Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
KOKKUVÕTE<br />
Maardu hüdroakumulatsioonijaama eeluuring<br />
Projekt ENE09002<br />
Käesolev aruanne Maardu hüdroakumulatsioonijaama ehitamise eeluuring on tehtud OÜ<br />
<strong>Energiasalv</strong> tellimusel ja käsitleb hüdroakumulatsioonijaama (edaspidi lühendatult HAJ)<br />
rajamise vajadust ja võimalusi Eestis. Põhjalikult on käsitletud HAJ rajamises Maardu<br />
piirkonda planeeritava maaaluse graniidikaevanduse juurde.<br />
Maailmas töötab enam kui 300 hüdroakumulatsioonijaama koguvõimsusega üle 100 GWh.<br />
HAJ eesmärk on tasandada elektri koormusgraafikut ning olla kiire käivitusega avariijaamaks<br />
elektrivõrgus esinevate häirete korral. HAJ tööpõhimõte on, et elektri madala tarbimise<br />
perioodil (öösel) kui elekter on odav pumbatakse vesi alumisest veehoidlast ülemisesse ja<br />
tarbimise kõrgperioodidel (hommik, õhtu) kasutatakse seda vee energiat turbiini käivitamiseks<br />
ja elektri tootmiseks. Eesti elektrisüsteem vajab 200 MW võimsusega HAJ elektri<br />
tarbimisgraafiku tasakaalustamiseks. Tuumajaama rajamisel ja elektrituulikute osa suurenemisel<br />
Eestis ning koostööks Põhjamaade ühendatud elektrisüsteemiga võib tekkida vajadus ka<br />
suurema võimsusega HAJ järele.<br />
Kaasaegsetes suure võimsusega HAJ-des kasutatakse põhiliselt Francis tüüpi pump-turbiine.<br />
Seda tüüpi turbiinid sobivad kõige paremini ka Eestisse rajatava 200 MW võimsusega HAJ<br />
tarbeks. Kaasaegsete pump-turbiinidega HAJ üldkasutegur nimikoormusel on ca 75%.<br />
Lisaks asukohale Maardu planeeritavate graniidikaevanduse juures, on aruandes vaadeldud<br />
mitmeid teisi võimalikke asukohti HAJ rajamiseks Eestis. Tehniliselt sobivad kohad on Ida-<br />
Virumaal, kus paekalda kõrgus on üle 50 m ning tuhamäed on veelgi kõrgemad. Seal on<br />
võimalusi 200 MW ja suurema veehoidla rajamisel ka suurema võimsusega HAJ rajamiseks.<br />
Põhjalikult on käsitletud HAJ rajamist Maardu vanade fosforiidikaevanduste tehnogeense<br />
maastiku alale. Pinnakate on seal fosforiidi kaevandamisel ümberkaevatud puistangud nende<br />
vahel kulgevate tranšeedega. Pinna absoluutkõrgus on 30-45 m. Edasi kuni sügavuseni-160 m<br />
on pehme pinnas ning sealt edasi juba graniit.<br />
Aruandes on käsitletud HAJ rajamise kolme alternatiivi planeeritavate graniidikaevanduste<br />
piirkonda:<br />
• Ülemine veehoidla meri, alumine veehoidla graniidi kaevandamisel tekkiv vaba ruum<br />
200 m sügavusel.<br />
• Ülemine veehoidla tehisveehoidla, alumine veehoidla graniidi kaevandamisel tekkiv<br />
vaba ruum 200 m sügavusel.<br />
• Ülemine veehoidla graniidi kaevandamisel tekkiv vaba ruum 200 m sügavusel, alumine<br />
veehoidla kaevandatakse graniiti ca 700 sügavusele.<br />
Aruandes on põhjalikult käsitletud kõigi kolme variandi puhul HAJ rajamiseks vajalikke töid<br />
ning nende tehnilist teostamist ja maksumusi. Kõikide variantide puhul on vajalik rajada<br />
ülemine ja alumine veehoidla, vee peale- ja äravoolu tunnelid, turbiinisaal ning vajalikud<br />
tunnelid ja šahtid HAJ rajamiseks ja hilisemaks käitamiseks. Vee peale- ja äravooluks on<br />
vajalik rajada eraldi tunnelid/kanalid läbimõõduga 4-7 m. Teenindus-, ventilatsiooni- ja<br />
liftišahtidena saab kasutada ühiseid šahte graniidikaevandusega. Kolmanda variandi korral<br />
tuleb šahtid süvistada kuni jaama sügavuseni – ca 700 m.<br />
5
Change language