Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Share Embed Flag
Download ePaper

Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

maja.joelahtme.ee
from maja.joelahtme.ee More from this publisher
13.08.2013 Views

Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programm Kuigi alumise veehoidla mõõtmed on teada, võib selle esialgne asukoht muutuda sõltuvalt geoloogilistest tingimustest (Joonis 1). Kambrite mõõdud ja arv on võimalik selgitada alles peale peašahti valmimist, kuna siis on võimalik kivimit uurida horisontaalse puurimisega. Projekti praeguses etapis on määratletud piirkond, kus veehoidla asuda võib (Joonis 1). Veehoidla erinev paiknemine selle ala sees ei too endaga kaasa erinevaid keskkonnamõjusid, kui järgitakse ehitustehnilisi nõudeid. Peašaht (80 m kõrgune maapealne osa) ja abišaht (40 m kõrgune maapealne osa) on ette nähtud nii ehitusperioodil materjalide, seadmete ja inimeste tõstmiseks kui ka elektrikaablite ja ventilatsioonitorude paigaldamiseks. Peašahti kohal asuv tõsteseade on varustatud ehitusperioodil materjalide purustamiseks ja sõelumiseks ning konveieritega väljatava materjali transportimiseks. Purustusseadmed ja sõelad on planeeritud paigaldada maa alla. Samas hinnatakse võimalust nende paigaldamiseks tõstetorni raudbetoonist korpusesse st kinnisesse ruumi. Ehitusaegseks perioodiks rajatakse settetiik, mis on vajalik kaevatavatesse šahtidesse valguva vee (vihmavesi) selgitamiseks. Selgitatud vesi juhitakse tagasi loodusesse. Hinnata on vajalik selle vee mõju ja vajadusel näha ette puhastusseadmed. Ühtlasi rajatakse vaheladu, mille suurus on 30 000 m 3 ja mis on ette nähtud erakorralisteks juhtudeks, kui transportööridel või laadimisel esineb tõrkeid. Laadimine ise on planeeritud teostada otse ilma vahelaota. Veehoidla rajamisperiood on 6 aastat ja jaama nimivõimsus on kuni 500 MW. Detailplaneeringu koostamise ülesanne on pump-hüdroakumulatsioon elektrijaama rajamiseks vajalike kinnistute sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste, veehaarde ja PHAJ vahelise tunneli ja maa-aluste mahutite rajamise võimaluste väljaselgitamine ning tingimuste määramine. 7 / 26

Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 2. VÕIMALIK MÕJUALA NING HINDAMISE SISU KSH programm KSH ulatus on seotud detailplaneeringu ning selle mõjualaga. Käsitletava mõjuala moodustab kavandatava tegevuse piirkond, sh Ihasalu lahte kavandatava tehissaare ala ja selle lähiümbrus. Üldiselt mõjuala suurus sõltub mõjurite võimalikust levikukaugusest, kuid tõenäoliselt ei ületa see paari kilomeetrit. Lähim elamu, Nuudipere talu, asub planeeringualast ca 500 m ja lähim küla, Saviranna küla, ca 700 m kaugusel idas. Maardu linna piir jääb planeeringualast ca 1 km kaugusele lõunasse. Paari km raadiusesse jäävad Kallavere ja Uusküla külad ning Maardu linn. KSH programmi koostamise faasis riigipiiriülest mõju ei tuvastatud. Kavandatav PHAJ jääb Rebala muinsuskaitseala lääneserva lähedusesse. Kaitstavaid loodusväärtusi läheduses ei asu. Lähim, Ülgase-Saviranna hoiuala, asub 1,3 km kaugusel läänes. Hoiuala kaitse-eesmärk on rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsade) (9180*), lubjakivipaljandite (8210), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannaniitude (1630*) ning püsitaimestuga kivirandade (1220) kaitse. Lähim Natura ala, Ülgase loodusala, asub 3,5 km kaugusel kagus. Loodusala on ette nähtud aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsad) (9180) elupaigatüüpide ning tiigilendlase (Myotis dasycneme) kaitseks. Meres, ca 11 km kaugusel, paikneb lähim hoiuala Prangli ja Aksi saarel ning nende lähiümbruses – Prangli hoiuala, mille kaitse eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – karide (1170), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kanarbiku ja kukemarjaga kuivade liivanõmmede (2320) ning kadastike (5130) kaitse. Ca 14 km kaugusel paikneb Kolga lahe maastikukaitsealasse kuuluv Rammu saar koos selle lähiümbrusega, mille kaitse eesmärk on Põhja-Eesti väikesaartele iseloomulike maastike ja koosluste kaitse. Detailplaneeringu elluviimisel võib ilmneda mõju Natura 2000 aladele. Mõju piirkonna Natura alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele hinnatakse KSH käigus. KSH läbiviimise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse kooskõla muude oluliste planeeringute ja arengudokumentidega. Mõju hindamisel vaadeldakse erinevaid mõju avaldumise etappe, st ehitusaegne ja käitamisaegne mõju. Jaama rajamise aegselt kandub põhiosa keskkonnasurvest maapõue, põhjavette, merre ja õhku. Merele avalduvad mõjud läbi veehaarde ehitamise ning saare alternatiivi puhul saare ehitamisel läbi merepõhja täitmise. Rajamisaegsed peamised mõjud on valdavalt lühiajalised ja seotud ehitustegevusega. Rajamisaegsel perioodil hinnatakse võimalikku mõju järgmistele aspektidele: 1. põhjavesi; 2. õhukvaliteet (tolm, heitgaasid, radoon, allmaaehituse rajamiseks väljatav kaevis, graniidi purustamine, äravedu raudtee ja autotranspordiga ning tootmistegevus); 3. müra (allmaaehituse rajamiseks väljatav kaevis, graniidi purustamine, äravedu raudtee ja autotranspordiga); 4. mere-elustik (hoovused, hõljumi triiv, elupaikade hävitamine); 5. hoovused ja rannaprotsessid; 6. planeeringud ja arengukavad; 7. elukeskkond, sh Natura 2000 ja kaitsealad, maismaa taimestik, rohestruktuurid, loomastik ning linnustik; 8. jäätmeteke; 9. sotsiaal-majanduslikud mõjud; 8 / 26

