seire ndudeid ftiita. 

27. Altematiivide vdrdlus on lebi viidud peattikis 5. 

28. ,,Kuni l50 km" raadiuses ei tlihenda, et peab tingimata tooma l50 km kauguselt. WSp poolt 

koostatud Pre- Feasibility Study leidis, et sellisest raadiusest jAetnlete tootnine on tasuv. 

KMH ei pea ltikkanta iinrber teiste spetsialistide poolt telrtud majanduslikke lrinnanguid. 

29. N2O tekib ktituste p6lemisel ja N2O teke ei ole onrane ainult priigipdletr,rstehastele. N2O 

tekke pearnised allikad otr seotud;16llrrnrajandusega, vdhenralt 75% iildisest heitkogusest. 

Energeetika osa N2O heitlrete tel

vanade plokkide tcicid, siis vee- ettevalmistuseks ja katla vee tcicitlemiseks 

kasutatavate kemikaalide vedu ei suurene. Lisandub suitsugaaside puhastuseks 

vajalike kemikaalide vedu. Kemikaalide vedu ei toimu igapiievaselt. Tavaliselt 

siiilitatakse jaamas vlihemalt I kuu varu kemikaale. 

d. Veokid ei liigu liibi elupiirkondade. 

e. Jiiiitmeveokid on kinnised, jiiiitmeveokid s6idavad ka praegusel hetkel Tallinna linnas 

ja nad ei k{ilva oma teede iiiirde massiliselt priigi. 

f. Iru EJ kohustus on hoida oma territoorium korrastatuna. Meetmena kasutatakse 

pidevat jiirelvalvet territooriumi tile ja koristamist. 

g. Tegemist ei ole absoluutsete vaid hinnanguliste suurustega. Aruandesse on sisse 

viidud tlipsustus transpordikoorrnuse osas. 

h. Transpordi osas on raske anda absoluutseid vastuseid 

l Kirrdlasti ei tihildu. Teadaolevalt on Saha- Loo tee intensiivse liiklusega tee 

LiiklLrsloendus tehti hinnangulise koornruse teadasaamiseks, ja kuna loetLrd tundidel 

langesid autode arvud kokku (loendused tehti r,6inralike tippturrdide ajal), siis tehti 

iildisttrs v6inralil

Maardu Liruravalitsus 

Linnamaj anduse osakond 

Kallasmaa I 

7411I MAARDU 

25.06.2007 nr JUH-8/l 69-3 

Edastan Teile koopiad OU Iru Elektrijaam vastusest Maardu Linnavalitsusse saabunud ,,Kiitusena 

jliiitmeid kasutava soojus- ja elektrienergia koostootmisploki rajamine Iru Elektrijaama 

territooriumile" keskkonnam6iu hindamise aruande kohta laekunud ktisimustele, ettepanekutele. 

Lugupidamisega 

(' ( 

Ene Tammoja 

assistent 

Lisad: 1. Vastus Raul Savimaale 

2. Vastus Amo Kannikesele 

3. Vastus Keskkonnainspektsiooni pr Silva Prihodkole 

4. Vastus Jdeliihtme Vallavalitsusse hr Ardo Lassile 

3. Vastus Tallinna Keskkonnaametisse hr Madis Kdrvitsale 

5 lehel 1 eks 

4lehel 1 eks 

3 lehel 1 eks 

5 lehel I eks 

2lehel I eks

Georgi B6strov 

Maardu Linnavalitsus 

Kallasmaa I 

74III MAARDU 

J OtililrrMg V^*l-L^s.V^*u rs us 

Meie: 06.06.2007 ff 9-4.3/ ,t S-l,l 

J6eliihtme Vallavalitsuse seisukohad, kiisimused ja ettepanekud kiitusena jiiiitmeid 

kasutava soojus- ja elektrienergia koostootmisploki Iru Elektrijaama territooriumile 

rajamise keskkonnam6ju hindamise aruandele 

MtiRA, sh TitANSPoRT 

Lk 95-100 12.1.1 Transpordi kasv Saha-Loo teel ja 12.1.2 Transpordi kasv mbruskonna 

maanteedel 

Lisa I0 Autode loendus Saha-Loo teel lru EleHrijaama juures 04.04.2007 

Arusaamatuks j iiiib arvutusmudel, mis on vdetud aluseks transpordikoormuse arvutamisel. 

Palume esitada tlipsustavad andmed. 

Autode loendus 04.04.2007 kahe tunni jooksul pole piisavalt pikk periood niiv6rd 

laiaulatuslike jiirelduste tegemiseks. Teeme ettepaneku pikaajalise liikluskoormuse uuringu 

teostamiseks. 

Lk 100 - Uue jddtmepdletusploki ja olemasoleva elektrijaama poolt pdhjustatud milrad ei 

summeeru ning ei mdjuta iimbritsevat milrafooni oluliselt, kuna domineerima jcirib suurem 

milraallikas. 

Miiraemisiooni vdhendamiseks tuleb jaatmed laadida kinnises ala, mis on vajadusel knilstud 

miiratdkkega. Tuhkade laadimine peab toimuma veokitesse kinnises ruumis, et vriltida lisal

Jdeliihtme vallavalitsus on seisukohal, et hetkel puutlub KMH aruandes 

jiifltmepdletusploki tiiiist, sh autotranspordist tuleneva miira korrektne analiiiis. 

HAIS 

Ll( 98 - Pdhja- ia lendtuhk on pdrast jahutamist bioloogiliselt sleriilsed ning ldhnatud. 

Lk 100 - Tuhkade laadimine peab toimuma veokitesse kinnises ruumis, et vdltida lisal3 

milrale ko tolmuemisioone ja haisu levikut. 

Kahe toodud viiite vahel on vastuolu. Palume tiipsustada. 

Lk 98 - Selle vciltimiseks ehitatakse jcicitmepunker hdrenduse alla ning pdletamiseks vajalik 

dhk vdetal

AS EcoPro juhatuse esimees Neeme Reinap oma23.04.2007 vastuskirjas nr l19 mlirgib: 

..Seega 

tuleis siin kusida ka Keskkonnaministeeriumi Jiiiitmeosakonna seisukohta..." Kas 

nimeiatud seisukohta on Keskkonnaministeeriumi Jiiiitmeosakonnalt kiisitud? Palume 

seisukoht KMH aruandele lisada. 

J6eliihtme Vallavalitsus on seisukohal, et KMH aruannet tuleb tfliendada tuha iiraveoks 

laadimise, transportimise, ladestamise ja emissiootri takistamiseks kasutatavate 

meetmete osas. 

JIiATMETE KVALITEET 

Lk 44 - Jddtmep,letusiaam peab s\lmima icititmetarniiatega lepingu, mille kohaselt on 

tarnij a vastutav jdcitmete koostise osas, ning peob lagama, et i(idtmetes ei ole koostisosi, mis 

vdivad pdhjustada hciiringuid pdletusseadmete tods. 

Kuidas tuvastatakse, milline jiiatmetamija on lepingut rikkunud ja hliiringu pdhjustanud? 

KMH aruande kohaselt kogutakse 3-4 p?ieva varu tihte suurde ruumi' 

Kuidas toimub oigeaegsel hai.ingu avastamisel hiiiringu ohutul likvideerimine? 

Millised v6ivad olla iagajiirjed htiiringu mitteoigeaegsel avastamise, kui suur on hiiiringu 

tagajiirgedest h6lmatui piiit

Jdeliihtme Vallavalitsus on seisukohal, et KMHs tuleb iibeselt ja konkreetselt viilja tuua 

parim alternatiiv suitsugaaside puhastamiseks ning selgitada, miks viihendatakse 

olemasolevate seadmete vdimsust jiiiitmep6letusjaama ttiiilerakendamisel. 

Lk 82 - Seoses jcicitmeveokite liilamisega lru EJ territooriumil suurenevate 1liste heitmele 

hulga koos sadevetega vdtab vastu praegu lddtav dlieraldussiisteem, mille tiiovdimsus on 

k iillalda ne puhas tuse ks. 

KMH aruandest ei niihtu, kui palju suureneb 6liste heitmete hulk ning millistele andmetele 

tuginedes viiidetakse, et praeguste seadmete tddv6imsus on ktillaldane? 

BIOLAGUNEVAD .TAATUNI 

Lk 34 - SEI- Tallinn on hinnanud olmejciritmetes sisalduvate biolagunevate jcicitmete 

osalraalulrs 65,5%, pdlevarc jacitmete osakaal olmejcicitmetes on hinnatud 79,4 %-le. 

Lk 112 Eestis ladestatakse igal aastal prilgilates kokku kuni 550 000 t olmejddtmeid, millest 

60-70 ", (so kuni 385 000 t) on biolagunevad jtititmed. 

Keskkonnaministri 16.01.2007 mlitiruse nr 4 "Olmejiiiitmete sortimise kord ning sorditud 

jaiatmete liigitamise alused" $ 3 lg I kohaselt tagamaks viiljasorditava jiiiitmematerjali 

kdrgemat kvaliteeti, suurendada selle taaskasutusv6imalusi, parendada sortimise tdhusust 

ning viiltida iilearust energia- ja tdtijdukulu j iirgneval jiirelsortimisel v6i segunenud 

olmejiiiitmete lahutamisel, tuleb esmajoones kasutada kdiki v6imalusi olmejiiiitmete 

sortimiseks nende tekkemomendil v6i vahetult peale seda tekkekohas, ning viiljanopitud 

jiiiitmete kogumiseks ja iileandmiseks jii?itmekiiitlejale liikide kaupa. L6ike 2 punkti 4 ja 5 

kohaselt olmejiiiitmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda biolasunevad aia- ia 

halj astuj iiiitmed nine biolaeunevad kddei- i a sddklaj iieitmed. 

Tallinna Linnavolikogu 08.08.2006 maiirus nr 6 "Tallinna jiiiitmehoolduseeskiri" $ 7 l6ige 1 

punkt 2 kohaselt elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (ridaelamutes, korterelamutes jne) tuleb 

koguda eraldi mahutisse kompostitavaid biolasunevaid i:iiitmeid, kui kinnistul on viihemalt 

l0 korterit ning l6ike 3 kohaselt mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel kompostitavaid 

biolagunevaid jiiiitmeid, kui neid tekib kinnistul iile 25 kg niidalas. $ 15 kohaselt tuleb eraldi 

kogutud kompostitavad biolagunevad jiiiitmed vedada kompostimiseks Tallinna Priigilasse 

vOi m6nda teise vastava jiiiitmeloaga jiititmekiiitlejasse. 

KMHst ei niihtu, kas on arvestatud keskkonnaministri 16.01.2007 miiliruses nr 4 ja Tallinna 

Linnavolikogu 08.08.2006 miiiiruses ru 6 biolagunevate jiilitmete eraldikogumise ja 

komposteerimise prioriteetidega. 

Jdeliihtme Vallavalitsus on seisukohal, et KMHs pdletusse suunatavate jiiiitmete 

koguste analiiiisil tuleb arvestada keskkonnaministri 16.01.2007 miiflrus nr 4 ja 

Tallinna Linnavolikogu 08.08.2006 miiArus nr 6 sdtestatud prioriteetidega priigi 

sorteerimisel ja taaskasutamisel. 

Palume sisse viia jiirgmise konektuuri (lk 49 rida 7 ja 14; lk 93 rida 34; lk 95 rida 80; lk 96 

rida 17). Nimelt Jdelfitme valla territooriumil asub Tallinna priigila mitte J6elahtme priigila.

