Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring
Projekt ENE09002
arvestatav (vt. ptk 4.3.1). Kuid põhilise osa kunstliku veehoidla rajamiseks teisaldatavast
pinnasest moodustab fosforiidi kaevandamisel ümber paigutatud puistepinnas.
• Pehme kivimi (absoluutkõrguse vahemik -135 m kuni +29 m) moodustavad kihid, mis
asetsevad kvaternaari ja graniitkihi vahel. Graniidi murenemiskoorik vaadeldakse pehme
kivimina. Pehme ja pudeda kivimi kihtides on oluliselt suuremad vooderdus- ja toestustööde
vajadus, võrreldes kõva kivimiga.
• Kõva kivimi (absoluutkõrgusel sügavamal kui -135 m) moodustab rikkumata graniit.
Šahtid tavaliselt kaetakse pritsbetooniga. Hooldustunneli minimaalseks toestamiseks on
pritsbetoon üksikute ankurpoltidega.
Vajalike toestus- ja vooderdusmeetodite põhjalikum analüüs on toodut peatükis 5.2.
3.3. Hüdroloogia
Mäenduslikud tingimused maavara allmaakaevandamiseks hüdroloogilisest seisukohast on
keerulised. Seda eelkõige kaevanduse avamise etapil, kuna läbindada tuleb aluspõhja
pudedaid ja veerikkaid kihte. Läbindatavad veehorisondid kuuluvad Tallinna ja Maardu
veehaarete hulka, mistõttu tuleb tingimata vältida nende reostumist või ulatusliku alanduslehtri
tekkimist. Samuti tuleb vältida juba reostunud pinnasevee läbitungimist alumistesse
veekihtidesse.
Kuigi kaevandatavas graniidimassiivis ja selles levivates subvertikaalsetes lõhedes vesi
puudub, tuleb arvestada olukorraga, kus savika II astme murenemiskooriku rikkumise tõttu
võib tekkida vendi veekompleksi sissetung läbi vertikaalsete lõhede kaevandusse. Seetõttu on
vaja ette näha tegevuskavad avariiolukordade lahendamiseks.
36