Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

3/7
Avalikkusel on mure söeterminali töö mürarohkuse üle. Oluline aspekt on vaadata olemasolevate
objektide ja uue objekti kumulatiivset müra. Ühtlasi on oluline avalikkusele ehituse
järelevalve ning vastavus KSH tulemustele sh leevendusmeetmete rakendamisele.
HP räägib küsitluse teostamisest (juhuvalim, intervjuu vormis küsitlus, 1 A4 leht).
Küsimus: Mida tähendab juhuvalim?
HP vastus: Vallast saadakse piirkonna elanike arv ning minnakse piirkonda kohale ning püütakse
leida representatiivne valim elenikest (vanuseline ja sooline võrdsus näiteks) keda küsitletakse.
Ühtlasi räägib HP lõpuks lühidalt seni laekunud kirjadest ning ettepanekutest.
Avalikkuse ettepanek: teostada olemasoleva olukorra müra mõõtmised. Probleemiks söeterminali
töö.
5. Merendusvaldkonna eksperdi tutvustav ülevaade tehtavatest töödest
Urmas Raudsepp (UR) Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudist tutvustab merekeskkonnas
mõju hindamist nii rajamisaegsel ja käitamisaegsel perioodil. Millist mõju omab
pumbajaam mere füüsikalistele omadustele peamiselt. Selleks, et hinnanguid anda, viiakse
läbi suur hulk mere uuringuid Muuga lahes ja selle piirkonnas. Ühtlasi tehakse numbrilised
modelleerimised. Modelleerimise tulemusi võrreldakse reaalsete mõõtmistega. Kevadised
mõõtmised tehti 10 mail, kümnes jaamas.
Ettekande slaidid on toodud lisas 5.
Avalikkuse küsimus: Mõõtmised toimuvad vaid Muuga lahes, aga sellest idas? Kus tegelikult
mure on? Maa on oluliselt mere alla jäänud, erosioon on meeletu.
UR vastus: mõõtmispunktid on tõesti Muuga lahes, kuid need on piisavad. Ranna erosiooni
juurde jõuan hiljem tagasi.
UR näitab looduslikku heljumi jaotust käesoleval hetkel, kevadisel hetkel.
Avalikkus tunneb muret, kas mõõtmispunktid on piisavalt inimeste heaolu arvestavalt paika
pandud.
UR vastus: Loomulikult arvestame inimeste heaoluga ning modelleerime heljumi levikut ka
selles piirkonnas, kus inimeasustus on kõige lähem rannale. Modelleerime välja, kas näiteks
rajamisaegaselt või PHAJ töötamise ajal võiks heljum inimesteni levida. Ühtlasi töö ala on
oluliselt suurem, kui proovide võtmise ala.
Küsimus: mis kihist modelleeritakse?
UR vastus: Kõigist kihtidest.
Toimus diskussioon ranna/maa mere alla jäämise osas.
Märkus: Kalda erosiooni probleem tekkis peale Muuga idapoolse sadamakai ehitamist piirkonda.
UR vastus: Käesoleva KSH käigus hinnatakse kalda erosiooni küsimust.Tehissaare rajamisel
kaob ilmselt ära setete liikumise tasakaal akumulatsiooni ja erosiooni vahel. Käesolev probleem
tuleneb ilmselt eelnevast Muuga sadama laiendamisest.
Küsimus: ennem ju on ka KSH-d tehtud, kas ennem on siis vigu tehtud?
EK vastus: on olemas järelhindamine, mis teostatakse juhul kui on tuvastatud reaalseid
probleeme. Sellega tegeleb järelevalve (keskkonnaamet) mitte vald. Juhul kui järelhindami-