KMH iiheks eesmiirgiks on teha kavandatava tegevuse keskkonnamOiu hindamise tulemuste 

alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on 

vdimalik vlltida v6i minirneerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada s?iesWat 

arengut. Sobivaim lahendusvariant peab p6hinema ekspertide siigaval sisemisel veendumusel 

ning olema liibi viidud uuringutel ja teaduslikul analtiiisil. Jdeliihtme Vallavalitsus on 

seisukohal, et praegune KMH aruanne vajab olulisel miiiiral tiiiendamist. 

Ps! J6eliihtrne Vallavalitsuse seisukohad tihtivad ja seega toetame Amo Kannike'se poolt 

esitatud vEiiteid, kiisimusi ja seisukohti. 

Lugupidamisega, 

Ardo Lass 

Vallavanem 

Eleri Riks 605 4854 eleri@ioelahtme.ee

lru ktila ja J6eltihtme valla elanikud, kes toetavad Arno 

Kannikese 5.juuni.2007.a. kirja Maardu Linnavalitsusele: 

,1, n's fl.sroo* S 

( z-"^ &,:'(, 

'4uo 

ftil(a 

.7u, /r^; L

Hr Ardo Lass 

J6eliihtnre Val Iavalitsus 

Jdellhtnre 

J6eliihtme vald 

74202 HAR.IUMAA 

Viide: Teie 06 07.2007 liiri Maar.dLr Linnavalitusele ,,Jdeliihtnre Vallavalitsuse 

scisuliohad, ktisinrr,rsed ja ettepanekucl kiitLrsena jAlitnreid kasutava soojus- ja 

elcl

a 

o 

E 

lqJ 

0) 

a. 

! 

E 

.sE tE 

El a 

:A oA.: 

*H3 

a .J :z o 

= =:z 6 

* F: c: 

: 

*!i 

i z ia 

- =-l 

- -:2 u'1,; 

E !EE -J 

{r 

s(J 

:\ir 

i=-avtoi. 

.: :-= cr L 

L:? cJ = 

v - =n 

=3 _ ! = = 

A -_lz! d 

i= = g H H 

cro-Yi-d 

>= 

i;9d 

EH= 

ti! > 

Jodii 

6=n 

; id iz E 

P,F 9? * 

=i;ii > 

==2= 

=e v= 

cq = c 

F1YF = 

-bX 

c,! 'i 

]:: 

:\ 

-E! 

.au g 

!; 

.1 tr c\l s r- 

*a 

Etc 

e.P 

!*T 

3 E js, 

i9 6 

,P 6.= 

.- 

oi ;9 

63; 

âi; 

= t 

q .r' 

c? jj -i E:e 

_, 

-. 1J _ _ 

I v,|î7 

.a*=v.E

It 

t^ 

; 

E 

D 

UJ 

E9 

.2. 

NE 

^r i 

-6 

g 

-o 

uV, 

o-E 

fh 

6> 

-:l E 

6 n:= 

e.= 

= 2!) 

z--E 

C ,'!! 

E: E 

.E* 

-= 

^=E 

4"tr 

5sE, 

6o 

3He 

'w i,5 

12ts? 

croJj 

= =z 

E* - 

Sv 

-,' 

S ! E.: 

t,d'E ! 

o 

E -; 

d gr 

-.;E 

'.tP 

H*.; 

= E :i 

6 

-:= 

.of

v, 

qr 

;or 

.r? c 

;E 

\o € 

_v .g 

c,6 

3..g 

YE 

€E 

;T 

x= 

;o 

EE 

--c 

iir 

d c

o 

o 

N 

E 

:l ca 

2P 

:V E; 

_: q =9 

:i 

:( I 

-t' 

--i {s 

U: E; 

6-o ,! 6 

c.{ 

(\l e.J 

t 

n 

I 

Z E 

F 

: 5/) 

-E 

l_r = 

:9F 

._E 

t,3 

a',= 

EZ 

qr- 

rfl 

c!



Vasflrlaused Iru EJ KMH aruandele 

Lugupeetud Maardu LV, 

Maardu LV poolt on avalikule arutelule pandud kiitusena jiiatmeid kasutava soojus- ja 

elektrienergia koostootrnisploki rajamise keskkonnamdju hindamise aruanne, mille jirgi on 

kavandatud kiitusena j€iAtrneid kasutava soojus- ja elektri koostootmisploki leOispiai 

priigipdletusjaama) rajamine Iru Elektrijaama territooriumile. 

Prtigipdletusjaam ei sobi pakutavasse asukohta Iru EJ territooriumile, kuna ei ole tagatud terviseja 

keskkonnaohtude viiltimine iimbritsevates elurajoonides. P6hiliseks pro6leemiks on 

priigtpdletustehnoloogia ohtlikkus, eelkdige sellest ttrlenev oht tervisele koigii teihedatasuvais 

elamupiirkondades. Samuti on esitatud anumne kohati iihekiilgne ja tekitab ktiJimusi. Allpool on 

detailsemalt toodud olulisemad vastuargumendid asukoha suhtes ja miirkused aruande kohta. 

Uldlevinud rahvusvahelise arus€urma kohaselt on priigipdletustehnoloogia ohtlikl,2. 

Olemasolevate uurimuste p6hjal ei suuda isegi tiinapiievane tehnoloogia ja kehtivad normid 

arvestada k6iki kahjulik*e keskkonnam6jusid, niiiteks nanoosakeste m6in. Nuooosakeste hetkel 

kehtiv standard on PMl0, ent ekspertide hinnangul tuleks arvestaaa Suua pM2,5-ga, kuna 

viiiksemate nanoosakeste m6ju on isegi agressiivsem. Mitrnetes riikides ollakse aktiivselt vastu 

priigip6letusjaamadele ning on ilmunud uurimused selle terviseja keskkonnaohtlikkusestl,2,3. 

Eestis ei ole see teema seni olnud aktuaalne, kuna valdkonnaga ei ole aktiivselt tegeletud. Kui 

praegu kavandatakse Eesti jaoks uue tehnoloogilise lahenduse kasutuselevothr, tuleks seda teha 

kdiki, sh terviseja elukeskkonna tagamise vajadusi arvestades. Seni seda tehtud ei ole ja ka 

vaadeldav aruanne seda ei analiiiisi. 

Muuga aedlinna, mis jaab kavandatava asukoha vahetusse liihedusse, iseloomustab 

loodusliihedane elukeskkond. Viimastel aastatel on Muuga aedlinnas jdudsalt arenenud 

elamuehitus' Seda on soosinud olemasolev elukeskkond, Tallinna lahedus ning hea logistiline 

viiljapiiiis nii Tallinna (Pirita vdi Vana-Narva mnt ja Peterburi tee kaudu) kui teistesJe Eesti 

piirkondadesse. Seetdttu on Muuga aedlinnal olulised eelised paljude teiste Tallinna-iiiirsete 

elamupiirkondade ees. Muuga heakord on Maardu LV toel ka aasta-aastalt paranenud. Niiiteks 

vdib tuua Altmetsa ja Kaldase tee valgustamise, Muuga-siseste teede jiirkjiirgulise pindamise ja 

renoveerimise ning bussipeatuste ootetaskute uuendamise. Seega otr tutu"ga ttu*oa"r iu 

Laiakiilaga, viimsiga, Kallaverega ning Iru kiilaga suure potentsiaaliga elamupiirkond. 

1 

Ulle Toode. Teadlaste vditel seab prtlgi pdletamine tervise ohtu. Eesti paevaleht 15. mai2r,07. 

^ http://www.epl.ee/uudised/385826. 

' 

The Health Effects of Waste Incinerators. 4th Report of British Society for Ecological Medicine. Decemb er 20o5. 

. 

hup://www.ozonatorindustries.ca./resourcesAncineration.pdf, 

' 

wasl€ Incin€ration: A dying Tecbnology. GAIA, Global Anti-Incinerator Alliance, Globat Alliance for Incinerator 

Alternatives. l4 July 2003. http://www.no-burn.orglresources/library/wiadt.pdf.

Esitatud keskkonnamdjude hindamise anranne kiisitleb pdhjalikult pdletusjaama toimimise ja 

erinevate lahendusvariantide naitajaid. Kahjuks on anuutne iihektilgne, ega arvesta k6iki p6hilisi 

keskkonnaohtusid ega kirjelda vajalikke teid nende viiltimiseks. P6hilised vead on jiirgmised: 

1. Aruanne keskendub majanduslikule p6hjendatusele, ent arvestustes ei ole arvestatud 

keskkonnaaspekte ning nende tulemuslikule lahendamisele kuluvaid summasid. Selle 

tulemusena jiiiib projekti kasumlikkusest positiivsem mulje, kui see kdiki keskkonnaaspekte 

arvestades tuleks.,[6-f** 

V\ 

2. Lk 26 ort' toodud, et Iru EJ praeguste energiaplokkide kasutusvdimalus on piiratud neile 

tiitiks vajaliku soojuskoormuse puudumisega javai,d elektri tootrnine ei ole kasumlik. Uue 

priigip6letusplokiga planeeritakse toota aastaringselt soojust ja elektrit. Seega on aruande 

pdhjal Iru EJ soov uut plokki luua tingutud majanduslikust soovist ning ka kogu aruanne 

kannab endas selle p6hjendamise soovi. Jli6tmete pdletamisel v6i koospdletamisel on KKM 

04.06.2004 nr 66 miiiiruses (aruandes viidatud lehekiiljel 1l) seatud tingimuseks ka tekkiva 

soojuse iira kasutamise v6imalikult suures ulatuses. Suvel tegelikult sooja toota vaja ei ole, 

seega ei ole prtigip6letusjaama suvine kasutamine kooskdlas KKM maiirusega ja Iru EJ 

probleem olemasolevate plokkide liigsest vdimsusest ja madalast kasutegurist jiiiib endiselt 

lahendamata. 

3. Lk 40-42 toodud paaritiv6rdluse hindamine ja selle alusel tehtud jiireldused ei ole 

korrektsed. 

3.l.Hinnata nrleks seda, kas jiiAtmete pdletamine just kavandatavas asukohas kaalub tiles 

kohaliku elukeskkonna kvaliteedi langust v6i ei. Seega peaks kohaliku elukeskkonna 

kvaliteedi kaal paaritivdrdlusel olema vfiemalt 0,5, mis annaks ka hindamise 

tulemustele oluliselt teise tulemuse (eeliseks saaks siis alternatiiv 0). 

3.2. Samuti on lk 40-42 paariti hindamisel kohaliku elukeskkonna kvaliteeti hinnatud 

subjektiivselt. Tekstis on kirjutatud, et kdigi kolme p6letusaltematiivi osas on vee ja 

dhusaaste iihesugune, ilmselt ka mtira ja hais, samas on paaritivdrdluse hindamise 

tulemused tabelis (0,400; 0,100; 0,200 ja 0,300) esitatud pOhjendamatult. Aruandest ei 

selgu, miks peaks kohalik elanikkond eelistama sorditud ja sortimata j?iiitmete 

segalahendust (alternatiiv 3) rohkem, kui ainult sorditud (altematiiv 2) vdi ainult 

sortimata (altematiiv 1) lahendust. Samuti ei jata valitud kaalud muljet, et nimetatud 

konkreetsed vEiiirtused on pdhjendatudja omavahel seoses. Puuduvad hindamise aluseks 

olnud arrnrtused. Kuna need aga mdjutavad otseselt tabeli hrlemust (selle jiirgi on 

eelistatav altematiiv 3), siis ei ole tabel usaldusv2i?ime ja ktisitav ka jiirelduse osas 7. 

jiireldus (lk I l3). 

