Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kirja autor<br />
ja aeg<br />
<strong>Muuga</strong> pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
Kirja sisu <strong>KSH</strong> eksperdi kommentaar<br />
6. Kas Eesti ehitustegevus<br />
vajab 5 miljonit t<br />
mittekvaliteetset graniiti?<br />
7. Kas on võimalik<br />
eksportida mittekvaliteetsed<br />
graniiti?<br />
8. Kuidas on tagatud<br />
kvaliteetse joogivee<br />
olemasolu läbi kõigi<br />
stsenaariumite (vee riknemine,<br />
veekihi tootlikkuse<br />
vähenemine)?<br />
9. Kuidas valitakse<br />
kaevandamise<br />
operaatorfirma?<br />
10. Kas meie päästeametil<br />
on valmidus<br />
teostamaks päästetöid<br />
500 m sügavusel maa all<br />
katastroofi tingimustes?<br />
11. Kas projekti hinna<br />
sisse kuuluvad ka teiseste<br />
ning kolmandate<br />
sfääride potentsiaalsed<br />
kulud (päästetehnika,<br />
meditsiin, transpordivõrk,<br />
keskkonnaseire<br />
jaamad jm)?<br />
12. Kes on need<br />
neutraalsed kõrgetasemelised<br />
spetsialistid,<br />
kes refereerivad <strong>KSH</strong>/<br />
KMH tulemust?<br />
13. Kas tegemata tööd ja<br />
vanad möödalaskmised<br />
on likvideeritud?<br />
14. Kas projekt on<br />
riikliku tähtsusega objekt<br />
(ühisleping olevat sõlmitud<br />
MKM, <strong>Energiasalv</strong>e ja<br />
Tallina Sadam AS vahel)?<br />
15. Kuidas on<br />
kindlustatud riskid?<br />
16. Kuidas on<br />
kindlustatud teise ja<br />
kolmanda sfääri ning<br />
elanike riskid?<br />
<strong>KSH</strong> <strong>programm</strong><br />
kavandatavat tegevust ning seejärel kirjeldatakse/modelleeritakse<br />
foon ja kavandatav tegevus koos (nö kumulatiivne olukord). Juhul<br />
kui selgub, et koosmõjus ületatakse piirväärtusi ja norme, tuleb<br />
konkreetse projekti raames rakendada leevendus- ja/või vältimismeetmeid.<br />
6. <strong>PHAJ</strong> rajamise käigus väljatakse 16 miljonit tonni graniiti<br />
(rabakivi), mida saab edukalt kasutada teedeehituses alumistes<br />
katendikihtides lubjakivi asemel. Graniidi kasutamisel pikeneb<br />
teede kasutusaeg kümne aasta võrra (Teede Tehnokeskuse<br />
uuring, vt http://energiasalv.ee/hudroakumulatsioonijaam/<br />
uuringud). Kuna paekillustikku kulub vähem, siis tõenäoliselt jääb<br />
avamata ja/või ammendamata lubjakivi pealmaakaevandusi.<br />
Viimase mõju looduskeskkonnale ja inimese tervisele on tunduvalt<br />
suurem võrreldes maa-aluse graniidikaevandusega.<br />
7. Graniidi ekspordivõimalusi on uuritud (Teede Tehnokeskuse<br />
uuring, vt http://energiasalv.ee/hudroakumulatsioonijaam/<br />
uuringud) ja graniidi eksporti ei planeerita.<br />
8. Kambrium-vendi kihi läbindamisel kasutatakse parimat<br />
võimalikku tehnoloogiat. Vee võimalikku sattumist maa-alusesse<br />
mahutisse hinnatakse <strong>KSH</strong> käigus. Merevee võimalikku tungimist<br />
põhjavette hinnatakse samuti <strong>KSH</strong> käigus. Võimaliku meetmena<br />
nähakse ette puurkaevu rajamist piirkonda põhjavee seire<br />
eesmärgil.<br />
9. ja 10. Maa-aluste ehitustööde läbiviimiseks (k.a kaevandamise<br />
protsess) korraldatakse rahvusvaheline hange. Maa-aluste tööde<br />
teostaja peab vastavalt hanketingimustele garanteerima ka<br />
päästetööde korraldamise. Selleks luuakse oma päästekomando.<br />
11. Projekti hinda arvestatakse kõik vajalikud kulutused projekti<br />
realiseerimiseks vastavalt tööde teostamise aluseks olevatele<br />
keskkonna- ja ehituslubadele, kus nähakse ette ka kõik<br />
võimalikud kaasnevad tegevused.<br />
12. <strong>KSH</strong> tulemusi refereerivad isikud, kes on seotud projekti<br />
elluviimisega tulenevalt Eesti Vabariigi õigusaktidest.<br />
13. Tuleb täpsustada esitatud küsimuse sisu, kuna käesoleval<br />
hetkel jääb arusaamatuks, mida peetakse silmas „tegemata tööd“<br />
ja „vanad möödalaskmised“ all.<br />
14. Projekti algatamise aluseks on Eesti elektrimajanduse arengukava<br />
aastani 2018 (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 26.02.2009<br />
korraldusega nr 74), kus on ette nähtud tuuleparke tasakaalustavate<br />
jaamade, tipukoormuse reservjaamade ning avariireservjaamade<br />
võimsuste vajadus. Planeeritav <strong>PHAJ</strong> on ette nähtud<br />
kõikide kirjeldatud funktsioonide täitmiseks. Koostööleping on<br />
sõlmitud AS-iga Tallinna Sadam asukoha valikuks ja nõuete<br />
fikseerimiseks. Koostööleping Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga<br />
on sõlmitud arendaja ja ministeeriumi huvide<br />
fikseerimiseks.<br />
15. ja 16. Tuleb täpsustada riske, mida küsimustes silmas<br />
peetakse, et oleks võimalik esitada küsimusele konkreetne vastus.<br />
20 / 26
Change language