Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Share Embed Flag
Download ePaper

Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

maja.joelahtme.ee
from maja.joelahtme.ee More from this publisher
13.08.2013 Views

Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring Projekt ENE09002 2. HÜDROAKUMULATSIOONIJAAMA RAJAMISEKS VÕIMALIKUD ASUKOHAD EESTIS 2.1. Hüdroakumulatsioonijaama rajamiseks vajalikud eeldused Nagu me eelmises osas nägime on HAJ võimsuse arvutusvalemis sees vee kogus ning alumise ja ülemise veehoidla kõrguste vahe. Need suurused määravadki HAJ rajamise võimalikkuse. HAJ rajamiseks on vajalik: • Küllaldane kõrguste vahe; • Võimalus kasutada looduslikke veehoidlaid või rajada kunstliku(d) veehoidla(d) maksimaalse kõrguste vahega Nagu eelpool käsitlesime peaks rajatava Eesti elektrisüsteemi stabiliseeriva HAJ võimsus olema 100-200 MW. Töötamiseks koos Põhjamaade elektrisüsteemiga võib HAJ võimsus olla suurem. Siit tulenevalt on väikese otstarbekusega rajada HAJ väikese kõrguste vahega. Juba 50 m kõrguste vahe korral vajab 100 MW HAJ vett 750 tuh m 3 /h ehk pidevaks kaheksatunniliseks töötamiseks 6 milj.m 3 . See seab piirid HAJ rajamiseks vajaliku koha valikul. HAJ võimalike asukohtadena Eestis käsitleme järgmiseid piirkondi: • Põhja-Eesti pankrannik • Kunstlikud tuhamäed Kirde-Eestis • Teised võimalikud vajaliku kõrguste vahega piirkonnad. Järgnevalt käsitleme eelnimetatud piirkondasid hinnates nende võimalusi hüdroakumulatsioonijaama rajamiseks. 2.2. Põhja Eesti pankrannik Põhja Eesti pankrannik on Soome lahe rannik pea kogu Põhja Eesti ulatuses. Pankrannik on tegelikult tugev ja sile paeplatoo, milline võimaldab rajada sinna ka veehoidla. Harjumaal jääb astangu kõrguseks maksimaalselt 20-30 m. Selline kõrgus pole piisav efektiivselt töötava HAJ rajamiseks. Virumaal ületab pankranniku astangu kõrgus kohati 50 m ja see on sobiv piirkond HAJ rajamiseks (joonis 2.1). Heaks eelduseks on ka see, et astang on vahetult mere ääres. Kõrgemad kohad paekaldal on: • Ontika – suurim kõrgus merepinnast 56 m • Valaste – suurim kõrgus merepinnast 53 m • Aseri - suurim kõrgus merepinnast 50 m • Toila – suurim kõrgus merepinnast 46 m Teistes Põhjaranniku piirkondades jääb pankranniku kõrgus merepinnast alla 50 m. Pärast Toilat ida suunas muutub astang lamedamaks ja kõrgus ei ületa 20-30 meetrit. Samuti Aserist edasi läänepoole pole enam sellist merest tõusvat järsku rannikuastangut. 22

Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring Projekt ENE09002 Kõrguse kõrval on teine oluline eeldus rajada võimalikult ranniku lähedale piisava suurusega veehoidla. Olukorra teeb keeruliseks veel see, et suur osa kõrge rannikuastanguga alast Sakast kuni Sillamäe moodustab Ontika maastikukaitseala, kus majandustegevus on seadustega piiratud. Samuti tuleb arvestada küllalt tiheda asustusega. Joonis 2.1. Põhja-Eesti pankrannik Saka-Ontika piirkonnas Esialgselt vaatleme võimalustena Põhja Eesti pankrannikul nelja võimalikku varianti. Edasise töö käigus keskkonnamõjude hinnanguga ja tehnilise analüüsiga on võimalik leida neist sobivamad, millistega on põhjust jätkata tööd • Variant 1 – Ontika-Valaste piirkond ülemise veehoidlaga Ontika raba piirkonnas • Variant 2 - Aserist lääne suunas veehoidlaga vahetult astangul • Variant 3 – Aserist kagus veehoidlaga Rannu rabas • Variant 4 – Aserist loodes veehoidlaga pankranniku all Kõigi põhjarannikule planeeritavate võimalike hüdroakumulatsioonijaamade rajamise teeb tehniliselt keeruliseks, et jaam kasutab merevett. See seab kõrgendatud nõuded korrosioonikindluse osas kasutatavatele seadmetele ja torustikele. Seni maailmas rajatud HAJ töötavad põhiliselt mageveel. Vaid Jaapanis on rajatud esimesed mereveel töötavad HAJ-d. Sellistes jaamades kasutatakse spetsiaalseid korrosioonikindlaid seadmeid ja teisi korrosiooni ennetavaid abinõusid. Vaatame lähemalt kõiki eelloetletud variante, nende tugevaid ja nõrku külgi. 2.2.1. Variant 1. Ontika - Valaste piirkond Kõige atraktiivsem on rajada hüdroakumulatsioonijaam kõrgeimasse pankranniku piirkonda. Selleks on Kohtla valla Ontika – Valaste piirkond (joonis 2.2). Muidugi kui see vastab keskkonnakaitse nõuetele. Sobivaimaks kohaks on Valasti ja Ontika vaheline piirkond. Seal on pankranniku kõrgus üle 50 meetri ja ta ulatub vahetult mereni. Samuti on selles piirkonnas kõige kitsam Ontika maastikukaitseala haarates vaid pankranniku. Samal ajal on selles piirkonnas tõeline turismivaatamisväärsus: Eesti kõrgeim juga – Valaste juga. Selles piirkonnas on kõik eeldused veehoidla rajamiseks. Valaste ja Ontika vahele pankrannikust vähem kui 1 km kaugusele jäävasse Ontika rabasse on võimalik rajada 1,5x2,0 km suurune veehoidla pindalaga 3 km 2 (mitte ajada segamini Valaste mõisat idasse jääva looduskaitsealuse Valaste sooga). Põhiline osa Ontika rabast (2,2 km 2 ) kuulub riigimetsa Kohtla metskonnale (katastri tunnus 32001:002:0098). 23

Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring<br />

Projekt ENE09002<br />

Kõrguse kõrval on teine oluline eeldus rajada võimalikult ranniku lähedale piisava suurusega<br />

veehoidla. Olukorra teeb keeruliseks veel see, et suur osa kõrge rannikuastanguga alast Sakast<br />

kuni Sillamäe moodustab Ontika maastikukaitseala, kus majandustegevus on seadustega<br />

piiratud. Samuti tuleb arvestada küllalt tiheda asustusega.<br />

Joonis 2.1. Põhja-Eesti pankrannik Saka-Ontika piirkonnas<br />

Esialgselt vaatleme võimalustena Põhja Eesti pankrannikul nelja võimalikku varianti. Edasise<br />

töö käigus keskkonnamõjude hinnanguga ja tehnilise analüüsiga on võimalik leida neist<br />

sobivamad, millistega on põhjust jätkata tööd<br />

• Variant 1 – Ontika-Valaste piirkond ülemise veehoidlaga Ontika raba piirkonnas<br />

• Variant 2 - Aserist lääne suunas veehoidlaga vahetult astangul<br />

• Variant 3 – Aserist kagus veehoidlaga Rannu rabas<br />

• Variant 4 – Aserist loodes veehoidlaga pankranniku all<br />

Kõigi põhjarannikule planeeritavate võimalike hüdroakumulatsioonijaamade rajamise teeb<br />

tehniliselt keeruliseks, et jaam kasutab merevett. See seab kõrgendatud nõuded korrosioonikindluse<br />

osas kasutatavatele seadmetele ja torustikele. Seni maailmas rajatud HAJ töötavad<br />

põhiliselt mageveel. Vaid Jaapanis on rajatud esimesed mereveel töötavad HAJ-d. Sellistes<br />

jaamades kasutatakse spetsiaalseid korrosioonikindlaid seadmeid ja teisi korrosiooni<br />

ennetavaid abinõusid.<br />

Vaatame lähemalt kõiki eelloetletud variante, nende tugevaid ja nõrku külgi.<br />

2.2.1. Variant 1. Ontika - Valaste piirkond<br />

Kõige atraktiivsem on rajada hüdroakumulatsioonijaam kõrgeimasse pankranniku piirkonda.<br />

Selleks on Kohtla valla Ontika – Valaste piirkond (joonis 2.2). Muidugi kui see vastab keskkonnakaitse<br />

nõuetele. Sobivaimaks kohaks on Valasti ja Ontika vaheline piirkond. Seal on<br />

pankranniku kõrgus üle 50 meetri ja ta ulatub vahetult mereni. Samuti on selles piirkonnas<br />

kõige kitsam Ontika maastikukaitseala haarates vaid pankranniku. Samal ajal on selles piirkonnas<br />

tõeline turismivaatamisväärsus: Eesti kõrgeim juga – Valaste juga.<br />

Selles piirkonnas on kõik eeldused veehoidla rajamiseks. Valaste ja Ontika vahele pankrannikust<br />

vähem kui 1 km kaugusele jäävasse Ontika rabasse on võimalik rajada 1,5x2,0 km<br />

suurune veehoidla pindalaga 3 km 2 (mitte ajada segamini Valaste mõisat idasse jääva<br />

looduskaitsealuse Valaste sooga). Põhiline osa Ontika rabast (2,2 km 2 ) kuulub riigimetsa<br />

Kohtla metskonnale (katastri tunnus 32001:002:0098).<br />

23

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!