4. dhusaaste arvutamine elupiirkondades on ebapiisav. 

4.l.Lk 54 tunnistab aruanne, et piirkonnas on saasteainete piiwiiiirtusi seni iiletatud 

(peamiselt vesiniksulfiidi osas), ent ei ole tuvastatud, milline ettevdte seda teeb. 

Koosmdjusid pole aruandes arvestatud, v.a. lk 56 ptk 8.2.2 Iru EJ enda territooriumi 

piires. Aruandes on kiill kirjeldatud iimbruskonnas asuvad teised suuremad ettev6tted, 

ent mitte kdik (nliiteks puuduvad Estplast tooftnine Altmetsa teel ja mitmed Vana-Narva 

mnt iiiirsed ettev6tted). Samuti ei hinnata kompleksselt nende saastekoormust koos 

kavandatava pr0gipdletusjaamaga ega ar:rr.ttata ka kas iimbritsevate elupiirkondade 

snastekoormus selle hrlemusena nonne ei iileta. T6sine oht saastenormide tiletamiseks 

on, niiiteks 2006/2007 talvel m66deti Muugal tervikuna dhusaastet ca 95%o piirnormist

(sh vesiniksulfiidide osas kohati isegi 20 kordset piirnormi iiletust)4, priigipdletusjaam 

saastab aruande pdhjal 6-10% piirnormist. Seega v6ib 6husaaste tervikuna iiletada normi 

vdi olla selle liihedane mitme aine m6jul korraga. Tabel lk 58 niiitab ilmekalt et 

saasteainete piirviiiirtus korstna juures parima vdimaliku tehnoloogia korral on kdigis 

toodud l6igetes ca 0,5 kuni 0,75 maksimaalsest lubatud piirviiiirtusest. 

4.2.Lk 2l nfleb, et dhusaaste v6ib ulatuda Pirita jdeoru maastikukaitsealale, kui tuul puhub 

idast vdi kagust. Samas on cieldud, et valdavalt puhuvad tuuled l6unast vdi edelast, st 

dhusaaste ei hiiiri kaitseala. L6una- ja edelatuul tiihendab tegelikkuses, et dhusaaste 

maksimum jduab Muuga aedlinna, mis asub 2-4 kr\ ldunas (aruanne lk24), mida aga 

nimetatud osas ei peeta niivdrd oluliseks. 

4.3.Lk 65 on otses6nu 6eldud, et gaasiliste saasteainete maksimaalne saastetase jiiiib Muuga 

Aedlinna piirkonda: lk 56 ptk 8.2.1. arvutuste kohaselt tekib summaarne saaste 

maksimum 2700 mm korsbrast, m?irgmeetodil on saastekogused ja oluliselt suuremad ja 

kaugus viiiksem. Samas on deldud, et see on Muuga aedlinna territoorium. Aruandes ei 

ole analiiiisitud kas saaste haj umine on igas suunas tihesugune, s6ltudes vaid tuule 

suunast vdi kas Muuga suunal mdjutab saaste koondumist ja hajumist tiiiendavalt ka 

meri - saaste kontsentreerumine maa ja mere piiril Muuga aedlinnas v6ib toimuda 

tihedamalt kui niiiteks pdhjakaarte tuultega iihtlaselt sisemaale hajudes. 

4.4. Aruandes lk 25 toodud miirkus, et viilisdhu seiret teostatakse AS Trendgate 

territooriumil, ei ole piisav. Seiret peaks teostama just elupiirkonnas, antud juhul Muuga 

aedlinnas, kus komplekssaaste mdju on l6una- ja edelatuulega kdige olulisem. 

5. Ebatiipsused esinevad ka keskkonnaohtlikkuse hindamisel ja sobivate seiresiisteemide 

valikul. 

5.l.Lk 59 tabeli jAtk niiitab, et elavh6beda, kaadmiumi ja talliumi saasteemissioonid on 

piirviiiirtuse liihedased, kui rakendatakse t?iiendavat tehnikat. Samas ei peeta pidevat 

m66tmist nende miiLrgiste ainete osas vajalikuks. See on ohtlik ja piirast ei ole rike ka 

fuvastatav. 

5.2.Lk 6l-63 tabelid 8.6 ja 8.7 niiitavad, et praegusest gaasi pdletusest on priigi poletus 

oluliselt saastavam ja vdrreldes turbaga vaid m6nede ainete (viiiiveldioksiid, 

liimmastikdioksiid, siisinikdioksiid) osas vtiiksem. Samas seletav s6naline osa on leebem 

ja titleb vaid, et pr0gipdletus on gaasipdletuse ja twbapdletuse vahepeal. 

5.3. Lk 63-68 ptk 8.3.2. toodud joonised on niiidatud saasteainete koguseid, Ievikud ja m6ju 

kuiv ja miirgmeetodil, ent puudub ldpuks soovitatud poolkuivmeetodi kohta. Samuti on 

vaadeldud tekkivat saastetaset liimmastikoksiidide puhul, mida tuleb rohkem, ent ei ole 

toodud elavh6beda jt miirgiste iihendite kohta. Lk 79 toodud tabel 8.10 nuiitab, et 

poolkuiv ja kuiv- naatriumvesinikkarbonaadiga on vdrdselt head, protsessi 

komplitseerituse ja vee tarbimise osas on kuiv isegi parem, samas on miirg meetod 

parem sisendpr0gi kdikumiste suhtes. Puudub kompleksne iiLlevaade, miks ikkagi 

poolkuiv on parem kui teised ja kuidas see m6jub. Kokkuvdtte lk I 13 jiireldus 10 toob 

esile ainult kuiva meetodiga toodud saasteainete viiiirtused, mls ei lange kokku 

soovitatava meetodiga (poolkuiv). 

5.4. Peatiikis 7 toodud tabelis on ohuna miirgitud kiill gaasiv6rgu plahvatusel 6hu vdimalik 

saastumine, ent ei ole miirgitud filhite riknemisel, mittepiisavusel v6i p6letusjaama 

rikkel v6i kogumispunkri hdrendussiisteemi rikkel toimuva miirgituse oluliselt suuremat 

keskkonna- ja terviseohtlikkust. Lisamiirkusena vdib siin tuua analoogi Kundaga, mis 

uute frltrite rakendamisel oli m6ni aasta suhteliselt puhta 6huga linn, ent niifld on taas 

j iirkj iirgult omandamas endist ilmet (teema ei ole enam aktuaalne, ei kontrollita jne). 

n 

Alo Raun. Muuga Haisutase kompab piiri. Postimees 17 . mai 2007 . 

http://www.postimees.eel170507/esilehUsiseuudis ed/tallinnl261213.php, http://maardu.intral.ee/?id:17047.

6. 

8. 

9. 

Samas on selge, et priigijaam on eralduvate miirkide poolest oluliselt ohtlikum kui 

tsemendi ja gaasiplahvatus, gaasi pdletamise ja priigipdletamise toksilisus vdrdlus on 

toodud ka kiiesolevas aruandes. 

Lk 104 niihakse ette osade pidevate m66tmiste asendamine perioodilisega ja osadele 

(metallid) on etteniihtud m66tmised vud 2 korda aastas, mis kindlasti ei ole piisavad 

muutuvate pr0gide puhulja ei taga piisavat keskkonnakaitset. 

Lk 100 ptk 12.4 on toodud vdtmed niiiteriskidest, ent nende maandamiseks on deldud ainult, 

et peab rakendama riskijuhtimise siisteeme. Ulevaatest on tegelikult puudu vdimalike riskide 

realiseerumisega kaasnevad terviseja keskkonnaohud. 

Kokkuv6te lk ll2-114 paneb ebadiglaselt v6rdlusesse jiiiitrnepdletuse globaalse m6ju ja 

sellelt saadavad plussid, mitte ei vaatle kas selline jii?itmepunkt on ikka sobiv pakutud kohta, 

kas ta viihendaks reostust seal alal ja kas see oleks parim lahendus viiljakujunenud 

elukeskkonna sees. 

Lisaks on veel mitmeid viiiksemaid kiisitavusi: 

9.1. Lk 31 on arvestatud jiiiitnete kogumiseks ka Piimumaad, kuigi iisja valmis uus 

nduetekohane prtigila Paikusel ja on kiisitav jiiiitmete transpordi vajadus nii kaugelt. 

9.2. Lk 37 on toodud, et ohtlike jiiiitmete osakaal priigis hakkab olema alla 1%. Ei ole 

selge, kust need andmed tulevad. Sorteerimata priigi konal vdivad niiitajad 

ulatuslikult varieeruda. Miirgitud on ka, et teatud tingimustel tuleb kolde temperatuur 

liihiajaliselt tdsta I 100 laaadini. Kes m66dab jiiiitmete sisaldust ja tagab tdstrnise? 

9.3. Kokkuvdtte punkt 4 ririlgib, et dioksiinide keskkonda sattumine on 

9.4. 

jiiiitmep6letusjaamast 0,125 glaastas, teistes Eesti pdletusseadmete 4,9 gla ja 

kontrollimatutes p6lemisprotsessides 8,10 g/a. Selle pdtrjal kavandatakse, et ainuiiksi 

Iru EJ hakkab emiteerima ca 0,96 % dioksiinidest ehk l/100 kogu Eesti praegusest 

saastemahust. Kas see ei ole liiga palju tihe punkti jaoks arvestades senist iirnbritsevat 

elukeskkonda ja olemasolevaid ttidstusobjekte? 

Lisas 2 lk 124 on kiill riiiigitud poolkuivast ttidtlemissiisteemist ja lisatud, et kui 

soovitakse tekkinud ja?ike ja lendtuhka eraldi kiisitleda, tuleks lendtuha eelnevaks 

eemaldamiseks kasutada elekhostaatilist sadestit, samas ei ole miirgitud 

ndudena. Eespool oli miirgitud, et lendtuhk kannab endaga ka saasteaineid. 

seda 

Vaadeldav keskkonnamdjude hindamise anumne ei arvesta piisavalt olemasoleva elukeskkonna 

halvenemist ja iirnbritsevate elanike arvamust. Reostuse pdhisuunaks on aruandes miirgitud 

Muuga aedlinn. Aedlinna elanike ega krundiomanike hulgas ei ole tehtud tdiendavat selgitustddd 

ega neid probleemist otseselt teavitatud. Muuga aedlinna puhul hrleb arvestada ka teisi 

lZihedalasuvaid suure m6juga ttidstusobjekte (Muuga sadam p6hjas, naftaterminalid idast, kagust 

ja l6unas). Reostuse komplekstase on seetdttu aruandes ebapiisavalt arvestatud. Samuti ei ole 

arvestatud, et eramurajoonile on iseloomulik, et vdimalikult palju puhatakse aias ning 

kasvatatakse ka viljapuid ja aedvilju. Seega on tarbitavad aiasaadused pikemat aega vastavas 

keskkonnas. 

