Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

Joonis 1.8. Kaplan turbiini ehituspõhimõte
Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring
Projekt ENE09002
Eesti väikehüdroelektrijaamades on peaaegu eranditult kasutusel Kaplani turbiinid. Seda liiki
turbiinid võimsusega 40 MW on paigaldatud ka Narva hüdroelektrijaama.
Kaplani turbiiniga on väga sarnane Deriaz tüüpi turbiin, mida ehitakse ka pump-turbiin
konstruktsioonina. Deriaz turbiini erinevus Kaplan turbiinist seisneb töölabade
konstruktsioonis ja nende kallutuse muutmise võimaluses.
Deriaz pump-turbiinide kasutamist on otstarbekas kaaluda väiksematel, alla 80 m töökõrgustel,
kus selle töönäitajad on sarnased Francis pump-turbiinidega.
1.6.3. Pelton turbiin
Peltoni turbiin kujutab endast vesiratta edasiarendust, mis seisneb selles, et tööratta lamedad
labad on asendatud kaheosaliste koppadega, millele suunatakse vaba veejuga. Juga jaguneb
kaheks (kopa mõlemale poolele) ja paneb tööratta pöörlema (Joonis 1.9).
Pelton turbiin on enamasti horisontaalvõlliga, kuid valmistatakse ka püstvõlliga turbiine.
Töörattale toimivaid veejugasid on enamasti üle üht. Sellised turbiinid sobivad kasutamiseks
kõrgustel 200…2000 m ja nende nimivõimsuste piir on tavaliselt 10-300 MW.
Vee suurema suhtelise energiasisalduse tõttu on nende mõõtmed väiksemad, pöörlemissagedus
aga suurem kui Francise ja Kaplani turbiinidel (tavaliselt 500-1500 p/min).
19