Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring<br />
Projekt ENE09002<br />
suure pindalaga veehoidla. Arvestades ka keskkonnakaitse võimalikke vastuväiteid on<br />
sobivaim variant 3, 4 km 2 pindalaga veehoidlaga Rannu raba kohal. Tegemist on eelhinnaguga<br />
ja lõpliku võimaliku valiku aluseks on vajadusel edasised uuringud ja keskkonnamõjude<br />
hinnang.<br />
2.3 Ida-Virumaa tuhamägede piirkond<br />
Esmapilgul on sobiva kõrguste vahega hüdroakumulatsioonijaama rajamiseks mitmed Ida-<br />
Virumaa tuha, aheraine ja poolkoksi mäed. Lähemal vaatlemisel on enamik neist<br />
teravatipulised ja nende pindala on liiga väike ülemise veehoidla rajamiseks. Nii ulatub<br />
Kiviõli uue tuhamäe terav tipp 116 m üle merepinna, mis on üle 60 m kõrgem ümbritsevast<br />
pinnasest. Kuid mäe jalamil on tuhamäe pindalaks vaid 0,5 km 2 . Aherainemägede puhul on<br />
kõrgused ja pindalad veelgi väiksemad. See ei võimalda mäele rajada HAJ tööks vajaliku<br />
veepinna kõrguse ja suurusega veehoidlat.<br />
Joonis 2.4. Kiviõli tuhamägi<br />
Välistada ei saa ka vanade põlevkivikarjääride kasutamist alumise veehoidlana. Eesti põlevkivi<br />
kaevandused on suhteliselt maapinna lähedased. Kõige sügavamad, lõunapoolsed<br />
kaevandused (Estonia kaevandus) ulatuvad kuni 50 m sügavusele. Kohtla-Järve lähedased<br />
suletud kaevandused Käva, Kohtla ja Kukruse on vaid 10-20 m allpool maapinda. Sellega<br />
pole vanade kaevanduste kasutamisega saavutada suurt kõrguste vahet. Pealegi on vanade<br />
kaevanduskäikude muutmisel veehoidlaks vajalik lahendada selleks sobiva kaevanduse osa<br />
eraldamine üldisest kaevandusest ja tihendamine.<br />
Reaalse lahendusena on põhjust käsitleda Kohtla-Järve poolkoksi mäge ja Narva elektrijaamade<br />
tuhamägesid.<br />
2.3.1. Kohtla-Järve poolkoksimäed<br />
Kohtla-Järve poolkoksimäed pole küll nii kõrged, kui Kiviõli tuhamäed suhtelise kõrgusega<br />
50 m. Kuid samal ajal on üks ladestu mitme tipuga nende maht ja pindala oluliselt suurem.<br />
Nii on Kohtla-Järve poolkoksimäe pindalaks 40 m kõrgusel 1,2x1 km. See võimaldab pinna<br />
planeerimisega moodustada 40 m kõrgusele 1 km 2 pindalaga veehoidla, millisele on võimalik<br />
teha kuni 10 m kõrgune vall.<br />
29