Kohalike elanike arvestamisel tuleks t?ihelepanu pddrata ka sellele, et Iru EJ-st Muuga 

aedlinnaga vdrdsel v6i viiiksemal kaugusel on ka Iru kiila, Laiakiila (nii Tallinna kui Viimsi osa), 

Loo asula ja Tallinna idapoolsed hooned Lasnamiiel. Mdnevdrra kaugemal Kallavere asum, 

Kostivere, Lagedi. Ka nende osas ei ole tehtud piisavalt analiiiisi. V6imalikku rikke v6i

7 

keskkoruranormide iiletamise korral on sdltuvalt tuule suunast ohustatud mitte ainult Muuga 

aedlinna elanikud vaid ka teised asumid. 

Pdletustehnoloogia ei ole viimastel hinnangutel ei populaame ega j iitkusuutliks. Koos sellega 

tiihendab see, et p6letustehnoloogia keskkonnaohtlikkusest muutuvad jarkjiirgult teadlikuks 

mitrnete tlmberkaudsete asulate elanikud. Teiste riikide kogemused (Itaarlia Suurbritanni4 

Saksamaa) niiitavad, et vdimalusel soovitakse kolida priigip6letusjaama liihedusest vZilja. Seega 

jiiiib tulemata ja liigub iira just maksuj6uline elanikkond, kel on v6imalik mujal eluase leida. 

Suhteliselt vdivad langevad kinnisvara hinnad piirkonnas ning piisielanikkonnaks jii?ib 

viiiksemate n6udmistega, viiiksemate sissetulekutega ning rohkem sotsiaalabi vajav elanikkbnd. 

Seega langevad ka omavalitsuste sissehrlekud. 

Ettepanekud: 

l. Liikata aruanne tagasi jiirgmiste pOhjendustega: 

l.l.Aruanne keskendub majanduslikule pdhjendatusele, ent arvestustes viihendatakse 

keskkonnaaspekte v6i leitakse ebasobivaid lahendusi, mis jiitavad projekti 

kasumlikkusest positiivsema mulje, kui see kdiki vajadusi arvestades tuleks. Juhul, kui 

tuleks lahendada k6iki vajalikke terviseja keskkonnandudeid (emissioonide pidev 

m66tmine korstna otsas, mddtejaamade paigaldamine Muuga aedlinna ja teiste 

iimberkaudsete asulate territooriumile, mddtmaks tegelikku saastetaset, tiiiendavate 

tehnoloogiate, miiratdkete jne rajamine) v6ib projekt olla majanduslikult ebam6istlik. 

1.2. Aruandes on mitmeid olulisi puudusi ja vasturiiiikivusi, mis on elukeskkonna kahjuks ja 

ei vlimalda kujunevat olukorda objektiivselt hinnata (W miirkused eespool). 

1.3. Priigip6letusjaam kahjustab eelkdige Maardu, aga ka iimbritsevate piirkondade mainet 

l.4.Priigip6letusjaam viihendab Maardu (aga ka teiste iimbritsevate valdade) v6imalikke 

sissetulekuid elanikkonna suurendamise ja hea maksuj 6ulisuse tulemusena laekuvate 

maksude niiol. 

1.5. Prtigipdletusjaam tekitab tiheasustusalade keskelejuurde ohtliku objgkti. 

1.6.Kiiesolev asukoht ei ole soodsaim ei priigi tekkimise, sorteerimise ega senise 

ladustamise asukohtadest vaadatuna. 

J. 

Vaiida iiks kahest tegutsemissuunast: 

a) Loobuda priigipdletusjaama ehitamisest Iru EJ territooriumile (arvestades, et kui m6ju 

kohalikule elukeskkonnale hinnata sama kaaluga kui tootmisega seotud kriteeriumite 

summat, siis saab eelistatuks alternatiiv 0 ehk jaama mitte rajamine) 

b) Teha tiiiendav keskkonnam6jude hindamine, mis arvestaks kompleksset 

saastekoormust k6igile iirnbruskonna elamupiirkondadele, vdimalikke terviseriske 

ning kehtestaks pideva Ohuseire ndude elupiirkondades. 

Koostada Maardu elanikkonna jt iimbritsevate elupiirkondade keskkonnakaitse kava 

3 . I . Miiiiratleda eesmiirgid j a koostada vastav plaan ning arengukava 

3 .2.Leida k6ik senised saasteallikad j a tagada nende kinnipidamine keskkonnanduetest 

3.3.Luua siisteem, mis tagab pidevad m66ftnised nii saasteobjektide juures (nditeks Iru EJ 

korstna otsas, naftaterminalide territooriumil) kui ka elupiirkondades Muugal ja 

Kallaveres. Muugal paigaldada elurajooni piirile 4 seirejaama ja keskele 1 seirejaam, 

mis m66daksid pidevalt olulisemaid ja ohtlikumaid niiitajaid. Seirejaamade 

mddtmistulemused ja nende ajalugu peavad elanikkonnale jt asjassepuutuvatele isikutele 

5 Waste Incineration: A dying Technology. GAIA, Global Anti-Incinerator Alliance, Global Alliance for Incinerator 

Altematives. l4 July 2003. http://www.no-bum.org/resources/library/wiadt.pdf.

4. 

5. 

olema 24 tundi ddpEievas interneti kaudu kiittesaadavad, et taseme kdikumise korral 

oleks paindlikult vdimalik v6tta kasutusele vastavaid meetmeid. 

V6iks viilja tdiitada kava, kuidas Maardule juurde saada maksuj6ulist elanikkonda, muuta 

elurajoonid atraktiivseks, soodustada elamuehitust. Ptsielanikkonna suurendamiseks saaks 

kasutada intensiivsemalt seniseid vabu alasid Muuga aedlinnas, Kallaveres, Maardu jiirve 

iiiirses elamupiirkonnas ja nende piirkondade vahel. Samuti saab soodustada keskkonda 

mittesaastavat iiri- ja tootmislahendusi (niiiteks elekhoonika, hulgikaubandus, logistika jms). 

Mitte lubada uute keskkonnaohtlike tdiistusobjektide, sh prtigipdletusjaama loomist enne, 

kui senised reostusallikad pole iiheselt vzilja selgitatud ning ei toimi tdhusad meetmed 

reostuse kontrolli all hoidmiseks ia uute keskkonnaohtude viiltimiseks. 


Raul Savimaa 

raulsa@hot.ee

Hr Raul Savinraa 

rau lsa@hot. ee 

EESTI ENERGIA 

IRU ELEKTRIJAAM 

\ziide : Teie 05 06.2007 kiri MaardLr Lirrnavalitusele,,Vastulaused Iru EJ I(Ml,.l arLrandele" 

Lugulte etLrd halra Savinraa 

Taltalne l'eid tr-rtvtrtllast ,,1(iitusena.jliiitnreicl l

a 

:!? 

rLd:i 

AEr 

-a; 

a =.J 

,oYV) 

oYi; 

a iii 

La- 

2= 

rJ?o 

u, F- 

2 

3 - -:r 

-o_ 

-i, > 

5E C 

;c= 

u:l:: 

zx 

at4 

7-621) 

-i_ 

d,6 

.f. 

C\I 

4v I I 

tl 

ta l 

E 3i 

(!;t 

o-z or) 

x:;,f 

--r 

!'o 

1F 

;! 6 

;19 xro 

.2 ZY 

9qd.! 

;_9 s 

8E= 

!9o 

=v= 

d EV 

; --+ t 

Y =a ! 

:ir 

c 

: a'9 - E 

ti E;c b 

= E )"!\ E = 

'y-->*; 

- 2; 

i U )-.!r 

9- 6 ? t 

da 9?= -- 

9=IEY 

,o,-n;9 

o 

c &3 - 

:2"aoiE 

-E 9,o; 

9t;=.46 

= == = = 

:ll ''oAl''a 9 cr! 

-oJ = 

u,ft€3,E' 

->:cl:(!:.o( 

; 

= 

-o 

oJ 

g 

= 

o 

'o 

o 

...1 

E 

(4, 

v 

Hr 

=I 

a 

6 

9i 

;t 

-o 

;;2 

aE 

=r? 

.vE 

il? 

-..) E 

'= .2 = 

tc 

.2 qs=: 

i 

: 

I 

D 

t- 

I 

i 

): 

n-! t ?, )'a 

6ê:io::. --D- 

- > = CJ'-

o 

-o 

(a 

! 

-t 

d =,e o 

va!;, 

= ?,,'? > 

- 

:i2t^-= 

; = . 

< ) L t-.) '- 

- =2 = 

> .= = 

v"2 +- 

2i.1 

7,3 q'' 

,co?2 

e -;, 

.l 

'- 

v) ; ) 6 

- 

;j 

ta 

d;G 

E E-9 e 

; o,)E € 

;> n 

E.i: A 

E 

'o 

i:- (: =' 

-n F 

A 

'ac?,= 

''j' - .., 9 

'ja;= 

i;=- 

.J 

,g 

u) 

r.o 

'o 

a 

a 

i; 

E 

E 

o 

I 

a 

o 

-E 

-- \. 

u 

r6 

o:t .= 

E; 

'=- 

cy 

e3 

t-v 

>€ 

=a 

y t J 

=-=z 

.:i>; 

'aT:; 

D.UP, 

i Eti 

'-d:J 

'= -9. > 

fui 

:4* = 

'^:i oi; 

! -d,., -'.2 

z=') 

-! - 

7 a ',) 

F- 

t- 

a 

,o 

\o 

\? 

J 

'a2a- 

ai, = 

6=ot) 

3'e h. 

6 

-o 

-6 

;Lt 

i;' 

= 

-lA-c1 

= =a? 

atiig 

2'=z=i' 

v. i; n. t - 

===== 

e7 

q- 

\On 

\CE 

1E 

i- 

!='- 

ha- 

= r ., r' 

E 

'a 

6 

E 

E 

' 

=-A 

'' 

.i 'i 

"t 

==:1 .,

? d_) 

>E 

E=. 

+n= 

z?i 

dx9 

-ora 

I'E 6 

E 

- 

E 

.D 

! 

I 

-n 

().r 

o 

=iY 

_r

o 

o 

E 

a 

€ 

a 

E 

.r -: = 3 

3s;!L 

lco 

t- 

!' 

! 

= 

'9 

o 

E 

69


> Kallasmaa 1 

> 74111 MAARDU 

> lru koostootmisploki 

KMH 

Teie 17.05.2007 

nr 9_3/1869 

Meie 05.06.2007 nr Ha$-17 t07 t 490_2 

> Tutuusime Maardu linna lru Elektrijaama territooriumile 

> kr'ltusena jaatmeid 

kavandatava 

kasutava soojus- ja 

"i"r,iti"r"ibi" koostootmisproki 

: l1"ri"" keskkonnam6ju hindamise aruandega ja'ed"st"me 

> arvamused ja 

monSJomapoorsed 

eftepanekud. 

e ja nendega kaasnevate m6jude 

fas osas on margitud, et 

Tetarnijaga lepingu, mille kohaselt 

sas, ning peab tagama, et 

p6hjustada h6iringuid 

;te v6imalustega ei suudeta seda 

ud, et HarjumaalAssakut on AS_il 

> tepsed k u na n i metatud as uko h as,"n"fl [' i'3i3il ni:."13il::::,:,:, i/tf 

> Eesti AS. 

p6letusseade abip6letiga, mis 

temperatuuri. Vaja on t€ipsustada, 

1\qyqr rqdrcva regevusega Kaasnevate olulise keskkonnam6juga aspektide 

- hindamisel on mdrgitud, et aastas tekib kuni Zitu-n 

> ionni p6hjatuhka, 

mis on taaskasutatav ehitusliku tditematerjalina 

> 

vOi 

prrigilasse. 

antaf oteks 

kindlasti 

vaja 

selgitada selle v6imalik t radustamist 

teffitooriumite ega nende sorteerimist. KMH 

> 

iGi i ;iilb jeetmete 

eelttidtluse vajadusele kuid t66st ei selgu, 

> 

kusia mii'viisit seda 

kavandatud 

on 

teha. Ei ole selge, mit viisilja kus toimul-onttite 

> 

patmet" 

kogumine. 

