Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring<br />
Projekt ENE09002<br />
7. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD<br />
1. Eestisse on vajalik ja otstarbekas rajada hüdroakumulatsioonijaam elektrivõrgu tarbimiskoormuse<br />
stabiliseerimiseks.<br />
2. Lisaks asukohale Maardu planeeritavate graniidikaevanduse juures, on mitmeid teisi<br />
võimalikke asukohti HAJ rajamiseks Eestis. Tehniliselt sobivad kohad on Ida-Virumaal,<br />
kus paekalda kõrgus on üle 50 m ning tuhamäed. Seal on võimalusi 200 MW ja suurema<br />
veehoidla rajamisel ka suurema võimsusega HAJ rajamiseks.<br />
3. Aruandes on põhjalikumalt käsitletud HAJ rajamise kolme põhialternatiivi Maardu<br />
planeeritavate graniidikaevanduste piirkonda.<br />
4. Alternatiiv 1 (ülemine veehoidla meri, alumine veehoidla graniidi kaevandamisel tekkiv<br />
vaba ruum 200 m sügavusel) puhul on eeliseks, et saame kasutada ülemise veehoidlana<br />
merd ja pole vaja rajada eraldi veehoidlat. Samal ajal on merevee kasutamine ka oluliseks<br />
nõrkuseks. Soolase merevee kasutamisel vajame spetsiaalseid korrosioonikindlaid<br />
seadmeid. Selliseid seadmeid valmistatakse vaid eritellimusel ja nende kasutamisel<br />
puuduvad maailmas kogemused. Samuti seab merevesi ranged tingimused kanalite ja<br />
torustike tiheduse suhtes. Merevesi ei tohi sattuda pinnasesse. Samuti ei tohi kasutatav<br />
merevesi saada saastatud ning saaste ei tohi sattuda merre.<br />
5. Alternatiiv 2 (ülemine veehoidla tehisveehoidla, alumine veehoidla graniidi<br />
kaevandamisel tekkiv vaba ruum 200 m sügavusel) puhul tuleb rajada Maardu vanade<br />
karjääride alale kunstlik veehoidla ning tihendada see kindlustamaks, et vesi ei imbu<br />
pinnasesse. Samal ajal kunstlik veehoidla ilmestab trööstitut tehnomaastikku, seda eriti<br />
Rebala küla poolses servas. Kuna veehoidla on merepinnast 30-40 m kõrgemal on<br />
samavõrd kõrgem veetasapindade vahe ning saame sama võimsuse väiksema vee<br />
kogusega. HAJ maapealsed tehnorajatised ja veehoidla on võimalik kujundada<br />
kompaktselt lähestikku kaevanduse äärealale.<br />
6. Alternatiiv 3 (ülemine veehoidla graniidi kaevandamisel tekkiv vaba ruum 200 m<br />
sügavusel, alumine veehoidla kaevandatakse graniiti ca 700 sügavusele) puhul tuleb<br />
rajada maalune alumine veehoidla ca 700 m sügavusele seni läbiuurimata pinnasesse.<br />
HAJ šahtid ja kanalid kujunevad väga pikaks. Selle variandi rakendamisel on vajalik<br />
eelnev põhjalik geoloogiline uuring. Eelisena on sama võimsuse juures seadmete<br />
gabariidid väiksemad, seadmed on odavamad ja montaaž on sedavõrd lihtsam, samal ajal<br />
teeb asja keerulisemaks, et see toimub enam kui 700 m sügavusel.<br />
7. Lisaks kolmele põhialternatiivile 200 MW võimsusega HAJ rajamiseks on aruandes<br />
käsitletud veel kahte alternatiivi 3A ja 3B. Nende alternatiivide puhul on põhiline<br />
tehniline lahendus sama kui 3 alternatiivi puhul – HAJ kasutab oma tööks kahte maaalust<br />
veehoidlat. Kuid alternatiivide 3A ja 3B puhul on suurendatud HAJ võimsust. Vastavalt<br />
tellija soovile on alternatiivi 3B juures jäetud veehulk samaks kui 3A juures, kuid on<br />
suurendatud kõrgust viies alumise veehoidla 1200 m sügavusele.<br />
8. Vaadeldud alternatiivid 1, 2 ja 3 on planeeritud Eesti praeguseid elektrisüsteemi vajadusi<br />
arvestades ja HAJ võimsuseks on valitud 200 MW. Tuulikute osakaalu suurenemisel ja<br />
79
Change language