Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring
Projekt ENE09002
Tabeli 1.1 andmete põhjal joonistame välja Eesti tarbimisgraafikud maksimaalsel, keskmisel
ja minimaalsel tarbimisel (joonis 1.4).
Joonis 1.4. Eesti ööpäevane tegelik elektri tarbimine
Graafikult jooniselt 1.4 ja tabelist 1.1. näeme Eesti tegelikku maksimaalset, minimaalset ja
keskmist tarbimist erinevatel tarbimisperioodidel: suvel, talvel ja keskmist tarbimist.
Ööpäevane maksimaalne tarbimiskoormuste vahe talvisel maksimaalse tarbimise perioodil
ulatub kuni 539 MW. Keskmise tarbimispäeva maksimaalse ja minimaalse tarbimise vahe on
328 MW. Suvel on maksimum ja miinimum koormuste maksimaalne vahe vaid 214 MW.
Kompenseerimist vajab keskmise tarbimise (sirgjoon) ja tegeliku tarbimise vahe (kõverjoon).
Otstarbekas on rajada Eesti elektrilise tarbimuskoormuse ühtlustamiseks sellise võimsusega
hüdroakumulatsioonijaam, millise võimsus on kuni pool maksimaalsest ööpäevasest tarbimise
vahest. Maksimaalselt on see 270 MW. Eesti tarbimist rahuldab 200 MW võimsusega HAJ,
milline kataks põhilise aja koormustipud. Suuremat reguleerimisvõimsust Eesti tarbimist
arvestades on vaja vaid üksikutel väga suure tarbimisega päevadel.
HAJ töötsükkel (veehoidlad) on arvestatud pidevaks töötamiseks nimikoormusel 6 tundi ehk
ööpäevaseks toodanguks 1200 MWh. Talvise maksimumkoormuse juures on vajalik ka
suurem toodang, kuid see puudutab vaid maksimaalse koormuse päevi ja planeerides Eesti
vajaduseks suurema võimsusega HAJ kui 200 MW jääb jaama kasutuskoormus madalaks.
HAJ töö iseloomustamiseks joonistame välja jaama ööpäevase töögraafiku aasta keskmisel
koormusel (joonis 1.5).
15