> Ebatapsed on viited rru EJ tenitooriumi umbruskonna 

> 

veris6hu 

m66tmisele, 

seisundi 

AS-i E.O.S. Trendgate ja Termoili 

> 

teiminaafiOe 

ei m66deta 

seirejaamades 

aromaatsete su.siveiinik'e_sis"f Jr.i 

> puuduvad 

mist6ttu 

vastavad seiretulemused. 6husaast,e "aiir'ot,r., 

> 

tevilu ninoamiseks 

saastatuse 

tehtaval 

taseme modelleerimisel tuleks arvesial" 

> piirkonnas 

r" t"i"t" 

paiknevate saasteallikate rOiuganing valis6hu 

"eEitada

o 

> saastetase tdtitamisel ebasoodsatel ilmastikutingimustel. Vaja on 

> tapsustada, millistest punktidest peale 202 m k6rguse korstna leheb 

> keskkonda heitmeid ning milline on nende leviku ulatus. Jeetmete 

> vastuv6tuga kaasneb paratamatult l6hnaaine levik, mist6ttu on vaja 

> arvestada l6hnaaine levikuga valis6hus ning kavandada reaalselt 

> rakendatavad meetmed selle vahendamiseks. 

> Eesti Energia 6koloogia laboratooriumi poolt ltibi viidud mtiram66tmised 

> nditavad, et muratase Saha-Loo tee elamute juures Uletab autode 

> liikumisel teel kehtestatud norme, mist6ttu peame vajalikuks tee d6rde 

> mtirat6kkebarjeeri rajamise. 

> Lugupidamisega, 

> Silva Prihodko, Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna juhtivinspektor 

> tel 6962246 

> e-post silva.prihodko@kki.ee

Pr Silva Prihodko 

Keskkonnainspektsioon Harjumaa osakond 

Kopli 76 

I04I6 TALLINN 

Jl.06.2007 nr ILJH-8/ 172-"tu 

Viicle: Te ie 05.06.2001 kiri Maar-du Linnavalilusele ,,lrr.r l

o 

o 

(u 

a 

P3'; 

cq5 

.t 'a-out 

H 

+; 

= 

a 

o 

-, - 

=- -,, 

E 

E 

t- v, 

?;R 

-tc6 

F;^ 

OH= 

tn J 

=9- 

ho 

z.r.=2 

v> n;; 

EN 

c 

3v 

-ii 

PT 

RD .'r 

6y 

 

::- 

F5 

,qt.; 

=2r,9, 

-:E< 

oii9ao 

,. -,E.> 

tD '9 I 

c== 

d trE 

c..l I 

c., H 6 :.5 

99'o= 

E-P.;; 

4,,=-9 

tdt9e 

i> 

6r; 

> .' .= 

--a - 

EEq 

< ds 

r; 

9;i 

.eE: 

>i,c)

\o 

(ri .9 

PF 

-i€ 

=Lb 

&.u 

.. ts 

EY 

=- 't 

T2X 

;_F 

o ::- 9 

s;iE 

e 

'o 

E 

E 

t 

S,v 

iQ c..l 

!ylI 

:Ei; 

y= 

SEBE 

t-- 

.,= T

'-?- 

a7 /06 07 TEU 10:04 FAX 

! 

r 

lVtarrdu Lilnrvalitsus 

Kallasmaa I 

741TI MAARDU 

Keskkonnrm6iu hindemise arurldert 

Mincurundilsiihins,firita joe orgem *t1flT;ffi"H#ffiH!|;1.* 

Lu$ryidarnisega" 

MTO,,Pirita j6e ttrgonr kaitscfond" 

Pebrbudtee 202 I 

11415 TALLINN 

fuhr'nai 2007,7'66 teostaia '4F Estivo 

rc d vrctr Kcakkonnam0lu [iadrmlreie 

bg el ole koosk6las Piiri0lese dhusaaste 

llft te thinemise seadusoga 

Meie seisukoha alusels olev analttts on kirjale lisafird (vt Lisa 4 lehel)' 

6rmikoski 

S,iuunl200?.r 

,g";wr:,r! 

Mastdu Liunavalitsu; I 

SAAT'}UD 

l-:-.:,a:

u, / vu v I rrlu rv. vrr fala 

KESKKONNAMoJU EINDAIUISE JA KESKKONNA'IUI{TIMISSTSIPBM 

sE^tuusr 

vrgtu vdernd 22.O:.,2[n5.a seeduscgr (RT I 2005, 15, 87), jfiuctumise reg 3'04'2005' 

osallselt vestqvelt $le 71. 

Muuilctud jirgnirte rcliustege (vasruvot'ise aeg; evaldaminc Riigi reataias' 

j6ustumise eeg): 

ilaewo(RT r 2006,58,439) LorzooT_ 

21.n2.2007 (RT I 2007, 25. 13 l) 1-042007 

S 20. Kesklowtantdiuhinda nise munlne 

"1g ntupm nAi elalerdirdhn ebpeidiiu\tiryisel loostab, lahudes heafuHi&tud 

UsWloratAiuhiidamise progrZnmit, keskfunnam1iuhindantise arutd. milles ta: 

KMH cuarrde koosAmisel pole jelgimd KIi'fiI kinnitatud proelammi (mojuala)- 

l ) ktri etdab kzlv odatwa tegevtrye eesmiirki i a vai odust ; 

KMH anrandes puudub eesnergi defiaitsioon prugipoletamise logistiliseks 

vajaduseks I 50 kilomeetri raadiuses. 

KMH mnndes pole toodud prtigipoletrxe koguse ksitle,miry vajadrut nin_g 

p6hj€ddstu6 pr6ip6let'stehase titeaimensiorc€dmist Sanuti puudub KMH 

'*r-a"t 

ptttgp6ttr* vajadus IIu Elektrijaarnas, Antestades rnomendil 

eksisteerivat sooja tiletootmist ning sooja toomisel konkureirtsi puudumist 

2) esitab kavandatata tegewse ja selle reaqlsete altenatiivsete vdimaluste hirielduse; 

KMH anrandcs on v6neldud ainult olncprflgi koostisest lthtuvaid alternatiive. 

Pole vaadeldud olmeprugi p6letamise reaalseid alternatiivseid tehnoloogiai4 

olmeprttgi p6lermiseb sobivaid logistilisi ning p6hjeodanrd asukohti Tdlinm 

tinnJhaldgsenitoodrrmit jnc. Anrsaamatuks jaab olmcprtigi transportimise kulutulu 

analiiiis 150 kilomeeti raadiuse+ mida pole f,ldse kfresolevas KMH aruandes 

kf,sitlehrd- Otrne,pnrgi koostis klttteve5rtuse jagi pole reaalne alternatiiv. 

Kavandstavat tegvnrt polc KMH arrrandes piisarralt p6hjendatud ja vaadeldud. 

3) esitab knandatava tegevuse ja selle reaalsete altentatiivsete viltmalustega eelfutavalt 

mnjfiatava fusfurna kirjel&tse ning hindab selle piirbnna ke,sk*ontpseiflmdit; 

KlvlH anrandes puudnb sta$s quo anduib, millele lisandub reaalse kevadanrd 

tegernrse m6ju 

4) hindsb kavandatava tegevwe Ja selle reaalsete qltentstiiv&te tdimalustega 

eeldatovalt l@asnevaid tagajttrgi naguvee, piwtase v6i 6hu sqastafirs, idiitmeteke, nr#4 

vihratsioon, valgus, soojus, kiirgus v6t l6ln; 

l(4)

I 

p I 

07 /06 07 

'lBU lO: 05 !'Ar 

KMH anrandes Puudub stams quo an 

u Im kiilaelanike hoaolule' 

5) *inb kavandatava tegevuse i4 selle reaals,ete ulternafiivseg vhimalustega eelfutavalt 

i^n*o keskhonnamAiu prognoosimeetodi kiri el&tse ; 

KMHaruarrdesPudubKMHprognoosimetoodikalfrjeldus,viidescllelening 

prognoosimetoodika lEhtealused'' 

6) nddrab knandatava tegevuse ia selle r-eaakete olternatiivserc vilimalustega 

Je&atavalt traasnevo futrtimantaiu, seallwlgas kaudte naiunirykogsmdiuteiste 

iiir" rtso, -Ajutccsknnniiiiiiiie, ,.ollirlg^ inimese tervisele, heaoluleiavarale, 

-iflieiuti, 

iooioa"b, pinnasele, nuasrihie, vea ia 6hu kvaliteedlle, Idiimale, 

kaitstayatele loodttsotieiidel"iintU*rtp**rile ninghlenlans pun6is nimetqtud 

re gtrite vastastihtse mdi u; 

6T 12007, 2s, I3l -ia&. 1.04.20071 

KEesolwapunkti kdsitlus puudub KMH anrandes 

7 ) hintub kesl*onnafiiu eelfotav at totmet ning khi elAt ne gatlN se 

4f ryY " 

keffiomam1ju valtm*e vdl minimeerlmise meetmeid ning hindab nende lwsutamise 

e elfutav at efekiiv sust ; 

Annrd paagrahv oo kasitletu

a 

Anhrd kiisitlus puudub KMH aruandes' 

10)esitabiilqqqtelws|clanrcnt6juhinilantis.e,wdlikhtsekqf,samiseningpiiriiilese 

irirL*ron ai u hina"nxi ii oi ko*"ttottioonlde nlemuste kolrts; 

PIIRItILESEoguse.IsmKAUGLEVIKoIWENTSIOTDNII{IITJGSELLE 

inororor,r,mgcA 0HII{EMISE SEADUS 

Vastu v6etud 19. jrenuarll 20fi). r 

HtriiUiilsg tiduseesro KAUcIJvI KoNt{ENrsrooN 

Koostrtnd 13. novembril 1979. e Genfie 

MOist€d 

Artil&el I 

&ltx kowe*sloonis on mdistetel /frgnt'E tdhnrta: 

a) 6Iw suttottir"* mâi-aiiifnt1t qwgh ofsett y1i 

.hau&a 6hfu paistzmisr ininae pooh hti 

7"il"5"-kt";ia6gt tt*iit"g"Jtui"d, *it-ttotoairrine$etn'ist, elusatnd,6kosisteaneJavra' 

Iuhiustovad naastiht naarar"r-"'di uiai*sd nul noel krtlit@Ma ligttsPuast tzsua'list' Sanonoodl 

';;iiltil*; kuitf/i'ok'" ko ^6isret nhwasnofuPd; 

ir"""^relrrri*i'i-n"raro !.h^!4sr4.milteallit,,r onrhtaielthfuv6i osalkeh frheriigi 

jw1diltstooni alt ot** pii6J.J ,iifiii ,ti.ooihi roine oval&tb tetse digl furisdikrstooni all 

';I*; 

i;;b* nti knget,iiaastertUt W -aff., mlsnl ei ole vdimalik tttie kindhtsesa mii ato' 

Teoreetiliselt on Inr SEI puhul tegemist piiritlese keskkonnan6juga (korsha 

fOrg*-n=iOi-n; Siiaoi'pole margtasi p6lemisct emi@trvare saasteainete 

noneklanlri 6ttrr seda Gitf.ura piiitllese-kesl&ounamojrma- Priigipdleramisel 

scllist moondust t€hE ei r- oiog KMH anunae peab ddailselt klisitlema 

;ilu,r,tt pOrct"-i."t tel&ivat piiiA..t kaskkomam6ju ning teavitama sellest 

Soome keskkonnoinisteeriuDi. 

