Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programm Alternatiiv 2 – teise alternatiivina kaalutakse veehaarde, šahtide ning graniidi töötlemissõlme rajamist Ihasalu lahte (Joonis 4). Ihasalu lahte rajatakse kõigepealt veehaarde rajamiseks vajalik saare osa. Tehissaare rajamise piirkond on näha Joonisel 1, punasega viirutatud ala Ihasalul lahes. Alajaam ja maa-alune veehoidla jäävad samasse kohta nagu alternatiiv 1 puhul, so Muuga sadama territooriumile. Saare rajamiseks kasutatakse liiva. Saare laiendamiseks tema lõplike mõõtmeteni kasutatakse veešahti rajamisel väljatavat pinnast. Saare rajamiseks on koostatud AS-i Merin poolt eelprojekt (http://energiasalv.ee/wp-content/uploads/2010/04/Seletuskiri.pdf). Joonis 4. Alternatiiv 2 põhimõtteline skeem kavandataval tehissaarel KSH läbiviimise käigus võib tekkida erinevaid leevendusvariante, mida vajadusel käsitletakse alternatiividena. AF-ESTIVO AS on arendaja tellimusel koostanud uuringu „Maardu hüdroakumulatsioonijaama ehitamise eeluuring“, mille üheks osaks oli hinnata potentsiaalseid PHAJ asukohti Eestis (vt KSH programmi lisa 7 või http://energiasalv.ee/wp-content/uploads/2010/04/ESTIVO-Eeluuringuaruanne-15-05-09.pdf). Nimetatud töös on asukohti analüüsides kaalutud erinevaid aspekte, sh keskkonnaalaseid. Analüüsi tulemusena selgus, et parim reaalne asukoht on Muuga sadama tehnopargi ala ning ülejäänud asukohad tunnistati ebareaalseteks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel tuleb KSH-s/KMH-s kirjeldada ja mõju hinnata reaalsetele alternatiividele ja 0-alternatiivile. Kuna Muuga sadam on ainus reaalne piirkond, siis sellest tulenevalt KSH aruandes teisi võimalikke asukohti ei käsitleta. 13 / 26
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 4. HINDAMISMETOODIKA KSH programm KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna ja sotsiaal-majanduslikke tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule ning mõjude olulisusele. Alternatiivide võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse erinevate aspektide võrdlevat meetodit. Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad: • väliuuringud merekeskkonnas – teostakse kolm mõõdistust (kevadel, suvel ja sügisel) piirkonna termohaliinse struktuuri ja veekvaliteedi parameetrite (hapnikusisaldus, heljumi looduslik foon, toitained, vee läbipaistvus) hindamiseks; teostatakse hoovuste vertikaalsete profiili, hägususe, hapniku, temperatuuri ja soolsuse aegrea mõõdistused veehaarde läheduses ja Muuga lahe sügavamas (>60 m) piirkonnas ühe kuu vältel hoovuste ja heljumi mudelarvutuste verifitseerimiseks; • arvutiprogrammidega teostatakse modelleerimised – müra modelleeritakse programmiga SoundPLAN 7.0, õhureostust modelleeritakse programmiga AERMOD 6.8.0, 3D tsirkulatsioonimudelit kasutatakse hoovuste ja heljumi liikumise modelleerimiseks; • arvutiprogrammiga teostatakse 3D visuaalne simulatsioon (maapealsete ehitusmahtude visuaalse mõju tuvastamiseks); • teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; • ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks; • konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega; • konsultantsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega; • piirkonnas elavate inimeste küsitlus (küsitluse valim on määratud vastavalt sellele, mis ala jääb otsesesse PHAJ rajamise ja käitamisaegse võimaliku mõju alasse, st Uusküla, Kallavere ja Saviranna külad, osaliselt Maardu linn). Mõju olulisuse hindamisel kasutatakse järgmist skaalat: • oluline positiivne; • väheoluline positiivne; • neutraalne/mõju puudub; • väheoluline negatiivne; • oluline negatiivne. Hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Peamisteks menetlust suunavateks õigusaktideks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ning planeerimisseadus. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“ (http://www.envir.ee/92040) ja „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“ (http://www.envir.ee/91552). Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest (müratasemed, vibratsioon, õhukvaliteet jms). KSH aruandes esitatakse oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimise ja leevendusmeetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Samuti tehakse ettepanekud seire, järelevalve ja keskkonnalubade nõuete kohta. 14 / 26