<strong>Muuga</strong> pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />

<strong>KSH</strong> <strong>programm</strong><br />

Kuigi alumise veehoidla mõõtmed on teada, võib selle esialgne asukoht muutuda sõltuvalt<br />

geoloogilistest tingimustest (Joonis 1). Kambrite mõõdud ja arv on võimalik selgitada alles peale<br />

peašahti valmimist, kuna siis on võimalik kivimit uurida horisontaalse puurimisega. Projekti<br />

praeguses etapis on määratletud piirkond, kus veehoidla asuda võib (Joonis 1). Veehoidla erinev<br />

paiknemine selle ala sees ei too endaga kaasa erinevaid keskkonnamõjusid, kui järgitakse ehitustehnilisi<br />

nõudeid.<br />

Peašaht (80 m kõrgune maapealne osa) ja abišaht (40 m kõrgune maapealne osa) on ette<br />

nähtud nii ehitusperioodil materjalide, seadmete ja inimeste tõstmiseks kui ka elektrikaablite ja<br />

ventilatsioonitorude paigaldamiseks. Peašahti kohal asuv tõsteseade on varustatud ehitusperioodil<br />

materjalide purustamiseks ja sõelumiseks ning konveieritega väljatava materjali<br />

transportimiseks. Purustusseadmed ja sõelad on planeeritud paigaldada maa alla. Samas<br />

hinnatakse võimalust nende paigaldamiseks tõstetorni raudbetoonist korpusesse st kinnisesse<br />

ruumi.<br />

Ehitusaegseks perioodiks rajatakse settetiik, mis on vajalik kaevatavatesse šahtidesse valguva<br />

vee (vihmavesi) selgitamiseks. Selgitatud vesi juhitakse tagasi loodusesse. Hinnata on vajalik<br />

selle vee mõju ja vajadusel näha ette puhastusseadmed. Ühtlasi rajatakse vaheladu, mille suurus<br />

on 30 000 m 3 ja mis on ette nähtud erakorralisteks juhtudeks, kui transportööridel või laadimisel<br />

esineb tõrkeid. Laadimine ise on planeeritud teostada otse ilma vahelaota.<br />

Veehoidla rajamisperiood on 6 aastat ja jaama nimivõimsus on kuni 500 MW.<br />

Detailplaneeringu koostamise ülesanne on pump-hüdroakumulatsioon elektrijaama rajamiseks<br />

vajalike kinnistute sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste,<br />

veehaarde ja <strong>PHAJ</strong> vahelise tunneli ja maa-aluste mahutite rajamise võimaluste väljaselgitamine<br />

ning tingimuste määramine.<br />

7 / 26

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!