I l) Irasitleb wjaduse lorral raslwsi, mis ilmnesid fuslrtonnmtdJu hindonisel ia quande 

koostsisel; 

KMH anrande ptk 16 vlidetakse, et strande koostamisel ei esineoud raskusi' Kui 

KMH anrandes str enamus pdigip6letamisest tekkivaid probleerne klsitlemaa' 

siis o'n see vf,ide t6ene' 

I2) esitab lrduoleva l6ikc punbides I-1 I nimetaud teabe bldandne; 

Teabe kokkuvGte tugineb punktides l-11 toodud infurmatsioonile, mis kasutatud 

algandurete ebapiisava detailzuse t6ttu on p'robleomne' 

13) esitab teabe kzslikmuondiuhindanisel kasutdud alfih'ae kohta; 

3(4)

i"#Jlffi'T*ffi#r 

vasilsedEsitandHrisimrstelepoleprofessionaalsedningonebapiisaved" 

15) kllsitleb stnnde avatihttuteluprotofolli'millelcoopialisab arasndale; 

ft)kasitlebkanilddtnafugevt,sejasellereadsetealrcrtutiivsetel1imalustealaslreemi 

ii';*d, milte lisab aruadele; 

Arvestades piirif,lese keskkonnamOjuga on KMII anrmdes esitatud kaardi 

mastasP ebaPiisav' 

1 7 

) ldsitleb vai ad*s e lconal muid lisasld' 

KIvIH auande sisrkonas puudub lisade loetelu' 

Q ) Keslthonttominister v 6ib vai duse yy]tff*4" 

Wtaanxe tuandek esiiataia tapsttstmil nfiuded' 

tuhte stda fuslfurnmliu 

Patrrmep66fddsKeslrkonnaministceriunilM"j*g.ulia|.omnunitatsiooni 

Ministeeriumi-poofe ut 

f# *-ist'i vaadeldaks Hdlasti 

Piiriiilest t*"#il"iii"' 

Prctentsroone' 

J i'r"iii* ;:tftil to*" po"r"ia keskkonnaalaseid 

(3) fteshltotnu'ttfiiuhintonisel-tttyb yu:::!fr"tililutuusrdttdktslikoruandiu 

iirtiii a^"a teaanisi Ja htndotttismetoodikot' 

Ktv[H anraone ksjastab ilmekalt- eksgertgupi f:s$l"ii9i:hi"dt"ise 

alaseid 

-u,.,^c". 

tead'Disi' rc,,nr puoa.,rua-l[jat.ra hindamismetogfikgte 

piisavad 

kirjeldused' 

JIiRELDUS: Esitatud KMI{ anranne ei vasta 

.Kesklconnam6ju 

"ni"ffi* 

l" tu"r*o*":ntrtimiss0stee'mi seadusele' 

4(4)

Hr Pekka Tdrmikoski 

MTU,,Pirita j6e tirgoru kai tsefond" 

Pcterbtrri tee202 a 

II4I5TALLINN 

\/iidc: lr4aaLdu LirrnaValrtusele 5.juunil 2007 saadetLrd kili Keskkonnarlr6.;tr hindarlrise atuatrdest 

LLrgupeetud hairla Tor-nri koski 

OU tRU ELEffiRIJAAM 

Pererburf ree lo5, Iel 715 )222 

74tt4,MAAROU 

Faks 715 3200 

././ .06.2001 nr )UH-8t /6 t 

EESTI ENERGIA 

IRU ELEKTRUAAM 

Tiitranre Teid tutvunrast ,,KrilUse,la jAzitnreid kasutava soojus- ja elektrienergia koostootn-risploki 

,:ajanrine Iru Elelctrijaarla ten'itooriirurile" keskkonnarliSju hindarnise aruandega' 

Alljiirgrevalt on toodud IILr elektrijaanra 1a keskkonnarnSjtr hindamise eksperdi poolsed 

ko'r'rentaarid Teie 'oolt esitatr.rcl ieisukohtaclele. Vastused on toodr"rd esitatud kiisimuste jiirjekorras 

Teie poolse nurrrelatsioo n iga 

( l) KMII aruandes on kavaudatava tegevuse rrr6juala kiisitletud progranr-mis toodud ulatuses' 

l) PLiigip6letusl aama r,6intsuse valik, sdltub liritnretest asjaoludestja on arendaja otsustada' 

l(avandatava tegevuse vajadus on ltdlrjendatud lleattikkides 2 ja3.6.2.2.. 

2) KMH progranrrrs on toodud p6hjLndus tehnoloogia valikule, sellest tulenevalt ei kiisitlerud 

' 

altemaiiive, mis antud kontek;tis;i ole leaalsed. Kuna antud juhul on kavarrdatava tegevuse 

eesrliirgiks p6letusjaanra rajanrine Iru EJ terlitooliurlile, siis ei olnud vajalik vaadelda 

elinevate asukohtade alternatiive. I(MH aruar 

keskenduda tul eb sii ski ol ul isele keskkonnaur 

v6Ldlust ohnepriigi koostise kohta kijtteviiaflt 

kohaselt. Sanruti on teostatud keskkonnam6lu 

jii2itmepdletuse olelusringip6hine keskkonnanrdj u hindamine (aruande tisa 11). 

l; eruanae peattikis 3 on tJodud eeldatavalt m6juiatava piirkonna keskkonnaseisundi kirjeldus' 

Reaalse kavandatud tegevuse mdju on k?isitletud aruandes alates peatiikist 4. Peattikis 7 on 

viidud labi analtiiis kaiandatava i"g.uur.gu kaasnevate oluliste m6jude kindlaksm6iiramiseks' 

*** 

E'post iru({rrenetgia ee 

www rluenergra ee 

Reg nr I l2l I 126 

KMKR EEIO1022929 

Hanopank a/k 22 l0l0l14040

4) Aruandes on analiiiisitud jiilitmepdletusseadmest tulenevat keskkonnamdju sh. olulist 

keskkonnam6ju. 

s) Prognoosimeetodi kirjeldus ja hindamise tulemused on toodud peattikis 7. 

6) Erinevate 6husaasteainete mdju vlilis6huseisundile (sh inimese tervisele, taimestikule, 

6kostisteemile) on khsitletud ptk 8.3, siinjuures on kiisitletud ka koosm6ju l6heduses asuvate 

samu saasteaineid emiteerivate ettev6tetega. Maastikuilme muutumine on keskkonnaaspektina 

arvesse v6etud oluliste keskkonnaaspektide miiZiratlemisel peatiikis 7. Veega seotud 

keskkonnaaspektid on kiisitletud peattikis 9. M6ju kliimale on k?isitletud peatrikis 10. 

Kaitstavad loodusobjektid on toodud peatiikis 3.4, samas on miirgitud v6imalik m6ju Pirita 

i6eor-u rrraastikukaitsealale. Elanike vastuseisu j iilitrlepdletusj aamale on hinnatud altematiivide 

vOrdlemisel. 

7) Jii?itmep6letusplokki ei ole v6inralik rajada ilma keskkonnamdju leevendavate llleehllete 

rakendamiseta. Puhastusseadmed ja keskkonr-ram6ju leevendavad meetmed on piisavalt 

efektiivsed, et tagada nolmidekohased heitmed ja nrinimaalne keskkonnarn6ju - need on ka 

aruandes kiisitletud. 

8) Vastavrrs siizistva arengu pdhim6tetega on (oodud peatLikis 14.I(avandatava tegevuse sotsiaalne 

aspekt tciokohtade loomise naol on kirjeldatud tabeli 7.1, sanruti saab tulevikus korLaldada 

jlizitmejaanra ekskutsioone 6ppe ee sr.urirkidel. Majanduslikust aspektist ldhtuvalt on kavat.rdatud 

tegevLls suunatud suLll-el'na energeetilise sdltun-ratuse saavutamisele (lk 26), vamstuskindluse 

parandanrisele ja hajusa elektritootmise printsiibi toetarnisele. 

9) Alterr.ratiivide hindaniine on lZibi viidud peat[ikis 5 ja samLrti Lisas I I toodud SEI -Tatlinn 

olelusringip6hise keskkonnar-n6jude hindaurise aruandes. 

l0) Piirii.ilese keskkonuam6ju hindamise konventsiooniga iihinenrise seaduse (Vastu v6etud 15. 

novembril 2000. a., piiritilese m6jLrga tegevusalade loetelu kohaselt L'Lr EJ 

j ii2itmep6letusptol

tiipses s6nastuses vastawses seadusega. Kiiruga kiisimustiku koostamisele viitab ka 

k0simustiku koostamise ja laekumise kuupflev, vastavalt 5. ja 7. juuni. Juhime ttihelepanu, et 

ettepanekuid, ktisimusi sai esitada kuni 6. juunini. Seega plrast 6. juunit laekunud ktisimused ei 

peaks kuuluma vastamisele. 

I 5) Avalik arutelu toimus 8. juunil2007 . Kirja koostamise ajal ei olnud see veel toimunud. 

l6) Puudub alus piiriileseks mdjude hindamiseks. 

l7) Lisad on olemas ja ka sisukorras on toodud viide: LISAD. 

(2) Ei oska antud palvet kommenteerida, kuna arendaja ega ka keskkonnamdjude hindaja ei ole 

Keskkonnaministeeriumi tcicitajad. 

(3) Keskkonnarr6jude hindarnisel kasutatud metoodikate kirjeldused ja viited algallikatele on 

aruandes toodud. 

Lr-rgupidanrisega 

Uudo Valik 

Toohlisj uht 

I(oopia: Maardu Linnavalitus



Kallasmaa 1 

74I I I MAARDU 

Tootmisjuht 

Lisa: eelnimetatud 3 lehel I eks 

OU IRU ELEKTRIJAAM 

&/.oa.zoot nr JUH-8/ /6/J -Ar 

EESTI ENERGIA 


Saadame Teile teadmiseks koopia OU Iru Elektrijaam vastusest (Maardu Linnavalitsuses 

07.06.2007 registreeritud kiri nr r345) vITUle ,,Filtu.10. i.irgoru kaitsefond... 


