Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring
Projekt ENE09002
Jagades valemi (1) vasaku ja parema poole sekunditega ning asendades ülemise reservuaari
vee massi selle mahu ja tiheduse korrutisega saame valemi.
P=V . ρ . g . Hr , (2)
kus
P - võimsus, W;
ρ - tihedus, kg/m 3 ;
V - vooluhulk, m 3 /s;
g - raskuskiirendus, m/s 2 ;
Hr - ülemise ja alumise veehoidlate veetasemete vahe, m.
Joonisel 1.2 on toodut valemiga (2) arvutatud HAJ teoreetilised võimsused sõltuvalt
töökõrgustest ja vee vooluhulkadest.
Joonis 1.2. HAJ võimsuse sõltuvus töökõrgusest ja vee vooluhulgast
Nagu diagrammilt näha peaks HAJ rajamisel olema võimalik kasutada alumise ja ülemise
veehoidla tasemete vahet vähemalt 50 m, et saada jaama võimsuseks 100 MW. Väiksema
veehoidlate vee tasapindade vahe korral ületab jaama tööks vajalik vee hulk juba 0,75 milj m 3
ning kanalite ja torustike läbimõõdud on väga suured. Väiksema kui 100 MW võimsusega
HAJ ehitamine isegi Eesti tagasihoidliku elektri kogutarbe juures on väikese efektiivsusega.
Et määrata veehoidla pindala, tuleb ette anda HAJ soovitud tööaega nominaalkoormusel,
veehoidla veetaseme maksimaalne võimalik muutus ning arvutada veehoidla pindala järgmise
valemiga:
A=3600 . V . t/h (3)
kus
A - pindala, m 2 ;
V - vooluhulk, m 3 /s;
t - tööaeg nimikoormusel, h;
h - veehoidla veetaseme maksimaalne muutus, m.
12