Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring
Projekt ENE09002
Tänapäeval kasutakse kolm põhilist toestusmeetodit pritsbetooniga:
1. Pihustatakse mitu tavalise pritsbetooni kihti. Kihtide kogupaksus on kuni 10 cm.
2. Pritsbetooni armeeritakse raudvõrguga. Kõigepealt pihustatakse kiht pritsbetooni,
millele paigaldatakse armeerimisvõrk. Seejärel pihustatakse teine, või vajadusel veel
mitu kihti võrgu katmiseks/hoidmiseks.
3. Kiududega pritsbetoon on selline toetusmeetod, kus pritsbetooni lisatakse peenikesed,
3-5 cm pikkusega, metallist või muu materjalist valmistatud kiud või nõelad. See
meetod on viimastel aastatel leidnud laia kasutamist ja põhjamaades peaaegu täielikult
asendanud raudvõrguga armeeritud pritsbetooni.
Valubetoon on tänu võlviefektile võimeline taluma suuri koormusi. Seda kasutakse seal, kus
esinevad nõrkade kihtide suured pinnad ja kogused. See on aga kõige kallim ja aeganõudvam
toestamise meetod.
Joonis 5.3. Ebastabiilsete kihtide toestus valubetooniga.
Keeruliste ja ebastabiilsete kihtide puhul otse pärast lõhketöid kasutakse pritsbetooni ja
seejärel valubetoneerimist.
5.2.1. Toestamise vajadus ja toestamistööde maht
Toestamise vajadus ja selleks kasutatavate meetodite valik sõltub kivimite kihtide omadustest,
tunnelite/šahtide/kambrite otstarbest ja erineb oluliselt. Toestamise vajaduse väljaselgitamiseks
ja valikuks on olemas mitmeid metoodikaid. Üks maailma tuntumatest toestamise
hindamise ja klassifitseerimise metoodikatest on Q-süsteem, mis on arendatud Norra
Geoloogia Instituudi poolt. Selle metoodika alusel määratakse kivimite kihtide kvaliteet, mida
iseloomustab Q-väärtus. Selle järgi valitakse toestamise meetod või meetodite kombinatsiooni
(joonis 5.4).
68
Madala stabiilsusega
kihid