Peterbufl tee 105, 

741 14, MAARDU 

Iel715 3222 

Faks 

71 5 l2OO 

E-post iru@energia.ee 

wwwrruenergra ee 

*** 

** 

fsog't sERTFlTSEERlTtrD 

\a 

7N r5_\ FMAS 

H'W 

Regnrll2ll326 

KMKR EE1OI022929 

-Tiffg- 

Hansapank a/k 221O3O31 4O4O

vo/ vu vl 

IIrReinMccl 

Maardu UmCIralitsus 

Kdlamaal 

74TI1N{AARDU 

TAIIINNA KESKKONNAAMET 

lvlardr linna L:avandatava Hnrseoa j ameid 

kasutava soojus- ja ele&tienergia koostootnisploki 

rajanrise kesl*omam6ju hindmise aruame 

IargrryeendhilnaMeei 

Tete 17.05.20f'7 nr 9-3/1869 

Meie 06.M.2007 w 6.1 4.r / 1296 

Tf,narne Teid teavitamast Maardu linna lru Eletfijaama territooriumile kavandatava hitusem 

:aett"at tt"ttt"* soojgs- ja elektienergia koosbonnisploki rajamise keskkonnmdju hindamiw 

'*r*au 

avalikust^misest Tutnmud nimeatud tddga';sitab Tdlinaa Keslkonnaarnet aru'ande 

kohta aljeirgne\ra ettePanekL 

aOuetega Ammde lk 113 on mainituq et iile 60% Poletatavatest 

j-eemt*' on kavandatrd vastu 

v6tta Tallinnot. Seega ut"fdrl tugu* Tallinna tion iaatu"keitl*e ko_rraldusele olulist m6ju' 

pahur u'andes hin',lra ja analuusi

Hr Madis K6rvits 

Tallinna Keskkonnaamet 

Harju 15 

IOl30 TALLINN 

\iiide: Teie 06.06.2007 kiri Maar.du Linnavalitusele 

Lugulleetud hZirra I(drvits 

2.2 .oA.zOOt nr JUH-8/173- -{_ 

EESTI ENERGIA 

lRU ELEKTRIJAAM 

Tanatre Te id tr.rtvtrrlast ,,Kiitusena .iziiitureid kasutava soojus- ja elektr-ienergia koostootnrisplol

o 

o 

(g9 

o09 

g Y, -.D 

d_=q) 

:i :d tr 

-Y:65 

.O -rd 

e. rt! 

.=q): 

:(g;= 

26 

6-\ 

:l t? 

oa 

6tE 

E 

r6t 

=r\ 

=\a 

"R 

o9 

ru 

qo 

ra.g: t.= i:' 

.:: -,= 

-=>6(aa 

o 

(\ 

c! 

(l 

q) 

.t? 

F-2 

>9 

'/ a 

-=. 

d r-- 

br) :_ 

o 

YA 

-Do- 

lo 

90) 

7 

or, q 

ia 

6(! 

oo 

d 

r, 

ru 

.2X 

F 

oD .q 

oct 

O'x 

69 

c rii 

ac 

--'d 

a 

o-o 

!4 !6 

6'P 

|., E 

a!- 

EF 

=! 

.F .o 

=.!!a 

t9x 

5== 

o.E! 

6' ro i 

*>Eo 

E-E 

:sj,9 

'Aq1 .. 

xe,, 

boH ; 

I 9p.9D 

S.EF 

YXC 

g- d = 

E 9' 

o!or) 

,! :9. E 

-'iE 

-tÔ:!, 

6 

E 

o 

_a 

? 

6 

E 

.= tr 

J -o 

-q 

=o 

. 0-)

Seisukoha kiisimine 

KESKKONNAMINISTEERIUM 

Keskkonnakorralduse ja -tehnoloogiaoSakond 

u.i" f 3.oo.zooz nr 13- 1 - 1/. Jo f, 5 E 

Palume Teil koos KMH eksperdiga kommenteerida lisatud kirjas esitatud seisukohti, 

sealhulgas p66rates olulist r6hku piiriiileee keskkonnam6ju esinemise vdimalikkusele. 

Ootame Teie kirjalikku vastust 25. juuniks 2007. 

Austusega 

Viktor Grigorjev 

VElis6hu ja kiirgusohutuse bilroo juhataja kt 

juhataja iilesannetes 

Lisa: MIU,Pirita 

jde tirgoru kaitsofond" kiri ,,Keskkonnam6ju hindamise aruandest" 

Koopia saata e-postiga: Harjumaa Keskkonnateenistus 

Kadri Allsaar 6262991 

kadri.allsaar@ 

envir.ee 

Narva mnt 7a 

15172 T6lllnn 

Reg nr 7OOOI231 

telefon 526 2802 

faks 626 2801 

l.r -06- 2006

h-Vda hU*r 

i*,,1a'*u 

il-e6.wor 

Jarnur TrmkM S.tuunl 2fi17.r 

KcrLkonnrmlnlrteeriurn 

Nerra mnt 7e 

15172 Trlllnn 

*t Y, frzu 

Kcskkonlamdf u bindamlrc emandcst 

PaZ*-r* ^€;& tuo-/o-,{a 

ia- 

t^n- taX4 

oE.u. tT 

Miu€tuluDdudlhiog,,pirita jO" urGiA*s" fond" tutvus keskkonnam0ju hindamise 

arundega,JQ)tuew jdltnrcid kasuova ndjus-ja eleWriercrgla koostootmtsploH 

rqjoilrc bu Elebriiamm tenitooiumlle, ndrts-moi 2007, TN teostaja AF-F.stivo 

,{S" ning on scisukohal et clttrtud rrurtrtre ci vr.tr Kcckkonnam6ju hlndamirc jr 

kerklronnrjuhtlmt$tltccmt leadrrele ning ci olc koosk6las Piiri0lese Ohusaaste 

kauglwi konventsiooni ning selle pmtokollide llhinemise seadusega 

Meie seisukoha aluscks olev anal{t0s on kirjalc lisatud (vr Lisa 4 lehel). 

Pelclo Tttrmikoski 

Juhatuse liige 

Utt,Pirlta joe urgoru kaitsefond' 

Pcterburi t*2WE 

II4I5 TALLINN 

SAABUNUtr 

KESKKONNAMINISTTERIUfII g'J€ 

.,...Q..?:' ..................Q9.. .......?, 

n,....... -3p l.l--r-

KESKKOI\TNAMO.TU HINDAI\,IISE JA KESKKONNA.IITHTIIWSSUSTEEMT 

SEADUSI 

vestu vdctud 22.022005.o seodusega (RT I2005, 15,87), ioustunice oeg 3.04.2005' 

osdiselt vostrvalt $-le 71. 

Muudetud ilrSmlste seadurtega (vastuvotmise aeg avaldamlne Riigi Teatajas' 

jdustumisc aeg): 

7.12.2005 (RT r 2006,58,439) 1.01.2007 

2r.02.2OO7 (RT I 2007, 2s. I 3 l) r.04.20iJ7 

$ 20. Keskfonnamdju htndamise ot'uonne 

(I) Ekspertvdi eksperdlrahm eksperdiitthtiniselkoostab, ldhtudes heaksHidetud 

kcsl*omamdju hindamise progrommist, kesl*annamdiu hindomise aruande, milles ta: 

KMH aruande koostamisel pob jelgitud KMH kinnitatud programmi (mojuala). 

I ) kirjeldab kavandatava tegevase eesmtirki ja vajadust ; 

KMH muandes puudub eesmiirgi definitsioon prfigipdletamise logistiliseks 

vajaduseks I 50 kilomeetri raadiuses. 

KMH aruandes pole toodud priigipdletuse koguse kliitlemise vajadust ning 

pdhjendatud prtigip6letustehase illedimensioneerimist. Samuti puudub KMH 

aruandes prligip6letuse vajadus Iru Elektijaamas, arvestades momendil 

eksisteerivat sooja iiletootnist ning sooja toounisel konkurentsi puudumist. 

2) esitab kavandotava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete vdimaluste kirjelduse: 

KMH aruandes on v6neldud ainult olmeprtigi koostisest lAhovaid altematiive. 

Pole vaadeldud olmeprtgi pdletamise reaalseid altematiivseid tehnoloogiaid, 

olmeprttgi p6letamiseks sobivaid logistilisi ning pdhjendatud asukohti Tallinna 

linna haldusterritooriumil jne. Arusaamatuks j63ib oLneprtigi transportimise kulutulu 

anal0tis 150 kilomeetri raadiuses, mida pole iildse kfiesolevas KMH anrandes 

kesitletud. Olmeprilgi koostis kllttevddrtuse jdrg pole reaalne alternatiiv. 

Kavandatavat tegevust pole KMH aruandes piisavalt p6hjendatud ja vaadeldud. 

3) e$tab kavandatava tegevwe ja selle reaalsete alterndiivsete vdimalustega eeldatavalt 

mdjutat*ta lreslrhonna kirj elduse ning hindab selle piirkonna keskkonnasei sundit ; 

KMH aruandes puudub status quo analUils, millele lisandub reaalse kavandatud 

tegerruse m6ju. 

a) hindab kovandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete vdimalustega 

eeldatavalt kaasnevaid tagajltrgi, nagu vee, pinnase vdi dhu saastatus, jdArmetekc, milra, 

vibratsioon, valgus, soojus, hiirgus vdi ldhn; 

t(4)

KMH aruandes puudub status quo anal$ilsina jdAkreostuse; l6hna sh olmepr0gi 

lohna, teedirse maa r€ostamis€ jne problemaatika hu Elekhijnnma teritooriumil 

ja selte lEhittmbnrses, selle m6ju Pidta j6e ihgoru maastikukaitseatale ning Iru 

killa ja Muuga elanikele. Samuti pole vaadeldud planeeritava olmeprttgi 

p6letustehase ja Iru Elektsijaama klitamisel tekkiva dtd

Antud klsitlus puudub KMH aruandes. 

I0) esttab tllevaste keskkawanndju hindantse, avalikktse kaasamise nlng piiriiilese 

hes hJconnamdju hindanis e lcarral konsult qt sioontde nlemuste kohta; 

PIIRIOLESE OTTuS.I.c.STE KAUGLEYI KoI\wENTsIooNI NING SELLE 

PROTOKOLLIDEGA t}NNTTNNSU SEAI'US 

Vastu vdeaud 19. jmnurr.ll 20flt. r 

PIIRTULESE ONUSUSTU KAUGLEVI KOITVEI\TSIOON 

Komtetud 13. novenbdl 1979. a Genfic 

M0istcd 

Artikkel I 

aJt vai Izadset 6hht pais*zmia inimese pool| fui 

tad lnimeste tqvlst, elusainet, dhoslsteemeJa vara, 

oel kcsl:homa diguspttast kasatonist. Samanoodl 

tet, mllle allikos asxb fttiellhtlt v6i osaltselt ttt? rtigt 

o&te totme avaldub tetse rttgt lr.risdltosiooni all 

tarc dhmi ei ole vdimdih tttie kindtu.sega 

mtuhata. 

temist piiriDlese keskkonnamdjuga (korstra 

ngaasi pOlemisel emiteeruvate saasteainete 

iiritllese keskkonnanOj,rna- pritgip6letamisel 

KMH anranne peab detailselt kdsitlema 

lllest keskkonnanrOju ning teavitama sellest 

I I ) kasiileb vajadwe knrral rathni, mis tlmnesid kesl*onnamdju hindamisel ja arwnde 

fuostamisel; 

KMH aruande ptk 16 vtidetakse, et aruande koostamisel ei esinenud raskusi. Kui 

KMH anrandes on enamus pmgip6letamisest tekkivaid probleeme kdsitlemata, 

siis on see v[ide t6e,ne. 