- Page 1 and 2: Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaam
- Page 3 and 4: I. KAALUTLUSED OTSUSE TEGEMISEL 1.1
- Page 5 and 6: planeerimisdokumendi elluviimisega
- Page 7 and 8: Versioon 03 Printimise Kuupäev Muu
- Page 9 and 10: Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaam
- Page 11 and 12: Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaam
- Page 13 and 14: Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaam
- Page 15 and 16: Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaam
- Page 17: Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaam
- Page 21 and 22: Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaam
- Page 23 and 24: Asutus ja kuupäev Keskkonnaministe
- Page 25 and 26: Kirja autor ja aeg Muuga pump-hüdr
- Page 27 and 28: Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaam
- Page 29 and 30: Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaam
- Page 31 and 32: Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaam
- Page 42 and 43: LISA 2 KSH programmi sisu kohta sei
- Page 44 and 45: JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Kaitsemin
- Page 46 and 47: JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Keskkonna
- Page 48 and 49: JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Maa-amet
- Page 50 and 51: JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Majandus-
- Page 52 and 53: JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Põhja-Ee
- Page 54 and 55: JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Sotsiaalm
- Page 56 and 57: JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Tehnilise
- Page 58 and 59: JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Veeteede
- Page 60 and 61: LISA 3 Asutuste vastuskirjad KSH pr
- Page 62 and 63: Harjumaa Viljandi mnt 16, 11216 Tal
- Page 64 and 65: Hr Andrus Umboja Teie 16.05.2011 nr
- Page 66 and 67: Hr Andrus Umboja Jõelähtme Vallav
<strong>Muuga</strong> pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
<strong>KSH</strong> <strong>programm</strong><br />
Alternatiiv 2 – teise alternatiivina kaalutakse veehaarde, šahtide ning graniidi töötlemissõlme<br />
rajamist Ihasalu lahte (Joonis 4). Ihasalu lahte rajatakse kõigepealt veehaarde rajamiseks vajalik<br />
saare osa. Tehissaare rajamise piirkond on näha Joonisel 1, punasega viirutatud ala Ihasalul<br />
lahes. Alajaam ja maa-alune veehoidla jäävad samasse kohta nagu alternatiiv 1 puhul, so <strong>Muuga</strong><br />
sadama territooriumile. Saare rajamiseks kasutatakse liiva. Saare laiendamiseks tema lõplike<br />
mõõtmeteni kasutatakse veešahti rajamisel väljatavat pinnast. Saare rajamiseks on koostatud<br />
AS-i Merin poolt eelprojekt (http://energiasalv.ee/wp-content/uploads/2010/04/Seletuskiri.pdf).<br />
Joonis 4. Alternatiiv 2 põhimõtteline skeem kavandataval tehissaarel<br />
<strong>KSH</strong> läbiviimise käigus võib tekkida erinevaid leevendusvariante, mida vajadusel käsitletakse<br />
alternatiividena.<br />
AF-ESTIVO AS on arendaja tellimusel koostanud uuringu „Maardu hüdroakumulatsioonijaama<br />
ehitamise eeluuring“, mille üheks osaks oli hinnata potentsiaalseid <strong>PHAJ</strong> asukohti Eestis (vt <strong>KSH</strong><br />
<strong>programm</strong>i lisa 7 või http://energiasalv.ee/wp-content/uploads/2010/04/ESTIVO-Eeluuringuaruanne-15-05-09.pdf).<br />
Nimetatud töös on asukohti analüüsides kaalutud erinevaid aspekte, sh<br />
keskkonnaalaseid. Analüüsi tulemusena selgus, et parim reaalne asukoht on <strong>Muuga</strong> sadama<br />
tehnopargi ala ning ülejäänud asukohad tunnistati ebareaalseteks.<br />
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel tuleb <strong>KSH</strong>-s/KMH-s<br />
kirjeldada ja mõju hinnata reaalsetele alternatiividele ja 0-alternatiivile. Kuna <strong>Muuga</strong> sadam on<br />
ainus reaalne piirkond, siis sellest tulenevalt <strong>KSH</strong> aruandes teisi võimalikke asukohti ei käsitleta.<br />
13 / 26
Change language