Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

maja.joelahtme.ee
from maja.joelahtme.ee More from this publisher
13.08.2013 Views

Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring Projekt ENE09002 Arvestades Eesti elektrivõrgu stabiliseerimiseks vajalikku võimsust ja selle asukoha tehnilisi võimalusi on võimalik planeerida HAJ võimsusega kuni 100 MW järgmiste tehniliste näitajatega. HAJ võimsus 100 MW Keskmine töökõrgus 55 m Vee kulu 0,75 milj.m 3 /h Veehoidla pindala 0,6x0,6 km; 0,36 km 2 Pidev tööaeg 8 tundi Vajalik vee maht 6 milj.m 3 Vee taseme muutumine 16 m Tööressurss 800 MWh Veehoidla valli kõrgus 18 m ja pikkus 2,4 km Kuna selle variandi puhul on võimalik rajada suhteliselt väikese pindalaga veehoidla on keeruline rajada suuremat HAJ kui 100 MW. Selle variandi puhul on vajalik veehoidla vallituse kõrgus juba 18 m, samal ajal on vall lühem – vaid 2,4 km. Variant 2 eelised: • Kasutame ära Põhja Eesti pankranniku 50 m kõrguse rannikuklindi • Veehoidla on võimalik rajada asustuste vahele häirimata elanikke • Veehoidla asub pankranniku läheduses • Asukoht on väljaspool maastikukaitseala • Kõrgepingeliin (110 kV) on vahetus läheduses Variant 2 puudused • Vaba maaala veehoidla rajamiseks on suhteliselt piiratud. • Veehoidlale on vajalik suhteliselt kõrge piirdevall. • HAJ töötab mereveel ja selle rajamisel tuleb tagada, et merevesi ei satu pinnasesse • HAJ rajamisel tuleb kasutada roostekindlaid seadmeid ja materjale. 2.2.3. Variant 3. Aserist kagu suunas Selles piirkonnas on pankrannik kaheastmeline – esiteks rannikuastang ja teine aste ca 1 km kaugusel merest. Veehoidla on võimalik rajada Rannu raba alale (joonis 2.3, variant 3) Aseri valla territooriumile. Ka selle koha absoluutkõrgus merepinnast on 50 meetrit. Piirkond nagu kogu Aseri lähedane piirkond jääb juba välja Ontika maastikukaitsealast. Sellele piirkonnale ei kehti nii ranged keskkonnakaitselised nõudmised kui maastikukaitsealal. Selles piirkonnas on head eeldused suurema veehoidla rajamiseks. Veehoidla on võimalik rajada asustamata Rannu raba maaalale Aseri asulast kagu suunas. Enam kui 400 ha suurune raba maaala on praegu arvel riigi reservmaana. Sinna on võimalik rajada ca 1x4 km suurune veehoidla pindalaga 4 km 2 . Raba puhul saame me 1-2 m sügavust rabapinnase väljakaevamisega kuni paeplatooni. Veehoidla piiratakse kunstliku vallitusega. Piirdevalli ehitamisel on võimalik kasutada kohalikke jääkmaterjale – põlevkivituhka ja põlevkivi rikastamisjääke. Loomulikult tuleb veehoidla selliselt tihendada, et merevesi ei satu pinnasesse. 26

Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring Projekt ENE09002 Arvestades Eesti elektrivõrgu stabiliseerimiseks vajalikku võimsust ja juba ka Põhjamaade elektriturgu ning selle asukoha tehnilisi võimalusi on võimalik planeerida HAJ keskmise töökõrgusega 55 m ja veehoidlaga pindalaga 1x4 km ehk 4 km 2 mis teeb piirdevalli pikkuseks 10 km. Piirdevalli kõrgusest oleneb jaama võimsus ja võimalik tööressurss. Tabel 2.2. HAJ variant 3 võimalikud tööparameetrid Tehniline näitaja Mõõtühik A B C D E HAJ võimsus MW 100 100 200 200 500 Vee kulu Milj.m 3 /h 0,75 0,75 1,5 1,5 3,75 Pidev tööaeg tundi 8 24 8 24 8 Vajalik vee maht Milj.m 3 6 18 12 36 30 Vee taseme muutus m 1,5 4,5 3 9 7,5 Veehoidla valli kõrgus m 2,5 5,5 4 10 8 Tööressurss MWh 800 2400 1600 4800 4000 Soovides saada veelgi suurema võimsusega HAJ või pikemat pidevat tööaega tuleb suurendada veehoidla mahtu, st ehitada kõrgem piirdevall. Näiteks 20 m kõrguse piirdevalli korral võime me rajada juba 10 000 MWh tööressursiga HAJ. See lubab rajada 1000 MW võimsusega HAJ maksimaalse tööajaga 8 tundi täisvõimsusel või lubab võimsusega 200 MW HAJ töötada pidevalt kaks ööpäeva. Variant 3 eelised: • Kasutame ära Põhja Eesti pankranniku lähedase 50 m kõrguse rannikuala • Võimalik on rajada suure mahuga veehoidla asustamata raba maaalale häirimata elanikke • Võimaldab rajada kuni 1000 MW võimsusega HAJ • Asukoht on väljaspool maastikukaitseala • Kõrgepingeliin (110 kV) on vahetus läheduses Variant 3 puudused • Veehoidla asub merest ca 2 km kaugusel ja see nõuab pikemate torustike rajamist • HAJ töötab mereveel ja selle rajamisel tuleb tagada, et merevesi ei satu pinnasesse • HAJ rajamisel tuleb kasutada roostekindlaid seadmeid ja materjale. 2.2.4. Variant 4. Aserist lääne suunas veehoidlaga pankranniku all Selle variandi puhul on hoopis teine lähenemine kui eelmiste variantide puhul. Me ei raja veehoidlat mitte kõrgele kaldapealsele vaid kaldaalusesse vanadesse savikarjääridesse ja merre (joonis 2.3 variant 4). Veehoidla lõunapoolseks piirdeks jääb kaldajärsak kõrgusega kuni 50 m ja põhjapoolseks piirdeks merre rajatav 50 m kõrgune kunstlik vallitus. Praeguse vana savikarjääri pind on 1x0,4 km. Kui pinda nii maal kui meres laiendada saame rajada veehoidla mõõtudega 1,2x0,8 km pindalaga 1 km 2 . Soovides saada suurema mahuga veehoidlat võib seda laiendada kuni Aseri sadama muulini ja ka mere suunas kuni muuli lõpuni (muuli pikkus ca 700 m). Kogu see piirkond jääb välja Ontika maastikukaitsealast. Sellega ei kehti sellel piirkonnale nii ranged keskkonnakaitselised nõudmised. Teiselt poolt lisanduvad ranged nõudmised kuna osa veehoidla ehitisest tuleb merre. 27

Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring<br />

Projekt ENE09002<br />

Arvestades Eesti elektrivõrgu stabiliseerimiseks vajalikku võimsust ja selle asukoha tehnilisi<br />

võimalusi on võimalik planeerida HAJ võimsusega kuni 100 MW järgmiste tehniliste<br />

näitajatega.<br />

HAJ võimsus 100 MW<br />

Keskmine töökõrgus 55 m<br />

Vee kulu 0,75 milj.m 3 /h<br />

Veehoidla pindala 0,6x0,6 km; 0,36 km 2<br />

Pidev tööaeg 8 tundi<br />

Vajalik vee maht 6 milj.m 3<br />

Vee taseme muutumine 16 m<br />

Tööressurss 800 MWh<br />

Veehoidla valli kõrgus 18 m ja pikkus 2,4 km<br />

Kuna selle variandi puhul on võimalik rajada suhteliselt väikese pindalaga veehoidla on<br />

keeruline rajada suuremat HAJ kui 100 MW. Selle variandi puhul on vajalik veehoidla<br />

vallituse kõrgus juba 18 m, samal ajal on vall lühem – vaid 2,4 km.<br />

Variant 2 eelised:<br />

• Kasutame ära Põhja Eesti pankranniku 50 m kõrguse rannikuklindi<br />

• Veehoidla on võimalik rajada asustuste vahele häirimata elanikke<br />

• Veehoidla asub pankranniku läheduses<br />

• Asukoht on väljaspool maastikukaitseala<br />

• Kõrgepingeliin (110 kV) on vahetus läheduses<br />

Variant 2 puudused<br />

• Vaba maaala veehoidla rajamiseks on suhteliselt piiratud.<br />

• Veehoidlale on vajalik suhteliselt kõrge piirdevall.<br />

• HAJ töötab mereveel ja selle rajamisel tuleb tagada, et merevesi ei satu pinnasesse<br />

• HAJ rajamisel tuleb kasutada roostekindlaid seadmeid ja materjale.<br />

2.2.3. Variant 3. Aserist kagu suunas<br />

Selles piirkonnas on pankrannik kaheastmeline – esiteks rannikuastang ja teine aste ca 1 km<br />

kaugusel merest. Veehoidla on võimalik rajada Rannu raba alale (joonis 2.3, variant 3) Aseri<br />

valla territooriumile. Ka selle koha absoluutkõrgus merepinnast on 50 meetrit. Piirkond nagu<br />

kogu Aseri lähedane piirkond jääb juba välja Ontika maastikukaitsealast. Sellele piirkonnale<br />

ei kehti nii ranged keskkonnakaitselised nõudmised kui maastikukaitsealal.<br />

Selles piirkonnas on head eeldused suurema veehoidla rajamiseks. Veehoidla on võimalik<br />

rajada asustamata Rannu raba maaalale Aseri asulast kagu suunas. Enam kui 400 ha suurune<br />

raba maaala on praegu arvel riigi reservmaana. Sinna on võimalik rajada ca 1x4 km suurune<br />

veehoidla pindalaga 4 km 2 . Raba puhul saame me 1-2 m sügavust rabapinnase väljakaevamisega<br />

kuni paeplatooni. Veehoidla piiratakse kunstliku vallitusega. Piirdevalli<br />

ehitamisel on võimalik kasutada kohalikke jääkmaterjale – põlevkivituhka ja põlevkivi<br />

rikastamisjääke. Loomulikult tuleb veehoidla selliselt tihendada, et merevesi ei satu<br />

pinnasesse.<br />

26

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!