I2) esitab kdesolevo 

ldikc punbides I-I I nimetatud teabe hokhnhtte; 

Teabe kokkuv6te tugineb punktides l-l I toodud informatsioonile, mis losutatud 

algandmete ebapiisava detailzuse 

t6ttu on probleemne. 

l3) esitab teabe kcsl*ornamfiJu hindaniset kasutatud allikate kohta: 

3(4)

KMH anrandes kasutatud allikad on loetletud ptk 18, kuid tekstis viited puuduvad 

ning algallikaie pealkirjadele osutades pole paljudes algallikates toodud 

informatsiooni KMH ruandes kasutatud. Enamus algailikaid on keskkonnam6ju 

hindamise lsiteeriumid. 

I4) Mtitleb aruande kohta esitatud ettepanehtid,'tastwditeid ja h'lsimusi, mille koopiad 

lisab qaondele, ning esitab ettepanehtte, vastntlridete ja ldsimuste esttajatele saadetud 

kirjade kooplad, milles selgitatakse annnde kohta esitand eftepnehtte nlng 

vo,stut)ttidete arvestamist, pdhjendatakse qrvestamatq jtlt nist ning vastotakse H)simustele; 

Vastused esitanrd k0simustele pole professionaalsed 

ning on ebapiisavad. 

15) kasitleb arusnde ovaliht uutelu protokolli, mille fuopia lisab aruondele; 

16) lriisitleb kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete vdimaluste ala slceemi 

ja fuarti, mille lisab ouoilele; 

Arvestades piiritllese keskkonnam0iwa on KMH aruandes esitatud kaardi 

Eastaap ebapiisav. 

I7) kasitleb vajaduse konal muid ltsqsid. 

KMH uuande sisukorras puudub lisade loetelu. 

Q) Keskkonruminister vdib vajaduse konal mdtbusega kBhtestada kesklonnamhju 

hindamise aruandele esitatavad tdpsustund n6uded. 

Palume podrduda KeskkonDarniniste€riumil Majandus- j a Kommunikatsiooni 

Ministeeriumi poole, et oluepr0gipdletamise t6bi viimisel vaadeldaks kindtasti 

piirittlest keslJconnandjq ct tulevikus vf,Itida Soome poolseid keskkonnaalaseid 

pretentsioone. 

(3) Kesllromandju htndanisel tuleb svesse v6tta ttl&atuustatud kcsk*onnamdju 

hirdamise qlqs eid teadnisi ja hindanismetoodikat. 

KMH aruanne kajastab ilmekalt ekspemgrupi 

keskkonnamdju hindamise alaseid 

teadmisi. KMH anrandes puuduvad kasutatud hindamismetoodikate piisavad 

kirjeldused. 

JARELDUS: Esitatud KMH anxmne ei vasta Keslkonnan6ju 

hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi seadusele. 

4{4)

Hr Viktor Grigorjev 

Keskkonnaministeeri um 

Narva mnt.7a 

15172 TALLINN 

EESTI ENERGIA 


Teie: 13.06.2007 

nr l3-l-l/3089g 

Meie:fr,,06.2007 

nr IUH-81 

I 65- 

I, 

Seisukoha kiisimine seoses keskkoruram6ju hindamise aruandega 

,,Ktitusena jiizitmeid kasutava.soojus- ja eiektrienergia koostootirisploki rajamine 

Iru Elektrijaama territooriumile". 

Lugupeetud 

h6rra Grigorjev 

ffiff,|"::ryru 

',Pirita jde iirgoru kaitsefond" poolt Keskkonnaministeeriumile saadetud kirja 

Kiiesoleva ki{a lisas on toodud Elektrijaama ja 

-Iru 

KMH eksperdi kommentaarid 

kidas 

eelpool 

esitatud seisukohtadele. 

nimetatud 

Kma samasisuline kiri saadlti arrahtcustarruse 

Linnavalitusele, 

kliigus ka Maardu 

kes edastas selle samuti meile vastamiseks, siis on kiiesoleva 

vastusest 

kirj a lisaks 

MTU-le 

koopia 

,,pirita j6e rirgoru kaitsefond', 3 lehel. 

Uudo Varik 

Tootmisjuht 

OU IRU ELEKTRI'AAM 

Peterburi tee 105, 

74] 14, MMROU 

fel 715 3222 

Faks 715 3200 

E-post iru@energia.ee 

www.truenergta.ee 

Reg nr 11211326 

KMKR EE101022929 

ISO9@I SERTIFITSEERT'UD 

ZN 'Jt\ ETVIAS 

E=Z'g+' -."I*l'n"f,' 

ffirota 

Hansaoa k a/k 2210303|4040

-O 

Ametlikud teadaanded 

17.05.2007 Keskkonnam6ju hindamise ieated 

KMH aruande avallkustamlne. 

Maardu Llnnavalltsus teatab Maardu llnna kavandatava k0tusena Jagtmeld kasutava soojus- Ja 

elektrlenergla koostootmlsplokl rajamlse keskkonnamAJu hlndamlse aruande avallkust 

v6ljapanekust nlng avallku arutelu tolmumlsest. 

Arendaja on OU lru Elektruaam (Peterburl tee 105, 74114, Maardu, Tel 715 3222, Fax 715 3200, 

kontakUslk: Uudo Vartk) 

Otsustaja on Maardu Llnnavalltsus (Kallasmaa 1, 74111 Maardu, EesH, Uldtelefon: 606 0702, 

Faks: 606 0701. kontaktlslk: lUrl Plhlak) 

Keskkonnam6jude hlndamlse programmt koostaja on AF-EsHvo AS (V5tke- Ameerika g, 10129, 

Talllnn, Tel 605 3150, Fax 605 3155, kontaktlslk: Kalre Kuldpere) 

Arendaja poolt kavandatavaks tegevuseks on kiitusena l6Stmetd kasutava soolus- Ja elektrl 

koostootmlsplokl (SEK) rajamlne Iru Etektruaama terrttoorfum e. Kavandatava tegevuse 

eesmarglks on soojuse Ja elektrl koostootmlne jggtmete p6letamlse teel, mllle tulemusena _ 

viihendatakse JdStmete ladestamlst pnlgtlasse ning kutuseha asendatakse Iru Elektruaamag 

kasutatavat Venemaalt tamltavat maagaasl. Kavandatava tegevuse elluvllmlsel suureneb Iru EJ 

k0tuse varustusklndlus kohallku lisakutuse kasutuselev6tuga. pr0g asse tadestatavate J6dtmete 

vEhenemlsega v5hendatakse ka priigllagaasl sh. metaanl velts6hku sattumtst. Atmosfeerts 

talletab metaan sooJust 23 korda t6husamalt kut sdslhappegaas, mtstdttu on ka suurema 

m6luga nn kasvuhooneefektlle. 

Keskkonnam6Ju hlndamlse (KMH) aruande Ja selle ltsadega on v6tmaltk tuwuda 23, matst 2007. 

Page I of I 

Kasutajatugi 

www.ametlikudteadaanded.ee 

http ://www.ametlikudteadaanded.eelindex.php ? acFl &teade:? 7 2687 17.05.2007

io 

F+x eod Strd 

y' Talliana I -innavatitsus 

vHarju Maavalitsus 

/ llarj umaa Keskkonnateenishs 

t Kesklcounainspelctsioon llarjumaa 

vViimsi 

osakond 

Vallavalitsrs 

,rloetatme Vallavalitsus 

9Rae Vallavalitsus 

r'Maa-amet 

I 

-F,a,eoe- 

/q. f-r/le;e 

Keckkonmmoju hindanise 'anrende avalikust vrtjepene}ust ja avalikust anrtelust 

tervitenine. 

Iclesolevaga teafamc Maadu linne kavandatava kiitusena ja[tmoid 

eleltienergia koostoomiqploki--j.-i* 

kasutava soojus, ja 

Gr*o"o"-oiu 

r4iljapanekua 

hindamiso 

uing 

anrande 

avaliku i,nrcfu 

avalikust 

toi.,rri"ot.-'' 

Arendaja on OU Im Ele_ktijaan @ererbrxi te 105, 74ll4,Matdr\Telefon: 

7_l 53200, kontaktisik 

71 

Uu,C6 

53222,Fu: 

Variil 

otsusaja on lvlaardu Linnaralftsus(Kallasmaa 

F-aks: 

l,74lll 

606 0701, 

tvraanlq E€sti, 

konbktirik 

Oldtelefon : 

Jn i 

606 

itii"ki-'gs " 

0702, 

Keskkonnam.jude hindarqise p-gil.i koostaja 

t,10129, 

on AF-Estivo 

TauiD4 

AS (vdike- 

Tercfon: 

Ameedka 

o osi rs[, rr* e osiiis, konratrisik raire-ruapene) 

Arendaja poolt kavand^taval's tegevusel$ on kirtus€na jedtueid kasutava soojus- ja 

tEK) '*iuninc 

elehi 

Iru Eretniiaama territooriunile. Kavandarava 

use ja-eletrti tegewse 

koostoohine jaatuete p'r*amise teel, mine turemrrsena 

^.^ r-r--,mist pr,lgilasse ni-ng kftudts *""d"t k ; Inr Elekuiiaanas 

rvuse elluviimisel suureneb 

Im 

i**"i"*r;ffi ?*lii.Hjffi?rffi g1'gg.g;n*lltffi 

Alrnosftdris allerab i"*T soojrst 23 korda r;norr-rrt kui s,isihnFlrgaas, mistdttu on ka 

zuurern mOjuga 

rrn. lsasrnrbooncc,fektile. 

Kesk*onnam6ju hindamise (K 

2007.a - 6. junini 2007.a Iv 

rrrdtereron: 

'ecr 

oi&, Fa 

(www.maardu.ee). -r..rrrnG''i"r"o*, 

frhJllllmh.m 

KMH aruao 

ios, z+ir+, 7r s3zzz, Fax 7r s32o0l, ;.tfiH1ttr fn"iitfi ;f 

on vdimalik tutvuda 23. maist 

@o

Ettepanekuid ja vastuviiiteid kesktonnam6ju hindaurise aruand'e kotrta saab esitada kirjalikult 

r{aardu Linnarnlitsrsele e-posti aadressil: linnamajandusosskond@maardu-le ja 

posiaadressil Kallasnna 1, 741t I Maardq Haqiumaa k.a- 6. juuoini 2007. 

Lugupidamisega, 

'...,--\ 

. 

,jl 

f/ 

., t.l 

ReinMeel ={.-- i C.e(r.r.l-_.__ 

Abilinnapea 

Koopia: 

z Eesti Roheline Liikumine. Rtvab 8.B 202, 10143 Tallinn 

LEestimaa Looduse Fond, Magasini 3, 51005 Tarnr 

rzPr- TiinaNlipp, Looduskaitse peaspetsialisl Harjumaa Keskkonnareenisnrs Viljandi mnL 16, 

11216 Tallinn 

udu 

daardu 

Nawa rnrrt.8, 741 l 4 lr4aardu 

'.targohunters AS, Merivdljatee 5, I l9l I Tallinn 

|, Heison SA AS, Salra-Loo tre3a.74ll4ln, J6ehfitme vald 

'TalenonTSAS,sarha'Ioo teesi,T4ll4lruJdel5hmevald ,t'a.rt,,t t a;:, v'r36'y' A:2.', 

"Crrand lvlarketing AS, oismzie tee 58,71, tiStZ fafinn 

GLiisma6060724

Iru KMH aruanne 2.pdf

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?