Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Share Embed Flag
Download ePaper

Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

maja.joelahtme.ee
from maja.joelahtme.ee More from this publisher
13.08.2013 Views

Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring Projekt ENE09002 Joonis 2.2. Saka – Ontika piirkond Raba puhul saame me 1-2 m veehoidla sügavust rabapinnase väljakaevamisega kuni paeplatooni. Ülejäänud veehoidla maht tekitatakse kunstliku vallitusega. Piirdevalli ehitamisel on võimalik kasutada kohalikke jääkmaterjale – põlevkivituhka ja põlevkivi rikastamisjääke. Loomulikult tuleb veehoidla selliselt tihendada, et merevesi ei satu pinnasesse. HAJ tehnorajatised on võimalik paigutada paekalda alla mere kaldale selliselt, et need ei sega vaadet paekaldalt merele. Kompromissina keskkonnakaitsega on võimalik mingi osa rajatava veehoidla veest suunata suvel täielikult kuivavale Valaste joale, millega juga muutub atraktiivseks aastaringselt. Vee kulu selleks on tühine võrreldes HAJ tööga. Valaste joa vee kulu jääb piiridesse 1-2 m 3 /sek, mis on alla 0,5% HAJ võimalikust vee kulust. Arvestades Eesti elektrivõrgu stabiliseerimiseks vajalikku võimsust ja selle asukoha tehnilisi võimalusi on võimalik planeerida HAJ keskmise töökõrgusega 55 m ja veehoidla pindalaga 1,5x2 km ehk 3 km 2 mis teeb piirdevalli pikkuseks 7 km. Piirdevalli kõrgusest oleneb jaama võimsus ja võimalik tööressurss. Tabel 2.1. HAJ variant 1 võimalikud tööparameetrid Tehniline näitaja Mõõtühik A B C D E HAJ võimsus MW 100 100 200 200 500 Vee kulu Milj.m 3 /h 0,75 0,75 1,5 1,5 3,75 Pidev tööaeg tundi 8 20 8 20 8 Vajalik vee maht Milj.m 3 6 15 12 30 30 Vee taseme muutus m 2 5 4 10 10 Veehoidla valli kõrgus m 3 6 5 11 11 Tööressurss MWh 800 2000 1600 4000 4000 Tabelist 2.1 näeme, et soovides saada HAJ suuremat võimsust või pikemat pidevat tööaega tuleb suurendada veehoidla mahtu, st ehitada kõrgem piirdevall. Samal ajal on suurema võimsusega jaama rajamiseks vajalik jämedam vee hoidlast turbiini juhtimise toru või tunnel. Turbiin võimsusega 100 MW ja kõrguste vahega 55 m vajab 0,75 milj.m 3 juhtimiseks veehoidlast turbiini vähemalt 8 m läbimõõduga toru või tunnelit. 24

Variant 1 eelised: Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring Projekt ENE09002 • Kasutame ära Põhja Eesti pankranniku kõige kõrgema osa • Veehoidla rajame asustamata alale häirimata elanikke • Veehoidla asub pankranniku läheduses väljaspool maastikukaitseala • Kõrgepingeliin on vahetus läheduses • Lisaväärtusena on võimalik hoida aastaringselt töös Valaste juga Variant 1 puudused • HAJ rajatised hõlmavad osaliselt Ontika maastikukaitseala • HAJ töötab mereveel ja selle rajamisel tuleb tagada, et merevesi ei satu pinnasesse • HAJ rajamisel tuleb kasutada roostekindlaid seadmeid ja materjale. 2.2.2. Variant 2. Aserist lääne suunas Ka selles piirkonnas on pankranniku kõrgus kuni 50 meetrit ja ta ulatub vahetult mereni. Piirkond jääb juba välja Ontika maastikukaitsealast. Sellega ei kehti sellel piirkonnale nii ranged keskkonnakaitselised nõudmised. Selles piirkonnas on kõik eeldused veehoidla rajamiseks (joonis 2.3, variant 2). Valitud HAJ asukoht jääb Aseri valla territooriumile. Veehoidla on võimalik rajada elanikega asustamata metsaga kaetud maaalale Aseri asulast lääne suunas vahetult kaldapealsele. Maa kuulub praegu mõnehektariliste tükkidena kümnele eraomanikule. Sellega võib tekkida probleeme maa omandamisel. Sinna on võimalik rajada 0,6x0,6 km suurune veehoidla pindalaga 0,36 km 2 . Veehoidla piiratakse kunstliku vallitusega. Piirdevalli ehitamisel on võimalik kasutada kohalikke jääkmaterjale – põlevkivituhka ja põlevkivi rikastamisjääke. Loomulikult tuleb veehoidla selliselt tihendada, et merevesi ei satu pinnasesse. Joonis 2.3. Aseri piirkond 25

Variant 1 eelised:<br />

Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring<br />

Projekt ENE09002<br />

• Kasutame ära Põhja Eesti pankranniku kõige kõrgema osa<br />

• Veehoidla rajame asustamata alale häirimata elanikke<br />

• Veehoidla asub pankranniku läheduses väljaspool maastikukaitseala<br />

• Kõrgepingeliin on vahetus läheduses<br />

• Lisaväärtusena on võimalik hoida aastaringselt töös Valaste juga<br />

Variant 1 puudused<br />

• HAJ rajatised hõlmavad osaliselt Ontika maastikukaitseala<br />

• HAJ töötab mereveel ja selle rajamisel tuleb tagada, et merevesi ei satu pinnasesse<br />

• HAJ rajamisel tuleb kasutada roostekindlaid seadmeid ja materjale.<br />

2.2.2. Variant 2. Aserist lääne suunas<br />

Ka selles piirkonnas on pankranniku kõrgus kuni 50 meetrit ja ta ulatub vahetult mereni.<br />

Piirkond jääb juba välja Ontika maastikukaitsealast. Sellega ei kehti sellel piirkonnale nii<br />

ranged keskkonnakaitselised nõudmised.<br />

Selles piirkonnas on kõik eeldused veehoidla rajamiseks (joonis 2.3, variant 2). Valitud HAJ<br />

asukoht jääb Aseri valla territooriumile. Veehoidla on võimalik rajada elanikega asustamata<br />

metsaga kaetud maaalale Aseri asulast lääne suunas vahetult kaldapealsele. Maa kuulub<br />

praegu mõnehektariliste tükkidena kümnele eraomanikule. Sellega võib tekkida probleeme<br />

maa omandamisel. Sinna on võimalik rajada 0,6x0,6 km suurune veehoidla pindalaga<br />

0,36 km 2 . Veehoidla piiratakse kunstliku vallitusega. Piirdevalli ehitamisel on võimalik<br />

kasutada kohalikke jääkmaterjale – põlevkivituhka ja põlevkivi rikastamisjääke. Loomulikult<br />

tuleb veehoidla selliselt tihendada, et merevesi ei satu pinnasesse.<br />

Joonis 2.3. Aseri piirkond<br />

25

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!