Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

4.4. Alternatiivide võrdlus
Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring
Projekt ENE09002
Toome välja alternatiivide 1, 2, 3, 3a ja 3b võrdlused hindamaks millist varianti rakendada
(tabel 4.28). Lõplik valik oleneb mida tellija peab kõige olulisemaks.
Alternatiiv 1 puhul on eeliseks, et saame kasutada ülemise veehoidlana merd ja pole vaja
rajada eraldi veehoidlat. Samal ajal on merevee kasutamine ka oluliseks nõrkuseks. Soolase
merevee kasutamisel vajame spetsiaalseid korrosioonikindlaid seadmeid. Selliseid seadmeid
valmistatakse vaid eritellimusel ja nende kasutamisel puuduvad maailmas kogemused. Samuti
seab merevesi ranged tingimused kanalite ja torustike tiheduse suhtes. Merevesi ei tohi
sattuda pinnasesse. Samuti ei tohi kasutatav merevesi saada saastatud ning saaste ei tohi
sattuda merre.
Alternatiiv 2 puhul tuleb rajada Maardu vanade karjääride alale kunstlik veehoidla ning
tihendada see kindlustamaks, et vesi ei imbu pinnasesse. Samal ajal kunstlik veehoidla
ilmestab trööstitut tehnomaastikku, seda eriti Rebala küla poolses servas. Kuna veehoidla on
merepinnast 30-40 m kõrgemal on samavõrd kõrgem veetasapindade vahe ning saame HAJ
sama võimsuse väiksema vee kogusega. HAJ maapealsed tehnorajatised ja veehoidla on
võimalik kujundada kompaktselt lähestikku kaevanduse äärealale.
Alternatiiv 3 puhul tuleb rajada maaalune alumine veehoidla seni läbiuurimata pinnasesse
700 m sügavusele. Kuid sama võimsuse 200 MW saavutamiseks on veehoidla maht ja
kanalite läbimõõdud väiksemad. Kuid HAJ šahtid ja kanalid kujunevad väga pikaks. Selle
variandi rakendamisel on vajalik eelnev põhjalik geoloogiline uuring. Eelisena on sama
võimsuse juures seadmete gabariidid kõige väiksemad, seadmed on odavamad ja montaaž on
sedavõrd lihtsam, samal ajal teeb asja keerulisemaks, et see toimub enam kui 700 m
sügavusel.
Alternatiiv 3a puhul tuleb analoogselt variandiga 3 rajada maaalune alumine veehoidla seni
läbiuurimata pinnasesse 700 m sügavusele. HAJ šahtid ja kanalid kujunevad väga pikaks.
Selle variandi rakendamisel on vajalik eelnev põhjalik geoloogiline uuring. Saavutamaks
võimsust 500 MW on vee hulk, kanalite läbimõõdud ning alumise ja ülemise veehoidla maht
sarnased alternatiividega 1 ja 2. Selle variandi korral on otstarbekas kasutada paralleelselt 100
MW turbiiniga ka 200 MW turbiini, mille montaaž on keerukam. Turbiinisaali seadmete
montaaži teeb keerulisemaks, et see toimub enam kui 700 m sügavusel.
Alternatiiv 3b puhul tuleb rajada maaalune alumine veehoidla seni Eestis täielikult läbiuurimata
pinnasesse 1200 m sügavusele. HAJ šahtid ja kanalid kujunevad enam kui kilomeetri
pikkuseks. Selle variandi rakendamisel on vajalik eelnev põhjalik geoloogiline uuring.
Saavutamaks võimsust 1000 MW on vee hulk, kanalite läbimõõdud ning alumise ja ülemise
veehoidla maht sarnased alternatiividega 1, 2 ja 3a. Selle variandi korral on otstarbekas
kasutada 200 MW võimsusega turbiine, mille montaaž on keerukam. Pealegi pole teadaolevalt
maailmas seni kasutatud hüdroturbiine töökõrgusega 1000 m. Suurimad senitöötavad turbiinid
on töökõrgusega kuni 900 m. Turbiinisaali seadmete montaaži teeb keerulisemaks, et see
toimub enam kui 1200 m sügavusel.
Praegu on HEJ pidev tööaeg arvestatud 6 tundi. 200 MW võimsusega HAJ korral on
tööressurss elektri tootmise režiimil 1200 MWh. See on minimaalne mis on vajalik Eesti
elektrisüsteemi töö stabiliseerimiseks. Variantide 3a ja 3b juures on suurendatud HAJ
võimsust ja vastavalt on suurem ka tööressurss. Kõigi variantide korral on võimalik suuren-
63