Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring
Projekt ENE09002
Joonis 2.2. Saka – Ontika piirkond
Raba puhul saame me 1-2 m veehoidla sügavust rabapinnase väljakaevamisega kuni paeplatooni.
Ülejäänud veehoidla maht tekitatakse kunstliku vallitusega. Piirdevalli ehitamisel on
võimalik kasutada kohalikke jääkmaterjale – põlevkivituhka ja põlevkivi rikastamisjääke.
Loomulikult tuleb veehoidla selliselt tihendada, et merevesi ei satu pinnasesse.
HAJ tehnorajatised on võimalik paigutada paekalda alla mere kaldale selliselt, et need ei sega
vaadet paekaldalt merele. Kompromissina keskkonnakaitsega on võimalik mingi osa rajatava
veehoidla veest suunata suvel täielikult kuivavale Valaste joale, millega juga muutub atraktiivseks
aastaringselt. Vee kulu selleks on tühine võrreldes HAJ tööga. Valaste joa vee kulu
jääb piiridesse 1-2 m 3 /sek, mis on alla 0,5% HAJ võimalikust vee kulust.
Arvestades Eesti elektrivõrgu stabiliseerimiseks vajalikku võimsust ja selle asukoha tehnilisi
võimalusi on võimalik planeerida HAJ keskmise töökõrgusega 55 m ja veehoidla pindalaga
1,5x2 km ehk 3 km 2 mis teeb piirdevalli pikkuseks 7 km. Piirdevalli kõrgusest oleneb jaama
võimsus ja võimalik tööressurss.
Tabel 2.1. HAJ variant 1 võimalikud tööparameetrid
Tehniline näitaja Mõõtühik A B C D E
HAJ võimsus MW 100 100 200 200 500
Vee kulu Milj.m 3 /h 0,75 0,75 1,5 1,5 3,75
Pidev tööaeg tundi 8 20 8 20 8
Vajalik vee maht Milj.m 3 6 15 12 30 30
Vee taseme muutus m 2 5 4 10 10
Veehoidla valli kõrgus m 3 6 5 11 11
Tööressurss MWh 800 2000 1600 4000 4000
Tabelist 2.1 näeme, et soovides saada HAJ suuremat võimsust või pikemat pidevat tööaega
tuleb suurendada veehoidla mahtu, st ehitada kõrgem piirdevall. Samal ajal on suurema
võimsusega jaama rajamiseks vajalik jämedam vee hoidlast turbiini juhtimise toru või tunnel.
Turbiin võimsusega 100 MW ja kõrguste vahega 55 m vajab 0,75 milj.m 3 juhtimiseks
veehoidlast turbiini vähemalt 8 m läbimõõduga toru või tunnelit.
24